•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 10
  • 11
  • 12
  • 13
  • 14(current)
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Universum on lõpmatu?
(03-02-2013, 23:42 )alisoman Kirjutas: Milleks kirjutada pikki arve nullireaga, kui saab kasutada 10 astmeid?

Lihtsalt selle pärase, et 10 astmetega ei taju nagu hästi arvu tegelikku suurust. Kui ma kirjutan näiteks arvu 10^90, siis ei tundu see ju eriti suur arv olevat. Visuaalne efekt, ei muud.
Mis puutub Grahami arvu astmete arvu, siis neid ei saa arvuliselt väljendada, neid on liiga palju. See on ikka üks tõsiselt sõge arv.

Asi on selles, et astmetest saab moodistada astmetorne, milles astmed on astendatud. Saab kirjutada nt 10^10^10, mis on sisuliselt 10^100000000000 (10 astmes 10 miljardit). 10^10^10^10 on juba hoomamatult suur arv. Grahami arvu puhul astendatakse arvu 3.
1. Algul võta 3.
2. Siis 3^3^3, kus kolmesid on 3 tükki ja mis võrdub 7625597484987. (3^3^3^3 on 3^7625597484987 ja see arv ei mahu enam arvuti mälusse)
3. Seejärel 3^3^ ... ^3^3, kus kolmesid on 7625597484987 tükki.
4. Igas järgnevas tornis on nüüd kolmesid nii palju, kui on eelmise torni arvuline väärtus. Neid torne tee nüüd 7625597484987 tükki.
Siis saad sa arvu G1.

Kui G1 saadi nelja sammuga, siis G2 saadakse sedasi, et neid samme tehakse G1 korda. G3 saadakse sedasi, et neid samme tehakse G2 korda jne. Kuni arvuni G64, mis on Grahami arv.
Vasta
Meie universum võib olla ka näiteks laboris kokku pandud. See et teadlased on leidnud et universum paisub siis äkki sellepärast et selle labori pindala suurendatakse kus me oleme. Võta või selline näide. Soe vesi kerkib ju alt üles sama teeb ka Golfi hoovus. Liigub alt üles kui kaarti vaadata. Ehk siis universumil on nii öelda põrand ja lagi. Loll mõttekäik aga kas vastupidist 100% tõestada saab?
Vasta
Soe vesi kerkib jah, seega külm jääb alla.
Aga veel huvitavam on, et soe vesi vajub hoopis põhja ja jää tekib peale.
Jutt on neli kraadi soojast veest.
Mis see muud tähendada saab, kui et selline programm on kirjutatud.
wink
Vasta
(07-02-2013, 17:05 )Tropp Kirjutas: Soe vesi kerkib jah, seega külm jääb alla.
Aga veel huvitavam on, et soe vesi vajub hoopis põhja ja jää tekib peale.
Jutt on neli kraadi soojast veest.
Mis see muud tähendada saab, kui et selline programm on kirjutatud.
wink
Ja-ja, vesi käib ikka ringi, ülesse ja alla, ja selleks pole programmi vaja.
Programmi on vaja illusiooni loomiseks, et augud on kaetud. wink

Vasta
Loodusprotsess pole programm. See väga pealiskaudse jutu sõnum on vaid programm.
Vasta
(07-02-2013, 11:01 )mässaja Kirjutas: kerkib ju alt üles sama teeb ka Golfi hoovus. Liigub alt üles kui kaarti vaadata. Ehk siis universumil on nii öelda põrand ja lagi. Loll mõttekäik aga kas vastupidist 100% tõestada saab?

Võib olla sellepärast alt üles
[Pilt: 23224406.jpg]
Vasta
Ega tegelikult on jah täiesti mõistetamatu ja huvitav, et kui soe õhk tõuseb üles, siis miks on seal kõrguses, kus lennukid lendavad, mingi -20 kraadi külma. Võib-olla sellepärast, et universum on lõpmatu?
Vasta
(07-02-2013, 17:36 )kage Kirjutas: Ega tegelikult on jah täiesti mõistetamatu ja huvitav, et kui soe õhk tõuseb üles, siis miks on seal kõrguses, kus lennukid lendavad, mingi -20 kraadi külma. Võib-olla sellepärast, et universum on lõpmatu?

Sest atmosfäär lõppeb tasapisi otsa, nagu ka Universumil on piirid. Kergem soe õhk aga langeb ülevalt alla tagasi, kui on selleks piisavalt maha jahtunud.


(07-02-2013, 17:28 )tapsix Kirjutas: Ja-ja, vesi käib ikka ringi, ülesse ja alla, ja selleks pole programmi vaja.
Programmi on vaja illusiooni loomiseks, et augud on kaetud. wink

On illusiooni loomiseks ehk protsesside tõlgendamiseks. Samuti ka protsesside juhtimiseks.

Vasta
(07-02-2013, 17:41 )Krt Kirjutas: Kergem soe õhk aga langeb ülevalt alla tagasi, kui on selleks piisavalt maha jahtunud.
Siit jääb mulje nagu oleks kergem soe õhk mingi eraldi kogum mis jääb kogu aeg kergemaks soojaks õhuks olenemata sellest millise temperatuuri juures ta on, et saaks öelda, et kergem soe õhk ei tõuse alati üles vaid ka laskub alla (kui ta on jahtunud). Mingi uutmoodi füüsika või?
Vasta
Kas te siis Krti jutule pihta ei saa? Mees täidab lihtsalt tema ajusse sissesöödetud programmi:
(07-02-2013, 17:31 )Krt Kirjutas: Loodusprotsess pole programm. See väga pealiskaudse jutu sõnum on vaid programm.

Vasta
(07-02-2013, 17:34 )vasamasa Kirjutas:
(07-02-2013, 11:01 )mässaja Kirjutas: kerkib ju alt üles sama teeb ka Golfi hoovus. Liigub alt üles kui kaarti vaadata. Ehk siis universumil on nii öelda põrand ja lagi. Loll mõttekäik aga kas vastupidist 100% tõestada saab?

Võib olla sellepärast alt üles
[Pilt: 23224406.jpg]

Äkki siis hoopis niipidi?wink Inglise keelne video - 6.13 :Hollow Earth Theory 3D HD Version



Ja siis vaadake seda:
[Pilt: Brammer_Ouroboros.jpg]
NII NAGU ÜLEVAL, NÕNDA KA ALL


Vasta
(07-02-2013, 19:11 )kage Kirjutas:
(07-02-2013, 17:41 )Krt Kirjutas: Kergem soe õhk aga langeb ülevalt alla tagasi, kui on selleks piisavalt maha jahtunud.
Siit jääb mulje nagu oleks kergem soe õhk mingi eraldi kogum mis jääb kogu aeg kergemaks soojaks õhuks olenemata sellest millise temperatuuri juures ta on, et saaks öelda, et kergem soe õhk ei tõuse alati üles vaid ka laskub alla (kui ta on jahtunud). Mingi uutmoodi füüsika või?
Minul sellist muljet Krti jutust ei jää, imelik et sul jääb.
Oled end täis joond(soe õhk) ja roomad kodu suunas(soe õhk jahtub ülemistes kihtides) ja magad end kaineks( endine soe õhk on nüüd külm õhk) ja ärkad pohmakaga(tsükli alguses tagasi)
Pole ju ületamatult keeruline nähtus. Ja ka uutmoodi füüsikast pole haisugi.
wink

Vasta
(08-02-2013, 17:09 )Tropp Kirjutas: Pole ju ületamatult keeruline nähtus. Ja ka uutmoodi füüsikast pole haisugi.
Nähtus ei ole keeruline, aga kui õhk juba allapoole langeb, siis ta ei ole enam "kergem soe õhk". Samas jah, minu poolt ehk liigne tähenärimine kehvasti vormistatud sõnastuse kallal.
Vasta
(08-02-2013, 17:29 )kage Kirjutas:
(08-02-2013, 17:09 )Tropp Kirjutas: Pole ju ületamatult keeruline nähtus. Ja ka uutmoodi füüsikast pole haisugi.
Nähtus ei ole keeruline, aga kui õhk juba allapoole langeb, siis ta ei ole enam "kergem soe õhk". Samas jah, minu poolt ehk liigne tähenärimine kehvasti vormistatud sõnastuse kallal.

Samas ma ise viriseks ka veidi selle väljendi üle. Lihtlabased terminid termodünaamikast võiksid siiski kõigil selged olla. Muna on muna, ei ole peet wink
Kui siiski teatud tavadest, nagu kirjavahemärgid, keel ise, teaduslikud terminid, loogika, kinni ei peeta - pole ju võimalik arutelu edendada.
Vasta
(07-02-2013, 19:43 )Tropp Kirjutas: Kas te siis Krti jutule pihta ei saa? Mees täidab lihtsalt tema ajusse sissesöödetud programmi:
(07-02-2013, 17:31 )Krt Kirjutas: Loodusprotsess pole programm. See väga pealiskaudse jutu sõnum on vaid programm.

No täpselt nagu sa isegi. Paraku minu progrmm on täpsem.wink

Vasta
Lorenzile t'a'nud selgituse eest. Ega ei oodanud jah, et Grahami arv nii pisike on. Smile Arvasin, et asi on umbes nii, et v'o'tad 3 asemel hoopis gugolplexi, st. 10 astmes 10 000 ja hoopis sellega teed sellised operatsioonid. Ehk siis veel enam: v'o'tad g.plexist faktoriaali, sellest omakorda faktoriaali jne. g.plex korda ja alles see on algne arv. Olgu see A. Siis astendad A iseendaga iseenda arv korda. Olgu see arv A1. Siis leiad A1-st samalaadse faktoriaali nagu varem gugolplexist. See on A2 jne. Ka Grahami arvu puhul saab ju esimese arvu v'o'tmist korrata mitte 64, vaid mistahes arv korda. Nt. sekundis korrata seda moodustamist mitte 64, vaid googol korda ja nii googol aastat jutti. Kui Grahami arv on s'o'ge, mis siis selliste arvude kohta 'o'elda? Smile
Samas, ainult selliste arvudega tegelemisel saab palju paremini hoomatavaks, mida tegelikult t'a'hendavad l'o'pmatus ja igavik...
Vasta
(10-02-2013, 22:46 )alisoman Kirjutas: Samas, ainult selliste arvudega tegelemisel saab palju paremini hoomatavaks, mida tegelikult t'a'hendavad l'o'pmatus ja igavik...
Nojah...tegelt ikkagi mitte. Ükskõik kui suur arv ka poleks,
on see siiski lõplik suurus. Selle ülisuure arvu juurest vaadates lõpmatuse poole, võib neid arve, mille juures seisad, kirjutada üksteise otsa lõpmata arv kordi. Ja ikkagi sein ette ei tule.
Ja siis märkad, et sinu ÜLIsuur arv on tegelikult lõpmata (et lause oleks ilusam) VÄIKE.
wink


Hea ju, et Universum lõplik on.
Muidu oleks eidestunud mehi(ms. ka pedesid) lõpmata palju.
Seda võiks isegi hullemast pääsemisena vaadelda.
wink
Vasta
Eksole. Jääb mulje, et midagi lõputut peale ruumi mõõtmete polegi olemas.
Aga ei, üks asi on veel...vaimukus.
wink
Ah jah. Lollus kah.
Vasta
Üks lõpp on teise algus. Eitedel (ei pea siin silmas naisi) võiks olla oma universum. Kusagil kaugel ja eemal inimestest, kes püüavad midagi asjalikku ka vahest lugeda.

Mulle meeldib universumi piiridest üks mõnus teaduslik teooria, et tegu on sfääriga, mille piiri ületades, sisened teisest otsast uuesti sellesse "samasse" universumisse. Selle ajaga on aga kõik muutunud ning mitte miski ei ole enam sama.

Võimetega olendina on mul veelgi teooriaid, mida nähtud ning kogetud. Need heietused aga vist ei sobi siia teaduslikku või eideoloogilisse teemasse wink
Otsustage ometi ära.
Vasta
(11-02-2013, 18:08 )keeris Kirjutas: krt, sa kriiskad nagu eit Sad
jama, kui mehed eidestuvad ...

Ma kriiskan pigem nagu kole pisvinn sinu tagaotsa peal.Laugh
Vasta
(11-02-2013, 18:48 )Martichoras Kirjutas: Mulle meeldib universumi piiridest üks mõnus teaduslik teooria, et tegu on sfääriga, mille piiri ületades, sisened teisest otsast uuesti sellesse "samasse" universumisse. Selle ajaga on aga kõik muutunud ning mitte miski ei ole enam sama.

Võimetega olendina on mul veelgi teooriaid, mida nähtud ning kogetud. Need heietused aga vist ei sobi siia teaduslikku või eideoloogilisse teemasse wink
Otsustage ometi ära.
Lase tulla, mina küll loeksin häälmeelel neid.

Vasta
Kuitahes suur arv on l'o'pmatuse k'o'rval l'o'pmata v'a'ike jah. Aga veel huvitavam on see, et sama kehtib ka l'o'pmatuse enda kohta.1 L'O'PMATUS SAAB OLLA TEISEST V'O'IMSAM JA SEEGI RIDA ON L'O'PMATU, NII ET KA suurimat l'o'pmatust pole olemas.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 10
  • 11
  • 12
  • 13
  • 14(current)


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Meie kaunis Päikesesüsteem ja Universum Tutanhamon 83 35,618 13-04-2024, 07:17
Viimane postitus: Lokster
  Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda hiidlane 161 99,864 23-03-2023, 19:07
Viimane postitus: Mannu
  Kas universum on analoogne või digitaalne ehk holograafiline? xcad 53 8,844 23-11-2021, 15:36
Viimane postitus: xcad
  Füüsiline reaalsus on illusioon ja kogu universum on hologramm Pohlatohlakas 155 98,147 17-06-2020, 12:22
Viimane postitus: xcad
  Elektriline universum excubitoris 23 14,962 01-02-2020, 20:22
Viimane postitus: Tyto Alba
  Universum on lihtsalt millegi suurema osa?! TheDarkest 25 11,930 17-09-2018, 11:34
Viimane postitus: Müstik
  Valguse kiirus ja lõpmatu mass - sama ka vastupidi? Tutanhamon 9 6,336 11-02-2013, 00:24
Viimane postitus: Lorenz
  Universum tulevikus? miraioh 26 12,739 25-03-2012, 20:26
Viimane postitus: alisoman

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat