• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 12
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Kuidas Jumal tekkis?
#1
Et nagu kuidas tekkis jumal.Nagu lihtsalt hakkas eksisteerima. Või kuidas.
Ema sünnitas.Kus ta ema tuli?
Tean ,et natukene loll küsimus ja võibolla ka võimatu vastata.
Jumala all mõtlen niiöelda loojat,kõikvõimast,Suure paugu käivitajat jne.
Mitte mingisuguseid teooriaid ,et jumal või jumalad on tulnukad.
Sorry kui segaselt kirjutasin.

PS! Mina jumalat ei usu.Ma olen 99,9% kindel.
Vasta
#2
Kui sa ei usu jumalt, siis miks on sul tarvis teada, kuidas jumal tekkis?
Vasta
#3
Kuilla Martin viimaste uuringute järgi on Jumala olemasolu tõenäosus 67%. Sinu usk asja ei muuda.
Lisaks leidsin uudise (kui leian jälle ülesse lsian siia) milels oli asjast juttu kuidas üks Vatikani padre olla ka asja tõestanud. Lisaks meenutaks, et Jumala definitsioon on piisavalt segane.
Aga pole hullu - jõudu sulle OMA tee leidmisel Smile
Vasta
#4
Ärme talle ütle! Sest kuna ta jumala olemasolu ei usu, siis hakkaks ta kohe pärima, et miks ja kuidas jumal (pärast tekkimist) ära kadus (kuna teda praegu pole).

PS.: Ära, MsRtIn, seda isiklikult võta ... me siin lihtsalt oleme sellised ...
Vasta
#5
Tsitaat:Algselt postitas: MaRtIn
PS! Mina jumalat ei usu.Ma olen 99,9% kindel.

Ja kui ühel ilusal päeval juhtub midagi õudsat ja sa ennast taevaväravate eest leiad, siis on ju hea öelda : " Aga 0,1% ma uskusin Smile"

Plaan B peab alati olemas olema (i)
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Ärme talle ütle! Sest kuna ta jumala olemasolu ei usu, siis hakkaks ta kohe pärima, et miks ja kuidas jumal (pärast tekkimist) ära kadus (kuna teda praegu pole).

PS.: Ära, MsRtIn, seda isiklikult võta ... me siin lihtsalt oleme sellised ...
Ka sellele on ju vastus. Looja kadus ära enda poolt loodusse
Vasta
#7
Filosoofia ajaloost on teada mõttekäik, mis selle autori, prantsuse filosoofi (aga tänapäeval vast rohkem füüsiku ja matemaatikuna tuntud) Baise Pascali järgi Pascali kaalutluse(?)
(http://en.wikipedia.org/wiki/Pascal_wager) nime kannab. See kaalutlus ei tegele otseselt Jumala olemasolu või mitteolemasolu tõestamisega, küll aga väidab, et Jumala olemasolu on kasulikum uskuda kui mitte uskuda: kui te usute Jumalasse aga teda tegelikult pole, ei tõuse sellest miskit kahju* vastupidises situatsioonis aga (Jumal olemas, aga teie temasse ei usu) võite endale palju häda kaela tuua (ei pääse paradiisi jms jubedused).

*siia ongi muidugi see koer maetud - kõik sõltub sellest, mida selline uskumine teid tegema (või tegemata jätma) sunnib.

PS.: Tänud Jasonile kusagile sinna foorumivälisesse maailma, kes mind ülalvahendatud teadmise võrra targemaks tegi.

PPS.: Ja vabandust, et foorumi tarkvara ei taha hetkel hüperlinki editeerida - eks huvi korral saate kopida-peistida.

Muutus: tegin hüperlingi korda.

Muudetud: 10-10-08 kell 22:16:58 Thorondor
Vasta
#8
See loodi nimme lambakarja vaos hoidmiseks. See teema oli varem siin,ainult teise nime all.
Vasta
#9
Mix meie peaksime seda jumaltat uskuma, see jumal meile alles mõni sada aastat tagasi mõõgaga peale surutud.Kuidas saate öelda et kui mina nüüd jumalat ei usu siis tuleb sellest kahju? Kas siis enne kui risti usk meie maale tood läks inimestel seda võrd sandisti , et nad vajasid seda usku? Pigem arvan , et eestlane oleks õnnelikum kui ta oma hiies oma puid ja kive oleks saanud kummardada.Risti usk tegelikult loodud ju iisraeli ja jerusalemma rahva jaoks.
Vasta
#10
Mind lihtsalt huvitas see küsimus.
Kõik muu on ju ära põhjendatud ja vastatud.

Muudetud: 26-9-08 kell 23:20:47 MaRtIn

[Muudetud: 24-5-2010 MaRtIn]
Vasta
#11
Mida pole olemas, seda ei saa tekkida.
Kuid sõna "jumal" inimeste mõistutesse ja raamatutesse on minu arvates puhta ebausu tagajärg.
Vasta
#12
Lambakarja ohjeldamiseks on loodud religioon kui ühiskonnakorralduse vorm, jumalal on muudki teha.
Kui aga mõelda jumalast, ning kasutades selle jaoks inimlikke kategooriaid (algus, lõpp, olemine, mitteolemine jne..), siis jah - inimesesarnast jumalat ei saa olemas olla.
Vasta
#13
Tsitaat:Algselt postitas: noltsik
Mix meie peaksime seda jumalat uskuma, see jumal meile alles mõni sada aastat tagasi mõõgaga peale surutud.Kuidas saate öelda et kui mina nüüd jumalat ei usu siis tuleb sellest kahju? Kas siis enne kui risti usk meie maale tood läks inimestel seda võrd sandisti , et nad vajasid seda usku? Pigem arvan , et eestlane oleks õnnelikum kui ta oma hiies oma puid ja kive oleks saanud kummardada.Risti usk tegelikult loodud ju iisraeli ja jerusalemma rahva jaoks.

Keegi ei olegi minu arust konkreetselt just ristiusu Jumalast ju rääkinud. Jumal ja jumalus minu arust palju-palju laiem mõiste.
Vasta
#14
Sedas nüüd küll aga nagu ma aru sain mõtles teema autor siiski meie mõttes Jeesus Kristuse isa kes lõi maa seitsme päevaga . Ma ei ole teisi religioone uurinud kuidas teistel religioonidel maailm üldse alguse sai?
Vasta
#15
Miks te küsimusele ei vasta, vaid keerutate kergelt offtopic küsimuste ümber?

Küsimuse eelduseks on, et jumal on olemas. Sel juhul jõuan mina alati järeldusele, et kui me ei saa minna lõputult tagasi minna, et jumal tekkis jumala emast ja too jumala vanaemast ja too omakorda kuskilt jne, siis seega on ta koguaeg olemas olnud.
Ma ei ole veel saanud piisavat vastust küsimusele, et miks peaks alati millelegi/kellelegi midagi eelnema ja miks peab olema kõigel algus ja lõpp? Mitte millestki midagi ei teki, järelikult on koguaeg midagi olemas olnud. Lihtne ju.

Äärmiselt tänuväärne oleks kuulda seda, mida filosoofid või muud targemad inimesed selle kohta välja mõelnud on. Ei usu, et see kahe silma vahele jäänud neil on. Ise pole süvitsi asja uurinud.

Muudetud: 10-10-08 kell 22:24:55 Thorondor
Vasta
#16
Kierkegaard on öelnud: selline jumal, kes laseks ennast tõestada, ei oleks seda väärt, et teda uskuda.
Need alguse ja lõpu probleemid on suuresti põhjustatud meie loogikast, oma igapäevaste toimetuste hõlbustamiseks on loogika suurepärane tööriist, kuid jumala või kõiksuse üle mõtlemiseks sellest paraku ei piisa. Muidugi on olemas ka teistsuguseid loogikaid, kus algust ja lõppu polegi või lõpp on algus ja algus on lõpp aga nende probleem on ikkagi see, et tegu loogikatega ja need on oma olemuselt juba piiratud.
Näiteks probleem: kumb oli enne, kas kana või muna,võib loogiliselt tunduda väga keeruline, sest et kui kõigepealt oli muna, siis pidi kusagil olema kana kes selle muneks ja kui oli kana siis pidi olema muna, kust ta sündis jne. Loogiline järeldus ütleks, et nad on järelikult mõlemad koguaeg aeg olemas olnud, või et sellist olukorda ei saaks üldse tekkida.
Reaalsus on paraku selline, et kanad ja munad on olemas sõltumata sellest, mis meie mõtleme.
Vasta
#17
Muna jaoks on kana vahend järgmise muna saamiseks.(H)
Vasta
#18
Tsitaat:Algselt postitas: Liine
Muna jaoks on kana vahend järgmise muna saamiseks.(H)
Richard Dawkins The Selfish Gene
A crude analogy can be found in the old saying about a chicken being just an egg's way of making more eggs. In a similar inversion, Dawkins describes biological organisms as "vehicles" or survival machines, with genes as the "replicators" that create these organisms as a means of acquiring resources and copying themselves.
Vasta
#19
Tere!

Tsitaat:Algselt postitas: markus808
Kierkegaard on öelnud: selline jumal, kes laseks ennast tõestada, ei oleks seda väärt, et teda uskuda.
Need alguse ja lõpu probleemid on suuresti põhjustatud meie loogikast, oma igapäevaste toimetuste hõlbustamiseks on loogika suurepärane tööriist, kuid jumala või kõiksuse üle mõtlemiseks sellest paraku ei piisa. Muidugi on olemas ka teistsuguseid loogikaid, kus algust ja lõppu polegi või lõpp on algus ja algus on lõpp aga nende probleem on ikkagi see, et tegu loogikatega ja need on oma olemuselt juba piiratud.

Hea seletus. wink

Igal juhul on see otsija ja mõtleja jaoks intrigeeriv teema, millele me ei saa kunagi lõplikult rahuldavat vastust, sest Jumal, kui me räägime ikka kõige Esimesest Allikast ja Keskusest, ületab aja ja ruumi ja ka materiaalse loomingu, millest meie lähtume. Meil tuleks sellele küsimusele läheneda hoopis mateeriat ületaval filosoofia ja meie piiratusest väljasirutuval usu tasandil.

On õpetatud, et Ta on lõpmatu kui ka lõplik. Ta on iseenda eelne, Ta on ise kui ka iseennast ületav. Ta on olemasolev (mitte kunagi alanud, ajast väljaspool alati olemas olnud, alati jääv). Esialgu soovitan pikemalt süüvida mõistele LÕPMATU - enne iga asja olemasolu, millest mõistus tahaks kohe kinni haarata, et seda kõige aluseks võtta. Head otsimisindu!

Muudetud: 12-10-08 kell 12:23:30 Rühkija
Vasta
#20
Tsitaat:Et nagu kuidas tekkis jumal.Nagu lihtsalt hakkas eksisteerima. Või kuidas. Ema sünnitas.Kus ta ema tuli? Tean ,et natukene rumal küsimus ja võibolla ka võimatu vastata. Jumala all mõtlen niiöelda loojat,kõikvõimast,Suure paugu käivitajat jne. Mitte mingisuguseid teooriaid ,et jumal või jumalad on tulnukad.

See on tegelikult iseenesest väga hea arutlus - usklikud ise kipuvad just näiteks suure paugu teooriat peedistama, küsides, kuidas universum iseenesest tekkis? Ja see, et teadus sellele üheselt vastata ei oska on vesi nende veskile...
Aga nagu Richard Dawkins vastab - kuivõrd tavatut mõtlemist vajab kujutlemine, et universum plahvatas välja ühest singulaarsusest, vajab idee jumalast, kui selle loojast veelgi tavatumat arutlust, kuna see vajab ka teooriat jumala enda tekkimise kohta....Kasutades Occami habemenuga(lihtsaim seletus on tavaliselt õige), kaldub tõde Suure paugu poole, ehk siis ilma loojata tekkimise poole...

Veel, mis usklike näost punaseks ajab on looja peamised iseloomustused:

Jumal on kõikvõimas.
Jumal on kõiketeadev.
Jumal on lõpmatult hea/moraalne.

Seega küsimusele, miks maailmas valitsevad näljad, sõjad, haigused, kannatused ja piinad...vastatakse põiklevalt ja ebamääraselt...
Vasta
#21
Tsitaat:Nielander:
Kasutades Occami habemenuga(lihtsaim seletus on tavaliselt õige), kaldub tõde Suure paugu poole, ehk siis ilma loojata tekkimise poole...
Selle Occami habemenoa puhul pole ma aru saanud, mis alustel võetakse, mis on lihtsam seletus ja mis mitte. Näiteks loojaga tekkimine võib ka lihtsamaks pidada (tihti on isegi minu jaoks, kuigi ma ei tunne ennast toodud tähenduses kunagi usklikuna). Lihtsus sõltub tihti vaatlejast endast nagu ka teooria, mis tundub loogilisem, seega habemenuga justkui nullib ennast.
Vasta
#22
Minu arvates on singulaarsus ja jumalik kõiksus üksteisega väga sarnased mõisted. Suure paugu teooriat peedistavad need, kes sellega tuttavad pole, muidugi ei tõesta ega lükka see ümber jumala olemasolu aga see polegi eesmärk.

Kui jumalat kusagilt otsida tahta, siis tuleks kõigepealt alustada inimese peast.
See väide, et elu tekkis juhuslikult ei ütle ka mitte midagi, mitte millegi kohta, juhuseid pole, on põhjus ja on tagajärg. Kui kusagil on lõpmatu arvu aja jooksul võimalik toimuda lõpmatul arvul sündmustel, siis on elu teke paratamatus, küsimus on ainult kus ja kunas.
(Tegelikkuses oli aega ning võimalusi vähem ning elu teke sellisel kujul "juhuslikult" on väga ebatõenäoline, järelikult on ming suunav printsiip või jõud, mis soodustas elu tekkimist. See, kas sellel kõigel meie jaoks ka mingi arusaadav mõte on, ei oma mingit tähtsust.)
Vasta
#23
Sellele küsimusele saab vastata ainult Jumal (Source) ise.
Vasta
#24
Tsitaat:Algselt postitas: markus808
Suure paugu teooriat peedistavad need, kes sellega tuttavad pole,
Suure Paugu ja (paljude teistegi üldtunnustatud teooriate) peedistamise arvestatavaks* psühholoogiliseks motiiviks on asjaolu, et neile takkakiitmisega te just erilist tähelepanu ei pälvi, külla aga mahategemisega.

*Loomulikult on ka teisi motiive. Aga konstruktiivseks mahategemiseks-peedistamiseks tuleb seda teha teooriga samal (või kõrgemal tasemel). Nt gümnaasiumi "kolmese" matemaatika abil (ärgu keegi siinsetest seda isiklikult võtku) mõnda kaasaegse teoreetilise füüsika konstruktsiooni kummutada ... no ilmselt arvatakse siis, et te pole asjast õieti aru saanud.
Vasta
#25
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Tsitaat:Nielander:
Kasutades Occami habemenuga(lihtsaim seletus on tavaliselt õige), kaldub tõde Suure paugu poole, ehk siis ilma loojata tekkimise poole...
Selle Occami habemenoa puhul pole ma aru saanud, mis alustel võetakse, mis on lihtsam seletus ja mis mitte. Näiteks loojaga tekkimine võib ka lihtsamaks pidada (tihti on isegi minu jaoks, kuigi ma ei tunne ennast toodud tähenduses kunagi usklikuna). Lihtsus sõltub tihti vaatlejast endast nagu ka teooria, mis tundub loogilisem, seega habemenuga justkui nullib ennast.

Lahti sõnastatult - lihtsaim on see teooria, mis toob mängu kõige vähem uusi mõisteid.

Täpsustuseks - jutt ei ole lihtsalt "lihtsatest" teooriatest, vaid loomulikult sellistest teooriates, mis põhinevad tõenditel ja teadaolevaid fakte seletavad.

Näiteks väide "2+2=4" on lihtsam kui väide "2+2=4, välja arvatud 2009. aasta 26. märtsil kella 12 ja 1 vahel."

"Jumal" kui selline on iseenesest uus mõiste (sealjuures täiesti defineerimata) ning toob mängu veel tohutu hunniku teisi uusi mõisteid.


Tsitaat:Kuilla Martin viimaste uuringute järgi on Jumala olemasolu tõenäosus 67%.

Milliste "uuringutega" tegu on ja kas 67,1% ei olnud?
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 12
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kas jumal(ad) on olemas või ei ole? Nielander 274 80,397 30-07-2019, 14:08
Viimane postitus: Q11
  Mõistmatu Jumal Balzzar 269 81,367 03-05-2019, 18:54
Viimane postitus: Naut
  Ja Jumal lõi inimese oma näo järele... Punahabe 155 62,516 07-11-2013, 12:54
Viimane postitus: excubitoris

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat