Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Matemaatika on ebatõene.
#1
Ühes teises universumi tekke teemas sai arutletud ühe tehte üle millega saab loogiliselt, et 1+1=1, mitte kaks. Eile sai sõbraga arutletud igasuguste asjade üle ja mul tärkas lambist mõte, mis võiks praktiliselt selle valemi ära tõestada. Õigemini see on juba tõestatud, keegi pole lihtsalt tähele pannud. Tihti peale peitub tõde seal kust seda kõige vähem oodatakse.
Óletame, et on kaks ühesuurust kuupi, üks ühes toanurgas ja teine teises toanurgas. Too need kaks kuupi kokku nüüd, neid on ikka kaks ja pole mingit vahet kus nad asuvad. Tegemist pole tegelikult liitmisega ja liitmismõiste tuleks ümber nimetada mingisuguseks kokku toomiseks vms. Kuid kui kaks kuupi kokku sulatada, tekib üks tervik, ehk üks.
Praegune liitmine oleks ju tegelikult lambist ühe asja juurde tekitamine, sest vastasel juhul oleks neid kogu aeg kaks ja peaks nimetama seda värki siis kõrvuti panemiseks vms. Küll aga saab ära kaotada, ju siis peaks saama ka juurde tekitada mitte millestki. Viimane osa sobiks ka universumi tekke teooriasse.
Vasta
#2
Sinu loogika järgi oleks siis 1-0=2 kuni mitu. Kui üks kuupi lahti sulatada siis sealt neid kuupe tuleb ju oi kui palju, või mis.
Vasta
#3
Tsitaat:Esialgne postitaja kal
Ühes teises universumi tekke teemas sai arutletud ühe tehte üle millega saab loogiliselt, et 1+1=1, mitte kaks. Eile sai sõbraga arutletud igasuguste asjade üle ja mul tärkas lambist mõte, mis võiks praktiliselt selle valemi ära tõestada. Õigemini see on juba tõestatud, keegi pole lihtsalt tähele pannud. Tihti peale peitub tõde seal kust seda kõige vähem oodatakse.
Óletame, et on kaks ühesuurust kuupi, üks ühes toanurgas ja teine teises toanurgas. Too need kaks kuupi kokku nüüd, neid on ikka kaks ja pole mingit vahet kus nad asuvad. Tegemist pole tegelikult liitmisega ja liitmismõiste tuleks ümber nimetada mingisuguseks kokku toomiseks vms. Kuid kui kaks kuupi kokku sulatada, tekib üks tervik, ehk üks.
Praegune liitmine oleks ju tegelikult lambist ühe asja juurde tekitamine, sest vastasel juhul oleks neid kogu aeg kaks ja peaks nimetama seda värki siis kõrvuti panemiseks vms. Küll aga saab ära kaotada, ju siis peaks saama ka juurde tekitada mitte millestki. Viimane osa sobiks ka universumi tekke teooriasse.
Mis ajast matemaatika on migite asjade "kokku sulatamine". Ammu ju teada, et räägitakse tervikutest asjadest nagu mitu õuna on Peetril jne...ega neid õunu kokku ei sulatata, et saada üks mega õun:o
Vasta
#4
eiei.. see et ma näitasin et 1+1=1 tähendab seda ikka et matemaatika on vigane on 1+1=2 kui vaadata asjade maailma.. meie matemaatika valemitega aga saab tuua 1+1=1. Seega ei tasu kõiki valemeid tõepähe võtta Smile.
Vasta
#5
Matemaatikas on lihtsalt asi selles, et kui kasutada arvu 1, siis selle põhjal ei saa paikapidavaid järeldusi teha.. Näiteks kui me võtame arvu astmesse 100, näiteks üks astmes sada on 1, see ei tähenda, et iga arv astmes sada seesama arv oleks. Me kõik teame ju tegelikult, et 1+1=2 ja mitte 4 ega viis.

Siinkohal räägin ühe anekdoodi, mis meelde tuli.

Firma juht soovib endale palgata osakonnajuhatajat.. Kandideerivad mitmedki erineva haridusega inimesed. Intervjuu ajal küsib juht kandidaadilt sellise küsimuse: "kui palju on 2+2?".
Esimeseks kandidaadiks on matemaatik, kes vastab: "kui te annate mulle tund aega, siis tõestan teile, et see on neli".
Teine kandidaat on sotsioloog: "mul on hea meel, et me seda teemat arutasime..".
Insener võtab arvutuslükati, toksib seal natuke ja ütleb: "see arv jääb 3,999 ja 4,001 vahele.".
Füüsik ütleb: "Selle arvu suurusjärk on 1*10ˇ1.".
Jurist ütleb: "kohtuasjas juhan juurikas vs riik oli see 4".
vahendaja küsis: "kas te ostate või müüte?".
loogik teatas pärast pausi: "see probleem on lahendatav".
Raamatupidaja aga küsis: "Kui palju teile meeldiks?"
Smile

Matemaatikas on küll paradokse, kuid need ei piirdu nii lihtsate tehetega, vaid kisuvad juba kõrgema matemaatika valdkonda. Näiteks loogika probleemidega tegelev matemaatika põrkub alatasa seina vastu jne..
Vasta
#6
Tsitaat:Esialgne postitaja kal
Tihti peale peitub tõde seal kust seda kõige vähem oodatakse.

"Otsige lihtsust ja kahelge selles !"
Vasta
#7
Ei, mina rääkisin rohkem defineerimisest. Praegu on ju pluss märk asjade kokku LIITMISE märk, ehk siis võtad kaks asja ja liidad selle üheks. Praegu aga ei liideta seda ühels vaid kaks asja jääb kaheks asjaks. Vot teie räägite pigem hulkadest nagu ma aru saan. Kuid sellisel juhul peaks nii olema, et kui hulgast midagi ära võtta, siis ei ole see enam 1 hulk vaid 0,...midagi. Ah, seda on väga keeruline seletada mida ma mõtlen. Sõber ka ei saanud aru minust. Mina võtan nn matemaatikat kui üht suurt valemit millel kogu maailm jookseb. Ning need arvud ja sõnad on lihtsalt selle väljendamis vorm. Mina püüan viia matemaatikat reaalsesse ellu, sest nagu teie jutu põhjal selgub, eksisteerib matemaatika ainult teoorias ja sellisel juhul on näppudel arvutamine jms vale.
Siinkohal ma räägin, et pluss märk on nii pagana üldine märk mis ei ütle eriti midagi. Võtame jälle need kaks kuupi. Ühes nurgas üks ja teises üks, ehk siis kaks tervikut. Ning kui need üksteise lähedale viia, siis praeguse seisuga defineeritakse seda liitmise all. Aga see on nii pagana üldine, sest liitmine on ka ju nn kokku sulatamine ehk üheks tervikuks LIITMINE.
Tegelikult on teema pealkiri isegi natuke vale, kuigi ega ma ei leiagi sellele sobivat pealkirja, sest matemaatika ei ole mitte ebatõene vaid just tõesem kui kunagi varem. Ehk siis matemaatikas saavad asjad esineda kahte moodi. Seda tõestavad juba ka teatud võrrandite lahendid. Aeg on matemaatika täpsemaks muuta, võibolla mingi 1000 aastat tagsi seda ei olnud jah vaja, aga varsti tuleb aeg kus teisiti ei saa. See asi viib enam ja enam mingisuguse nn programmini välja kus kõige jaoks on oma valem. KÕIK saab valemite abil ära defineerida.

[Teadet on muutnud 28-4-2004 postitaja kal]
Vasta
#8
su liitmisest saan põhimõtteliselt aru aga edasi mõtlemise jaoks olen liiga uimane Bleh
Vasta
#9
Ka selles asjas, nagu paljudes muudeski, on süüdi EESTI keele sõnade vähesus. See muudab meie keele oma lihtsusega väga raskeks õppida ning aru saada. Eesti keel on liiga palju seotud kindla kontekstiga ja et seda mõista peab teadma teema tagatausta. Nagu ma aru saan on liitmisprobleem põhimõtteliselt seisnemas sünonüümis(ei teistipidi ikka, mis see sõna nüüd oligi, ühel sõnal mitu tähendust?).
Vasta
#10
fyb ütles:
Tsitaat:
eiei.. see et ma näitasin et 1+1=1 tähendab seda ikka et matemaatika on vigane on 1+1=2 kui vaadata asjade maailma.. meie matemaatika valemitega aga saab tuua 1+1=1. Seega ei tasu kõiki valemeid tõepähe võtta Smile.

Aga sa ei näidanud meile, et matemaatika on vigane, ja nii palju, kui mina olen aru saanud võib kõiki valemeid tõepähe võtta

