Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Igor Volke Vikerraadios UFOdest ja muust huvitavast
#26
(05-06-2011, 09:30 )xerxes Kirjutas: See saade pole enam kuuldav. .....
Mul on see 02. nov. 2008.a. "Jutusaate" .mp3 fail (45.9MB)
veel arvutis alles kui kellelgi väga vaja peaks olema.

Küll aga on saated "Hallo, Kosmos!", foorumiteema
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=184
kus ta oli intervjueeritav avasaates 13. juunil 2010. a.
ja hiljem veelkord 03. oktoobril, veel järelkuulatavad:
http://r2.err.ee/saated?saade=285&sub=292
Vasta
#27
Tähelaevas Igor Volke. Järelvaatamine.
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=127064
Vasta
#28
Vaatasin saadet ennast ka ja päris huvitav oli!Smile
Ikka ja jälle kandus jutt UFO-dele. Ka Estonia katastroofist oli põgusalt juttu ja näidati ka Rahvusraamatukogu tööruumi. Meelde jäi, et laual oli kas kalender või raamat viljaringide kohta.
Vasta
#29
Vikerraadio saatelindilt jääb küll mulje kui inimesest, kellel natuke logisevad mõned kruvid. Laused jäävad õhku, hüpleb teemalt kõrvale räägib närviliselt ning kiiresti. Paistab et saatejuht ei sobinud sellesse teemasse ka üldse. Telesaates aga on Igor Volke tasakaalukas ja rahulik ja enesekindel mees. Saates on sobiv tempo ja sobiv õhkkond.
Vasta
#30
(05-06-2011, 10:34 )Tehnoloog Kirjutas:
(05-06-2011, 09:30 )xerxes Kirjutas: See saade pole enam kuuldav. .....
Mul on see 02. nov. 2008.a. "Jutusaate" .mp3 fail (45.9MB)
veel arvutis alles kui kellelgi väga vaja peaks olema.

JUTUSAADE. Igor Volke.
Eetris: 02.11.2008
Kestus: 00:50:08

Kuula siit.

Vasta
#31
Kõige "värskem Volke teema... panen siis siia...intekas postimehes...http://www.postimees.ee/1299000/igor-volke-ja-avanev-maailm
Probleem on selles, et...ma ei oska "näppu peale panna" - aga see, krt, pole päris "Volke jutt". Kõik see käsitlus ja ...ei ole Volke käekiri....need, kes Volket lähemalt teavad, võiks oma arvamuse öelda.


Tsitaat:Sellest, et maailmakorralduse uus ajastu on saabumas, räägiti kõikjal juba oma veerandsada aastat tagasi. Nõukogude Liit varises Eesti aktiivsel osalusel kokku ja kommunistidki tulid «kapist» välja, hakates erinevateks ideoloogilisteks liidriteks.

«Aga see oli alles algus,» tähendab Igor Volke (63). «Käes on «kapist» absoluutse väljatulemise aeg, sest inimest põletab tema koorem. Koorem olla mina ise pole ju häbi, seda pärsib vaid ühiskond, mille arvates peab seda häbenema. Kui sul aga istub pidevalt häbiokas tuharas, on võimulolijail sind kerge juhtida. Tõeline vabanemine seisab alles ees ja avanemine on paratamatu!»

Jõgeval sündinud, tööstuse planeerijana kõrgkooli lõpetanud, ent siis pikka aega tuletõrjuja ja tuleohutuse nõustajana töötanud Igor Volke valis omal ajal päästetöötaja kutse peaasjalikult selleks, et jaguks aega tõelise huvialaga süvitsi minna. Huvi nähtamatu maailma ja ilmaelu valitsevate seoste vastu tekitas mehes 60ndate sulaaeg – seda saatnud esimesed kosmoselennud, rokkmuusika ja hipiliikumine. Mitte et Volke ise hipi oleks olnud, lillelise särgi ja valgete pükste kandmise eest võttis miilits ta kinni vaid korra.

Nüüd ütleb Volke, et muutuste aeg, milles elame, on fantastiline, ja ufondus, millega ta varem tuntust kogus, selle kõrval köki-möki. Nagu ka millenniumiga seotud või mullu detsembris laineid löönud maailmalõpu-ootus. Mees rõhutab, et maailm on lihtsalt intensiivsete muutuste protsessis ja pilt pole kaugeltki nii sünge ja trööstitu, kui võiks arvata. Asjakohase pikema loengu peab ta tuleval nädalal Metsanurme külakeskuses peetavatel «Avanemise suvepäevadel».

Ikkagi – seda, et uus ajastu saabub, räägitakse vähemalt 20 aastat!


Räägitaksegi, ja muutuste aega on astunud juba paar inimpõlve. Nüüd kasutame puutetundlikke mobiiltelefone, aga 20 aastat tagasi kõndisid edumeelsed soomlased Tallinnas suurte telefonikohvritega, diktofonid töötasid lindikassettidega ja keegi ei julgenud isegi spekuleerida vahenditest, mida kasutame täna. Kõik see näitab, mis võib vähem kui ühe inimpõlvega muutuda.

Tähelepanu tuleb pöörata nii tehnilistele muudatustele, mis muudavad meie elu arusaadavalt ja märgatavalt, kui ka sisule. Nii on toimunud seksrevolutsioon, sotsiaalsed muutused, sooliste, rassiliste, rahvuslike, usuliste eripärade aktsepteerimine. Ususõda islami ja kristluse vahel käib mõõdetult ja kontrolli all olevana, ehkki see on ühtpidi naftasõda, aga teistpidi tuhat aastat tagasi toimunud maailmavaatelise konflikti avaldus, kusjuures need kaks fundamentalismi mõranevad, ja see ongi kihvt. Suured kookonid on avanemas või avanenud, ja erinevus rikastab. Kui vanasti oli eesmärk iga hinna eest klammerduda mõne suurvoolu külge, siis praegu – mida erilisem oled, seda kihvtim on.

Eestis seda minu meelest küll väga kihvtiks ei peeta?


Oleme vaid ühtpidi konservatiivsed, sest väikese toa saastamine, väikese kogukonna rikkumine on palju riskantsem kui suure. Ühtpidi meid võim küll juhib, aga teistpidi ei juhi keegi. Meid kujundavad välismaailma tendentsid ja trendid, eriti internet. Seepärast on raske aru saada, millised voolud meis elavad. Rahvuskehandi sees ongi jooned, mis meid konservatiivsetena hoiavad, aga pealisehitus on igale poole avatud.

Võtame või Skype’i, internetiseerumise või Facebooki mahuka kasutamise. Soomlased sama moodi – ühtpidi on nad taga­metsade mehed, kirvesmehed, aga teistpidi IT-edukamaid riike maailmas. Vastupidises olukorras läheks kas põhi alt või katus sõitma.

Minu meelest on Eestis toimuvad protsessid täiesti avangardsed ja maailma tipus. Võtame või Stanfordi ülikooli poliitikateaduste professori James Fishkini, kes tuli Eestisse ja leidis, et siin ongi avatud «-kondade» (eri kogukondade, seltskondade – toim) kaudu rahvademokraatia realiseerunud. Tema alles õpetab, et ühiskonnad peaksid niimoodi arenema!

See pole pelgalt kompliment?


Ei ole, ei ole, ei ole! See on kogenud poliitiku ja diplomaadi tehnika, aga tal on võimalik ka väita, et kui ei ole, siis ei ole. Venemaal ütleks ta komplimendina, et vaat kui ilusti te naftat ja maagaasi müüte.

Meil on kaks võimast ressurssi – vananev ühiskond ja noorte avatus väljapoole. Peaksime suutma noori ja vanu üksteist rikastama panna. Teisalt on meil kirjeldamatult tugev rahvuslik potentsiaal, kuid slaavi genofond ja semantiline rikkus on samas täiesti kasutamata – nad keedavad suppi oma potis. Kui need kaks – eesti ja vene – lõimida, siis see tõmbaks pöörded üles. Ma kujutan ette, miks ka idanaaber sellest väga huvitatud pole, sest kui Eesti tikuga panna Vene taht põlema, tõmbab see sellise uue dünaamika üles, mida hakkab ka Vene pool kopeerima. Venelased on ju väga kerged uuega kaasa minema. Kui uus põlvkond seda ära suudaks kasutada, siis söövad meie käest kõik.

Eestil on tohutult kompaktne territoorium, struktuurid jälgitavad, läbinähtavad. Kuulume Euroopa Liitu, meil on üks seadus-, kultuuri- ja majandusruum, ja ma küsin, kas riigikogu kui seaduste looja järele on vajadust nagu 20 aastat tagasi. Loomulikult ei ole. Kingsepp teeb kingi, aga kui turg on kingi täis, siis kingsepa töökohtade arv kahaneb. Ja kui seadused on olemas, kas on siis 101 seaduseloojat vaja? Või siis – kas presidenti on vaja? Kui tahame, et meid esindab üks kikilipsuga vahva vend ja kord aastas saab teleka ees pulli, siis miks mitte, aga peame aru andma, et muid olulisi rolle tal pole. Ja kui on muu, siis anname talle rolli, nagu britid on andnud kuningannale!

Need, kes muutuste ja avanemisega kaasa ei lähe, on just võimulolijad?

Võim on konservatiivne, ja sealne põhinõue on hoida võimu. Kui hoiad kahe käega toolist kinni, on ju raske rahvale ühe käega kõnet pidada. See on klassikaline dialektiline konflikt – olla võimul, hoida stagnatsiooniliselt kinni oma postulaatidest ja ühe käega juhtida.

Ülemaailmselt on vasak- ja parempoolsuse piirid hägustunud. Inimesed on nagu uue aja inimesed.

Mida see tähendab?

Nad on vaimsemad, informeeritumad. Neid on järjest raskem ära võluda. Uutel poliitikutel, kui nad tulevad, peab olema uus sõnum, sest muidu hääletatakse ja valitakse kellegi vastu. Kui on valge, siis peaasi, et mitte valge, kui mustanahaline, siis peaasi, et mitte mustanahaline.

Ja meil: peaasi, et mitte Ansip või Savisaar?

Eks ole! Millal me sellest ringist välja pääseme? Siis, kui nad ükskord ära kaovad. Nad kaovad kas bioloogiliselt või poliitiliselt. Sest iga vanamees jääb ju vanaks. Järelikult tuleb rõhuda noortele, kes valiksid endale noored juhid. Vastavatel vanuserühmadel võiksid olla vastavad liidrid – naistele naisliidrid, geidele geiliidrid, loomasõpradele loomakaitsjad … Siis pole see enam poliitiline tulistamine rabapüssiga, vaid konkreetsete objektide ja adressaatidega.

Kui peaksin vastama noorte küsimusele, kuidas teie teeksite, siis vastaksin, et ma teeksin niiviisi. Tahaksin maksta raha juhtidele, kes juhivad ja töötavad, mitte et võite rääkida mida tahes, küll ma juhin teid.

Kuidas see inimese avanemine käib?


Inimestes on juba muutused toimunud ja planeet on muutunud ühiskoduks, kus kõik on jälgitavad. Kui varem vaatasid korstnast tõusva suitsu järgi, kas naaber ikka elab veel, siis nüüd on kaamerapilt teiselt poolt maakera sul kodus. Maailm ja inimene on hakanud vastastikku avanema, samuti inimene inimesele. Ma tahaks näha, kuidas Facebooki põlvkonda üksteise vastu sõtta saab ajada.

Kui enne sai ässitada rahvast ühise vaenlase kapitalisti vastu, oli Esimene maailmasõda ikkagi rahvuste sõda. Praegu on rahvusliku vahe tegemine häbiasi, ja see on igati progressiivne. Facebook on aga uus tehniline võrgustik, mille sees suhtlevad kõik vaatamata vanusele, soole, nahavärvile või orientatsioonile. Jess! See on märk inimese avanemisest inimesele.

George Soros kirjutab avatud ühiskonnast. Ja avatud ühiskond on ei miski muu kui avatusele orienteeritud, kuid olemuselt märksa vabam ja õiglasem ühiskond, mille ehitamine kapitalipõhiste ringkondade poolt on juba käimas.

Praegu istuvad inimesed arvuti taga ja tahavad saada kellegi sõbraks – see on kvalitatiivselt uus tasand.

See on ju tihti väga pealiskaudne «sõprus»?

Jah, aga see on märgiline, sest Vargamäe Indrek tahtis kuulsaks ja tähtsaks saada, Vargamäel ei tahtnud keegi Pearu lapsi endale sõbraks saada.

Traditsionaalse ja Facebooki põlvkonna vahel on kombinatsioon, ja see on hea. Kui oleks tulevikus võimalik sõbrakutse läbi Eesti kosmoseaparaatide maailmaruumi saata, siis kindlasti teeksime seda. Ainult et kuhu, kas Alfa Kentaurile või vallatule tähele Mira, mis asub Neitsi tähtkuju delikaatses kohas?

Praktiline kasusaamise eesmärk on asendumas informaatikaga. Kui varem oli asjade ja aine nälg, siis praeguseks trendiks on saada rohkem teada. Elada elustiiliga, et sul oleks palju infot.

Mida paremaks lääne inimese elujärg muutub, seda rohkem hakkab elukvaliteet sisaldama ka meelelahutust. Nagu näitab statistika: vabal ajal tekitatud traumade arv kasvab ja tööõnnetuste arv väheneb. Objektiivne vaatlus näitab, et tegelikult on elu vahvamaks läinud.

Jah, samas võib tekkida – millele sa küsimusega viitasid – uus asotsiaalsus. Palju sõpru ja palju formalismi, kuid täielik üksindus. Aga siis tuleb ju selle nimel midagi teha! Tahetakse endale saada huvitavaid sõpru, aga seda endalt ei küsita, et kas mina olen huvitav teistele, kas vanaisa on lapselaste juurde oodatud või hakkab ta jälle oma vana jura tuututama.

Kirikud on tühjaks jäänud, ja see on hea. Ateistid tahtsid seda nõukaajal saavutada, aga turumajanduse aeg on sellega hakkama saanud. Kogunetakse paar korda aastas, et Kõigekõrgemat «laikida».

Uuel ajal konfessioonide ja väikekoguduste arv suureneb, kirikus antakse kontserte, ristitakse basseinis, et seda atraktiivsemaks teha. Sest kogu kaasaegne maailm on vaadeldav kui turg ja kirik õpib ennast müüma. Ja tal on müügiraskused. Nii et sisuline jumalaotsing jääb igaühe enda teha, kirik seda kaupa enam ei «müü», mida talt on oodatud.

Kirikud ongi juba kultuurimajadeks muutunud.

Just. Meelelahutus on kirikusse jõudnud ja see tähendabki kiriku klassikalise fundamentalismi avanemist.

Sama on teadusega, mis jaguneb kaheks tuumaks – loodus- ja humanitaarteadused, ning mõlemal on kitsas. Loodusteadused kvantiseeruvad, lähevad «mambo-džambo» suunas, aga humanitaarteadused lähevad minu meelest lausa «lubamatult» vabameelseks. Sealt leiab suisa uurimistöid, mis puudutavad nähtamatuid energiaid, millest varem rääkidagi ei tohtinud. Nad on huvitatud asjadest, mida eile metafüüsiliseks peeti.

Info levimise tulemusena oleme jõudnud Assange’i (Julian Assange, Wikileaksi peatoimetaja – toim) ja Snowdeni (Edward Snowden, endine NCA ja CIA töötaja, kes lekitas pressile salastatud dokumente – toim) fenomenini. Kui 20 aastat tagasi vaid räägiti vandenõuteooriatest, vanemast ja suuremast vennast, Orwelli prognoosidest, siis enam mingit «visti» pole. Kõiki mobiilivõrgu kõnesid kuulatakse pealt, need on seires. Kui varem istus Pagari tänaval miilitsamajor, kelle pea pealtkuulamisest huugas, siis praegu on smart program’id, mis umbes 200 otsisõna järgi kogu aeg filtreerivad. Nagu kartulisorteerimise masinad. Ja selline avanemine on täiesti arvestatav, see näitab, millise võimkonnaga meil tegemist on. Assange’il on hea ütlemine – et kui valed on vallandanud sõdu, siis ehk vallandab tõde rahu.

Nii et pealtkuulamine on igati hea?

Väga hea!

See manitseb olema aus ja seaduskuulekas?

Uus aeg on alanud. Nimetan seda transmodernismiks, ja ma olen sellest vaimustatud. On tekkinud kultuurilised, vaimsed, teaduslikud ja majanduslikud klastrid, kogukonnad. Seltskonnad, vennaskonnad, õeskonnad … Ja neid tekib aina juurde. Need on vaimustavad klastrid, mis koosnevad indiviididest. Nagu üks mu india õpetaja ütles, et eestlased on kõik nagu eraldi keedetud riisiterad, siis selles suunas liigub kogu maailm. Kuna üksikisikul on üksinda keeruline ja raske keskkonnaterrorile vastu seista, ongi tark klastreid moodustada.

Transvestiitlus, transpersonaalsus, transseksuaalsus, transkultuursus – see kõik on super! See on uus moodne elustiil, ja sellel on tohutu perspektiiv.

Erinevus rikastab?

Erinevused on suurel territooriumil, planeedil Maa kohustuslikud. Kui meil on kevad, siis Austraalias on sügis, ja see ongi vahva.

Oled sa ise samuti avanenud, muutunud?

Kui vaatan oma kingi ja garderoobi, siis see on muutunud. Kui aga vaatan oma varasemaid intervjuusid ja küsitlen oma tuttavaid ja sõpru, siis nad ütlevad, et nii ja naa. Muutus on tuntav, aga järjepidevus on garanteeritud. Minu vaatlussuunad on muutunud aina põnevamaks, võtame või transmodernismi idee.

On see sinu idee või oled sellega lihtsalt nõus?

Ei ole minu, olen sellega nõus. Transmodernism muudab inimese enda hoiakuid, peresuhteid, annab uusi peremudeleid. See on indiviidi ärkamine. Kui see toimub igaühega meist, siis vanatestamentlikult öeldes olemegi üksteise jalad puhtaks pesnud. Ja kui jalad on puhtad, lastakse edasi astuda.

Vahel on naljakas jälgida kõrvalt meie inimeste pessimismi. Nagu kannaksid vana halli kotti endaga kaasas. Aga vaadake, milline suvi, millised neli aastaaega, milline fantastiline elukvaliteet meil on! Istud õhtul rohuaias, grillid, sööd kala, liha, porgandit või imed käppa, meri siin, meri seal, ja kui tahad, korjad kas või pulli pärast hoopis pudeleid.


Igor Volke

Sündinud 19. jaanuaril 1950 Jõgeval

Lõpetas 1968. aastal Tallinna 21. keskkooli, 1972. aastal TPI tööstuse planeerimise eriala

Töötas 1970–2000 Tallinnas tuletõrjujana, tuletõrje rühmapealiku, valveülema ja nõunikuna

Aastast 2000 rahvusraamatukogu tule- ja tööohutuse spetsialist

Pojad Harry ja Raul, tütar Eike

Abielus 37 aastat, kaasa Aire töötab raamatupoes müüjana


Arvamus

Ingrid Peek

R2 saate «Hallo, kosmos» autor

Igor Volke on vaieldamatult fenomen! Inimese esimesest sammust maailmaruumi sai ta kosmilise tõuke asumaks rajale, mida mööda ta on innustunult ja raugematu huviga sammunud rohkem kui neli kümnendit, nakatades oma särava triksteriliku karisma kaudu paljusid elu ja maailma olemuse saladustest huvituma.

Elavhõbedana liikuvat Igorit iseloomustab vaibumatu püüe uute teadmiste poole, mida tiivustab põnevusetuul – «Kas see pole mitte huvitav?» küsib ta järjekordse anomaalia kohta, olgu see siis taevas, ühiskonnas või inimeses. Teda huvitavad Suured Küsimused, näiteks «Misjaoks?» ja «Kuhu ja kuidas edasi?», sest missiooniga inimesena hoolib ta ühiskonna ja inimkonna edasistest arengutest.

Ta on noortele suurepärane suunanäitaja ning võimas inimeste käivitaja ja ühendaja, mida ilmestab hästi ka tema loodud Eufon (Estonian Ufo Net­work). Igor Volke teab, et meid ootavad ees uued huvitavad avangud ning et headus on üks kosmiline seadus.
Vasta
#32
Huvitav, et kui Volke sel kevadel Varbola talgutel oma juttu vestis, mille sisu oli paljuski samalaadne ülaltooduga, siis oli mul samuti tunne, et seda meest on "pööratud". Kõik, mis ta rääkis, polnud otseselt vale, aga sellel puudus sisu, sügavus, mõte.
Ufondust suures plaanis ta lausa eitas, ütles, et see olevat meie inimkonna sõjaväelaste arenenud ja teadmata tehnika.
Ma arvasin, et kas mees on väsinud või on nii üleolev, et ei taha lihtsalt oma teadmisi jagada või ...ta on alla andnud.

Aga kuna mina teda ei tunne, siis see jäägu vaid kõrvalseisja arvamuseks.
Vasta
#33
Ma ei ole küll kõige õigem inimene kommenteerima, ei tunne Volket, kuid pakun välja, et ehk on Volke aru saanud, et need nn. tulnukad on lihtsalt vaimsete olendite/iidsete/Maa ja inimeste loojate tehnoloogia- robotid. Ja hoopis huvitavam on nende Olendite "jälgi ajada", nad võivad olla kus iganes, vaadata läbi linnu silmade, kehastuda tavainimeseks või nagu mulle unes öeldi: "Teoreetiliselt võib ka kärbes sinu toas "tulnukas" olla." Smile
Vasta
#34
Õhtuleht on avaldanud uue loo, mille sisuks vandenõud Apollo lendude kohta.
Artikli lõpus on toodud ka Igor Volke arvamusi.

Igor Volke on seisukohal, et kontakte tulnukatega ei olegi vaja palju otsida, sest nad on imbunud siinsamas meie sekka. "Tegelik kontakt on suhteliselt lihtne, tulnukas on meietaoline inimene, ütleme parimad meie hulgast, nagu alfa-projektijuhid, kes on nagu bioloogilised robotid või küborgid," rääkis Volke. Ja ta leiab, et see on täiesti loomulik keskkonnas, kus "kõik on militaarne, riikideks jagatud, igal oma sõjaline ressurss".

Lõpetuseks põikab Igor Volke jutuga endisele Nõukogude kosmosevägede ülemjuhatajale, praegu juba pensionil olevale kindral-polkovnik Nikolai Antoškinile, kes on olnud "nende olenditega" kontaktis ning on väga hästi informeeritud. "Väga raske on, sest surve väljastpoolt on suurriikidele, Venemaale ja Ameerikale, küllaltki suur. Nüüd on antud eraldi küpsemise limiidid ja nõuded," vahendas Volke kindral-polkovnik Antoškini sõnu tulnukate kohta, kes hoiavad Maa-asukate arenemisel silma peal.

http://www.ohtuleht.ee/666580/apollo-van...-kuu-naine

Vasta
#35
Kui saad soome keelest aru, siis...
Igor Volke: viimeisimmät ufo uutiset eestistä 2016
https://www.youtube.com/watch?v=097h5papApY
ing.keeles: https://www.youtube.com/watch?v=LvE6Hb2-9Kw
Vasta
#36
Igor Volke on seisukohal, et kontakte tulnukatega ei olegi vaja palju otsida, sest nad on imbunud siinsamas meie sekka. "Tegelik kontakt on suhteliselt lihtne, tulnukas on meietaoline inimene, ütleme parimad meie hulgast, nagu alfa-projektijuhid, kes on nagu bioloogilised robotid või küborgid," rääkis Volke. Ja ta leiab, et see on täiesti loomulik keskkonnas, kus "kõik on militaarne, riikideks jagatud, igal oma sõjaline ressurss"./

Volke vist ületas natuke tegeliku lubatavuse piiri, tuues välja kohustusliku pedearmastuse ja nende kaitse tõelise põhjuse, tegu ongi seestunud välisilmlastega maistes kehades, nad vajavad just lastetuid kehasid, et mitte sattuda ise siia ümbersündide ahelasse. Aga vaene Volke sai insuldi.
Vasta
#37
Täna "Maalehes" vastab Igor Volke:

Kas eestlastel on oma ufomaailm, mis paistab meieni läbi muinasjuttude või legendide, rahvajuttude...?

Jah, muidugi. Kui minu uurimist ajaskaalas vaadata, siis see puudutab ka folkloori. Lood on lood. Ka need, mis sündinud XX sajandil ja selle sajandi alguses. Kui meile vanal ajal räägiti pisuhändadest ja krattidest, siis praegu me nimetame neid teistmoodi. Ka lood moderniseeruvad, mis siis et sisu on sama.

Tooge mõni näide.

Muhu rässalõkits.

Kes see on?

See on kümnete ja kümnete lugudega kaetud keskkonnaanomaalia. Sellise nähtuse vaatlusi esineb aeg-ajalt ka kaasajal, aga vanast ajast, üle saja aasta tagasi on teada valguskerad, mis jooksevad mööda kiviaedu, jooksevad põllu kohal, tulevad inimeste majade taha ... isegi plahvatavad. Teinekord ronivad kaluritele paatidesse, paadininasse, ja sellega kaasneb mitmeid muid visuaale.

See on näide keskkonnaanomaaliast, mis elab, on elanud ja tõenäoliselt elab edasi ka.

Kas te uurijana olete need nähtused ka liigitanud?

Jah, me saame rääkida neljast märksõnast. Kõigepealt koht. Carl Gustav Jung on öelnud, et ühiskondlik teadvus pole midagi muud kui suure kosmilise teadvuse üks osa. Tähendab, ta eeldas, et absoluutse teadvuse, Jumala lähikonnas on olemas ka muud intellektid, kollektiivsed variandid. Ka iga rahvus ja iga väike pere kujutab selles üht graanulit, fragmenti.

Meie “Kalevipoeg” erinevalt soomlaste “Kalevalast” on tihedalt täis pikitud sündmuste maastikulisi märke – seal ta magas, seal viskas kivi, seal pildus Tuuslarit... Need on eriliselt seotud modernse, kaasaegse ökoloogilise, keskkondliku mustriga. See on meie eripära, et me oleme maastikus, kus meil on Lindanisa, kusagil on Kube...

Teine märksõna on?

Nähtus. Ma olen nähtuste juurest liikunud kohtade suunas. Mulle on aastakümnete jooksul tulnud raporteid või teateid ...

... palju neid ikkagi tuleb aasta jooksul?

Aasta jooksul kümneid. Hii­gel­aeg oli 1988–1992.

Miks siis, just meie uuel ärkamise ja vabaks saamise ajal?

Ma ei oska seda põhjendada ja ega taha ka. Aga see on kõigile meile intrigeeriv mõtteaine.

Nähtus?

Ütleme fenomen. Feno­meno­loogia. Juhtumid jaotuvad atmosfääris esinevateks tundmatuteks nähtusteks. Siis on tundmatud lendavad objektid. Neil on lennutunnus ja nad ei ole identifitseeritavad ühegi lennumasinana. Need, kui jäävad tundmatuks, on ufo fenomenid.

Kolmandaks poltergeistid. Nende vastu tundsid nõukogude ajal kõige suuremat huvi armee erilaborid ja uurimisrühmad.

Miks?

Poltergeist on energiate fenomen. Sellega kaasnevad plahvatused, kineetilised esemete liikumised, mõistatuslikud pidurdused ... termilised efektid, pindade kuumenemine kuni süttimiseni välja. Mõistatuslikud inimeste, loomade, objektide põlengud. Füüsilised ja füüsikalised anomaaliad ühes kindlas ruumi osas.

Kuna selliseid nähtusi teatakse üle saja aasta, siis teadus tundis selle vastu huvi, aga nähtuse põhjuseid ei suudetud selgelt määratleda. Poltergeist tähendab mürtsu tegevat vaimu, tuleneb saksakeelsest sõnast. (Saksa keeles der Geist = vaim; poltern = kolistama. – M. M.) On selline poeetiline ja intrigeeriv nimetus.


Tooge mõni näide.

Näiteks väga kiiresti läbi aknaklaasi lendav suhkrutoos. Tõuseb laualt ja lendab välja, pidurdub viie meetri kaugusel, jäädes terveks, kaotades ainult oma kõrvad. Nõukogude sõjatööstus uuris seda äärmise tõsidusega. Rahvale öeldi, et see on mingi ...

... tühine voodoo.
Siis öeldi barabaška, et keegi teeb pulli.

Miks selliseid asju ajast aega on varjatud, ma pean silmas teadusliku uurimise tulemusi, järeldusi, ka nähtusi endid? X-failid meenuvad?

See vastab tegelikkusele. Väga kaua on see varjamine kestnud. Ma olen ennegi öelnud, et ei tea, kas ufod on olemas, aga selle kasuks, et midagi on, räägib see, et teema pole hääbunud mitme inimpõlve vältel. Õhupall läheb õhust tühjaks, iga puu kord kuivab ... päike püsib ja ufonähtuste signaale aina koguneb.

Nüüd on aeg käes, et siseinfo hakkab välja tilkuma. On olemas nn surivoodi sündroom – just seal mehed, kes tunnevad, et on kogu elu moraalselt midagi mööda pannud, tunnistavad. Nende tunnistuste kogumisega tegeleb praegu Disclouseri projekt Ameerikas. Eakad tunnistajad, insenerid räägivad, kuidas tegid ufolaevade järgi oma kosmoselaevu, ja mitte ainult, vaid nad ka suhtlesid nende pilootidega. Töötasid armee kontrolli all.

Tundub üsna uskumatu, mis siis et kosmosetööstus on sõjatööstuse rahastada ja valve all.
Ma saan seda kinnitada, alates 1980ndate algusest puutusin kokku Nõukogude Liidu mereväe ja lennuväe ufoinformatsiooni kogujatega.

Kas sellised ametikohad olid tõesti ametlikult olemas?

Mis on ametlik? Akadeemilises teaduses selliseid ametikohti ja uurimisgruppe tõesti ehk polnud. Aga militaaria poolt loomulikult rahastati ka siis heldemalt.

Meil siinsamas Tallinnas Estonia puiestee 5 oli numbritehase erialluvusega laboratoorium.

Seal tehti raadioid. RET vist oli selle nimi.

Just, need olid numbritehased ja läänes ei saanud keegi öelda, et tegu oli sõjatehastega. Tehti raadioid ja samas uuriti maaväliseid signaale.

Ma olin sedakaudu tuttav ka Loode sõjaväeringkonna luureülemaga, tema kätte kogunesid keskkonnaanomaalia teated – merest tulevad olendid, mere kohal lendavad objektid. Need andmed olid salastatud. Piirivalve raportid läksid KGBsse otse. Nõukogude Liidu lõpus olid kosmoseväed lausa, mida juhtis kindralpolkovnik Antoškin, kes on tänini elus. Kui selle mehe saaks rääkima!

See ikkagi kõik jaotub kummituste valdkonda mu jaoks.

Just kummitused on nähtuste alamliik. On folkloorne. Tallinna vanalinna kummitustest on kirjutanud Mart Laar. Ratsionaalse maailma kõrval asuva metamaailma tundmaõppimise kõige levinum praktika oli spiritism. Käejooned, taldriku keerutamine vaimude väljakutsumiseks ... selliseid huvisid toetas eraraha.

Siit läheb mõte sellele, et on võimalik, et eksisteerib mingi informatsioonikandja – väli, kus minevik on alles. See omakorda on eriti kõva sõna kaasaegses teaduses. Energiate ajastu hakkab ümber saama, me oleme jõudnud infotehnoloogia ajastusse. Selle üks värvikamaid teaduslikke valdkondi on biotsentrism, mis väidab seda, et siiamaani on maailma tõlgendanud usurpeeritud füüsikud. Nüüd tuleb uus aeg, kus see läheb informaatikute ja bioloogide kätte.

Jah, ja ikka inimesed saavad tulnukatega kokku.

Need on psühho- ja psühhosomaatilised anomaaliad. Folklooris näiteks haldjalood. Kohtumised päkapikkudega.

Parim näide maavälistest kontaktidest on juhtum, mille juubel nüüd tuleb – Fatima ime Portugalis. Taevast tuli suur valguskera, valguskerast väljus naisolevus koos paari saatjaga. Nad tulid karjase ja laste juurde. Nähtus kordus kuuel korral. See kulmineerus 1917. aasta oktoobri alguses, kui kolm nädalat oli jäänud Venemaa oktoobrirevolutsioonini. Tulnukad ütlesid, et palvetage Venemaa eest, sest seal leiavad aset sündmused, mis muudavad kogu maailma. See, mis karjalastele edasi anti, läks katoliku kiriku kätte ja kirik tõlgendas seda kui Neitsi Maarja ilmutust. Eelviimane paavst külastas Fatimat kolmel korral.

Üks müüte kõlab, et eelmise sajandi kuuekümnendate alguses, Kariibi mere kriisi ajal, andis paavst Fatima ennustuste sisu nii Kennedyle kui Hruštšovile ja mehed liikusid pärast seda kiiresti leppimise suunas. Need ennustused ulatuvat aegade lõpuni ehk siis apokalüpsiseni, mis kreeka keeles tähendab kardinate avanemist.

Olendid, inglid, päkapikud, deemonid... See on ikka, kui mõelda, selline pehmelt öeldes diagnoosiga hullus. Nõuaks ravi?

Võib, aga kas te ei arva, et neid hullusid on ikka väga palju, alates presidentidest, õpetajatest ... lapsed näevad, haritud inimesed näevad. Ma olen kogunud infot tingimusega, et ei avalda allikat.

Miks?

Sest nad kardavad kaotada oma tõsiseltvõetavust. Maailm on muutunud liberaalsemaks. Noor põlvkond on kasvanud Tolkieni ja Rowlingu lugudega. Popkultuur kasutab neid teemasid suure raha teenimiseks.

See on fantaasiakirjandus ja ulme. Aga vahel ma ju ka mõtlen ilma vaadates, et siin on asjad segi; et see, mida nimetatakse üleloomulikuks, on olemas, ja nii-öelda fantaasia palju magedam.
Venelased ütlesid kunagi, et neile pole tähtis, kust need pärit on, kust nad tulevad, vaid neid huvitab, millisel kütusel nad liiguvad. Ja siis neid ka uuriti.
Põhja-Ameerika indiaanlastel oli kaks reaalsust, nad suutsid mõlemaga toime tulla. Said hakkama pühvlitega, olid meisterlikud ja sama tegid unenäomaailmas. Nende maailmapilti suhtub praegu eriti tõsiselt Vatikan. Mount Grahami rahvusvahelises observatooriumis on Vatikan püsti pannud eriti võimsa teleskoobi. Selle projekt kannab nime Lutsifer. Teleskoop on ehitatud vanade indiaanlaste pühale mäele, kus neil oli kogu aeg nägemusi ja kokkupuuteid füüsiliste olenditega.

Mida Vatikan taevast otsib?

Otsib tulnukaid. Nemad orienteeruvad kuradites, jumalates ja inglites paremini kui ülejäänud maailm.

Tuleme Eestisse tagasi, siin on neid teie öeldud fenomene väga palju. Miks?

Eriti värvikad on meil energofoorid, kerad, sambad, kuubikud... Nad on liiga igavad, et käivitada fantaasiat, aga nii intrigeerivad, et ei saa käega lüüa. Energeetilised helendavad objektid. Need esinevad teatud kohtades. Venelased ütlesid kunagi, et neile pole tähtis, kust need pärit on, kust nad tulevad, vaid neid huvitab, millisel kütusel nad liiguvad. Ja siis neid ka uuriti.

Luuremaailm oli hästi informeeritud.

Roswelli juhtum? Väidetavalt Stalin teadis seda ja akadeemik Koroljov.

See toimus juulis 1947. Tähendab, sellest möödub tänavu 70 aastat. See on Ühendriikide seadustes salastatuse ülempiir. Nüüd on aeg käes teadasaamiseks.

Tänavu on üldse põnev aas­ta. 70 aastat möödub ka Pales­tiina riigi loomisest, 100 aastat Suurest Sotsialistlikust Oktoob­ri­revolutsioonist, 100 aastat Fatima imest...

Kui sellest müstikapuntrast lähtuda, siis peaksime uskuma, et meid juhitaksegi kusagilt mujalt?

Vastutustundlik inimene mõtleb niiviisi, et ma kaalun kõiki võimalusi, aga jätan endale võimaluse otsustada lõpuks ise. Me ei tea, aga hoiame silmad lahti. Kaasaegne noor inimene saab asjadest lihtsamini aru. Meie vanaemade jaoks oli lennuk ka müstika. Müstika oli elekter ja telefon ja raadio – see on nüüd reaalsus. Tulevik on Google’i prillidesse minek... Kas äkki müstilised nähtused, fenomenid, juhtumid läbi ajaloo ei olegi meie indikaatorid ja orienteerijad, kes meelitavad meid nagu majakad miskis suunas.

Kuulge, teil on reaaltaust, tehnikaharidus.

Jah, muidugi, ma saan ülihästi aru, et taevas lendavad praegusel ajal Hiina laternad ja droonid, aga ülivõimsad prožektorid, mis valgustavad ja seda juba aastat 20... Selle valgusejoa teises otsas peab olema prožektor, selle küljes energiaallikas ja selle taga keegi, kes selle sisse ja välja lülitab. Mõelda võiks ka sellele, et kellele on vaja vaadata eesti naist Verioral öösel kella kahe ajal? Miks?

Ma arvan, et me jõuame üsna varsti sesse perioodi, kus näeme, kuidas vanad valed ja uued lootused saavad kokku.

Jah, näe, uurivad vanamemme, mitte Rail Balticu meeleavaldust.
Verioral ei olnud tegu vanamemmega, oli ikka üsna noor naine. Usun, et tulnukad ei taha süsteemi järsku muutumist. Kui see valgus Veriora asemel olnuks Vabaduse platsil, siis oleks muutused suured, inimesed ei läheks tööle... Aga meid valmistatakse ette.

See, et neist asjadest, voodoo’st nii palju räägitakse, ma ei leia viisakat sõna ...

... on devalvatsioon, hinnad langevad. Muidugi. Väärtus langeb. Ma teen vahet. Müstika on klassikaline nimetus, see töötab, aga mõiste areneb koos meiega. Ka selles valdkonnas on palju avantürismi, valet, bisnist. Kuidas vahet teha? Ma väidan, et minu juurde enamasti udu ajama ei tulda, sest olen teemaga tegelnud aastakümneid. Ma olen nõudlik. Ma vaatan maailma ka antropoloogi pilguga, et kuhu me oleme jõudnud – lapik maa, millest taas räägitakse – tule taevas appi! Aga see ka tuleb ära märkida. Et oleme jälle sellises kohas.

Mis muutus see ikkagi on, mida selles vallas tähendab infomaailma jõudmine?

Ma arvan, et me jõuame üsna varsti sesse perioodi, kus näeme, kuidas vanad valed ja uued lootused saavad kokku.

Me ei ela mitte tõejärgsel, vaid tõe-eelsel perioodil. Eriti tõe-eelsel, kohe varsti lähevad kardinad lahti. Kurejuttude aeg hakkab otsa saama.

Mis siis religioonidest saab? Palu ja kooguta, siis on sinu päralt pärast surma taevariik?

Religioon, kristlik, käivitus ainult 2000 aastat tagasi. Hinduismist mõeldes on möödas 4000 aastat...

Me ei jõua usu muutusi ja sektikesi läbi käia.
Pärast Teist maailmasõda tekkis new-age, tekkis kosmos. Jeesus Kristus kui tulnukas – see on inimese religioosse siseelu evolutsioon. Muutus ainult 2000 aasta jooksul.

Olen hästi kursis, et Vatikanis ollakse praegu üsna veendunud: meie maailm on kosmilise päritoluga. Jesus Christ the alien.

Katoliku pihisüsteem on kõige suurem luuresüsteem maailmas. Selle luureorganisatsiooni kauaaegne juht oli eesti mees. Aga see on omaette teema. Ma sellest ei räägi praegu. Aga infot koguti ja kogutakse seal tänini. Ning informatsioonil, ka anomaalsetest inimestest ja juhtumistest, on omadus avalikkuseni jõuda.

Ma pean oma ülesandeks teha selline sait, kus saan edastada ufovaldkonna tulnukate teemat, anomalistikateemade uusimat informatsiooni.

Eespool rääkisite neljast kategooriast.

Rääkisime kohtadest ja juhtumitest. On veel kaks – inimesed ja võrgud. Siis moodustub tervik. Inimesed on erinevad. On need, kellel on absoluutne kuulmine, ja teised, kellele elevant kõrva peale astunud. Nii on ka tundlikkusega, seda nimetatakse sensitiivsuseks. Seda ei saa ignoreerida. Vanad kaevukaevajad rääkisid, kuidas nad sügava kaevu põhjast päise päeva ajal tähti nägid. Kõrvalt hajutava valguse hulk vähenes ja see oli võimalik.

On ka haiguslik tundlikkus, see on seisund, kus ...

... mul oli sõber, kes jõi ennast seisundisse, kus sai aru kõikidest keeltest, mida raadiost kuulis.
Jah. On ka treenitud tundlikkus, lihtsam siis jooga, meditatsioon. On biokeemiline tundlikkus – narkootikumid, alkohol... Kui need inimesed liiguvad tundlikes kohtades, siis just sensitiivsed inimesed märkavad neid nähtusi.

Sensitiivid ei ole tänapäeva leiutis. Saaremaal Kaarmal on kõrvuti vana linnus, keskaegne kirik ja Vigala Sassi näidatud kultuseplats.

Jah, see on seesama mis indiaanlastel, koht on tähtis. Need, kes teavad, seda hoiavad. Aluspõhi on reaalne, keskkonnas esinevad energiavõrgustikud. Energia, mida tundlikud inimesed registreerivad, ei pea olema veesoontega seotud, vaid hoopis veel vähe uuritud ja mitteavastatud süsteemiga. Andmed ei esine niisama, vaid on võrgus...

Ma arvan, et midagi ei peaks tõrjuma, mitte kaugel ei ole aeg... Seesama Jung, kellest me jutu alguses rääkisime ... kui talle öeldi, et näed, natsid põletavad su raamatuid, siis suurmehest filosoof teravmeelitses, et nad on eriti humanistlikud, kunagi põletati autoreid.

Praegusel ajal raamatuid ei põletata. Mingeid asju tehakse taas raskelt kättesaadavaks. Olgem ettevaatlikud, me liigume müstitsismi ja metateadmiste abil uue teadmise suunas.

Vastutus on meil. Muidugi, hulluks ei ole vaja minna. Sital ja saial peab oskama vahet teha. Oht, et me seda ei tee, tuleb laiemast harimatusest. Samas on meil pikk ajalooline kogemus vaadata, mis meie ümber tekib, kes kõik siit oma uskumistega ja ideoloogiatega läbi on käinud. See ajalooline kogemus ei ole läinud kosmosesse, vaid see on siinsamas kusagil olemas. Me ei usu kedagi ega midagi, ei konfessioone ega klerikaale, usume päris signaale.
http://digileht.maaleht.delfi.ee/elu/igo...d=77998056
Vasta
#38
(27-04-2017, 15:26 )Tulnukinimene Kirjutas: Parim näide maavälistest kontaktidest on juhtum, mille juubel nüüd tuleb – Fatima ime Portugalis. Taevast tuli suur valguskera, valguskerast väljus naisolevus koos paari saatjaga. Nad tulid karjase ja laste juurde. Nähtus kordus kuuel korral. See kulmineerus 1917. aasta oktoobri alguses, kui kolm nädalat oli jäänud Venemaa oktoobrirevolutsioonini. Tulnukad ütlesid, et palvetage Venemaa eest, sest seal leiavad aset sündmused, mis muudavad kogu maailma. See, mis karjalastele edasi anti, läks katoliku kiriku kätte ja kirik tõlgendas seda kui Neitsi Maarja ilmutust. Eelviimane paavst külastas Fatimat kolmel korral.

Üks müüte kõlab, et eelmise sajandi kuuekümnendate alguses, Kariibi mere kriisi ajal, andis paavst Fatima ennustuste sisu nii Kennedyle kui Hruštšovile ja mehed liikusid pärast seda kiiresti leppimise suunas. Need ennustused ulatuvat aegade lõpuni ehk siis apokalüpsiseni, mis kreeka keeles tähendab kardinate avanemist.

Mida Vatikan taevast otsib?

Otsib tulnukaid. Nemad orienteeruvad kuradites, jumalates ja inglites paremini kui ülejäänud maailm.
Eile Sony Turbos näidatud dokfilmis, mis käsitleb UFO-id, näidati ka seda kuidas Kennedy ja Hruštšov kohtusid ja mainiti, et üsna varsti pärast seda Kennedy tapeti ja Hruštsov tagandati kohalt.
Aga sellest Fatima juhtumist möödub tänavu tõepoolest juba 100 aastat.
https://en.wikipedia.org/wiki/Miracle_of_the_Sun
Vasta
#39
(29-04-2017, 11:44 )Nofretete Kirjutas:
(27-04-2017, 15:26 )Tulnukinimene Kirjutas: Parim näide maavälistest kontaktidest on juhtum, mille juubel nüüd tuleb – Fatima ime Portugalis. Taevast tuli suur valguskera, valguskerast väljus naisolevus koos paari saatjaga. Nad tulid karjase ja laste juurde. Nähtus kordus kuuel korral. See kulmineerus 1917. aasta oktoobri alguses, kui kolm nädalat oli jäänud Venemaa oktoobrirevolutsioonini. Tulnukad ütlesid, et palvetage Venemaa eest, sest seal leiavad aset sündmused, mis muudavad kogu maailma. See, mis karjalastele edasi anti, läks katoliku kiriku kätte ja kirik tõlgendas seda kui Neitsi Maarja ilmutust. Eelviimane paavst külastas Fatimat kolmel korral.

Üks müüte kõlab, et eelmise sajandi kuuekümnendate alguses, Kariibi mere kriisi ajal, andis paavst Fatima ennustuste sisu nii Kennedyle kui Hruštšovile ja mehed liikusid pärast seda kiiresti leppimise suunas. Need ennustused ulatuvat aegade lõpuni ehk siis apokalüpsiseni, mis kreeka keeles tähendab kardinate avanemist.

Mida Vatikan taevast otsib?

Otsib tulnukaid. Nemad orienteeruvad kuradites, jumalates ja inglites paremini kui ülejäänud maailm.
Eile Sony Turbos näidatud dokfilmis, mis käsitleb UFO-id, näidati ka seda kuidas Kennedy ja Hruštšov kohtusid ja mainiti, et üsna varsti pärast seda Kennedy tapeti ja Hruštsov tagandati kohalt.
Aga sellest Fatima juhtumist möödub tänavu tõepoolest juba 100 aastat.
https://en.wikipedia.org/wiki/Miracle_of_the_Sun

Hruštsov ja ufod? Hruštsov ja Fatima ennustus?
Kergelt öeldes naljakas on sellist jama lugeda! Tegemist siis tulihingelise stalinistiga, massimõrvari- kurjategijaga. Ropu suu ja räme- räigete maneeridega ebastabiilse tegelasega, kellele nn. "omad" võimuvõitluses lõpuks ära tegid! Õnneks.
Palju ei puudunud, et tolle ebanormaalse tegelase kaasabil ja taganttõukamisel oleks omal ajal tuumasõda puhkenud!

Tolle tegeliku "fatima ennustuse" nimi, kes maailma aatomikatastroofist päästis, oli nõukogude sõjaväeluure vanemohvitser Oleg Penkovski. Ametlik versioon: https://et.wikipedia.org/wiki/Oleg_Penkovski
Ohvitser, kes teenis juba 31 aastaselt välja polkovniku auastme. Tegemist oli tõesti üliandeka topeltagendiga, kuid sealjuures nõukogude omaga, kes tegutses Nõukogude Liidu sõjaväeluure ja armee juhtkonna heakskiidul ja teadmisel!
Planeedi päästmise hinnaks oli Penkovski enda elu. "Omad" lasid mehe "riigireeturina" maha!
Endine armeekindral- sõjaväeluuraja Ivan Serov (Penkovski otsene juht) tahtis kogu tolle loo päevavalgele tuua, kuid 1990. aasta 1. juulil jäi 84-aastane Serov koheselt Moskva lähistel rongi alla ja suri. Järeldused
tehke ise!
https://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_Serov

Keda teema rohkem huvitab:
Kirjaniku ja sõjandusanalüütiku Viktor Suvorovi «Vanakuradi vanaema: Suure Aastakümne kroonika» on grandioosne 1950ndate lõpu ja 1960ndate aastate alguse sündmuste ajaloo rekonstruktsioon. Sel aastakümnel seisis kogu inimkond Nõukogude Liidu ja USA vastasseisu tõttu Kolmanda maailmasõja künnisel, üksnes karvavõrra eemal hukust globaalsest tuumakatastroofist.

See raamat räägib poliitilistest intriigidest ja võimuvõitlusest Nõukogude juhtkonnas, kahe üliriigi ja nende eriteenistuste vastasseisust, salajastest luureoperatsioonidest ja inimestest, kes esmalt tõukasid inimkonna huku äärele ja seejärel päästsid. Autor jutustab Berliini ja Kariibi kriiside tõelistest põhjustest, millest vaikib ametlik propaganda, põimides kõigile teadaoleva info kokku vähetuntud faktide ja sündmustega.
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?215010

Vasta
#40
(30-04-2017, 07:21 )cambodia Kirjutas: Eile Sony Turbos näidatud dokfilmis, mis käsitleb UFO-id, näidati ka seda kuidas Kennedy ja Hruštšov kohtusid ja mainiti, et üsna varsti pärast seda Kennedy tapeti ja Hruštsov tagandati kohalt.
Aga sellest Fatima juhtumist möödub tänavu tõepoolest juba 100 aastat.
https://en.wikipedia.org/wiki/Miracle_of_the_Sun



Hruštsov ja ufod? Hruštsov ja Fatima ennustus?
Ongi ju Volke intervjuus öeldud, et üks müütidest kõlab...Aga see müüt oli pandud kõlama ka Sony Turbo kanalil näidatud dokfilmis. Näidati Kennedyt ja Hruštsovi sõbralikult koos naeratamas. Selles osas, kus tutvustati Venemaa kõige huvitavamaid ja salajasemaid ufo-juhtumeid.
Fatima juhtum on vikipeedias nimetusega Päikeseime. See toimus 1917 aastal.
Hruštsoviga pole seotud. Küll on seotud paavstidega.

Vasta
#41
Pärast seda kui Marsi kaaslase Phobose kohal ilmselt rööviti või lasti puruks Vene uurimissond Fobos, kohtusid Gorbatšov ja Reagan ka kiirkorras ja külm sõda lõpetati imeväel ja algas suur pingelõdvendus. Oli ilmunud suurem ja ühine vaenlane, ei saanud enam omavahel kakelda.
Seega on selliseid ufodest ajendatud riigipeade kohtumisi toimunud mitmeid ja ma ei alahindaks üldse Kennedy ja Hruštšovi kohtumise tähtsust.
Ma ei usu, et nemad muidugi need kõrgeimad otsustajad oleksid - nende peade kohal peaks olema veel üsna mitu kihti, kes ütlevad, millal ja kellega sõditakse.
Seepärast tundub mulle koomiline väide, et keegi luure polkovnik päästis oma elu hinnaga maailma. See meenutab pigem Hans Klossi, Stirlitsi või James Bondi.
Otsustajaid ei teata ega tunta. Võib-olla need riigipeadki, kes kohtuvad, ei tunnegi neid, kelle juhtnööre nad täidavad. Iseasi muidugi, kuidas teatud otsused teatud ringkondadele "söödavaks" muuta. Võib-olla selleks mimikriks oligi vaja mingid luurajad sisse tuua - ei tea. Mingi kindral või polkovnik aga ei otsusta ega tegutse ega muuda eliidi paikapandud asjades mitte midagi. Samuti nagu riigijuhidki.
Vasta
#42
(30-04-2017, 19:05 )Aadu66 Kirjutas: Pärast seda kui Marsi kaaslase Phobose kohal ilmselt rööviti või lasti puruks Vene uurimissond Fobos, kohtusid Gorbatšov ja Reagan ka kiirkorras ja külm sõda lõpetati imeväel ja algas suur pingelõdvendus. Oli ilmunud suurem ja ühine vaenlane, ei saanud enam omavahel kakelda.
Seega on selliseid ufodest ajendatud riigipeade kohtumisi toimunud mitmeid ja ma ei alahindaks üldse Kennedy ja Hruštšovi kohtumise tähtsust.
Ma ei usu, et nemad muidugi need kõrgeimad otsustajad oleksid - nende peade kohal peaks olema veel üsna mitu kihti, kes ütlevad, millal ja kellega sõditakse.
Seepärast tundub mulle koomiline väide, et keegi luure polkovnik päästis oma elu hinnaga maailma. See meenutab pigem Hans Klossi, Stirlitsi või James Bondi.
Otsustajaid ei teata ega tunta. Võib-olla need riigipeadki, kes kohtuvad, ei tunnegi neid, kelle juhtnööre nad täidavad. Iseasi muidugi, kuidas teatud otsused teatud ringkondadele "söödavaks" muuta. Võib-olla selleks mimikriks oligi vaja mingid luurajad sisse tuua - ei tea. Mingi kindral või polkovnik aga ei otsusta ega tegutse ega muuda eliidi paikapandud asjades mitte midagi. Samuti nagu riigijuhidki.

Ma kordan uuesti, et müüt (väide), justkui oleks 60ndate USA- Nõukogude Liidu pingelõdvenduse taga seisnud mingisugused maavälised jõud, paavsti vahendatud info riigipeadele, no andke andeks, ei olnud see nii. Lapsuse tipp!
Sinu postitusest ma eeldan, et sul puudub vähimgi arusaam- teadmised omaaegsest nõukogulaste- USA sise- välispoliitikast, luure- vastuluuretegevusest või mismoodi neid asju üldse aeti- lahendati. Võiksid parem baastasemel faktidega- ajalooga tutvust teha. Ei teeks paha!

Polkovnik Penkovski oli mees, kes vahendas ameeriklastele ülisalajast sõjalist teavet. Info ise oli nii kõrge salastatuse astmega- kvaliteediga, et ilmselgelt kuulusid teabe lekitajad Nõukogude Liidu armee- sõjaväeluure tippjuhtkonda! Elik sellist teavet võisid omada ainult loetud arv isikuid Liidus! Polkovnik Penkovskil endal juurdepääs taolisele infole puudus. Mees täitis oma ülemuste käske ja maksis selle eest eluga.
Selle keerulise operatsiooni käigus mängisid tollased Nõukogude Liidu armee- sõjaväeluure juhid maisikasvatajast hullumeelse sõjaõhutaja Nikita Hruštšovi auti ja venelased olid sunnitud tagasi tõmbuma!

Koomiline on hoopis see, et sul puudub, sellele lisaks teadmine, et nonde kirjanduslikult loodud fiktiivsete tegelaskujude (Max Otto von Stirlitz, Hans Kloss, James Bond...) taga seisavad reaalselt maailmas eksisteerinud luurajad või nonde koondkujud!

Reaalses elus eksisteerinud kirjandusliku Stirlitzi prototüüpideks peetakse nii Willi Lehmanni, kui ka Anatoli Gurevitšit http://maailm.postimees.ee/64977/suri-lu...-prototuup Ühiseid ja äratuntavaid jooni oli ka selliste legendaarsete luurajatega nagu Rudolf Abel http://en.wikipedia.org/wiki/Vilyam_Genrikhovich_Fisher ja Richard Sorge http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Sorge

"Sõdurdiplomaat" Sir Fitzroy Maclean, keda peetakse salaagent 007 James Bondi prototüübiks. https://en.wikipedia.org/wiki/Sir_Fitzro...st_Baronet
http://epl.delfi.ee/news/melu/suri-james...d=50727761

Ajaloolaste väitel põhines Klossiks maskeerunud Kolicki tegelaskuju saksa juurtega poola kommunistil Artur Jastzebskil, kes 1941. aastal Nõukogude luuresse värvati.
https://pl.wikipedia.org/wiki/Artur_Jastrz%C4%99bski







Vasta
#43
Oi oi Kohe õpin ajaloo ära. Ja loen veel enamgi, kui ette antud. Siis olen tark ja tubli!

Aga pandud lingid minu arvamust ei muuda ja suurem osa sellest infost oli isegi vene ajal hästi teada.
Mina ei alahinda põrmugi sinu vaimustust Nõukogude luureorganeist, nad olid võimsad. Samuti ei alahindaks ma sinu asemel Nikitat. Muide, teatud ringkonnad arvasid kunagi, et Nikitas on midagi üleloomulikku, sest talle piisas kahest tunnist ööunest ja ülejäänud aja ta töötas. Üldse on sinu maalitud pilt temast väga ühekülgne. Aga olgu minupärast see Nikita kasvõi puruloll ja padujulm(mida ta muidugi ei olnud). Mina väidan siin, et ei tema ega Kennedy ega veel vähem kummagi maa luureohvitserid oleksid olnud võimelised alustama või ära hoidma globaalset sõda.
Sa oled kuidagi tohutult vaimustunud ühest raamatust. Või mitmest samateemalisest. Ei mäleta nime, aga hiljuti oli telekas üks USA nägemusega film ka samast asjast. Seal olid ka mingid presidendi abid need, kes tuumasõja ära hoidsid. Samavõrra usutav. Kahjuks annabki see kõik pildi, millise ta peabki andma. Need raamatud ja filmid on oma ülesande täitnud. Kui mitte muus, siis sind on nad küll kole kurjaks muutnud.
Vasta
#44
(30-04-2017, 22:34 )Aadu66 Kirjutas: Oi oi Kohe õpin ajaloo ära. Ja loen veel enamgi, kui ette antud. Siis olen tark ja tubli!

Aga pandud lingid minu arvamust ei muuda ja suurem osa sellest infost oli isegi vene ajal hästi teada.
Mina ei alahinda põrmugi sinu vaimustust Nõukogude luureorganeist, nad olid võimsad. Samuti ei alahindaks ma sinu asemel Nikitat. Muide, teatud ringkonnad arvasid kunagi, et Nikitas on midagi üleloomulikku, sest talle piisas kahest tunnist ööunest ja ülejäänud aja ta töötas. Üldse on sinu maalitud pilt temast väga ühekülgne. Aga olgu minupärast see Nikita kasvõi puruloll ja padujulm(mida ta muidugi ei olnud). Mina väidan siin, et ei tema ega Kennedy ega veel vähem kummagi maa luureohvitserid oleksid olnud võimelised alustama või ära hoidma globaalset sõda.
Sa oled kuidagi tohutult vaimustunud ühest raamatust. Või mitmest samateemalisest. Ei mäleta nime, aga hiljuti oli telekas üks USA nägemusega film ka samast asjast. Seal olid ka mingid presidendi abid need, kes tuumasõja ära hoidsid. Samavõrra usutav. Kahjuks annabki see kõik pildi, millise ta peabki andma. Need raamatud ja filmid on oma ülesande täitnud. Kui mitte muus, siis sind on nad küll kole kurjaks muutnud.

Sa oled ise kenasti- ilusti lahti seletanud, kustkohast sinu "info" pärit on! Elik, tsiteerime: "suurem osa sellest infost oli isegi vene ajal hästi teada." Kas ikka oli? Hea näide, kuidas töötas nõukogude ideoloogia- propagandamasin, paljut toda saasta on ka tänastesse kooliõpikutesse üks- üheselt üle toodud. Stalin- paha, Никита Сергеевич omakorda hea ja töökas, vähese unega nõukogude rahva vabastaja! Suurepärane näide lauslollusest.

Nüüd vaadelgem, kuidas nood asjalood tegelikult olid:
Nikita Hruštšov oli vastuoluline mees, küll neljaklassilise haridusega, kuid kiire taibuga, julm ja kaval. Osalt kompleksides oma väikese kasvu ja harimatuse pärast, teisalt joviaalne, energiline ja edasipürgiv. Osalt see, kes kritseldas nimede kõrvale: «Hukata!», teisalt see, kes valas siiraid pisaraid, kui inimesed Kiievi tänaval oma sõjakannatustest pihtisid.
Mees, kes ehitas Berliini müüri ja viis Vene raketid Kuubale. Mees, kes oli kaasosaline Harkovi ja Kiievi lahinguid puudutanud valeotsustes, mis viis surma sadu tuhandeid sõdureid ja mida oleks saanud vältida.
Nikita tee võimule oli segu juhusest, auahnusest ja sellest, et vastased teda viimse hetkeni alahindasid. Hruštšov taipas, et lihtsakoelise talumatsi mängimine aitab tal kriitilistel hetkedel Stalini õukonnas ellu jääda, ent teinekord oli ta talumats lihtsalt seepärast, et ta seda oligi.
«Ma pole niisugust meest kunagi enne kohanud,» ütles Hruštšovi kohta John F. Kennedy. «Ma rääkisin sellest, et tuumakonflikti puhul hukkub kümne minutiga 70 miljonit inimest, tema aga vaatas mulle otsa ja sõnas: «Mis siis!»»
Hruštšovi ühtaegu nii imetles, kartis kui jälestas Stalinit. Isegi pärast oma kuulsat «salajast kõnet» 20. kongressil 1956. aastal pehmendas ta oma kommentaare Stalini kohta (et mahendada torme, mida kommunismi kuritegude paljastamine tekitas)!

Mõistagi oli Hruštšov palju sügavamalt Stalini terrorisse mässitud kui lihtrahvas üldiselt teadis. Hruštšov oli Moskva parteikomitee esimene sekretär, kui 1936. aasta augustis algasid näidisprotsessid Grigori Zinovjevi, Lev Kamenjevi ja 17 endise juhtiva bolševiku vastu – ning koos sellega ka Suur Terror. 1936. aasta 22. augustil teatas ta ühel parteikoosolekul: “Nagu seltsimees Stalin oma terava leninliku silmaga on näidanud meie partei jaoks õiget teed, nii on ta osutanud ka nurgakestele, kus pesitsevad jätised. Me peame maha laskma nii selle inimrämpsu kui ka Trotski.”
10. juulil võis Hruštšov teatada, et tema piirkonda on tagasi pöördunud 41 305 isikut, 33 436 kurjategijat ja 7869 kulakut. Kurjategijatest 6500 kuulusid 1. kategooriasse. Selliste aruannete põhjal koostas NKVD korralduse nr 00447, mis andis kõigi piirkondade jaoks ette plaani, mitu inimest tuleb maha lasta ja mitu saata töölaagritesse.
Korralduse kinnitas 31. juulil 1937 poliitbüroo. Ohvrite ringi oli vahepeal laiendatud: nüüd hõlmas see ka tsaariametnikke, vaimulikke ja mittebolševistlike parteide liikmeid. Korralduse täitmiseks kulus ligi aasta. Selle aja jooksul mõrvati ja saadeti laagritesse 770 000 inimest. 1937. aasta 2. juulil sai Hruštšov – nii nagu kõik regionaalsete parteiüksuste juhid – poliitbüroolt suunise: kõik pagendusest naasvad kulakud ja vangid tuleb jagada kaheks. Neist “kõige vaenulikumad” tuleb kohe vahi alla võtta ja maha lasta, “vähem aktiivsed, kuid ometi vaenulikud elemendid” tuleb uuesti küüditada. Otsustamiseks tuleb moodustada komisjonid (“troikad”), mis koosnevad ühest NKVD ohvitserist, prokurörist ja parteisekretärist.
Aastal 1938 sai ta Ukraina parteijuhiks. Nagu Molotov hiljem kinnitas, saatis Hruštšov troika liikmena “52 000 inimest teise ilma”.

P.S. Nii aktiivsel stalinistil pidigi uneaega nappima!

Hruštšov tegi 50-ndatel aastatel KGB juhile Ivan Serovile ülesandeks likvideerida NKVD arhiividest kõik tema allkirjaga paberid.

Tema surm 1971. aasta 11. septembril vääris parteilehes Pravda vaid täpselt ühte lauset.
https://et.wikipedia.org/wiki/Nikita_Hru%C5%A1t%C5%A1ov

„Kuldsed kuuekümnendad”:
Too aastakümme tõi endaga järjekordse pöörde ja hiljem ka müüdi. Rahva mälus oli seni säilinud „kuldne Rootsi aeg”, „Päts ja piparkoogid” (mälestus heaolust), nüüd lisandusid „kuldsed kuuekümnendad”. Järelpõlvele on olulisem selgusele jõuda, palju neil müütidel on seost tegelikkusega.
1960. aastal Nõukogude Liidu ülemvõim ja kommunismiehitamine jätkus. Kommunismiehitajad said toetuspinna ka maakera läänepoolmikul – Kuubas, kuhu USA rannik palja silmagagi paistis. Kremli võidurõõmu pärssis küll tüli aatevenna Hiinaga, kuid seda loodeti ületada ühise vaenlase USA purustamisega. NSV Liit viis Kuubasse tuumalaenguga raketid. USA presidendil John Fitzgerald Kennedyl jätkus siiski meelekindlust nõuda nende kohest tagasitoomist. Kahepoolset, Moskvale ja Washingtonile toetuvat maailmarahu häiris rahvusluse vaibumatu elujõud. Sellele tegi panuse Kuuba diktaator Fidel Castro ja kommunistlik Põhja-Vietnam, tõtates sõjaga isamaa lõuna poolt oma riigiga õhendama. Lääne koloniaalsõltuvusest vabanenud Indoneesia surus veriselt maha ka kommunistide võimuhaaramise ning Euroopas vabanesid Kremli sõltuvusest Albaania ja Rumeenia. Lääne-Saksamaal, Itaalias ja Jaapanis märatsesid aga kommunistlikud terroristid.
Ida-Saksamaal ehitas kommunistlik režiim Berliini lõhestava müüri ja kindlustas selle miiniväljadega, et takistada rahva põgenemist vabasse maailma. 1960. aastate algus tähistab Jossif Stalini isevalitsusele järgneva „Kollektiivse juhtimise” läbikukkumist. Partei peasekretär Nikita Hruštšov võttis endale ka peaministriameti ja hakkas meenutama Stalinit, kelle paljastamisega võimule tuli. Ta märkas Karl Heinrich Marxi hoiatust, et koos pesuveega (destaliniseerimisega) ei tohi lapsukest (kommunistlikku diktatuuri) riigist välja visata. Oht sellele oli poliitilises ja majanduslikus isetegevuses kasvav põlvkond, kes Stalini mahamaterdamisest julgustatuna ka kompartei juhtivat osa ei tunnistanud ning seepärast tuli saata ümberkasvatamiseks vangilaagrisse. Maha suruda tuli ka majanduslik liberalism: kolhoosniku kahe lehma pidamine, õue-aiamaa laiendamine kasutamata kolhoosimaale, toiduainete kontrollimatu turustamine. Suurema mõju saavutamiseks karistati nii müüjat kui ka ostjat.
Lõuna-Venemaal Novotšerkasskis puhkes näljamäss, rahvas murdis sisse kaupluste ladudesse ja õiendas arveid miilitsatega, kes olid neid tulistanud.
24–26 inimest sai surma ja 85 haavata. Ainult 45 inimest söandas pöörduda oma kuulihaavadega haiglasse. Tapetuid omastele välja ei antud, nad maeti salaja ja matmispaika ei avalikustatud. Sündmust iga hinna eest varjata püüdnud võimud korraldasid Novotšerkasski piirkonnas totaalse infosulu, kuu aja jooksul kontrolliti kogu kuuldavat raadiolainete leviala ja vaadati läbi kogu kirjavahetus. 14.–20. augustini 1962 peeti väidetavate streigiõhutajate üle kohtuprotsess, kus 105 inimest mõisteti süüdi. Seitsmele töölisele määrati surmanuhtlus Ülejäänutele määrati 10- kuni 15-aastase vanglakaristus. Rahutused toimusid ka Omskis, Kemerovos, Donetskis ja mujal...
„Žili v Kremle tri bandita, Lenin, Stalin i Nikita.” (Tõlkes: „Elas Kremlis kolm bandiiti – Lenin, Stalin ja Hruštšov.”)

Tõde paneb väljamõeldisele pika puuga. https://www.youtube.com/watch?v=B1lTM991OKE




Vasta
#45
Kuule, miks sa raiskad siin serveriruumi ajaleheartiklite kleepimisega ja aiaaugust rääkimisega, kui mina räägin aiast. Kavala talupoja, Nikita Hruštšovi, elulugu on kõik huvilised ammuilma lugenud. Olen oma mõttekäigu kaks korda välja toonud ja rohkem ma sinu tõmblemisele ei vasta, sest sinu teadmised on paraku väga ühekülgsed, või esitled sa neid ühekülgselt!
Et teemast mitte rohkem väljuda, siis soovitan kuulata Igor Volke värskemate esinemiste lindistusi (Hallo Kosmos kasvõi üheks näiteks), kus ta päris mitmel korral vihjab ja isegi üsna otse ütleb, kes ja kuidas siin maailmas globaalseid asju otsustab ja kuidas neid lahendatakse.
Edu kuulamisel, lugemisel ja eriti loetu mõistmisel ja loogilisel sünteesil ning järeldusel
Vasta
#46
(01-05-2017, 09:15 )Aadu66 Kirjutas: Kuule, miks sa raiskad siin serveriruumi ajaleheartiklite kleepimisega ja aiaaugust rääkimisega, kui mina räägin aiast. Kavala talupoja, Nikita Hruštšovi, elulugu on kõik huvilised ammuilma lugenud. Olen oma mõttekäigu kaks korda välja toonud ja rohkem ma sinu tõmblemisele ei vasta, sest sinu teadmised on paraku väga ühekülgsed, või esitled sa neid ühekülgselt!
Et teemast mitte rohkem väljuda, siis soovitan kuulata Igor Volke värskemate esinemiste lindistusi (Hallo Kosmos kasvõi üheks näiteks), kus ta päris mitmel korral vihjab ja isegi üsna otse ütleb, kes ja kuidas siin maailmas globaalseid asju otsustab ja kuidas neid lahendatakse.
Edu kuulamisel, lugemisel ja eriti loetu mõistmisel ja loogilisel sünteesil ning järeldusel

No sinu sisutühjad- rumalavõitu postitused ei anna küll alust arvata, et sa tolle tegelase kohta üldse midagi uurinud- lugenud oleksid! Pigem selline tavapärane, vaimselt kohitsetud, nõukogude inimese arusaam. Ei midagi enamat.
Eriti naljakas on lugeda väiteid a`la "suurem osa sellest infost oli isegi vene ajal hästi teada" või hoopiski "kavala talupoja, Nikita Hruštšovi, elulugu on kõik huvilised ammuilma lugenud." Jätka samas vaimus!

Maitseküsimus, kuid minu jaoks on herr Volke ümmarguse- sulni jutu meister. Kui Volkele, niivägagi omane, nn. "vihjamine" ära lõppeb ja mees asjadest otse ja julgelt rääkima hakkab, siis võtan vaevaks teda ka uuesti kuulama hakata. Ennem kindlasti mitte.
Aga see on igati vaimustav, et sa tema näol endale vaimse õpetaja- prohveti oled leidnud, keda jälgida- järgida!




Vasta
#47
(01-05-2017, 13:08 )cambodia Kirjutas: Maitseküsimus, kuid minu jaoks on herr Volke ümmarguse- sulni jutu meister. Kui Volkele, niivägagi omane, nn. "vihjamine" ära lõppeb ja mees asjadest otse ja julgelt rääkima hakkab, siis võtan vaevaks teda ka uuesti kuulama hakata. Ennem kindlasti mitte.

Sellepärast ma postitasingi, tundub, et hakkab rääkima.
Vasta
#48

(01-05-2017, 13:08 )cambodia Kirjutas: Maitseküsimus, kuid minu jaoks on herr Volke ümmarguse- sulni jutu meister. Kui Volkele, niivägagi omane, nn. "vihjamine" ära lõppeb ja mees asjadest otse ja julgelt rääkima hakkab, siis võtan vaevaks teda ka uuesti kuulama hakata. Ennem kindlasti mitte.
Tegelikult käitub Volke ainuõigelt, sest valdav enamus ei seediks tõde või "tummisemat" juttu. Laps saab piima, mitte tahket rooga. Tanke roog teeb kõhu lahti, seda ei seedita. Antav toit peab olema vastav lapse kasvuga. Sama on ka avaldatava infoga. Seda lihtsalt ei suudeta vastu võtta ja Volke teeks end vaid naerualuseks ja siis ei võetaks ka tema pehmemaid avaldusi tõsiselt. See oleks piltlik enesetapp.
Aga Volke on muidugi parajalt showmees. Parem ikka, kui mitte midagi...
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Igor Volke "UFO Raamat".. hullkeel 45 30,239 25-09-2023, 19:14
Viimane postitus: Mannu
  Igor Volke Inx004 10 10,693 01-05-2018, 15:41
Viimane postitus: HUGOTH
  Intervjuu: küsi Igor Volkelt! InDemand 12 10,588 12-12-2014, 23:59
Viimane postitus: zzz34

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat