26-05-2005, 00:56
Minu algatusel igaljuhul sinna matku toimuma ei hakka ja kedagi luurele ma ka ei saada.
Imelikud metsad
|
26-05-2005, 00:56
Minu algatusel igaljuhul sinna matku toimuma ei hakka ja kedagi luurele ma ka ei saada.
26-05-2005, 11:08
no ära piparda, ma käiks seal oma tsunftiga veidi seeni korjamas ja telkimas. pärast räägime, mis oli või mida ei olnud.
26-05-2005, 16:10
Olen palju kordi metsades viibinud ... ja üldiselt ära eksimist pole esinenud...
Küll on meeles aga paar korda Ellamaa rabas marjul-seenil käies ... Õhtul jaamapoole astudes .. äkki avastad ,,et oled metsast hoopis vale koha-pealt välja tulnud....??? Kohe saad aru küll kus sa oled .. aga ikkagi tõrgub teadvus seletamast .. kus sa siis mööda panid ... jasiis kohe .... paar kuud hiljem seenel olles... oli seal samas kandis teine analoogne juhus minuga.... hiljem olen kuulnud ka kohalikud on selles kandis vahel koha-taju kaotanud... ise olen selles kandis märksa rohkem kordi metsas käinud ... ei varem , ega hiljem pole seal ära eksinud ... http://www.ikaart.ee/ Siis valid asula otsingu .... Ellamaa Nissi vald Harjumaa ja klõpsad kaardipeal suurenda ((( Ellamaalt põhjas asuval Valgejärvel...pisike täpike )) ja seal rabas see siis juhtuski ... see on vägga halb kaart ... Natuura 2000 on parem otsisin ka orjenteerumis kaarti ..aga ei leidnud ... Muudetud: 26-5-05 kell 17:16:33 Home1 Muudetud: 26-5-05 kell 17:21:52 Home1
07-06-2005, 20:17
ma lugesin saladustest - müstilised lood ka taolisest kohast metsas, mis kaotab ajataju ja halvab inimese, jäädakse justkui kinni...
väga huvitav, kuid nagu ikka, omal nahal proovida ei tahaks/julgeks(A)
09-07-2005, 23:10
Mets on kooslus, süsteem, organism. Minul isiklikult on kujunenud selline arvamus, et teatud keerukusega süsteemid omavad midagi hinge või teadvuselaadset. Seda nii elusa kui eluta looduse puhul. Rääkimata loomadest, kellel on tõestatult liigiteadvus, mälu jne. (mis muidugi muutub loomapidajapoolse mõjutuse läbi indiviidimäluks ja teadvuseks - oleme seda kõik kogenud, kellel vähegi olnud armastatud, hoitud lemmikloom). Selline liigiteadvus esineb ka taimedel. Kõik oleme kogenud toalillede käitumist, kui neid piisavalt hoida ja armastada (universumi üks tugevamatest liikumapanevatest jõududest). Venelased mõõtsid juba paarkümmend aastat tagasi raietöödel puude stressi. Seda just raiutava puu naaberpuudel. Kui langetamisele aga kaasati kohalik evengist shamaan, kes tagus kondiga trummi, ümises loitse ja palus metsavaimult lepitust - ei näidanud mõõteriistad puudel mingeid stressiilminguid. Veel. Shamaani abiga langetatud puit oli hoopis teiste kvaliteediomadustega. Tüved ei jooksnud vaigust tühjaks - ei tekkinud kuivamispragusid, koor ei löönud lahti, üraskid ei rünnanud. Puidu säilivusaeg ja kvaliteet ei olnud võrreldavgi tavamaterjaliga.
See puude nn. liigiteadvus on metsakooslusel vaid osa millestki suuremast. Meie esivanemad oskasid selle millegagi koos elada, said sellelt abi ja tuge. Tunti vajalikke käitumismalle, loitse, rituaale mis olid kujunenud aastatuhandete jooksul. Loitsude jõud on nende helilises rütmis ja võnkesageduses mis ühtib mõjutatava koosluse objekti, indiviidi omavõnkesagedusega. Sageduste kokkulangemisel (oleme ju kõik õppinud laineteteooriat) on võimalik teatud võnkeid kustutada teisi võimendada. Näiteks metsaloitsud puumaterjali hankimiseks või siis vastav loits karjakoera rästikusalvatud käpa ravimiseks. Minul isiklikult on kogemus kuidas külamemm loitsudes kootas mu põlvel kirvehaava. Tagasi metsa. Üksikute puude, taimede, putukate, loomade liigiteadvused on metsas ühinenud kooslusteadvuseks. See on nn. ühiskonnateadvus, oma võnkesageduse oma magnetimi ja väljadega. Inimese teadvus, eriti just metsarahva - eestlaste teadvus, tunnetab paljutki sellest. Paljudel rahvastel, eriti mis puudutab stepihõime, neid võimeid pole. Mets kui selline äratab neis õudu. Neil puudub metsaga sarnane võnkesagedus. Vaatame algallikaid - rahvapärandit. Vene muinasjuttudes oli pimedas koledas metsas Baba-Jaga kanajalgadel onn. Kole, jube, õudne! Eesti Rahva ennemuistsetes juttudes läks vaenelaps hädaga alati metsa pakku. Mets peitis, kattis, hoidis. Või loe Aleksis Kivi. Kuhu läksid Jukola seitse venda kui olid pasa kokku keeranud? Metsa! Mets oli isa ja ema eest. Mets kattis, mets toitis. Siit kokkuvõte. Metsas oleme külas. Mets tunnetab meid ja meie metsa. Kõik nn "äraolemise momendid" on tegelikult meie teadvuse võnkesageduse kokkulangemisfenomenid metsakoosluse kui organismi omavõnkesagedusega - paraku me ei oma enam neid võimeidja oskusi, et saaksime aru sellest infost, mis meile neil hetkedel üritatakse anda.
17-07-2005, 21:18
Tegelikult selle teema püstitaja võiks avaldada selle salapärase metsa tartumaal.ma ei karda mingit ajataju kaotamist,surma saamist jne...vabalt läheks.
19-07-2005, 11:24
Aga võib-olla mina kardan sinu ajataju kaotamist.
Teema püstitaja pole isegi kindel, kus maakonnas see asub.
19-07-2005, 16:21
Selleks et sellises metsas midagi kogeda, peab olema teatud tähelepanu ning avatus, et metsaga kontakti saada ning metsa tajuda. Mets võib sulle end mitte avada, kõnnid sealt läbi nagu kangialusest vanalinnas, korra puhus tuuleke kuskilt ja võttis viludaks, muidu mets nagu mets ikka. Mis siin ikka nii erilist. Halvemal juhul eksitab mets su ära, kui sul südames halvad mõtted metsa suhtes. Mitte peas, aga just südames. Või lüpsab su veerand tunniga energiast nii tühjaks, et on tunne nagu oleks päev otsa metsas samblamätaste vahel tammunud. See on umbes nii, miks inimestele mõjub mets nii erinevalt, ühed usuvad ning on seeläbi ka avatumad, teised mitte.
Armageddon, ära arva, et lähed siuksesse metsa ja siis kohe eksid ära või tuled alles mitme päeva pärast metsast välja või ei tulegi. Teadmatul inimesel on üldse raske märgata midagi sellist, millest tal taju puudub. See aga nõuab enne veidi harjutamist. Seepärast ei taheta lasta teadmatutel inimestel minna oma õnnega mängima, viga võib saada. Ega laps enne ei saa teada, et tuli kõrvetab, kui ta korra on näpu tulle pistnud, mis sest, et teised kogu aeg rääkisid ja hoiatasid... :lind:
19-07-2005, 19:09
ma ükskord eksisin metsa ää..4 tundi olin..ja mingit ajataju kadumist polnud..pigem see suunataju kadu oli hullem.Nagu ma juba ütlesin ma ei karda viga saada ega midaagi muud sellist...life sucks..sellepärast.Mul on täiesti pohhui kui midagi peaks juhtuma.
20-07-2005, 07:37
Siin Eestimaa metsades ei saa inimene ära kaduda, kui pole just tegemist väikelapse või dementsusega. Kui skaudioskused puudu (ilmakaared, päike, tähed jm. looduses orienteerumine), siis ikka kompass kaasa. Kui hakkad ikka kindlas suunas, ei tee ringe, astuma, oled paari tunniga kindlalt mõne teeotsa või sihi peal väljas. Lisaks veel mobiilindus. Me koduke on tilluke... taigas, siberis ikka teine asi!
02-01-2006, 19:26
See on just õige koht kus rääkida oma õe kogemusest. Me oleme kogu oma elu Tartus elanud. Linnas küll, kuid kuna meie emmeke on hull spordifänn, siis veetsime ikka kevadest kevadeni aega sportides, metsas jooksmas, suusatades jne. Siis polnud mind veel olemas, kuid minu õde oli siis 6 aastane. Oli Kevad ja ema oli koos oma klassiga, keda ta treenis metsa jooksma läinud. Kusagile Tartu kanti. Minu õde aga tuli kaasa. Seni kuni raffas ringi jooksis, oli õde sealsamas metsas, jalutas, kuulas linde jne. Oli just ülaste aeg, kuid ülaseid polnud mitte kusagil. Teate, nüüd tekib sama tunne nagu muinasjutus "12 kuud" irw. Õde aga tahtis emale lilli viia. TA pani silmad kinni ja hakkas ühe koha peal ringi keerutama, ise aga rääksi mingied sõnu. Ta rääkis, et ei mäleta, mida ta täpselt rääkis aga kui ta lõpuks silmad lahti tegi, oli mets lilli täis. No kas see oli tema fantaasia, või tõesti ta teleporteerus kohta, kus lilled olid, ma ei tea. Ta ise mäletabs eda sündmust nii selgelt. Vat äkki on sama mets? Ma tõesti ei tea, ma pean tema käest küsima, kus kandis see värk juhtus...
09-01-2006, 17:13
Nii, sain teada, et see mets asus kusagil võru maanteed pidi... täpselt ta ei teadnud...
09-01-2006, 17:53
Tsitaat:Algselt postitas: daywalker kui see nii ohtlik on ja samas keegi ei tea kus see mets täpselt asub, siis võib ju ka palju jamasi tulla:it: jamasid sel juhul ei tule kui see metsatukk/metsake ei ole kellegi oma - eravaldus, ja kui seal mingit rüüstamist vms ei tekitata. Loodetavasti seal levi on kui lähete, siis 112 aitab (vist:o)
02-04-2006, 12:52
Lugesin kunagi ammu-ammu internetist Sl õhtulehte..Seal kirjutas sellest metsast, kus kummitab. Antud juhul küll ei tea, kas räägime samast metsast, sest minuteada asus see mets raplakandis. Lehes kirjutas, et sinna on ära eksinud palju inimesi ja et kunagi olevat pealtnägijad näinud, kuidas sinna ufolaev maandus..meelde on jäänud veel see, et metsa äärde on paigutatud kaameraid, pärast on nähtud lindilt mingit keppiga vanameest..kes oli rohkem nagu tulnukas..
okei..sorry et segane jutt, loodan, et saate aru)
02-04-2006, 15:56
mina ole eluaeg metsades kolanud ja olen sealsega sina peal. Piguti on metsa tunnetus küll erinev kui hätta pole jäänud . Kogenud pole veel midagi peale selle et mets oskab mind hästi varjata ja hoida... Mitte et ma mingi trazan oleks vms.
Oli kord juhus kus ma sain ˇ14 aastasena kaks nädalat üksi metsas viibida ja olla ....ilma telgita jne. Seal kandis käis plju suvitajaid kolamas ja metsas omi asju ajamas kui mina tundsin end nagu kodus . Iga puu ja võsa oli peas ja mets oleks nagu sellel kaasa aidanud. pärast seda hakkasin uskuma metsa hingelisemat olemasolu. Et -ei ole lihtsalt puud ja põõsad. selles osas nõustun väga ZED iga. mis Tartu metsa puutub sisi ei hakka mingite juttude põhjal kohe sinna tormama kui satuks kunagi käik ära . Kui siis keegi teist seal ära käib siis pajatage mullegi.
14-04-2006, 15:21
Mu sõbranna rääkis ühest metsast, mis pidavat olema kuskil ülenurme lähedal.Seda kutsutakse miinimetsaks, sest sõja ajal oli seal mingi teema miinidega ning seal said paljud inimesed surma. Metsast pidavat jooksma läbi mingi jõgi. Ühel pool jõge olev metsa osa pidi olema täiesti tavaline aga teisel pool olev mets pidi olema kahtlane. näiteks kunagi tema kunegised klassivennad olid sinna kambakesi läinud (kambakesi, sest seda metsa osa kardeti). üks tüüp oli aga ära kadunud ja pärast välja ilmunud. Ise ta rääkis sellist asja et ühel hetkel ta oma kaaslasi enam ei näinud. ta kuulis nende liikumist seal samas kus tema oli, aga ta ei näinud mitte kedagi. Selliseid analoogseid juhtumeid pidi seal olema palju juhtunud.
Sõbranna ise ei ole "teises metsa osas" kunagi käinud, sest ta ei julgenud.
11-05-2006, 22:05
kus see kahtlane mets on ?
Endal on maa koha lähedal sarnane koht kus jõgi läbi läheb ning mõlemal pool on rabad ca 600 ha ulatuses on metsad ja kaardi pealt vaadates seal eriti inimesi ei ole. Koht ise on rapla ja harju maa piiril - kaiu , juuru ja seal kandis Metsas olen palju käinud ja imelikke asju kogenud on ka paanikahooge olnud , hirmu ja eksimist kuid enamus ajast saan sealt metsast lahenduse oma probleemidile ja ammutan seal palju head energiat . Asi tundub käivat nagu tsüklitena , et üks päev on seal positiivne teine päev negatiivne energia aga miski kutsub mind sinna alati tagasi olenevalt minu kogemustest seal . Keda huvitab võin pikemalt kirjutada mul on selle konkreetse kohaga palju kogemusi
29-06-2006, 18:32
Enda kogemusest tean ühte metsa Võrumaal, kus võib lihtsalt tundide viisi istuda ilma, et ise arugi saaksid, kui kiiresti aeg möödub. Ise sai varem seal oma 3 tunnikest niisama maas istutud ja olemas oldud. Mingit eksimise tunnet ei tekkinud, lihtsalt oli tahtmine seal olla.
Muudetud: 29-6-06 kell 19:33:14 Priit
23-07-2006, 01:02
käisin konkreetses metsas uuesti natukene uitamas 16 juulil ja eksisin rappa ära kuna gps lihtsalt ei töödanud seal ja mobiili levi seal ka ei olnud pärast nelja tundi mis ma seal passisin sain imekombel välja aga hirmu ma seekord ei tundnud seekord oli väga kodune tunne seal
27-07-2006, 10:16
olen käinud koos vanaisaga mingisuguses metsas. Ma ei tea, kus see asub, aga minu vanaisa tunneb väga hästi seda kohta. Igatahes. Oli mets, ja selle keskelt läks läbi mingisugune oja vms. ühel pool veekogu oli ilus ja valgust oli ka palju, teisel pool oli enamus puid surnud. ja pime oli ka. Mitte midagi imelikku seal ei olnud, olin seal päris sügaval vanaisa otsimas. Tema tegi aga jalutuskäigu metsa teise otsa ning tuli siis minu juurde tagasi, kena seenekorv käes. Ahjaa. Selles metsa surnud osas oli palju kuivanud sammalt ja loomi ega linde polnud. Vaatamata oma kuivusele oli ta elavate puudega metsast natuke madalamal.
27-07-2006, 10:32
Metsad on tegelikult toredad. Ei teeks paha, kui neid ka keegi pildistada viitsiks
27-07-2006, 11:48
Äkki oli voidkadega kh nii et nad ei läinud meelega metsa mitmeks aastaks vaid nad kadusid metsa olid aja nihkes ja siis tulid välja olid segaduses
naerma ajab lihtsalt selline jabur jutt arst aitab vahest nagu.
27-07-2006, 11:57
Tsitaat:Algselt postitas: --Syym-- Tsitaat:ma sind ei tea ja ma sind teada ei taha, meil pole sinusuguseid vaja
28-07-2006, 17:01
Ma ise elan Ülenurme kandis.
Mulle on ka aetud sellist jutte et ntx miinimetsas on nõiaring vms. Mets on maha võetud ja majad asemele ehitatud. Siis veel Tõrvandi mets. Läbi käidud,mingi feeling püsib et midagi toimub seal. Lennujaama ümbruse metsad: tühjad. yhte metsa viib mingi tapamaja oma klientide loomade jäänuseid Seega olen pmst enamus metsadest mis jääb tartu- võru maantee äärde, läbi käinud.
30-07-2006, 20:50
Elan Ülenurmel kooli taga, leints või keegi kas te oskate öelda kus see miinimets asub.
Käiks ära seal |
Võimalikud seotud teemad... | |||||
Teema: | Autor | Vastuseid: | Vaatamisi: | Viimane postitus | |
Imelikud helid viimasel ajal ümber maailma | Krissahh | 118 | 99,692 |
09-01-2020, 19:09 Viimane postitus: Lokster |
|
Internet ja imelikud elukad | excubitoris | 16 | 8,234 |
02-11-2008, 19:20 Viimane postitus: -SiQ- |
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: |
1 külali(st)ne |