kal ütles:
Tsitaat: Mina püüan viia matemaatikat reaalsesse ellu, sest nagu teie jutu põhjal selgub, eksisteerib matemaatika ainult teoorias ja sellisel juhul on näppudel arvutamine jms vale.
Minu arvates selgus see, et matemaatika on igalpool korektne. Ja teema pealkiri on vale küll nagu. Ega ma ka aru ei saanud väga hästi sinu teooriast. Aga ei saa väita, et matemaatika ei hõlma seda, kui sa seda liidad kaks objekti üheks. Kui 1+1=2, siis sa ju arvutad ruumala vms. Ja ei ole mõeldud selleks mitu objekti on. Kui sa kokku sulatad, siis ei ole vaja matat, siis on see lihtsalt loogika. 2=456546546 ju
sest kui sa teed kaks kartulit, kummagi 225273273 tükiks vist. Siis klapib väga hästi.
Vasta
#11
Tsitaat:Esialgne postitaja fyb
eiei.. see et ma näitasin et 1+1=1 tähendab seda ikka et matemaatika on vigane on 1+1=2 kui vaadata asjade maailma.. meie matemaatika valemitega aga saab tuua 1+1=1. Seega ei tasu kõiki valemeid tõepähe võtta Smile.
Ma olen enam kui kindel, et sa kasutasid mingit valemit valesti Smile
Vasta
#12
Sesl oli lihtsalt see variant, et nulliga jagati läbi, kuigi ei tohi.
Aga see mitme asja liitmine üheks põhimõtteliselt saaks ka omad valemid kui mõelda natukene.
Vasta
#13
Tsitaat:Esialgne postitaja etc
Tsitaat:Esialgne postitaja fyb
eiei.. see et ma näitasin et 1+1=1 tähendab seda ikka et matemaatika on vigane on 1+1=2 kui vaadata asjade maailma.. meie matemaatika valemitega aga saab tuua 1+1=1. Seega ei tasu kõiki valemeid tõepähe võtta Smile.
Ma olen enam kui kindel, et sa kasutasid mingit valemit valesti Smile

vaata: http://www.para-web.org/foorum/viewthrea...=56&page=2

ükski valem pole vale.. ja ega ma ise selle peale pole tulnud Smile see on juba mitu mitu aastat tagasi tehtud asi.

Laugh

1 kast + 1 kast = 2 kasti
kui sa aga keevitad neid kaste kokku siis sa liidad (pluss) nende kastide ruumalad lihtsalt... mitte kastid ise.
Kui tahad ühte kasti teisega keevitada siis sa muudad seda millega alustasid. Sa enam ei liida kahte kasti kokku.. sa muutsid nende kuju.

[Teadet on muutnud 28-4-2004 postitaja fyb]
Vasta
#14
Tsitaat:ütleme et x=y.
yx=x²=y²
y(x-y) = yx-y²=x²-y²
x²-y²=(x+y)(x-y)
y(x-y)=(x+y)(x-y) | siit saab taandada (x-y)
Kas sa siis ei tõesti ei näe, et sealt ei saa taandada (x-y)
Kui mina viimati matemaatikat õppisin, siis ei tohtinud 0-ga jagada.
Kas ma eksin ?

Ega see seda tõeseks ei tee, et keegi teine on selle peale tulnud.
Vasta
#15
fyb käis seal peaaegu ära. ...sõltub mõttelaadist, sissesöödetud loogikast jne. ehk sobib see näide paremini: vesi + vesi = vesi. selliselt mõeldes ei kehti 'meie' matemaatilised valemid. nende järgi oleks vaja mõelda, et sul on mingi x kogus vett, millele siis liidad mingi y koguse vett.
Vasta
#16
Mingit peaaegut ei olnud.
Vesi+vesi=vesi kehtib ka matemaatika puhul ju. Ega see juures me ei pea lihtsalt kasutama seadust, et 1+1=2. Üks vesi pluss üks vesi on kaks vett. Sa või mõelda muidugi teistmoodi, aga see ei tee matemaatikat valeks. Muidu ta ei oleks matemaatika. Tegelikult mina ei ta. Ma arvan, et te olete võimelised küll kuskilt välja otsima, mingi keerulisema tehte, kus asi ei klapi, või matemaatikud ei ole veel asja klappima pannud.
Vasta
#17
Matemaatikat ei saa mitmeti tõlgendada.. Kui meil on näiteks valem (a+b)(a-b)=a2-b2, valem, mis siit üpris tihti läbi on jooksnud, siis selle valemi võiks ju selgitada niimoodi, et kui a ja b on kahe erineva ruudu küljed, siis kui me ühe ruudust lahutame teise, siis on tegemist pindalade lahutamisega. Põhimõtteliselt lahutame ühe ruudu pindalast teise.
Siin ei saa ju olla loogiline, et siit saab kuidagi tulla, et 1+1=1.. Need on teisendused, millega võib manipuleerida, kuid mida ei saa üldistada matemaatikale tervikuna.

Kommentaariks fybi teisendustele: Kuna sa taandad ära teguri, mis ongi võrrandi tõesuse võtmeks, siis ei saagi vastus õige tulla. x-y, mille sa ära koondasid, oli ju 0-tegur, mis hoidis võrrandi väärtuse 0-na.
Maha saab niimoodi taandada ühes võrrandis, kuna antud juhul käsitled tervet võrranditesüsteemi, mis kõik peavad korraga kehtima, siis oleksid pidanud kõik need võrrandid x-y-ga läbi jagama..
Vasta
#18
Absoluutselt mitte midagi ei tohtinud (x-y)- ga läbi jagada, sest x=y, ja seega x-y on null.
Nulliga ei tohi midagi läbi jagada.
Jah, et ütleks ka nii, et kui me sulatame kahest kuubist ühe kokku, siis 1+1=2 ei ole siin matemaatika.

[Teadet on muutnud 29-4-2004 postitaja Thorondor]
Vasta
#19
x-y=0 kui võtame arvesse et x=y..
ma võin selle ju ära taandada kuna seal EI ole numbrid vaid on tähed.. me ei pea arvesse võtma nende tähtede väärtusi .. milleks ma siis üldse nad muutujate peale üle viisin? Vaata valemeid ükshaaval ja ükski valem pole vale! Sellepärast ongi meie matemaatikasüsteemis midagi puudu!
Niisiis.. ma mitte ei jaganud nulli vaid x-y'iga.. nende väärtusi ma ei pea arvesse võtma.
Vasta
#20
Üldiselt me ei peagi arve vaatama, kui y=x.

Näiteks, kui me selle rea jagame läbi y-x, siis me võime samahästi jagada selle läbi x-x-ga või siis y-y-ga, selleks ei pea eriline geenius olema, et teada, et sellega ei saa läbi jagada võrrandit.

Ehk siis me võime võrrandis ju sulgudesse kirjutada hoopis:
y(x-x)=(x-x)(x+x)
Me ei saa siin x-x-ga läbi jagada, sest vastus on määramatus. üldine tava ütleb lisaks, et kõigepealt koondame sarnased liidetavad, mistõttu saame:
y*0=2x*0, mis on matemaatika reeglitega ilusti kooskõlas Smile

[Teadet on muutnud 29-4-2004 postitaja Tutanhamon]
Vasta
#21
Miks ei või ma võrrandist
y(x-y)=(x-y)(x+y)
välja jagada (x-y)?
või sain ma valesti aru?
Minumeelest võib sealt kyll selle välja jagada ja järgi jääbki probleeme tekitav y=x+y.

Samuti tõepoolest pole vahet kas teha x-x või x-y aga vahe ilmneb siis kui teha neid valemeid mida näitasin. Valemit (x-x)² pole ju olemas.. sellepärast ongi tähtis et võtad teiseks y.. (mis kyll tegelikult on sama.. aga kes ütles et ta peab erinev olema)

[Teadet on muutnud 29-4-2004 postitaja fyb]
Vasta
#22
Kui x=y, siis x-y on null. Eksju. Ja matemaatikas lihtsalt ei saa nulliga jagada. Ja ongi kõik.
ja kui x on y erinev, siis see süsteem ei kethi niikuinii.

Saagem aru eksju.
Vasta
#23
Smile aga saa aru et antud juhul me ei käsitle x-y kui nulli vaid käistleme seda kui mingi muutuja X miinus muutuja Y.. ükski matemaatika valem ei töötaks kui tähed arvutataks vales kohas lahti
Vasta
#24
Sinu see arvutus põhineb ju ühel asjal, et x=y, no ikka ei saa aru ,et 1-1=0, või.
Kui sa räägid, et need ei ole suurused ja need on tähed ja maitia misasjad. Siis sa võiksid mainida, et tegemist ei ole matemaatiliste suurustega ka.
Nagu on Mari ja Kati, kes on kaksikud.
Mari=Kati
Aga Mari+Kati=2*Mari, ja matemaatika ei tööta. Oioioi Laugh


Kui sa ütled, X ja Y on suvalised muutujad. Miks sa siis varem ütlesid, et need on ühesuguse. Põhimõtteliselt sa ütlesid, et X-Y on null. No pane sinna kasvõi 69 asemele. Ikka on null.

[Teadet on muutnud 29-4-2004 postitaja Thorondor]
Vasta
#25
ok
ma saan aru väga hästi et x-y=y-y=x-x=y-x=0 (null).

Selline valem nagu x²-y²=(x-y)(x+y).
Kui sa selle teeks numbritega ei saaks sa seda kahe suluna kirjutada.. näiteks 3²-4²=9-16=-15.
Siin me jätsime ära sellise kuju nagu (3-4)(3+4) kuna sai ka lihtsamalt eksole. Kui me aga kirjutame selliselt ta lahti saame me ühe poole ära taandada või välja jagada.

Sellepärast kasutades tähti ei ole kasulik neid läbi arvutada enne kui sul valemit või taandamist teha on.
Siin oli aga võimalus kaotada ära (x-y).. alles siis kui midagi muud yle ei ole jäänud hakatakse tähtede asemel numbritega arvutama üldiselt.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat