Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Plastik
Autor Sõnum
Elderm
Vana kala

Postitusi: 426
Liitunud: Jun 2008
30-08-2010 19:20
Postitus: #1
Plastik
Plastik- materjal milleta me enam enda elu ette ei kujuta. See on kõikjal; kui uurite oma ümbrust, märkate kindlasti hulganisti plastmassist asju. Aga kas olete kunagi mõelnud, et see nii praktiline materjal võib teie tervisele (rääkimata loodusele) ohtlik olla? Tuleb välja, et on.

Plastik sisaldab ainet Bisfenool A, mida kasutatakse plastiku tugevdamiseks. Nüüd on hakanud aga mõningad teadlased, kes ei ole plastiku mega-korporatsioonide poolt ära ostetud, kahtlema selle aine ohutuses. Teised aga, näiteks Ameerika Keemianõukogu esindaja Steven Hentges – kelle suu on nähtavasti kinni mätsitud – väidavad, et „teaduslikud uurimused on näidanud, et BPA (Bisfenool A) ainevahetus on kiire ja see aine väljutatakse organismist kiiresti ning see ei kuhju. Veel pidavat BPA olema üks kõige põhjalikumalt testitud kemikaalidest tänapäeva kaubanduses.“ Tuttav jutt? Kas seda sama ei väideta mitte ka aspartaami kohta?

Antud teemal on teinud Saksa režissöör Werner Boote väga haarava dokumentaalfilmi „Plastik planeet“. Jutustatakse põgusalt plastmassi ajalugu, selgitatakse kuidas toodetakse, paljastatakse plastmassi tootvate mega-korporatsioonide „sahker-mahker“ ja uuritakse kuidas kahjustab plastik loodust ning mis kõige üllatavam - inimese tervist. Kui võimalik, siis soovitan kindlasti vaadata!

Kui nüüd vaadata „kõige põhjalikumalt uuritud kemikaali“ juttu, siis ilmneb järgnev:

• Hiirtel ja rottidel läbi viidud katsed näitavad, et BPA on kahjulik isegi väikestes kogustes.
• Põhjustab sünnidefekte.
• Munandi- ja rinnavähi oht (st. on kantserogeen).
• Sperma kvaliteedi langemine.
• Mõjutab meessuguhormooni testosterooni tööd (loomadega tehtud katsed on näidanud, et testosterooni mõjutavad kemikaalid soodustavad peenise väärarenguid ja munandivähi teket ning langetavad sperma elujõulisust. Kemikaalidega saastunud keskkonna säärast mõju on täheldatud ka metsloomade puhul).
Teadaolevalt häirivad suguhormoonide tööd järgmised kemikaalid:
a) Ftalaadid (kasutatakse vinüülpõrandates, plastis, seepides ja hambapastades)
b) Bisfenool (kasutatakse lutipudelites, konservipurkides, mobiiltelefonides, arvutites)
c) Pestitsiidid (püretroidid, linuroon, vinklosoliin ja fenitrotioon).
• Kahjustab ja häirib seedetrakte.
• Vähendab immuunsüsteemi vastupanuvõimet.
• Ülekaalulisus.
• Võib kahjustada loote ja lapse aju ning eesnääret.
• Täiskasvanud, kel on kõrge BPA sisaldus uriinis, ohustab kõrgem südamehaiguste ja diabeedi risk.
• Briti teadlased on antud kemikaali (BPA) seostanud südamehaiguste, diabeedi ja maksafunktsiooni häirega.
• Võib põhjustada enneaegset puberteeti. Nii USA’s kui Hiinas on juhtumeid, kus viie kuni seitsme aastastel lastel on alanud puberteet. Kõige kurioossem juhtum oli Hiinas, kus pooleteise aastasele tüdrukule kasvasid rinnad. Teadlased seostavad seda võõraste hormoonidega piimas ja BPA-ga.

Kahjuks leiame me plastikut kõikjal. Mis eriti hirmus – ümber meie söögi. Toidu säilitamine, külmutamine ja ülessoojendamine plastnõudes ei ole sugugi nii ohutu, kui esmapilgul võib paista. Kuumutamise käigus eraldub plastist keemilisi ühendeid. Täiesti ohutud ei ole isegi need plastnõud, mille pinda ehib märgistus „lubatud kasutada mikrolaineahjus“ või „lubatud kasutada ahjus“. Eriti sünge stsenaariumi järgi võib saada BPA-d ka kodusest tolmust või kraaniveest.

Plastid, mida tuleks vältida:

1. Polüvinüülkloriid (PVC) on plast, millest tehakse kandikuid, kilet, plekkpurkide sisepindasid, purgikaante tihendeid ja palju muud. PVC on plast, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70°C) eraldub tervisele ohtlikku ainet. PVC sisaldab samuti plasti pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. PVC tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida USA keskkonnaagentuur määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed.
2. Puhtast polüstüreenist (PS) valmistatakse topse toidu säilitamiseks ja ühekordseid plastklaase. Vahtpolüstüreenist (EPS) valmistatakse ühekordselt kasutatavaid kohvitopse. Samuti on EPSist tehtud alused, millele kaubanduskeskustes pakendatakse värsked puu- ja juurviljad, liha ja kala. Polüstüreeni tootmisel moodustuvad mürgised kemikaalid, mille tõttu oleks parem vältida PSil põhinevate esemete kasutamist. Piknikunõud võiksid olla taaskasutatavad või vähemalt mõnest ohutumast plastist.
3. Polükarbonaat (PC) on plast, millest tehakse lutipudeleid, kõvasid plasttopse ja toidukarpe.

Mis on lahendus? Ei tea… Filmis „Plastik planeet“ tutvustatakse uut toodet – bioplastmassi (e. orgaaniline plastmass), kuid maailmas, kus tohutul hulgal inimesi nälgib, oleks veider asendada üks probleem teisega.

Allikas: Vabamõtleja

[Muudetud: 8-30-2010 Elderm]

Vabamõtleja
http://www.youtube.com/TheElderm
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 1,236
Liitunud: Jul 2004
31-08-2010 10:51
Postitus: #2
 
Palju plastnõusid saab asendada klaasiga, nii nagu vanasti oli, nt klaasist lutipudelid. Lisaks on olemas ka BPA vabad plastikud, kuid need on tihti rabedamad ning kallimad toota (keskkonna- ja inimese kaitsega seoses taandub ikka väga plaju asju rahale ja odavusele...)

Plastiga on veel muid probleeme, lisaks eelpoolnimetatule on plastiga ka see jama, et ta ei lagune looduses, ta lihtsalt pudendadakse mikroorganismide poolt järjest väiksemateks osadeks ning see ohustab omakorda loomi, linde ja kalu, kes seda pudi siis sisse söövad endale. Sealtkadu jõuab see aga kaudselt inimeste toidulauale... Rääkimata kilekottidest, mis on sõna otseses mõttes surmavad loomadele-lindudele-kaladele, kuna need jäävad kurku kinni või tiiva või uime ümber ning häirivad tugevalt nende elutalitlust...

Plastiga mürgitamine inimese puhul on ses mõttes lihtsalt ignoreeritav, et esiteks, on kõik tehtud plasti ümber keerlevaks ja sõltuvaks ning teiseks, see on selline varjatud mürgitamine, mille mõju avaldub alles pika aja jooksul (umbes nagu muud mürgised toidulisandid ja nt suitsetamine). Rääkimata sellest, et rahakott on paljudel õhuke ning seepärast tarbitaksegi odavamaid, kuid tervisele ja loodusele kahjulikke aineid. See aga jällegi hoiab tootmise taseme kõrgel. Pääs oleks sellest minu arust ainult nii, et valitsused keelavad teatud ained ära... Samas, senikaua, kui on palju vastuolulisi uuringutulemusi, ei tule seda otsust, kuna suurkorporatsioonid rahastavad poliitikuid...

Kokkuvõttes, s*tt lugu.

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
nokitseja
kalavana

Postitusi: 922
Liitunud: Sep 2009
17-08-2014 14:47
Postitus: #3
RE: Plastik
Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke

Maailmameres ujub tohutu kogus plasti, suur osa sellest hulbib ringi paarimillimeetriste tükikestena. Need pärinevad nii kangastest kui koorivatest dušiseepidest ja võivad tekkida ka suuremate plastesemete lagunemisel.

Ootamatult suur hulk plastitükke on lõksus polaaralade merejääs. Kliima soojenemisel hakkavad need sealt vabanema, näitas ajakirjas Earth’s Future ilmunud uurimus.

Ei märganud, et oleks kahtlustatud seost arktilise jää sulamisega, mida jääs olevad võõrkehad peaksid aitama esile kutsuda:

Ühe kuupmeetri jää kohta leiti kuni 234 tibatillukest prahitükki. Obbardi kinnitusel võivad tegelikud kogused olla veelgi suuremad, sest pruunikad ja läbipaistvad plastitükikesed võisid mikroskoobi all tunduda liivateradena.

Kui toetad erakonda, toetad rahapesu!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
sissy_
Uustulnukas

Postitusi: 28
Liitunud: Apr 2017
26-04-2017 08:45
Postitus: #4
RE: Plastik
Kas lahendus globaalsele plastikureostusele? Juhuslikult leiti loom, kes on võimeline kilekotid nahka pistma.

Looduses kaua lagunevaid kilekotte on üritatud keelustada ja biolagunevate kottidega asendada, ent seni suhteliselt edutult.

PopSci kirjutab, et kõigist katsetest hoolimata kasutatakse igal aastal miljardeid kilekotte, mis hiljem loodusesse sattudes suure osa prügimägede koostisest moodustavad ning mingil hetkel loomade-lindude organismi sattunutena eluohtlikeks osutuvad.

Teadusajakirjas Current Biology kirjutatakse nüüd, et on leitud elusolend, kes on võimeline kile ära sööma. Selleks on vahauss - tõuk, kes elab ja kasvab mesitarudes ja metsmesilaste pesades ja toitub seal vahast ja meest. See uss on vahaleediku ehk vahakoi vastne. Uuringu juht, amatöörmesinik Federica Bertocchini kirjutab, et avastas tõukude kilesöömise juhuslikult, kui ta neid oma mesitarude kärgedel nägi. Nagu mesinikud ikka, peab Bertocchini vahausse kahjuriteks.
Bertocchini korjas tõugud ära ja pani need kärjeraamide puhastamise ajaks kilekotti. Kui ta hiljem sellesse tuppa tagasi läks, kuhu ta kilekoti jättis, avastas ta, et kott oli auklik ja tõugud mööda ruumi laiali rännanud. "Polnud muud seletust - nad olid kotisse augud söönud ja põgenenud," kirjutas ta PopScile. "Sel hetkel algaski teadusprojekt."

http://forte.delfi.ee/news/maa/kas-lahen...d=78004626
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog