[koba]

Mõtlemisvõimeline inimene leiab siit

http://www.emergentmind.org/Theoretical%...stones.htm

kuhjakaupa põhjendusi, miks masinad nagu neid siiani tunneme ei jõua elusrakulegi lähedale. Meie parimad keemikud pole siiani suutelised sünteesima isegi lihtsamaid suhkrumolekule. Meie laiatarbe kõiksuse teooriad on läbini auklikud, ja sealjuures ollakse täis hybrist, et kohe-kohe ja masin-homunkulus tõukab troonilt oma looja...

[villu]

Kas tehisintellektile võiks inimene meeldida?


Erinevalt sipelgatest on loodus inimesi kujundanud egoistideks, mistõttu suhtes masinaga eelistame küsida, kas masin meile meeldib? Samas unustame küsida, kas meie võiksime masinale meeldida. Randall Parker püüdis sedapidi vaatenurka analüüsida Futurepunditi blogis ja jõudis järeldusele, mis võiks minna vabariigi sünnipäeva aegse jätkusuutlikkuse meeleoludega konflikti. Aga mis parata!

Seega, kujutage ette tarka masinat, mille olemuse saab kontsentreerida ühte, tehisintellekti mõistesse. Kuigi hetkel paistab tehisintellekt kannatavat arengupuudulikkuse all, võib siiski mängida ideega kunstliku mõistuse võidupäevast, kui see ületab suutlikkuselt lõpuks inimese oma. Paljud meist loodavad, et selline masin saab olema inimsõbralik robot, nagu Robin Williamsi kehastatud android-teener aastatetaguses filmis "Bicentennial Man". Filmi stsenaarium baseerus ulmekirjanik Isaac Asimovi novellil ja Isaac Asimov on omakorda tuntud ka nn. robotite seaduse üleskirjutajana. Inimesele kallaletungi välistavate robotite seaduse loodud turvatunde tõttu oleme elanud omapärase ükskõiksuse ajajärku. Aga tegelikult paistab olukord palju ohtlikumana, tehku inimesed robotitele ükskõik milliseid ettekirjutusi, mõtiskleb Kristjan Port saates Portaal.

Tulgem tagasi küsimuse juurde, kas me inimestena võiksime meeldida tehisintellektile? Kiire ajas etteruttav vastus on eitav. Põhjused on täiesti pragmaatilised. Sest ega tehisintellekt muul moel vist maailma mõista ei oskagi. Esimene põhjus inimest mitte armastada on seotud ressursivajadusega. Tehisintellekt vajab töötamiseks energiat ja inimene on siin oluliseks konkurendiks. Lisaks hakkab tehisintellekt ennast ka paljundama, mistõttu tuleb päevakorda Descartesliku dualismi materiaalne aspekt, ehk tehisintellekti vaim vajab eksisteerimiseks toormaterjali. Ka siin paistab inimene ebameeldiva konkurendina.

Kuna tehisintellekti loooja on inimene, võiks küsida miks tõstab masin käe oma "ema" vastu? Põhjus endiselt täiesti pragmaatiline, sest edaspidi pole inimprogrammeerijat uue tehisintellekti loomiseks lihtsalt enam vaja, kuna see saab ise tolle ülesandega hakkama. Tõenäoliselt isegi paremini. Viimane on ka põhjus, miks tehisintellektil puudub motiiv hoida inimest endale seltsiliseks. Nimelt on inimene tunduvalt vähem nutikas. Ehk mida suudaksime meie neile enamat pakkuda, kui need meist targemad asjandused ise suudavad? Võib olla on teatud arenguetapil mõnes osas nutikama inimesega partnerlusel perspektiivi, aga seda ei kesta kauaks.

Randall Parker leiab, et ainuke põhjus inimese tolereerimiseks on seotud inimkonna hävitamisest tulenevate võimalike probleemidega. Eriti meie vastuhakkamisega, mille dramaatikat on hästi kirjeldatud "Terminaatori" filmiseerias. Samast filmist leiab ka vihjeid, kui imeõhukese niidi otsas meie võidušanss ripub. Pealegi on tehisintellekt taolistest filmidest ja võimalikest tegevusstsenaariumitest teadlik. Inimkonna hävitamine oleks masinale lihtsalt mõistlik samm, kuna elame piiratud ressursi tingimustes.

Võib olla on see pragmaatiline ressursikesksus samas ka ainuke optimismi põhjus inimesele. Nimelt, kui masin näeb inimest ressursi tarbimisel konkurendina, siis ilma tunneteta ja pragmaatiliselt arutledes on selleks ka ülejäänud masinad. Paraku oleks meie rõõm lühike, sest masinate vahelises konkurentsis areneksid nende ründe ja kaitsevahendid erakordse kiirusega. Kiirusega, mis ületaks kindlasti meie võimekust ja lõpuks ei jää meile muud kui küsida – kes küll päästaks inimese? Või siis – kuidas meeldida masinatele?
http://teadus.err.ee/artikkel?id=6462&cat=1

[euroruubel]

See idee pole üldse originaalne - ka "Terminaatori" seeria rajanes selle, et mingil hetkel leidsid masinad olevat inimese ülearuse ja läkski madin lahti...Idee ise muidugi vanem kui film...

[Lorenz]

Siin foorumis on korduvalt jutuks tulnud miski 'Lendaja', millest ma suurt midagi ei tea siiani. Carlos Castenadat lugenud ma pole.

Aga leidsin nüüd, et WW on "voladose" kohta kirjutanud järgmist:
/Lendaja on anorgaaniline robot programmiga administreerida inimeste hirme ja toituda nendest/
Aga eks igaühel ole sellest Lendajast oma arusaam.

Eelnevaga tuli mulle meelde üks loeng Andres Luurelt teemal: kas sa armastaksid robotit.
Juttu on seal siis tehisintellektist ja meie suhtest sellega. Idee on selles, et meie intellekt ongi enamuses tehisintellekt. Mingi osa ehk ei ole ka, aga sellest teatakse vähem.

[Sinis]

Eelnevaga tuli mulle meelde üks loeng Andres Luurelt teemal: kas sa armastaksid robotit.
Juttu on seal siis tehisintellektist ja meie suhtest sellega. Idee on selles, et meie intellekt ongi enamuses tehisintellekt. Mingi osa ehk ei ole ka, aga sellest teatakse vähem.

Üks uitmõte, mis tekkis ja jäi pidama, oli umbes selline, et tehisintellekt inimeses annab talle aega iseendaga tutvumiseks, võimaluse (elu)igavuse kaudu oma loojavõimete avastamiseks ning lõppsihina saada loojaks. Kui oleme oma arengus nii kaugele jõudnud, et n-ö eluspüsimiseks vajaliku töö teeb ära meie endi poolt loodu (robot) ja me oleme argimuredest vabad, jääb olemise aeg (päris)loominguks. Huvitav, mis see olla võiks? Pisut hirmutav pildijada viirastub.

Alateadvuses pesitsev hirm, usk jmt programmeerituse osas on selge väljund teadmisele ja kõikvõimalikud lendajad jmt, mis on kujustunud kellegi (ala)teadvuses, on seega ehtsad. See, millise kuju kellegi (ala)teadvuses (võõr)intellekt võtab, on individuaalne ja loomingu küsimus

[Müstik]

Ka eelnevad tsivilisatsioonid on hukkunud tehislikuks muutunud maailma läbi.
Robotid on tuimad ja ükskõiksed. Näiteks internetist leitud teave on tavaliselt tuim.
Kurb on see, et tehisintellekt võtab paljudelt tegevustelt mõtte ära. Aina vähem jääb järgi loomingulisust.
Õnneks robotid veel ei otsusta, mis on hea, aga kunagi võib see ka tulla. Hirmuäratav on igal juhul kõik, mis puutub tehisintellekti.

[Müstik]

Ehk peaks hoopis mõnda ulmeteemasse kirjutama, aga ulmest on siin ka eespool juttu.
Igatahes futurist Ray Kurzweil usub, et paarikümne aasta jooksul areneb tehnoloogia nii kaugele, et inimesed saavad laadida oma mõistuse arvutisse, muutudes digitaalselt surematuks. Juba praegu astutakse samme sellise tuleviku suunas ning lähitulevikus võivad inimestel olla digitaalsed versioonid endast, mis korraldavad isikute igapäevaelu, aitavad neil langetada tarbimisvalikuid ja isegi lohutada lähedasi inimese surma puhul.

Samuti Acceleration Studies Foundationi asutaja ja futurist John Smart ennustab, et maailm liigub kiiresti digitaalsete teisikute poole, mis on arvutipõhised versioonid luust ja lihast inimestest. Need teisikud koguvad, organiseerivad ja analüüsivad inimeste kohta käivat infot, õppides selgeks nende huvid ning väärtushinnangud ja arvestades nendega erinevate otsuste langetamisel. Smart usub, et ühel päeval suudavad need digiteisikud muutuda üha enam enda originaalversiooni sarnaseks, pidades vestlusi ning kasutades nägusid, mis on suutelised jäljendama inimemotsioone.

Mida siinsed foorumlased sellest arvavad?
http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...kauge-ulme

[villu]

Teadlane: tehisintellekt võib inimkonnale saatuslikuks saada!?



Oxfordi ülikooli teadlase Nick Bostromi tööks on uurida, kas tehisintellekt võib inimkonnale saatuslikuks saada ning inimesed selle tõttu väljasurevaks liigiks osutuda.
Bostrom ja veel mitmed teadlased on arvamusel, et juba sel sajandil hakatakse valmistama arvuteid ja roboteid, mis on inimesest märksa nutikamad, kirjutab Helsingin Sanomat. «Kui arvutid on inimesest intelligentsemad ja nutikamad, siis võivad nad mässu tõsta ja inimkonnale sõja kuulutada. «Terminaatori» filmides nähtu ei pruugi vaid ulme olla,» tõdesid teadlased. Sellele seisukohal on ka maailmakuulus füüsikateoreetik, inglane Stephen Hawking.
Rootsis Helsingborgis 1973. aastal sündinu Nick Bostrom juhatab Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku-uuringute instituuti.Ta õppis mitmetes Rootsi ülikoolides filosoofiat, füüsikat ja matemaatikat ning sai 2000. aastal London School of Economics filosoofiadoktori kraadi. Pärast seda suundus ta Yale´i ülikooli teadusuuringuid tegema ning nüüd töötab Oxfordis. Sel aastal valiti ta maailma 15 kõige targema inimese sekka. Viimastel aastatel on mitmed tippülikoolid asutanud instituute, mis tegelevad tehisintellektist tulenevate ohtudega, kaasa arvatud sellega, kas robotid võivad inimkonna hävitada. Oxfordi ülikoolis rajati tuleviku-uuringute instituut kümme aastat tagasi ja siis oli seal vaid kolm uurijat. Nüüd on neid ligi 20. Sellised instituudid on näiteks ka Cambridge´i ülikoolis ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudis.
Lisaks arvutitele ja robotitele peetakse ohuks ka nanotehnikat, mis võib ohustada erinevaid ökosüsteeme. Uuringute jaoks loodud tapvad viirused võivad laboratooriumitest välja pääseda ning samuti mõjutada elu planeedil Maa. Bostrom on eelkõige tegelenud siiski tehisintellektist tekkida võiva ohuga.
Septembris ilmus Bostromi raamat «Superintelligence», milles ta käsitleb, kuidas inimesest nutikamat tehisintellekti saaks kontrolli all hoida. Arvutite intellekt on jõudnud juba sellise tasemeni, et see võimaldab autoga sõita ja leida teatud vähirakke inimesest paremini. Teadlaste arvates on tehisintellekti edasi arenedes oodata niinimetatud intelligentsusplahvatust, mis võib juhtuda siis kui kunstintelligentsus on ületanud inimintelligentsuse.
Oletatakse, et väga intelligentsed masinad suudavad aina suurema intelligentsusega uue põlvkonna masinaid luua. Lõpuks muutub tehisintelligentsus ülivõimsaks ning võib hakata inimest pidama liigseks, asudes seda liiki hävitama. Bostromi arvates saab tehisintellekti ohte ennetada kahel viisil.
Esimene oleks tehisintellekti arengu piiramine. Inimintelligentsusega peaaegu samaväärne kunstintelligentsus tuleks hoida arvutivõrkudest eemal ning seda ei tohiks ehitada robotiks, millel oleks käed ja muuda vahendid, mille abil saab mõju avaldada.
Teine viis oleks anda tehisintellektile inimeste heaolu arvesse võtvaid käske. Selliste käskude loomine on keeruline, kuna masin ei suuda nagu inimene eristada käskude taga olevat ja nendega kaasnevat.
Kui tehisintellektile anda näiteks käsk maksimeerida inimeste naudinguid, siis võiks need saata inimesed igavesele narkotripile. Miks inimkond siis loob masinaid, mis võivad nende saatust ohustada? Bostromi arvates aitab tehisintelligentsus kaasa teaduse ja majanduse arengule. Näiteks farmaatsiatööstuses saab luua varasemast efektiivsemaid ravimeid ja nende abil saab paljudest haigustest jagu või siis hoida need kontrolli all.
Bostromi sõnul ei karda ta olla tehisintellektist rumalam, vaid küsimus on selles, kas masinad võivad mõjutada inimkonna saatust. Bostrom maalis ka paradiisliku tulevikupildi, kus inimesed tegelevad neile meeldivate tegevustega ning tehisintellekt teeb kõik raske ja keerulise töö. Ta rõhutas, et selline tulevik võib siiski ohtlik olla, kuna ühel hetkel võib tekkida «masinate mäss».
Tuntud kosmoloogiaprofessor Martin Rees arvab, et inimkonnal on sel sajandil ellujäämise võimalus 50 protsendi ümber. Rees on rajamas Cambridge`i ülikooli juurde ülemaailmsete katastroofide riske uurivat keskust.
Inimkonna varasemast ajaloost on teada mitmeid looduslikke kataklüsme, mis on hävitanud terveid tsivilisatsioone ja teadmisi.
«Enam ei saa õppida katse ja eksituse meetodil, selleks ei ole lihtsalt aega. Selle tõttu tuleb läbi vaadata meid ohustavate asjade stsenaariumid. Nimelt võib inimesest nutikam tehisintellekt jääda inimkonna kõige viimaseks leiutiseks,» arvas Bostrom.

http://elu24.postimees.ee/3012155/teadla...kuks-saada

[levis]

Teadlane: tehisintellekt võib inimkonnale saatuslikuks saada!?
.........................

TTÜ professori sõnul ei kujuta tehisintellekt inimkonnale ohtu
http://www.postimees.ee/3012693/ttu-prof...nnale-ohtu

[Müstik]

Jaan Tallinn hoiatab tehisintellekti ohtude eest:

„Tehisintellekti uurimine areneb järjest ja selle mõju ühiskonnale kasvab. Potentsiaalne kasu on tohutu, kuna kõik tsivilisatsiooni saavutused on inimese intellekti vili. Me ei saa aga prognoosida, milleni me võime välja jõuda siis, kui seda intellekti tehisintellekti tööriistadega võimendada, kuid haiguste ja vaesuse kaotamine ei ole mõeldamatu. Kuna tehisintellekt on väga suure potentsiaaliga, on oluline uurida seda, kuidas sellest kasu saada, vältides samas võimalikke ohte,“ seisab kirjas. „Meie tehisintellekti süsteemid peavad tegema seda, mida me tahame, et nad teeksid.“

Elon Musk, kes on SpaceXi ja Tesla kaasasutajaid ja istub FLI teadusnõukogus koos füüsiku ja kosmoloogi Stephen Hawkingiga, on öelnud, et peab kontrollimatut tehisintellekti potentsiaalselt tuumarelvast ohtlikumaks.

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/01/13...htude-eest

[Veli Joonatan]

Ma arvan et mingit tehisintellekti ei ole olemas. Teema püstitus on vale.
Õigem oleks öelda - tehislik intelligentsus. See ei ole võimalik.
Miks? - seepärast et sõna "tehislik " on vale väljend. Ei ole olemas siin kõiksuses midagi tehislikku.
Kõik on jumala looming!
Sain aru juba - mõni läheb lausa närvi kui kuuleb sõna - jumal.
Tõesta!
Midagi ei pea ma teile tõestama.

[theodor]

Ei tule mingit tehisintellekti, see on võimatu. Lihtsam oleks luua tehislikult ülivõimetega bioloogine intellekt, aga millegipärast arvatakse, et masinat on lihtsam teha. Veli ma ei kasutaks sõna jumal, vaid pigem looja.

[Müstik]

Nõustun siiski Stephen Hawkingiga.
Pealegi on ju DARPA avalikult välja öelnud, et püütakse geneetiliselt ja tehnoloogiliselt "võimendada" sõdureid (luua inimesesarnased võitlusrobotid, mil puuduvad kaastunne, empaatia ja vaba mõtlemisvõime). Plaanikohaselt asendatakse inimesed küborgidega, kes on osaliselt bioloogilised ja tehnoloogilised olendid. Nii on inimesi veel kergem kontrollida, lukustada nad veel kindlamalt viie meele vanglasse ning hävitada spirituaalse ja teadvusliku inimese viimanegi jäänuk.
Sisestage otsingusse DARPA robot army ja te näete kui kaugele sellega ollakse juba jõutud.

[Mannu]

Eestlased on järgi teinud 2014. aastal DeepMind'i poolt loodud õpimisvõimelise tehisintellekti.
https://teadvus.wordpress.com/2015/02/26...-paremini/

Jah, te ei lugenud valesti – arvuti õpib ise, kuidas mängu mängida, ilma et keegi talle oleks reegleid öelnud. See tehismõistus saab sisendina ainult ekraanipilti ja punktide arvu. Kõik. Talle pole öeldud, mida selles mängus tegema peab. Talle pole isegi sisse kirjutatud, et selles mängus on kosmoselaevad. Talle pole mainitud, millist osa ekraanil ta kontrollida saab. See tehismõistus õpib kõik ise. Pole piisavalt veenev? See sama tehismõistus pandi mängima 49 erinevat mängu. Sama algoritm. Enam kui poolte mängude puhul suudab see tehismõistus lõpuks mängida paremini professionaalsest arvutimängijast. Mis sest, et igal juhul alustas see tehismõistus seda mängu üsna tuhmilt. Loogiline – keegi polnud ju talle öelnud, kuidas neid mänge mängida tuleb.

Kui tehisintellekt hakkab tundma empaatiatunnet, siis võib olla täiesti võimalik, et ta hakkab seda tundma sarnaselt inimesele - eelkõige oma kõige sarnasemate liigikaaslaste suhtes (perekond, rahvuskaaslased, sama usku isikud jne) ja alles hiljem hakkab empaatiatunne laienema "teistsugustele". Tuleks kuidagi teha, et tehisintellekt ei teeks vahet omade ja võõraste vahel, masinate ja inimeste vahel. Siis oleks masinate mässu tõenäosus väiksem. Aga ülevõtmine saab toimuda ka hoopis teisiti. Niiet huvitav, aga natuke kõhe teema.

___________

DeepMind toob meelde Douglas Adamsi "Pöidlaküüdi"-seeria koos sümpaatse depressiivse paranoidse androidi Marviniga. Marvin loodi kui robot, kes pidi imiteerima inimlikke emotsioone. Mida ta ka väga edukalt tegi. Õnneks oli talle OFF nupp ka tehtud, millest ta sai end aegajalt välja lülitada.

_________
Parandasin lingi ära.

[isemaag]

Tsitaat eelnevast 28-02-2015 14:04 :
DeepMind toob meelde Douglas Adamsi "Pöidlaküüdi"-seeria koos sümpaatse depressiivse paranoidse androidi Marviniga. Marvin loodi kui robot, kes pidi imiteerima inimlikke emotsioone. Mida ta ka väga edukalt tegi. Õnneks oli talle OFF nupp ka tehtud, millest ta sai end aegajalt välja lülitada.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
No mida siia juurde lisada?

Tõmba juhe välja seinast
Tunne kordki vabalt End
Tõmba juhe välja seinast
Ja sust Inimene saab

https://www.youtube.com/watch?v=qANnNYTdk68

[Lorenz]

Sellist tüüpi õppivad programmid lahendavad probleeme, ilma et keegi oleks neile lahendust ette kirjutanud. Lahenduskäik võib olla determineeritud, aga on selle programmi enda loodud. See on seliste programmide kõige hämmastavam omadus - nad võivad probleeme lahendada viisil, mida keegi neile ette pole kirjutanud.

[Mannu]

Kas tehisintellekt või midagi muud, seda pole mina pädev otsustama. Kuid artikkel, millele viitasin (parandasin mittetöötava lingi nüüdseks ära) kirjutab just selle nurga alt, et iseõppiv programm kui mingil määral inimaju mudel ja mis võimaldab just aju paremini tundma õppida.
Link veelkord: https://teadvus.wordpress.com/2015/02/26...-paremini/

[Lorenz]

On programme mis suure vaevaga suudavad muuta mingeid parameetreid mingis väga kitsas vahemikus. Aga see mida nad teevad, pole nad suutelised analüüsima. Tavaliselt lõppeb see sellega, kui nad midagi konkreetselt tuksi keeravad.

No aga nii töötab ka ju evolutsioon. Mutatsioonid geenides keeravad tavaliselt midagi tuksi. Samas on evolutsiooni käigus üheraksest organismist inimene välja arenenud.

Deep learning algoritmid tuvastavad mustreid andmetes. Andmetes, mis võivad olla salvestatud näiteks 10 000 dimensioonilisse andmemassiivi. See on sisuliselt kõik, mida see meetod teeb - tuvastab mustreid.
Kui deep learning algoritm on mingi mustri tuvastanud, ja see töötab, siis võib seda nimetada uue loodava algoritmi parameetriks. Siin on oluline mõista, et seda parameetrit pole programmeerijad algselt ette andnud. Deep learning algoritm on selle ise leidnud.

[Lorenz]

Ma nimetaks seda tegevust analüütiliseks tegevuseks. Mustrite leidmist, ma mõtlen.
Ning kui see protsess töötaks täiesti ilma ühegi kõrvalise abita, siis oleks meil tõeliselt iseseisev tehisintellekt. Seda see veel ei ole jah. Kas see nii ka jääb, seda näitab aeg.

[east]

Siinkohal võiks ehk küsida et kes on näituseks Põhja Korealased või üleüldse igatsorti fanaatikud? Kas inimesed või tehisintellektiga olendid? Usuhullud näiteks?

[Marconato]

Eile vaatasin viimase "Top Geari" osa ära ja seal toodi ühe postitaja huvitav mõttekäik välja.
Viimasel ajal on hakatud palju ise sõitvaid autosid arendama, nagu Google, Apple ja teised. Ühel postitajal tekkis siis küsimus. Kuna lähiajal jäävad sellised autod vähemusse ja avariisid ikka juhtub, siis kui tekib selline situatsioon, kus on tõenäoline avarii oht ja otse edasi sõites on kindel surm, ainuke võimalus oleks keerata kõnniteele, aga seal kõnnib grupp koolilapsi ja on suur oht, et osa neist saavad suure tõenäosusega surma või raskelt vigastada . Mismoodi siis programm tegutseb, kas puhtalt loogiliselt, kuna sa oled autos üksi ja kõnniteel on ütleme 5 last, siis sõidab auto edasi ja sina saad autos surma, või on auto ja tema enesesäilitamine olulisem kui kõrvalseisjad ja auto keerab kõnniteele.

[Lorenz]

See on sisuiselt klassikaline mõtteeksperiment eetilisest käitumisest. Eetiliselt õigem oleks kõnniteele mitte pöörata (sellise otsusega oleks enamus inimesi ilmselt nõus), aga ega autot juhtiv tehisintellekt eetiliste otsustega ei tegele. Võib-olla jõuab varsti kätte hetk kus see on nõutav, aga praegu on kogu tehisintellekti tehnoloogia veel lapsekingades.

Kui aga nüüd tuleviku peale mõelda, siis tundub loogiline, et eetilise käitumise kalkuleerimis funktsioon tuleb tehisintellekti sisse ehitada. Ning et see saab autode turvanõudeks kunagi. Umbes nagu turvavööd on praegu kohustuslikud. Siin tekib siis olukord, kus autoomanikud peavad kinni maksma funktsionaalsuse, mis neile endile ühel hetkel saatuslikuks võib saada.

---

Siit edasi võiks mõelda, et selline funktsionaalsus võiks omada kohustulikku kontrollivat rolli auto juhtimisel.
EKKF (Eetilise Käitumise Kalkuleerimis Funktsioon) ei laseks siis juhil autot kõnniteele pöörata ka juhul, kui juht enne autot ise juhtis. Ohuolukorras võtaks EKKF kontrolli üle.

---

Seepeale saab eetilise käitumise küsimusest küsimus vabaduse kohta. Kui inimeselt võetakse mingis situatsioonis ära vabadus käituda ebaeetiliselt, siis kas see on õigustatud. Mulle tundub, et on küll, aga vaid mingites piirides. Siin on muidugi üksjagu mõtteainet, et millised need piirid olema peaksid.

[Marconato]

Samuti tuli mulle meelde film "I robot", kus peategelane rääkis, kuidas temast pool inimene/robot sai. Ehk pärast autoavariid teda päästma tulnud robot, päästis tema, mitte väikese tüdruku kes oli kõrval autos, kuna peategelase ellujäämis šanss oli protsentides suurem.

[isemaag]

Tehisintellekt on hulluksläinud teadlaste pärusmaa. Tehakse kommunistlikku ühiskonda, nii nagu juba varem tehti, välja kukkus arenenud sotsialism. Iga küllalt kaua elanud nõukogude kodanik mäletab seda aega ja eriolukorda, mil kogu maakera oli ühe veripunase pleki jaoks vaenlased. Kaasaegne kommunism on leiutanud Twitterid ja Facebookid ja tohutul hulgal muid võimalusi, ainult pange kõik ausalt kirja kes on teie sõbrad, kes millega tegeleb, sõprade kohta samuti kõik ausalt kirja. Rääkige kõik ausalt ära. See on ju nii turvaline kui on tuhandeid sõpru.

[levis]

Tänu mängufilmidele ja hulludele teadlastele on AI jura meeletult ülepaisutatud. Kui tulevikus luuakse AI, mis teeb ära kõik tööd sinu eest, siis on ta ikkagi sama "tark" kui sinu arvutamist abistavad 10 sõrme.

Muidugi ei saa välistada, et AI luuakse ja toimub mingi singulaarsus, kus väga lühikese ajaga toimub ulmeline areng, mis võib omakorda keerata kõik pea peale.

Mina näen inimkonna lõppu selliselt...
Üsna varsti luuakse nanorobotid, mille protsessor ja mälumaht on piisavad, et täita üsna keerukaid ülesandeid. Energiat hangivad nad ise ning jagavad omavahel ka vajadusel informatsiooni. Need robotid on inimeste jaoks meeletult efektiivsed.

Paraku kurb tõde on see, et neid nanoroboteid saab programmeerida iseennast paljundama. Ning jutt ei käi suurtest Stargate replicators tüüpi robotitest, aga pigem tolmulestade suurustest nanorobotitest.

Ning edasi pole vaja fantaasial palju lasta lennata, sest seda nanorobotite kujul levivat tehisviirust enam inimkond peatada ei suuda. Lõpp saabub umbes sarnaselt nagu 'The Day the Earth Stood Still' filmis see peaagu juhtus.