Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Meditsiinisüsteemi kitsaskohad siin ja seal
#1
Viimasel ajal olen täheldanud ajakirjandusse imbuvaid artikleid, mis on ehedateks näideteks kui mädad ikka meditsiinisüsteemid on - kelle jaoks on ja kelle jaoks jälle mitte, sest need, kes selle pealt kasu teenivad on ilmselt endaga enam kui rahul (mängitakse nendega, kes lasevad endaga mängida jne).
Tooks siinkohal välja siis paar näidet.

Tänases Postimehes kirjutatakse kuidas Kesk-Aasia haiglates on süüdimatute meditsiinitöötajate poolt HI-viirusesse nakatatud vähemalt 70 imikut, neist surnud on juba 4 (need on ilmselt vaid registreeritud juhtumid). Lisaks oma lastelt on selle haiguse saanud vähemalt 15 ema (praeguseks on kokku nakatunuid inimesi leitud 149).
Allikas

Järgmiseks jäi ette mulle Ekspressi artikkel, kus ravimfirma omanik räägib karmi tõde, kuidas üle kogu maa teenitakse kasumit nende inimeste pealt, kes põhimõtteliselt ükskõik milliseid ravimeid kasutavad. Mida laiema levikuga on mõni moehaigus, seda suurem on kasum ja muud haigused ei lähe kellelegi korda.
Noppeid artiklist:
"Tee sporti ja hoidu ravimitest! Koraan on ka hea alternatiiv, kui sellega rahul oled. Inimene elab vaid ühe korra."
"Raviarstid on Eestis USA tasemel. Kuid soovida jätavad perearstid. Ideaalset meditsiinisüsteemi pole olemas. Kui võimalik, hoidu arstist! Kõik, mis on ära hoitav, tuleb ära hoida!"
Allikas

Kommentaar: Paljud meist julgevad tunnistada, et on manipulatsiooni ohvrid ka Eestis? Kõik need, kes räägivad siin foorumis oma antidepressantide manustamisest peotäite kaupa jne, kas tõesti sellised faktid ei pane ümber mõtlema, et ehk on mõni teistsugune väljapääs oma probleemidele?
Vasta
#2
sinuga ühel arvamusel. Tean, et teatud rohtude pakkumise eest
saavad osad perearstid mingit "boonust ". Sattusin oma perearsti
tel.kõnet kuulama, kus ta ilmselt rääkis edasimüüjaga a'la et
sellel nädalal kirjutasin nii mitu retsepti selle rohu kohta...ja kõne lõpus läks nagu nalja täis ja ütles, et väga kena, tulen a'la kolmapäeval järgi. No...see ei pruukinud just sellise alatooniga kõne olla aga mulje jäi küll selline mulje.

Mul juba vanematekodust veres, et tablette mitte manustada. Arsti vajan alati ainult diagnoosi andmiseks...ülejäänuga püüan ise hakkama saada...Lasen organismil võidelda ja toetan seda vitamiinide ja ravimteedega. Kui tõesti tunnen, et enam välja ei kannata siis võtan rohtu. Kui iga väikse peavalu pärast rohtu manustada siis ei harjugi immuunsus süsteem võitlema ja organism jääbki aina nõrgemaks aga kui võitleb...saab ka tugevamaks. Perearst näeb mind võib-olla korra 5 aasta jooksul.
Vasta
#3
See on üks suletud ring,kus inimesest pitsitatakse veel viianegi välja. Kõik siin on orienteeritud hiigel kasumile. Et saada lisakasumit, selleks luuakse uusi tõbesid, siis tulevad kohe võluravimid mis kohe aitab. Tegelikult on õiged ravimid olemas ja vanast enam mittevajalikust rämpsust tahetakse veel kasumit saada. Tegelikult neid monopole ei huvtagi muu, ainult kasum. Meil mängivad ka siin arstid ravimitootjatega kokku, et just nende firma toodangut peab kasutama. Teiset küljest oleme me läänele katsejänesed, kus saab uusi asju proovida. N liidu ajal oli asi parem said apteegist oma tablet ja see aitas,kuigi valik oli väike. Nüüd ostad terve kamalutäie rämpsu ja toime on nulluligidane. Selle põhjuseks on see, et toimeaine sisaldus tabletis on kümneid kordi vähem, kui vanasti. Praegu on tõesti nii,et mida vähem sõnnikut tarbid seda kasulikum, see kehtib ka toidu ja joogi kohta, et palju rämpsu saame just omale toiduga ja need on hilisemate hädade põhjuseks.
Vasta
#4
Ega jah, paranesin ise ka südamelihasepõletikust ilma ravimiteta (antibiootikumravi kui õieti mäletan). Esimese kuu manustasin pakutut, siis leidsin et see teeb olemise veelgi ebamugavamaks ja riskin parem suurema peapööritusega (vahe polnud eriti suur, kuna hull oli juba igatahes). Vitamiini tablette võtsin küll edasi, seda peamiselt kuna rohelist toidulaual jäi kesiseks. Ent näe, preagu tervem kui arstid loota oskasid.
Vasta
#5
Arstiabiga on nii, et ma juba kusagil maininud, et on olemas kahesuguseid. Meediasse jõuab ikka see, mis on negatiivsem.
Paljud noored (no mis nad nii noored enam on hiljem : )), kes lõpetavad arstiteaduskonna, on täis tahtmist aidata ja panustada meditsiini. Kahjuks suretatakse sellised kiiresti välja või siis lähevad nad välismaale tööle. Teisi 'ostetakse' ära igasuguste hüvedega (sest arst peab ju ometi saama vähemalt 50k kuus kätte ja vähemaga ei lepi), milleks on ravimifirmade ettepanekud just nende ravimeid oma patsientidele kirjutada.

Mul on olnud kolm kokkupuudet arstidega, kaks neist mu enda perearstid. Üks, kes on tõesti väga hea ja asjalik, soovitab alati looduslikke asju kõigepealt, või siis endaga tegelemist ja käseb pikalt järele mõelda, kas ikka ON rohtusid vaja. Kahjuks on ka tema juba poole jalaga Inglismaal ja tema vastuvõtule on pidevalt pikk järjekord.
Kui too perearst oli puhkusel, asendas teda üks noorem tsikk, kes leidis, et igale asjale on olemas retseptiravim. Kiitis takka, et küll firma X asjad teid aitavad. Tsikk kirjutas mu õele liiga kanged vitamiinid ja ühed teat. rohud veel, mistõttu õel tekkis kerge terviseprobleem. Tema juurde tagasi minnes kirjutas ta uued vitamiinid, et 'vabandust, ma arvutasin kasvu, mitte vanuse järgi'. Vitamiinid jäidki välja ostmata.

Pika jutu lõpuks. Mu vanaema on arst. Olen neid emaga kuulnud rääkimas, et juba tema ametiajal tehti osadele ravimifirmadele sama moodi reklaami ja eelistati ühte teisele, igal võimalikul juhul kirjutati midagigi välja.


Aga mis üleüldse puutub sellesse, et kas inimesed aru ei saa - ei saa enne, kui ei ole omal nahal kogenud, või keegi kulbiga mõistust pähe ei pane. Pealegi on elu nii kiire, et enamik võtab otsuseks endale lihtsalt rohud peale panna (mida tugevamad, seda parem) ja on õnnelik, et ei pea kaua kodus passima.
Vasta
#6
Ma hakkasin praegu selle peale mõtlema, et ega ongi nii, et mõnel kindlal ravimitegrupil on enamjaolt täheldatud ka tüüpilisi kõrvaltoimeid, mida siis uutega likvideeritakse-leevendatakse. Ja ma ei ole näind väga palju neid inimesi, kes sellest uuest kamalutäiest keelduks. Kes ikka esimese portsu rõõmuga vastu võtab jätkab ka edasi. Pigem on tendents just vastupidine, küsitakse ka igasuguste väga nõrgalt väljendunud asjade puhul, et "ega teil selle vastu midagi anda pole?".
Sama näite tooks sünnitusega kokku puutuvate teemade kohta, mis iseenesest ei ole ju haigus, aga ikka inimesed kipuvad seda antud kategooriasse lahterdama. Järjest ilmub uusi "leiutisi" ja kui need ei aita, siis palutakse, et äkki keiserdate mind siis ära?! Õnneks on Eestis praegu selle ala eesotsas üsna nö rohelise ja loomulikuma tee pooldajad, kes pigem võtavad eeskuju nendelt maadelt, kus seda haiglatendentsi ei armastata. Aga kui me vaatame jälle Hr. Sõõritsa juhitud ülieurolikku kliinikut, siis ju hiljuti alles paljastus tõde, et sealsed käijad peavad päris kopsakaid summasid oma rahakotist välja jagama, kuigi suurem osa on tegelikult haigekassa poolt kaetud. Lihtsalt inimestele ei öelda seda ja ei pakuta välja. Kes ise oleks agar küsima, ilmselt saaks palju soodsamalt läbi.
Vasta
#7
Pimeda Poola mehe, Janusz Goraj nägemine taastus pärast 20 aastat täielikult.
https://www.ohtuleht.ee/991326/toeline-i...i-nagijaks
https://7news.com.au/lifestyle/health-we...g-c-677965

Teadmata on vaid kas paranemise põhjustas läbi elatud autoavarii või seejärel haiglas manustatud ravimid.

Tahes tahtmata tekib küsimus, kui paljusid inimesi maailmas saaks sarnaselt pimedusest ravida kui tõesti oli tegemist kõnealuste rohtude positiivse kõrvalmõjuga? Ning kuipalju tänapäeva meditsiin soovibki haigustele ravi leida, ajal mil haigete pealt teenitakse kasumit? Igaljuhul keeldus mees ise edasistest uuringutest.

Veel saja aasta eest leiti haigustele mitmeid ravimeid isegi puht juhuslikult. Tänapäeva supermeditsiin paistab selle kõrval nagu paigal tammuvat. Tulusam on aretada kord aastas kogu inimkonnale manustatavaid vaktsiine kui reaalselt mõjusaid ravimeid.
Vasta
#8
(05-02-2020, 14:36 )xawa Kirjutas: Veel saja aasta eest leiti haigustele mitmeid ravimeid isegi puht juhuslikult. Tänapäeva supermeditsiin paistab selle kõrval nagu paigal tammuvat. Tulusam on aretada kord aastas kogu inimkonnale manustatavaid vaktsiine kui reaalselt mõjusaid ravimeid.

Aga kas seda tammumist ei ole siis mõnes mõttes oodata? Levinumatele ja lihtsamatele haigustele leitakse ikka ravi kiiremini, kui haruldastele ja rasketele. Ega näiteks neid allergia tagajärjel nägemise kaotanud inimesi ei ole ilmselt nii palju, et muudkui katseta... Ja isegi kui oleks, on vabadust katsetada tänapäeval kõvasti vähem kui sadakond aastat tagasi. Õnneks või kahjuks.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat