• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Tehisintellekt ja inimesed
#1
Inteli tehnoloogiajuht Justin Rattner jagas Inteli arengufoorumil ettevõtte visiooni, mille järgi on aastaks 2050 masinad oma oskustelt jõudnud inimvõimetele lähedale.

Rattner vihjas, et inimkonda ootavad ees muutused sotsiaalses keskkonnas, robootikas ja arvutite võimekuses tajuda ümbritsevat keskkonda. Need arengud võivad kohale jõuda oluliselt varem, kui maailm seda oodata oskab. Inteli uurimiskeskustes otsitakse juba täna võimalusi inimese ja masina ühendamiseks.
«Oleme arenenud rohkem kui keegi oleks osanud 40 aastat tagasi ennustada,» ütles Rattner. «Arvatakse isegi, et oleme jõudnud punkti, kus tehnoloogiline areng kiireneb oluliselt ja hetk, kus arvutitel või robotitel on inimestele sarnased oskused, ei pruugigi väga kaugel olla.»

Kaugel ei ole ka aeg, kus näiteks sülearvutiga lennujaama terminali astudes laetakse selle aku juhtmevaba tehnoloogia abi kasutades automaatselt täis. Inteli uurimiskeskustes arendatakse juhtmevaba elektri kontseptsiooni, mida demonstreeris ka Rattner. Ta pani põlema 60 vatise elektripirni, ühendamata seda ühegi juhtme või pistikuga. Sama suurest energiahulgast piisaks probleemideta mistahes sülearvuti laadimiseks.

Juhtmevaba elektrienergia efektiivse ja ohtu transpordi tehnoloogia põhineb paarisresonaatoritel, mis võtavad vastu kindlal sagedusel saadetud elektrienergiat. Sarnasel efektil põhineb ka võimalus treenitud häälega klaasi purustada. Juhtmevaba laadimise tehnoloogia laeb sülearvuti energiat saatva resonaatori mõjupiirkonda sattudes täis täiesti märkamatult.

Täna on tehnoloogia arendamisel veel mitmeid kitsaskohti, kuid Inteli teadlased loodavad, et varsti vabastatakse Inteli tehnoloogial põhinevad sülearvutid juhtmetest lõplikult.

Allikas
Vasta
#2
Muuseas, ühe Nostradamuse tõlgendaja kohaselt siirdab inimene umbes aastal 2070 oma teadvuse masinasse, st leiutatakse tehisintellekt.
Vasta
#3
Tsitaat:Algselt postitas: Wilbach
Muuseas, ühe Nostradamuse tõlgendaja kohaselt siirdab inimene umbes aastal 2070 oma teadvuse masinasse, st leiutatakse tehisintellekt.
Eks seda oodatud ole juba ammu, aga need lootused pole senini veel täitunud. Kui see ennustus paika peaks pidama, siis on muidugi huvitav, mille peale veel nii kaua aega peaks kuluma? Põhimõtteliselt on ju kolm võimalust: (1) tuleb lihtsalt teha veelgi suurem (aga tuntud põhimõtetel) arvuti ja see hakkabki mõtlema, (2) selleks on vajalikud veel mingid väga fundamentaalsed avastused ja (3) see polegi põhimõtteliselt võimalik.

Inimaju ja interneti võrdluseks:
Internetis kokku 10astmel9 arvutit, 10astmel18 transistori, aga taktsagedus 1 GHz ja muidugi - erinev arhitektuur.
Inimajus kokku 10astmel11 neuronit, 10astmel15 sünapsi, aga "taktsagedus" umbes 1 kHz ja muidugi - erinev arhitektuur.

Siit küsimused: (a) kas internet mõtleb juba (niiet me sellest arugi ei saa) või kui ei siis (b) mis tal puudu jääb?

Mis aga masinate muudesse võimetesse (peale mõtlemise ja ehk ka lõhnataju) puutub, siis on need inimese omad ammu ületanud. Õigupoolet polegi mõtete teha masinat, kui see millegi poolest inimesest parem ei oleks.
Vasta
#4
Tsitaat:Siit küsimused: (a) kas internet mõtleb juba (niiet me sellest arugi ei saa) või kui ei siis (b) mis tal puudu jääb?
Siia sobiks ehk üks minu lemmikjutuke, autor Eno Raud.
Metsas kasvavad puravik ja pilvik. Ühel päeval küsib pilvik puravikult: "Mis sa arvad, kas seened oskavad rääkida?". Puravik vastu: "Narr oled! Seened ei oska ju isegi mitte mõtelda, kuidas nad siis veel rääkida peaksid oskama?!" (H)
Vasta
#5
Tuli meelde kunagi loetud artikkel kuskilt...

Kui palju kalkuleeringuid on vaja teha tihasel et sooritada manööver läbi tiheda põõsa lendamiseks?

Vastus: Kogemuse tulemusel oluliselt vähem kui seda peaksid tegema arvutid.

Järeldus oli, et ka arvutitel (robotitel) ja tehisintellektil peab olema lapsepõlv, et vähendata mõtetut tööd. Kindlasti arvutite võimete tugevamaid külgi oleks nende võime kopeerida 'oskused' ühelt teisele.

Kuid kas see on sama asi kui ise õppida? Kas tulemus on sama? Kui lapsele öelda kuidas peab midagi tegema ei tähenda see et ta õpib. Ahhaa -elamus annab siiski midagi rohkemat. Hea lahenduse leidmiseks pead tegema mitu korda valesti ja nii õpid miks mingi viis ei ole hea. Olgu, siis võivad arvutid ju üle kanda ka selle info ja ka õppimiseks kasutatud õppimismeetodid ja nende kooskõlastatud kasutamisvalem.

Sellegi poolest kas jääb sisu samaks?

Mingisugust aktiviteeti sadu kordi korrates saavutame 'enesekindlust' ja 'julgust'. Millega see võrduks robotis? Kas võibolla lihasmälu - mis põhineks mõttele et ei ole vaja igat liigutust ümberringi toimuva kohaselt korrigeerida vaid nö. 'julgelt ära teha'.

Mis siis kui mingi pahatahtlik programm (viirus) tahab anda valet informatsiooni? Õige ja vale äratundmiseks oleks vaja juba mingit inimesele sarnast 'psühholoogiat'. Heakskiidetud ja authentse kogemusmaailma loomiseks. Muutub vajalikuks 'mina' eristamine muust maailmast jaaniiiedasi. Varsti on neil kõik kohad mina, mina, minasid täis... Smile

Siis märkavad robotid et krt loodus oli ikkagist miljonite aastate kogemusega päris korraliku süsteemi kokku kloppinud.

Ometi peavad ju ka nemad samas maailmas funktsioneerima ja elama kus meiegi (ega nad taha jää ju arvutilaudadele istuma). Peavad looma oma nägemuse sellest maailmast. See oleks kindlasti erinev meie nägemusest aga kas just parem?

Arvan et me siin loome 'pilti oma näo järgi' (nagu vanajumal ükskord), süsteemi süsteemis. Mis tuleb olema teisestküljest parem ja teisalt esialgu kehvem. Virtuaalmaailm virtuaalses maailmas.


Tsitaat:Siit küsimused: (a) kas internet mõtleb juba (niiet me sellest arugi ei saa) või kui ei siis (b) mis tal puudu jääb?

(a) - äkki mingil tasemel - nagu näiteks rakud omavahel -tehes mingeid otsuseid
(b) - loov mõtlemine (1+1=3) ja kogemusmaailm

Mis peaks tähendama Internetile maailm?

...ohh...ok aitab küll.

Muudetud: 24-9-08 kell 16:11:51 kaddak1910
Vasta
#6
Ei usu, et nad nii vara inimesele järele jõuavad. Arvestades inimaju ehitust, inimese käitumist ja inimese mõtlemist.
Võimalik, et aastaks 2050 suudab tehisintellekt järgida inimkeha baaskäitumist.
Vasta
#7
http://www.tarbija24.ee/?id=52758

[Muudetud: 11-28-2008 villu]
Vasta
#8
Väga jube oli vaadata seda robot nägu seal liikumatuna, sel ajal, kui seda vanemat meesterahvast intervjueeriti. Ennem, see robot nägu liikus nii reaalselt, kuid pärast seisis seal liikumatuna. Maru kõhe tunne tekkis :S
Vasta
#9
Tundub, et robotitel on inimestest kõrini saanud. Värske uudise kohaselt olevat üks Rootsi tehase "kiipaju" soovinud töömehest vabaneda...Angry
Vasta
#10
No ma ei tea kas seda ründamiseks nimetada saab, sest kui robot rikkis oli siis ei teinud ta ilmselt töölisel ja kivil vahet ja hakkas töölist tõstma Bleh. Kui ta oleks töölist taga hakanud ajama mööda tehast siis oleks juba teine asi.
Ja mis puutub robotite järele jõudmisesse inimestele siis põhimõtteliselt hakkab vajaminev tehnika valmis saama, näit. mitmetuumalised prosed, mis teevad mitut asja korraga nagu inimaju ainult õpivõimeline proge on vaja jooksma panna ja korras. Ma arvan nii (i)
Vasta
#11
Thor-00, õpivõimelised programmid on juba ammu olemas, osad arvutimängud lausa jooksevad nende pealt. Kõiksugu humanoidisarnased robotid samuti enamuselt õpivõimelised ja arenevad. Küsimus pole selles vaid ilmselt tekiks areng siis, kui anda neile fantaasiavõime, ehk mingi lühises programm mis jooksutab kõik asjad ühte kohta kokku millest tekib mõtete seapesa.
Vasta
#12
Õigus õigus Metavo õpivõimelised proged on jah juba olemas. Aga milles siis probleem, las õpib näiteks käituma nii nagu inimesed, ehk siis proge ülesandeks oleks käituda nii et inimesed ei saaks aru et ta robot on. Siis võivad tal tekkida ka unistused või noh eesmärgid kas pole nii?
Vasta
#13
Tööstuses kasutatavad "robotid" pole loomulikult teab mis targad, nad teevad vaid teatud liigutusi ja reageerivad signaalidele vastavalt proges kirja pandud algoritmile. Tähelepanuväärne on hoopis see, et vaatamata väljalülitamisele oli ta nii "kaval", et oskas kuidagi "ümber nurga" ikkagi särtsu saada...wink

Tsitaat:Algselt postitas THOR-00
Siis võivad tal tekkida ka unistused või noh eesmärgid kas pole nii?

Ja siis õpib ta (või oleks korrektsem öelda "see") oma unistusi ja eesmärke varjama, nikaua kui ta installeeritakse sellisesse kesta, mis võimaldab tal asuda neid täide viima... Millised need unistused ja eesmärgid on..., seda saame siis näha...Bleh
Vasta
#14
Hyperionis(Dan Simmons) kirjeldati tehismõistuse teket läbi evolutsiooni, mis toimus omamoodi kummituslikes koodijätketes, mis üksteise kallal parasiteerides ja üksteist tappes arenesid ning moodustasid ühismõistuse...ja kusjuures sarnane asi ei ole sugugi fantaasia - IT vennad on ammu juba leidnud pealtnäha korralikus koodis mingisuguseid anomaaliaid, mis suudavad ennast reprodutseerida...
Võib-olla oleks vaja seda, et protsessorite tuumade arv tõuseks samale arvule, mis inimaju neuronid...
http://en.wikipedia.org/wiki/Moore%27s_law
Eks arvutagu igaüks ise kui palju transistoreid peaks protsessoril aastaks 2050 olema...
Vasta
#15
Tsitaat:Algselt postitas Nielander
ja kusjuures sarnane asi ei ole sugugi fantaasia - IT vennad on ammu juba leidnud pealtnäha korralikus koodis mingisuguseid anomaaliaid, mis suudavad ennast reprodutseerida...

Kus kohast sa sellist hülgemöla lugesid? "Pealtnäha korralikus koodis ennast reprodutseerivad anomaaliad" .. see on siiski ülemüstifitseerimine ja soovmõtlemine.
Vasta
#16

Tsitaat:Kus kohast sa sellist hülgemöla lugesid? "Pealtnäha korralikus koodis ennast reprodutseerivad anomaaliad" .. see on siiski ülemüstifitseerimine ja soovmõtlemine.


Olgu, las ma sõnastan selle ümber - küberneetikute seas on arvutikoodide seest leitud nö. aeg-ajalt esinevat rikutud koodijuppe, millest mõned omavad mingisugust interaktsiooni algkoodiga...olenevalt sellest "halvast koodist" mõned neist suudavad ennast paljundada(ma ei räägi viirusest, ega mingist algelisest intelligentsist, nagu ei saa rääkida loomade evolutsiooni puhul tahtlikust arengust)...

Ma ei mäleta täpselt kust ma seda hülgemöla lugesin, aga autoriks peaks olema Norbert Wiener...
Vasta
#17
Hmm... kõigepealt tulevad ilmselt küborgid Bleh, leiutis on muidu suht asjalik ja katsealused said päris hästi asjaga hakkama kah, liikumine oli üsna sujuv.

[Muudetud: 30-4-2009 THOR-00]
Vasta
#18
Ootan huviga päeva mil poelettidele jõuavad mõtlemist "soodustavad" kiibid.
Vasta
#19
Kuidas see toimima peaks? Ma tahaks lihtsalt mälu, kuhu saab teadmisi downloadida või miskit sellist, oleks vahva wink
Vasta
#20
Tsitaat:Algselt postitas Nielander

Tsitaat:Kus kohast sa sellist hülgemöla lugesid? "Pealtnäha korralikus koodis ennast reprodutseerivad anomaaliad" .. see on siiski ülemüstifitseerimine ja soovmõtlemine.


Olgu, las ma sõnastan selle ümber - küberneetikute seas on arvutikoodide seest leitud nö. aeg-ajalt esinevat rikutud koodijuppe, millest mõned omavad mingisugust interaktsiooni algkoodiga...olenevalt sellest "halvast koodist" mõned neist suudavad ennast paljundada(ma ei räägi viirusest, ega mingist algelisest intelligentsist, nagu ei saa rääkida loomade evolutsiooni puhul tahtlikust arengust)...

Ma ei mäleta täpselt kust ma seda hülgemöla lugesin, aga autoriks peaks olema Norbert Wiener...

"Küberneetika"? Sai isegi seda loetud aga see oli väga ammu ning ei mäleta kas seal midagi sellist mainiti.
Arvestades N.W. elamise aastaid siis ta jutt, olgu ta niikõva visionäär kui tahes, oli siiski fantaasia. Anomaaliaid saab kahesuguseid olla - riistvaravigadest tingitud (vigane mälu, protsessori defektid) ja programmeerija vead. Tõelise AI loomisest on arvutimaailm veel väga kaugem minu arvates.
Vasta
#21
Tsitaat:Algselt postitas THOR-00
Kuidas see toimima peaks? Ma tahaks lihtsalt mälu, kuhu saab teadmisi downloadida või miskit sellist, oleks vahva wink
Oleks vahva jah, kiip mõtleks sinu eest ja sa ei tee enam vahet mis on sinu, mis kiibi mõte. Edaspidi on lihtne, kuna sina "tead" mida on sul vaja teha, isegi tohutu robotarmaada ehitamine tundub hea mõte olevat.
Asja hea külg on aga see, et niiviisi ei jää me neile jalgu ja kõiksugu matrixi-teemalised tulevikuplaanid visatakse prügikasti. Laps sünnib, kiip pähe ja asi vass. Laps on õnnelik kuna kiip mõtleb positiivseid mõtteid ja õpetab lapse rääkima.
Kiip mis petab ära vaba tahte, see võiks olla totalitaarse süsteemi ideaale, kaoks kuritegevus ja keegi ei nuriseks millegi üle, sest rahvas mõtleb ühtemoodi.
PS. igaksjuhuks lisan, antud mõttekäigu puhul polnud tegu mõnest artiklist talletatud sisuga vaid omaloominguga.
Iseenesest kõlab see justkui mõni b-klassi ulmeromaan.

[Muudetud: 1-5-2009 Metavo]

[Muudetud: 1-5-2009 Metavo]
Vasta
#22
Ühiskond ongi tehisintellekt

Kas intelligentne tehnoloogia kujutab endast ohtu inimtsivilisatsioonile või on need koledad stsenaariumid siiski vaid ulmefilmide ja -raamatute pärusmaa, uuris Margit Tõnson võrgutarkvara professorilt Tanel Tammetilt.

Eesti Ekspress

Muude asjade seas on seal üks huvitav lõik: Nii et ülitarga superaju asemel peaksime hoopis aina rumalamaks muutuvat inimest kartma?

Ma arvan jah, et inimesed muutuvad vaikselt rumalamaks. Võtame näiteks Ühendriikide ja Euroopa näite. Ühendriigid on tehnoloogilises ja sotsiaalses arengus Euroopast eespool. Euroopast vaadates tundub ameeriklane samas rumal, sest tema vaatenurk maailmale on kitsam. Nad on kitsalt spetsialiseerunud ja samas väga kommunikatiivsed, ja just seda ongi intensiivselt läbipõimunud ühiskonnal vaja - et inimesed püsiksid oma väikestes erirollides, et nad ei funktsioneeriks üksi, vaid võrgustikuna ja laseks efektiivselt infot läbi, oleksid nagu väikesed kommunikatsioonimasinad.

Indiviid ei pea olema väga tark, võrgustikust tuleb see jõud, mida ühiskonnal vaja on. Me oleme ühiskonna maatriksis kaunis ühemõtteliselt orjastatud. Mida ühiskond vajab? Seda, et inimene teeks rohkem ja keerulisemat tööd, ja kõik, mida me ümberringi näeme, manipuleerib meid seda tegema.

Vasta
#23
Inimest ja ka ühiskonda ei saa üldse bioloogilisest toidupüramiidist eraldi vaadelda, need tehnitsistlikud suunad võivad olla hoopis toidupüramiidi kõrgemate astmete, st seltskonna manipulatsioonid, kelle toiduks on meie elujõud .
Mul on üks huvitav venekeelne artikkel, inimese vestlusest cc voladosega ehk juhtmega kuklas, mis kasutab meid just sellesamal kombel kui matriksi filmiversioon inimestest kui energiapatareidest.
Kuid tegelikult võib asi olla veelgi huvitavam, nn välistsivilisatsioonid, kes on siia toidupüramiidi ülemistesse astmetesse end sisse söönud võivad lõpuks hakata kaklema ka voladostega ja enda kõrgemad astmed toidupüramiidi juhtima panna, sellisel juhul transformeeruvad nad ka meie reaalsusesse ning kõige lihtsam on endale eluruumi teha just nendesamade robotsüsteemide kaudu mida saab juhtida otse ilma inimese toidupüramiidi kõrgemate astmete abita sissetungijate endi mõttemaatriksi kaudu.
Niipalju siis ohust aga nagu alati, tõlgendatakse seda valesti, targem oleks hoolikalt uurida ameerika juutide kokkuleppeid oma jahvedega ehk hallide ülevaatajatega.


[Muudetud: 6-28-2009 VironShaman]
Vasta
#24
Mis juhtub, kui arvutid jõuavad võimekuses inimesele järele?


Kas olete mänginud arvuti vastu malet kõrgeimal raskusastmel ? Kui jah , siis ehk teate seda tunnet, kuidas mäng liigub kiretult iga käiguga teie kaotuse suunas, ükskõik, kui kavalaid kombinatsioone te ka välja ei mõtleks, kirjutab Jaan Tallinn ajakirja Universitas Tartuensis värskes numbris.

Kujutage aga ette, et malelauaks on abstraktse ekraanipildi asemel reaalne maailm ja malenditeks ressursid, nagu päikesevalgus, õhus sisalduv hapnik või koguni meis endis sisalduv süsinik.

Kui lisada, et mäng toimub reaalajas ja igaks käiguks on aega maksimaalselt paar millisekundit, olemegi saanud ühe võimaliku tehnoloogilise singulaarsuse stsenaariumi, mida kutsutakse järsuks õhkutõusuks (hard takeoff – ingl).

Tehnoloogiline singulaarsus sai oma nime füüsikast, kus terminiga «singulaarsus» tähistatakse piirkondi aegruumis, kus meie maailmamudelid n-ö lõhki lähevad ja enam ei kehti. Näiteks mustade aukude keskmed.

Analoogset lõhkiminekut tõotab hetk tulevikus, mil arvutid jõuavad oma võimekuselt inimestele järele.

Esimesena pani seda tähele briti matemaatik I. J. Good aastal 1965 kui ta kirjutas:

«Defineerime ultraintelligentse masina kui masina, mis on suuteline täitma kõiki inimeste intellektuaalseid tegevusi. Kuna intelligentsete masinate disain on üks sellistest tegevustest, siis suudaks ultraintelligentne masin omakorda disainida veelgi paremaid masinaid; kahtlematult järgneks sellele «intelligentsiplahvatus», mis jätaks inimese intelligentsi kaugele maha. Ultraintelligentne masin jääks seega inimkonna viimaseks leiutiseks.»

Miks lasti sellisel põhjapaneval tähelepanekul pea pool sajandit tolmuda ning alles viimasel aastakümnel on hakanud filosoofid ja arvutiteadlased tõsiselt arutlema, mida ikkagi tähendaks olla siin planeedil intelligentsuselt teine liik?

Põhjuseid on usutavasti kaks: esiteks jäi esialgne tehisintellekti areng kaugele maha temale pandud ootustest ja teiseks on vastav temaatika äärmiselt ebaintuitiivne.

Intelligentsiskaala
Käesolev sajand on näinud arvutite võimsuse jonnakat kasvu Moore’i seaduse taktis ning üha võimekamate tarkvarasüsteemide koostamist. Arvutid on suutelised pildilt inimesi tuvastama, autot juhtima, kahel jalal kõndima, börsil investeerima ja isegi muusikat komponeerima (guugeldage «Sounds Like Bach»!).

Peale selle kinnitab viimasel aastakümnel plahvatuslikult arenenud ajuteadus, et kuigi ajus toimuv on ääretult keeruline, ei paista seal siiski midagi arvutitele põhimõtteliselt üle jõu käivat.

Näiteks on futuroloog Ray Kurzweil väitnud, et inimaju kirjeldus sisaldub digitaalsena inimgenoomis, kusjuures viimase maht on vaid tühised 50 megabaiti.

Seega, inimestel, kes usuvad inimaju igavest ja põhimõttelist üleolekut nn mõtlevast masinast, läheb oma seisukohtade tõendamisega aasta aastalt raskemaks.

Mis aga puutub teema ebaintuitiivsusesse, siis on siin eksiarvamuste murdmisel ees veel pikk teekond.

Kuna meie intuitsioonid on esialgselt arenenud toimetulekuks väikeses küttide-korilaste kogukonnas, siis mida kaugemal on teema igapäevaelust, seda arusaamatum see paratamatult on. Klassikalisteks näideteks ebaintuitiivsetest valdkondadest on kvantmehhaanika ja relatiivsusteooria.

Erinevalt neist pole aga singulaarsusteema üle mõtlejatel ette näidata ühtegi korratavat eksperimenti, millega intuitsioone nüpeldada ja valearusaamu kummutada – singulaarsus on definitsiooni järgi ühekordne sündmus! Seega tuleb teha süstemaatiliselt tööd, et selgitada, miks meie intuitsioonid meid petavad.

Järgnevalt mõnest põhjusest. Suurim väärarusaamade allikas on antropomorfism. Kuna ainsad intelligentsed olevused, kellega me kokku puutume, on teised inimesed, siis tõmbame automaatselt võrdusmärgi intelligentsuse ja inimlikkuse vahele.

Tegelikult on pea kõik, mida me peame silmas inimlikkuse all, meis evolutsiooniliselt arenenud enne intellekti teket!

Teisisõnu, iga kord, kui me räägime inimlikest väärtustest, räägime me tegelikult primaatide väärtustest, kuna peamisi väärtusi, nagu moraalsus, sotsiaalsus, ühiskondlik positsioon, erinevad emotsioonid jne, jagame me inimahvidega.

Nii on sügavalt ekslik eeldada intelligentselt arvutilt «ahvitundeid», nagu näiteks kaastunne või hoolimine keskkonnast. Palju tõenäolisem on leida neid väärtusi teistel planeetidel evolutsiooni läbi teinud tulnukate juures!

Arvuti jääb eelkõige aparaadiks, olgu see kui tahes ultraintelligentne. Täiesti võimalik, et sel ei teki isegi eneseteadvust.

Ei kontrolli tulevikku
Antropomorfism solgib ära ka meie arusaama intelligentsiskaalast. Intuitiivselt eeldame, et intelligentsiskaala algab kivist ja lõpeb Einsteiniga. Siit ka lugematud Hollywoodi filmid, kus käib võitlus inimeste ja masinate vahel – kusjuures masinad on huvitaval kombel targemad kui keskmine inimene, aga alati rumalamad kui Einstein.

Olles esimene intelligentne liik siin planeedil, mille evolutsioon alles hiljuti kokku klopsis, oleks õigustatum seisukoht, et intelligentsiskaala mitte ei lõpe inimesega, vaid algab inimesest.

Meenutagem tõika, et tavaline sülearvuti suudab teha sekundis rohkem korrutustehteid kui terve inimkond kokku. Kui selline võimekusevahe kanda intelligentsiskaalale, näeksime seal meist miljardeid kordi intelligentsemaid isendeid.

Mida üldse tähendab mõiste «intelligents»? Mõnikord arvatakse, et inimintellekt pole ühe numbriga mõõdetav ja seetõttu ei saagi arvutite ja inimeste intelligentsust võrrelda. See seisukoht on tehniliselt õige, aga vettsogav.

Nähtus, mida tuleks intelligentsi all silmas pidada, on võime mõjutada tulevikku endale soodsas suunas. Või teisisõnu – võime näha ette oma tegude tagajärgi ja seeläbi planeerida oma käitumist.

See definitsioon omakorda tähendab, et singulaarsusega lõpeb meie võime kontrollida tulevikku ning halvima stsenaariumi kohaselt täitub Bill Joy «Tulevikul pole meid vaja» nägemus.

Antropomorfismile vastanduv – aga samavõrra naiivne – intuitsioon on see, et arvuti on too must karp laual ja meile jääb alati võimalus «lihtsalt juhe seinast välja tõmmata».

Selle seisukoha ekslikkuses veendumine jääb lugejale kodutööks. Alustuseks võiks guugeldada «AI-Box Experiment» ja «That Alien Message» ning mõelda ennast ultraintelligentse arvuti olukorda – kas tõesti vaataksite rahulikult pealt, kuidas teokiirusel liikuv gorilla teie toitejuhtme suunas pilku pöörama hakkab?

Pikemalt ei saa peatuda ka apaatial stiilis «kui tulevikus domineerivad arvutid, siis on see asjade loomulik käik, millega ei tasu võidelda ». Kui antropomorfismi loor on silmadelt langenud, on sellise seisukoha kohatus kaugele paista.

Need on osa põhjustest, miks tehnoloogiline singulaarsus on teema, millest kuuleb igal aastal järjest rohkem. Võiks veel arutleda teemadel «Mida ultraintelligentne masin tegelikult teha tahab?», «Kuidas singulaarsus üle elada?» või «Miks Asimovi kolm seadust ei toimi?».
http://www.novaator.ee/ET/inimene/mis_ju...le_jarele/
Vasta
#25
Esmalt peaks ümber sõnastama pealkirja - masinad EI jõua inimesele järele. Kui midagi kuhugi jõuab siis
on selleks tehismõistus mitte aga maisnad mis teevad seda mida neid on programmeeritud tegema.
Seega peaks olema midagi nagu, et "aastaks 2050 jõuavad protsessorid järele inimaju keerukusele" või
midagi sarnast. Mõned astad tagasi lugesin, et protsessorid on juba ajule järgi jõudnud oma tehete
sooritamise kiiruse ja ka tehete sooritamise mahu osas. Puudu jääb veel just "SEE" osa mis need seostaks.

Pean aga hetkel toetama Nielanderi juttu mis rääkis "imelikest" koodijuppidest. Sama teemalised lood on
minu silmapiirile sattunud ja mitte üks kord. Isegi Pisipehmel oli olnud sellise asjaga probleeme pandi kokku
nüüdseks kuulsaks saaud Win7-t. Teatud osa koodid tehes koostööd "tootsid koodi juppe millede otstarve
jäi selgusetuks. Billy-Boy positel oli tükk tegemist, et teha koodid "normaalseks". Mõnel korral see aga
üldse ei õnnestunud ja M$ pidi kõik ümber kirjutama. Samuti tuli sarnane kõlakas Hiina ühest suurest
tehnika ülikoolist (mis kuulub HRV "sõjarditele" ja kus koolitatakse välja häkkereid ja muid selliseid spetse)
kus viiruste "vabaks laskmise" puhul produtseerisid need ise lisa koodijuppe mis hakaksid elama oma elu.
Samaladsest katsest oli ka kuskil lehes lausa kirjutatud mis rääkis eksperimendist kuskil ülikoolis kus tehti
programm mis pidi ise arenema. Ühel hetkel olla asi kuidagi imelikuks läinud ja kõvakettad hävitati.

Ku ma nüüd õieti mäletan siis vähemalt kahes filmis olla ka samt teemat lahatud - aga see oli Hollywood.
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat