Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 4 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Meteoriidid, komeedid, asteroidid jms...
Autor Sõnum
volli
Uustulnukas

Postitusi: 46
Liitunud: Sep 2004
09-06-2006 22:26
Postitus: #1
Pirakas meteoriit Norras
http://www.whatdoesitmean.com/index915.htm

http://www.aftenposten.no/english/local/...346411.ece

Põhja-Norras potsatas taevakeha vastu maad, Väidetavalt Hiroshima aatompommi plahvatusjõuga võrdne pauk.. huvitav et selline küllaltki märkimisväärne uudis nii vähe kajastatud on Smile

Väljavõte 1 artikli lõpust, umbkaudne tõlge: Üheks peamistest muredest nende sündmuste puhul Vene teadlaste jaoks jääb massiivse "sodi" väli mis tekkis Schwassmann-Wachmanni komeedi killustumisel, ja modelleerimised näitavad, et komeedi suuremad jäänused sätivad end Maa ja Kuu ümber kenasti orbiidile..

Nasa märtsi artikkel tükkidest: http://science.nasa.gov/headlines/y2006/24mar_73p.htm
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,720
Liitunud: Dec 2004
10-06-2006 05:14
Postitus: #2
 
Hea leidus!
Ja see
Tsitaat:Algselt postitas: volli
modelleerimised näitavad, et komeedi suuremad jäänused sätivad end Maa ja Kuu ümber kenasti orbiidile
sobib ilusasti kokku sellega, mida just äsja vahendasin: Maal on peale Kuu teisigi looduslikke kaaslasi (vähemalt ajutisi).

... and ... here we go! -
Siin näeme seda sündmust Põhja-Norras asuva Karasjoki seismojaama seismogrammil: esimene rida, umbes 00:13.30 (aeg on GMT). Seismojaam kuulub NORSAR süsteemi, tema ülesandeks on muu hulgas ka tuumakatsetuste keelu jälgimine. Väljas on seismoandmed (sh seismogrammid) tagasihaaravalt kuni 2001, aga konkreetse 30 min ajalõigu kohta saab tellida ka tagasihaaravalt kuni 1970. Võiks siis vaadata seda Osmussaare maavärinat!

Kes norra keelt mõistab, saab siit veidi lisa lugeda

edit: lisandus seismomeetria kohta
edit: Norra allikas lisatud

Muudetud: 10-6-06 kell 06:10:36 Hallucigenia

Muudetud: 10-6-06 kell 16:36:54 Hallucigenia
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,720
Liitunud: Dec 2004
17-06-2006 19:55
Postitus: #3
 
Tsitaat:Algselt postitas: volli
Põhja-Norras potsatas taevakeha vastu maad, Väidetavalt Hiroshima aatompommi plahvatusjõuga võrdne pauk..
Esialgsed hinnangud on nüüd märksa tagasihoidlikumaks muutunud: 12 000 tonni TNT (Hiroshima) asemel pakutakse nüüd* plahvatuse ekvivaleniks vaid 300 tonni TNT, see küllap selgitab ka, miks seni ollakse kõhklevad võimaliku langemiskoha suhtes ja ka tükke pole seni leitud.

*pärast 17.06.2006 otsi infot selle kuupäeva arhiivist

Muudetud: 17-6-06 kell 19:57:23 Hallucigenia
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 1,236
Liitunud: Jul 2004
11-01-2007 20:45
Postitus: #4
Järjekordne komeet lendab mööda
Postimehe uudis teatab meile, et Hele komeet rändab taevas.

Tsitaat:Kui päike on loojunud ja ilm selge, võib näha taevas suurt heledat komeeti.
Komeet nimega McNaught (C/2006 P1) on viimase kolmekümne aasta heledaim komeet, mida Maalt on võimalik vaadelda olnud, kirjutab SpaceWeather.
Paremini on komeet nähtav läänepoolkeral. Hiljem sel kuul, kui komeet on möödunud päikese eest, on ta hästi nähtav lõunapoolkeral. Viimati oli heledaim 1975. aastal maast möödunud komeet West (C 1975 V1), mille heledus oli -3.0 magnituudi. McNaught heledus on -2,0 magnituudi. Sellega ta edestab 1995. aastal liigelnud Hale-Bopp’i (C/1995 O1), mille heledus oli vaid -0,8.
Amatöörastronoomid üle maailma on salvestanud palju pilte unikaalsest taevanähtusest.

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 1,236
Liitunud: Jul 2004
22-03-2007 09:24
Postitus: #5
 
Kui soovid näha ja asjaga kursis olla, siis soovitan silm peal hoida leheküljel Spaceweather, kus edastatakse infot nii mööduvate komeetide, päikesetormide ja muude huvitavate astronoomiliste nähtuste kohta...

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Arlich
Tavaliige

Postitusi: 154
Liitunud: May 2006
22-03-2007 15:27
Postitus: #6
 
2000-des aasta tähistas muuseas ka uut kosmoseajastut.
Nimelt on tähistaevas juba mõnda aega ereda tähena nähtav ka selline asi nagu seda on Rahvusvaheline Kosmosejaam.

Pilte selle jaama kokkupanekust ja ümberkonfigureerimisest võite vaadata järgneva lingi alt:
http://spaceflight.nasa.gov/gallery/imag...page1.html

Muidugi on, nagu NASA puhul ikka, enamus kosmosepilte redigeeritud, st. kadunud on elutegevus (lendobjektide liikumine) ümber kosmosejaama, tähistaevas on asendatud süsimusta pimedusega jms.

Reaalajas saab selle kosmosejaama liikumist jälgida selle lingi alt:
http://spaceflight.nasa.gov/realdata/tra...index.html

Ja veel Rahvusvahelist Kosmosejaama (ISS) saavad Tallinnlased vaadata järgnevatel aegadel:
vt.linki

Tartu rahvas aga:
vt.linki
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,720
Liitunud: Dec 2004
24-10-2007 20:59
Postitus: #7
Komeediplahvatus
Veel siis üks komeediuudis - Päikesest juba eemalduv ja sellest 1,62 astronoomilise ühiku (astronoomiline ühik on Maa orbiid raadius) kaugusel, see on Päikesest pisut kaugemal kui Marss, asetsev Holmesi komeet lõi äkki heledalt särama - vähem kui 24 tunni jooksul kasvas ta heledus ligi 400 000 korda! Miks? Hea küsimus, millele puudub hea vastus. SPACE.com
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
tymuxas
Tavaliige

Postitusi: 162
Liitunud: May 2007
06-01-2008 04:44
Postitus: #8
Meteoriidid, komeedid, asteroidid jms...
Komeet C/2006 P1 (McNaught)
(selle postituse viimane muutmine: 07-11-2013 09:04 Nielander.)

Thee shall be blinded by the fear
blinded by the pain
blinded by me
binded by me
Cursed by me
So mote it be!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
DC
Uustulnukas

Postitusi: 23
Liitunud: Jul 2006
26-11-2008 10:22
Postitus: #9
Taevane "tuleball" Kanadast
Mõtlesin, et vahendan ka Teile siia, kui ilusaid asju võib öös olla Smile
ja kui tore, et politseiautol kaamera töötas ...

ise olen sarnast asja ka Eestis näinud, ~5 aastat tagasi,
ööpimedusest sai ikka täitsa päev kohe paariks sekundiks, samas see oli sügisese tähesaju ajal, ehk siis oligi oodata väikest silmailu Smile

Tuleballi viimased sekundid

edit: teema pealkiri


[Muudetud: 26. Nov 2008 Flash]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
GertEST
Tavaliige

Postitusi: 55
Liitunud: Oct 2008
25-01-2009 12:40
Postitus: #10
Meteoriidid,komeedid jms...
Sry,kui see teema juba olemas on.
Aga mind huvitab ikkagi,miks ainult vanasti sellised suured meteoriidipõrked maaga toimusid?(Arizona jne)

All great truths begin as blasphemies.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
FISH
Tavaliige

Postitusi: 61
Liitunud: Oct 2008
25-01-2009 12:57
Postitus: #11
 
Mitte "vanasti" vaid toimuvad kogu aeg.Ainult meie elunatuke on nii lühikene,et tundub nagu suurte vahedega.

[Muudetud: 1-25-2009 FISH]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
GertEST
Tavaliige

Postitusi: 55
Liitunud: Oct 2008
25-01-2009 13:10
Postitus: #12
 
Seda küll,aga ikkagi ma pole kuulnud kokkupõrkest,mis oleks võrreldav Arizona omaga.

All great truths begin as blasphemies.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
FISH
Tavaliige

Postitusi: 61
Liitunud: Oct 2008
25-01-2009 13:47
Postitus: #13
RE: Meteoriidid,komeedid jms...
Eks see eelmine oli siis niipalju varem ...... Teades kui kiires muutumises tegelikult maailm on siis ......

Edit:Leitsin sulle natukene huvitavat lugemist - Maailma suurim meteoriidikraater(inglise keeles)
(selle postituse viimane muutmine: 23-10-2013 15:02 Nielander.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Elderm
Vana kala

Postitusi: 426
Liitunud: Jun 2008
25-01-2009 14:08
Postitus: #14
 
Maakera on lihtsalt nii vana, et iidsed meteoriidikraatrid tuletavad siiani meelde kunagisi katastroofe. Aga eks need toimuvad koguaeg. Nt. Siberi katastroof 20. sajandil (mille kohta küll räägitakse, et polnud üldse meteoriit), Eesti kuulsaim Kaali kraater jne. Alles siin 7. jan oli ju Austraalias meteoriidi kokkupõrge (vist).

[Muudetud: 1-25-2009 Elderm]

Vabamõtleja
http://www.youtube.com/TheElderm
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
GertEST
Tavaliige

Postitusi: 55
Liitunud: Oct 2008
25-01-2009 15:48
Postitus: #15
 
Tänan linkide eest!;)Ja mina veel arvasin,Et Arizona oma on suurim.Igatahes,äkki valgustaksite mind sellega,et kas maa poole on mingeid meteoriite teel,mille suund on täpselt maa poole?Niipaju kui mina kuulnud olen,on meil enamasti vedanud,kuna enamuse neist lähevad napilt mööda.

All great truths begin as blasphemies.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Saidil

Questioning Everything

Postitusi: 3,010
Liitunud: Sep 2007
25-01-2009 20:55
Postitus: #16
 
Kusjuures Eesti on kohe päris tõsiselt kõige suurema meteoriidikraatrite tihedusega ruutkilomeetri kohta maailmas...
Näiteks Neugrundi kraater Osmusaare läheduses merepõhjas on läbimõõdult 9 km laiune...

http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid.php

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Rein
Tavaliige

Postitusi: 249
Liitunud: Nov 2007
25-01-2009 21:55
Postitus: #17
 
Tsitaat:Algselt postitas Nielander
Kusjuures Eesti on kohe päris tõsiselt kõige suurema meteoriidikraatrite tihedusega ruutkilomeetri kohta maailmas...

Keegi märkis tabavalt, et Eesti on koht, kus inimesed lihtsalt on oma maanatukest rohekem uurinud kui teised. Millest see tuleb, ma ei tea, aga ju siis mingi põhjus selles on. Sellest tulenevalt on avastatud palju kokkupõrkeid meie põllule. Seega järeldus, et meie õuele on kõige rohkem kukkunud ei pea paika ja järeldus on tingitud meie väikesest enesehinnangust, mitte tegelikkusest, kui palju kuhugi on kukkunud Maale asju ja kuhu.

Mind paneb rohekem imestema, et kosmoses on nii palju kehi, mis meie Maad ja Kuud tabavad - kosmost on ju serveeritud kui statistilselt tühja kohta.

Viimased kuud olen vaadanud Veenuse sillerdavat näitamist õhtuti edalast ning vaadates seda heledat aga ikkagi väikest täppi silmade jaoks, tekib segadust tekitav kõsimus - kuidas silmale nii väike asi saab meid mõjutada?

Seega tuleb neid hiiglasi tegelikult tähele panna, olgugi et nad on nii kaugel, ning ikkagi arvestada neid nii esoteeriliselt kui ka praktiliselt.

Väike täpp, nagu Päike, hoiab meid ju selles natukeses eluswink
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Aerling
Veteran

Postitusi: 1,237
Liitunud: Jun 2007
03-02-2009 15:25
Postitus: #18
Meteoriit tabas Akhnoori ala Indias 31.01.2009
Laupäeva õhtul tabas meteoriit Akhnoori ala Indias, Jammus pärast mida paljud kiirustasid paljud astronoomilised organisatsioonid piirkonda, et uurida nähtust kohapeal.

Vastavalt kohalike ütlustele tabas meteoriit maapinda kell 23.25. Kuid see ei ole põhjustanud mingit kahju elule ega ehitistele tänu oma väiksuse ja aeglasele kiirusele, lisasid kohalikud.

Paljud astronoomilised organisatsioonid lähetasid oma uurimisrühmad piirkonda.

Üks kohapeal olnud ekspertidest ütles, meteoriit ei kuulunud suurde suuruskategooriatesse muidu oleks see tekitanud palju kahju. Meteoriit osutub väga ohtlikuks kui selle kiirus ja suurus on suurem. See võib põhjustada tõsiseid kahjustusi ja luua tohutu kraatri maale

Meteoriidid on osa päikesesüsteemist mis jätkuvalt tabavad Maad. Kui see siseneb atmosfääri, hakkab mõjuv rõhk põhjustama selle kuumenemist ning see hakkab kiirgama valgust, moodustades tulekera, tuntud ka kui meteoor või sabaga täht.

Enamik meteoriitidest laguneb sisenedes Maa atmosfääri. Kuid hinnanguliselt 500 meteoriiti aastas, alates marmorkuuli suurusest kuni jalgpalli suuruseni jõuavad Maa pinnani igal aastal, millest ainult 5 või 6 avastatakse ja teavitatakse teadlasi.

Allikas : http://www.sott.net/articles/show/174720...ts-Akhnoor

Elu on vaatlemine, õppimine ja kunst.
http://www.openzine.com/aspx/PublisherZine.aspx?ID=6730
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 9,800
Liitunud: Oct 2004
06-06-2009 21:29
Postitus: #19
 
Kas meteoriidisadu tegi Maal elu tekkimise võimalikuks?

Neli miljonit aastat tagasi Maad tabanud meteoriidisadu võis planeedi soojemaks ja niiskemaks muuta.

Teadlased jõudsid sellisele järeldusele kunagi Maale kukkunud meteoriite uurides, kirjutab BBC.
«Meteoriidid võisid Maa muuta soojemaks ja niiskemaks, mille tõttu elu tekkimine oli võimalik,» selgitasid uurijad.

Teadlased uurisid 15 maailma eri paigust leitud meteoriiditükke, kasutades selleks infrapunaspektroskoopiat.

Teadlased tõstsid meteoriidifragmentide temperatuuri 20 000 kraadini ning analüüsisid neist eraldunud gaase.

Uurijad avastasid, et meteoriiditükid kaotasid vee aurustumisel 12 protsenti ja süsinikdioksiidi eraldumisel kuus protsenti oma massist.

Lisaks kasutasid teadlased meteoriitide kokkupõrkeid Maaga kujutavaid arvutimudeleid.

3,8 kuni 4,5 miljardi aasta eest pommitasid meteoriidid Maad sagedalt. Uurijate arvates jõudis siis meteoriitide tõttu Maale miljardeid tonne vett ja süsinikdioksiidi.

Need omakorda muutsid siinse kliima soojemaks, tekkisid veekogud ja elu tekkeks sobiv keskkond.
Allikas: http://www.postimees.ee/?id=127214

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Aerling
Veteran

Postitusi: 1,237
Liitunud: Jun 2007
08-10-2009 21:28
Postitus: #20
Veel Eesti meteoriidikraatritest:
Tutvustab geoloog ja meteoriitik Kalle Suuroja

Eesti maismaa-ala pindala on 45 215 km2 ja see on 0,03% kogu Maa maismaa-ala (umbes 149 miljonit km2) pindalast. Võrreldes kogu Maa pindala (umbes 510 miljonit km2) Eesti kogupindalaga (koos territoriaalmerega) ehk umbes 80 000 km2 on asi veelgi troostitum, vaid veidi üle 0,01%. Elanike arvuga ei tasu võrreldagi, sest siingi on nullid protsentide ette veelgi kergemad tulema. Ei ole midagi teha, Eesti on väike ja selleks ta ka jääb. Aga ei, ühes asjas kannatab ta siiski võrdlust ka selle maailma kõige vägevamatega, ja selleks on meteoriitsete struktuuride arv! Maailmas on senini avastatud 170-180 meteoriiditekkelisest struktuuri ja 7 neist ehk ligi 4% asuvad Eestis! Seega, Eestis on meteoriidikraatreid pindalaühiku kohta ligi 400 korda rohkem kui Maal keskmiselt! Milles on selle fenomeni olemus? Kas Eesti on tõesti justkui meteoriitide Eldoraado, kuhu need riburada, ülejäänud maailma millekski pidamata, kukuvad?

Kindlasti on nende arvude taga ka objektiivsemaid põhjusi (geoloogilise ehituse iseärasused, geoloogilise uurituse tase jne), kuid asjaolu iseenesest paneb muidugi imestama. Siinkohal ei ole mõtet vist lisada, et see näitaja annab meteoriidikraatrite tiheduse poolest ühe pindalaühiku kohta Eestile maailma riikide seas kindla ja igati auväärse esikoha. Lõpuks ometigi on veel üks ala, kui eesti maatõugu lehmade ja hobuste arv ühe pindalaühiku kohta välja arvata, milles me end maailmas esimeseks võime pidada.


Vaidas avastatud strukuuri kohta pole veel teada, kas tegu on meteoriidikraatriga.

Eesti 7 meteoriidikraatrist kahel juhul (Kaali ja Ilumetsa) on tegu kraatriväljadega ning ülejäänud 5 juhul (Neugrundi, Kärdla, Tsõõrikmäe, Simuna ja Lasnamäe) üksikstruktuuridega. Eesti kraatrite vanus ulatub 67 aastast (Simuna) kuni 535 mln. Aastani (Neugrundi). 5 kraatrit (Kaali, Ilumetsa, Tõõrikmäe, Simuna ja Lasnamäe) on moodustunud käesoleval Kvaternaari ajastul ja ülejäänud 2 (Neugrundi ja Kärdla) Varapaleosoikumis. Meie kraatrite mõõtmed varieeruvad samuti väga suures ulatuses: mõnest meetrist (Lasnamäe) kuni enam kui 20 kilomeetrini (Neugrundi). Kõigi senini teadaolevate Eesti meteoriitsete struktuuride meteoriitne päritolu on kindlaks tehtud 61 aasta jooksul (1937 — 1998) ja koos sellega on arenenud ka meie meteoriidikraatrite uurijate arusaamad Maal toimuvatest katastroofilistest sündmustest.
Murranguliseks selles suhtes oli 1981. aasta, kui pärast ligi 15. aastat kestnud otsinguid ja eksirännakuid jõudis mitmete meie meteoriidikraatrite uurijate teadvuse arusaam suurte meteoriidkraatrite olemusest ja kõigest sellest, teeotsa mille juurde oli juba ligi 65 aastat varem (1916) kätte juhatanud Ernst Öpik.
Järgnevalt lühiülevaade neist seismest “vaprast” ja nendega seotud faktidest. Vältimaks ebatervet konkurentsi ja ühe eelistamist teisele, on meteoriitse päritoluga struktuurid toodud nende avastamise (st meteoriitse päritolu tõestamise) järjekorras.

Kaali meteoriidikraatrid (Reinwald, 1937), kõik 9 paiknevad Saaremaal Kaarma vallas umbes 1 km2 suurusel alal ja on esimesteks tõestamist leidnud meteoriidkraatriteks Eestis ning Euroopas, kuid kahjuks alles seitsmendaks maailmas.
Peakraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m. Väiksemate kõrvalkraatrite läbimõõt on 12 — 40 m ja nende sügavus 1 — 4 m. Erinevate autorite ja erinevate meetoditega on sündmuse vanuseks saadud: Aaloe jt(1963) maetud söe 14C analüüs — 2660 +200; Aloe jt (1975) maetud söe 14C dateering — 2800+100; Saarse jt (1990) peakraatri põhjasetete üheaegne õietolmu ja 14C üheaegne analüüs — 3500…4000 a.; Raukas jt (1995) Piila soos (umbes 10 km kraatrist loodes) oletatavat meteoriitset ainest sisaldava turbakihi õietolmu ja 14C üheaegne analüüs — 7500 a; Rasmusen jt (2000) — Piila soos Ir rikastunud turbakihi õietolmu ja 14C üheaegne analüüs — 2400 a. Kõige tõenäosemaks peab autor Saarse jt (1990) poolt väljapakutut, aga teistel juhtudel, milledest võetud proovidel puudub otsene side kraatriga, tuleb ilmselt enne selgeks teha selle seos (või selle puudumine) uuritava Kaali kraatriga.


Kaali kraater on Eesti kuulsaim meteoriidikraater.

Kaali peakraatrit tekitajaks oli umbes 5-meetrise läbimõõduga raudmeteoriit. Kaali meteoriidiplahvatuse, mille võimsus oli võrdne 1 — 2 tuhande tonni trotüüliga, mõju mitte üksnes siinse piirkonna vaid, vaat et kogu Põhjala rahvaste mõttemaailmale ja mütoloogiatele on mõningate autorite poolt selgelt ülehinnatud. Vaevalt jõudis selle sündmuse kaja Muhumaalt kaugemale. Phythease Thule ja Vergiliuse Phathoni, Tacituse ja Kalevala segamine losse on küll asjata. Otse Rooma riigi südames (Roomast ligi 80 km idas) on Sirente kraatriväli, mis tekkinud veidi enam kui 2000 aastat tagasi ja on Kaalist isegi võimsam (peakraatri läbimõõt 150 m), aga nii selleaegsed kui hilisemad ürikud, rääkimata kohalike külaelanike pärimustest vaikivad sellest sündmusest kiivalt.

Ilumetsa kraatrid (Aaloe, 1979) asuvad Lõuna-Eestis Ilumetsas, Tartu-Petseri raudteel oleva jaama lähistel. Esmakordselt mainis neid A. Luha 1938. aastal geoloogilise kaardistamise käigus, kuid meteoriitse päritolu väljapakkumine au jääb Ago Aaloele (1979). Viiest Ilumetsa ümbruses avastatud kraatrisarnasest lohust kindlasti kaks on meteoriitse päritoluga. Suurema, Põrguhaua läbimõõt on 75 — 80 m ja sügavus kuni 12,5 m. Seda ümbritseb 1 — 4.5 m kõrgune ja jalamilt 20 — 30 m laiune ringvall. Devoni liivakivid kraatripõhja all on purustatud kuni 30 m sügavuseni. Kuni 2,5 m paksuse turbakihi õietolmu ja 14C analüüs andsid kraatri vanuseks umbes 6 000 aastat (Liiva jt, 1979).
Sügavhaud jääb eelmisest 900 m lõuna poole ja on 50 m läbimõõdus ning 4,5 m sügav ja ümbritsetud 0,5 — 1,5 m kõrguse ringvalliga. Kraatrialune purustustsoon ulatub selles kuni 20 m sügavuseni Devoni liivakividesse. Meteoriitset ainest ei ole Ilumetsa kraatritest küll leitud, kuid meteoriiditekkelisteks loetakse neid struktuursetel kaalutlustel, sest sarnanevad plahvatustekkelistele kraatrile.

Kärdla meteoriidikraater (Kala, Puura, Suuroja, 1984), ringvalli harjalt 4-kilomeetrise läbimõõduga ja enam kui 0,5 km sügavune mattunud meteoriidkraater Hiiumaa kirdeosas, moodustus umbes 455 mln aastat tagasi Ülem-Ordoviitsiumi aegses madalmeres (umbes 100 m sügavuses) toimunud, ligi 200-meetrise läbimõõduga, teadmata koostisega meteoriidi plahvatuse tagajärjel. Kraatri avastamine ja uurimine kujunes meie suurte meteoriidikraatrite uurijate esimeseks ja kõige tõsisemaks katsumuseks. Lubjakivide kallutatud lasuvusele ja ebanormaalsele lõhenevusele Hiiumaal Paluküla ümbruses olid vihjanud juba Eesti geoloogia suurkujud (Schmidt, Helmersen jne) 19.sajandil, kuid päris “pomm” lõhkes 1967. aastal, kui kaevupuurijad sattusid Paluküla mäel kabeli juures kaevu puurides 15 m sügavusel kristalse aluskorra kivimitele, mis teadupärast oleks pidanud olema seal ligi 250 m sügavusel! Uurimise võtsid nüüd üle sensatsioonimaiad geoloogid ja pärast paariaastast puurimist ning uurimist avaldasid nad arvamust (Viiding, Kala, Pobul, 1969), et tegu on väikese, Maa sisejõudude poolt ülestõstetud kristalse aluskorra plokiga (nn plaantiklinaalse kerkega). Enamvähem samale seisukohale jäid ka Hiiumaad kaardistanud ja Paluküla piirkonnas struktuuri uurimiseks kümneid puurauke puurinud rakendusgeoloogid (Kala jt., 1971).
Eestis oli kvaliteetse killustiku defitsiit: omal ei olnud ja kaugelt oli kallis vedada. Kuuldused sellest, et seda (st kõva kristalset kivimit) Hiiumaal Paluküla piirkonnas vähem kui 20 m sügavusel lausa lademes võtta, ergutasid geoloogide fantaasiat ja nii käivituski varsti (1973) Hiiumaal graniitse killustiku tootmiseks sobilike kerkealade otsimistööd. Peale sajakonna puuraugu puurimise kaardistati nende tööde käigus geofüüsikaliste meetoditega (magnetomeetria, gravimeetria) kerkeala ümbrus. Ja kui siis lõpuks geofüüsik Oleg Gromovi poolt joonistaud raskusjõuvälja anomaaliate kaart lauale pandi ahhetasid kõik asjaosalised nagu ühest suust: “See on ju kraater!” Seda, et tegu on plahvatuse läbi tekkinud kraatriga, näitasid ka purustatud kivimite (brecciade) lasundid, mida puuraugud üha enam ja enam avasid ning seda tunnistasid ka uurijad oma aruannetes (Suuroja jt, 1974; Kala jt, 1976). Kuna mingit võõrmaterjali, st vulkaanilist ega meteoriitset, kusagilt silma ei hakanud, siis tegid Kärdla kraatrit uurinud geoloogid seda, mida nende kolleegid üle maailma lugematuid kordi ennegi sarnase probleemi ees seistes olid teinud ning ütlesid, et see on gaasiplahvatuse läbi tekkinud struktuuri ja kivimitega. Teave sellest, et maailmas oli selleks ajaks paljugi muutunud ja et juba mitme aasta eest oli leitud lahendus ka selliste “puhaste plahvatuste” (gaas on puhas asi ja plahvatades jälgi ei jäta) päritolu identifitseerimiseks, ei olnud nendeni veel jõudnud.
Nad seisid Karjalas Jänisjärve meteoriidkraatri ääres ja vaatasid ebamäärase kujuga koonuseid kvartsiidikaljudel ning naersid nende üle, kes julgesid väita, et need olla tekkinud meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Nad kuulsid kusagilt ja kelleltki mingist paralleellõhelisest kvartsist (nn planaarsetest elementidest), mis pidi samuti andma tunnistust sellest, et see kivim on läbi elanud meteoriidiplahvatuse ning raputasid pead ja laususid: “Kärdlas küll midagi sarnast ei ole leitud.” Ja alles siis, kui vene kolleegid, kes olid vast rohkem kursis maailmas ja kosmoses selles vallas toimuvaga, tulid ja näpuga näitasid — näete, siin, teie omades Kärdla kivimites nad on, need meteoriidplahvatuse jäljed (planaarsed elemendid kvartsis) — läksid ka mitmete meie Kärdlat uurinud geoloogide silmad valla. Kuid nüüd oli hilja oma tölplust kahetseda, sest magusamad viljad sellelt avastuste viinapuult olid juba nopitud ja nii viidatakse kirjanduses, kui tuleb juttu Kärdla kraatri meteoriit se päritolu kindlakstegemisest, ikka rohkem sellisele allikale kui Masaitis jt, 1980.

Tsõõrikmäe kraater (Pirrus ja Tiirmaa, 1984) asub Lõuna-Eestis Räpina linna ääremail. 0.5 — 2.5 m kõrgune lame ringvall ümbritseb siin 38 — 40 m läbimõõduga kuni 8 m sügavust kraatrit. 4.5 m paksuse turbakihi õietolmu ja 14C analüüs andis selle vanuseks 9500 — 10 000 a. Meteoriitset ainest kraatrist ole leitud ja meteoriitsete struktuuride hulka on see kantud struktuursetel kaalutlustel.

Lasnamäe meteoriidijälg (Kiipli ja Põldvere, 1984), see Tallinnas Lasnamäe linnaosas, kunagise Tondi soo äärealal paeplatool asuv 30 sentimeetrise läbimõõduga, lõhede võrgustikust ümbritsetud lohuke, on tõesti kõike muud kui kraater. Kui nii väike ja tähtsusetu, miks siis ikkagi meteoriitne? Aga seepärast, et “jälg” kaevati 3,5 m paksuse turba ja tolmliiva kihi alt välja Lasnamäe linnosas ehitamise käigus. Asjaolu, et tugevasti kulutatud jälg oli setete alla mattunud, viitab sellele, et see pidi moodustuma enne neid katvaid setteid. See, et “jälg” oli kulutatud, viitab justnagu sellele, et see oleks pidanud moodustuma ka enne viimase mandriliustiku pealetungi, st umbes 25 000 aasta eest. On tõsi, et ka pommid ja mürsud võivad paeplatoole üsna sarnaseid jälgi jätta, aga 25 000 ja isegi 5000 aasta eest (katvate setete vanus) ei olnud ühte ega teist kusagilt võtta.

Simuna kraater (Pirrus ja Tiirmaa, 1991). 1937. aasta 1. juuli hommikul nähti idakaarest (asimuudiga 259o) umbes 60o nurga all lähenemas boliidi, mis lõhkes umbes 28 km kõrgusel, Viru-Roelast ida pool ning seejuures oli näha, kuidas selle tükid, suitsujuga taga, maha kukkusid. Kohe sõitis neid otsima astrofüüsik A. Kipper Tartust. Vaatamata hoolikale otsimisele ja kohalike elanike seas korraldatud küsitlustele, ei õnnestunud tal meteoriiditükke ega nende poolt jäetud kraatreid leida. 1984.a. teatas kohalik kodu-uurija Ross Simuna lähistel Orbusel leitud 8.5 m ja 1.9 m sügavusest, 20 — 25 cm ringvalliga ümbritsetud lohust. Pirrus ja Tiirmaa seostasid seda lohku 1937. aastal langenud meteoriidiga. Meteoriitset ainest kraatrist ei ole leitud ja meteoriitsete struktuuride hulka on see kantud struktuursetel põhjustel (on plahvatusel tekkinud kraater). Kuigi keegi kohalikest metsas asunud kraatri teket ei näinud, on tunnistajaid, kes kinnitavad, et see tekkis just 1937. aa sta suvel. Ligilähedaselt seda vanust näitas ka kraatripõhjas kasvanud pihlaka vanus.
Neugrundi meteoriidikraater (Suuroja jt 1999), mis asub Soome lahe suudmealal (Osmussaarest kirdes) samanimelise madaliku ümbruses, on Eesti
meteoriidikraatritest suurim (läbimõõt umbes 20 km) ja vanim (ligi 535 mln aastat) ning kõige hiljem (1998) avastatud. Seda, et nii suur tükk võis nii kaua märkamatuks jäi, võib seletada sellega, et Neugrundi puhul on tegu veealuse kraatriga, aga vette on teadagi hea igasuguseid asju, isegi mitmesajal ruutkilomeetril laiutavat meteoriidkraatrit peita. Esimesed arglikud vihjed meteoriidikraatri võimalikust olemasolust selles piirkonnas tehti juba 1995. aastal (Suuroja ja Saadre), kuid päris avastamiseni, st selleni kui kraatri piirjooned selged ja esimene tükk meteoriidiplahvatuse jälgedega kivimitki veealuselt kraatrivallilt kätte saadud, jõuti alles 1998. aastal (Suuroja ja Suuroja, 2000). Tee Neugrundi meteoriidikraatri avastamiseni sai alguse gneissbrecciast (pärast seda kui selgus, et need pärinevad Neugrundu meteoriidkraatri vee all paljanduvatelt ringvallidelt, on neid hakatud Neugrund-brecciadeks nimetama) koosnevatest rändkividest, mida Lääne- ja Loode-Eesti rannikul ning saartel (Osmussaarel, Vormsil, Muhus, Saaremaa idaosas jne) rohkesti (tänaseks on neid kokku loetud juba üle tuhande) esineb. Nüüd oli üksnes vaja, et gneissbreccia rahne näeksid geoloogid, kes olid läbi käinud Kärdla meteoriidikraatri avastamise pika ja vaevanõudva, eksimiste ja väärarusaamadega ülekülvatud tee ning uurinud tüdimuseni sealt kilomeetrite kaupa väljapuuritud südamikke, nii et nad sealseid kivimeid isegi oma õudusunenägudes nägema hakkasid. Kui kõik need tingimused olid täidetud (see juhtus 1995. aasta suvel), siis ei olnud vaja enam muud teha, kui kaht kätt kokku lüüa ja hüüatada: “Ma olen selliseid kive juba kusagil näinud! Muidugi, Kärdlas!” Ning hüpotees, et gneissbrecciad on meteoriidiplahvatuse käigus tekkinud kivimid, mis pärinevad end Neugrundi madala all varjavalt meteoriidikraatrilt, oligi sündinud. Siit avastuseni, st hüpoteesi tõestamiseni oli vaid kukesammu jagu maad (3 aastat uuringuid).

http://www.teadus.ee/?p=1143

Elu on vaatlemine, õppimine ja kunst.
http://www.openzine.com/aspx/PublisherZine.aspx?ID=6730
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 5,193
Liitunud: Nov 2003
08-10-2009 23:00
Postitus: #21
 
Ja igal pool maailmas pole jääaeg maapinda segi paisanud ning potensiaalselt väga palju vanemaid meteoriidikraatreid kinni katnud.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kulfing
Tera siit, teine sealt

Postitusi: 303
Liitunud: Dec 2007
29-10-2009 23:21
Postitus: #22
 
Indoneesia kohal toimunud asteroidiplahvatus oli võrdne 3 Hiroshima tuumapommiga.
Jutt ise siin http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=352751#1
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
nokitseja
kalavana

Postitusi: 922
Liitunud: Sep 2009
29-10-2009 23:39
Postitus: #23
 
Tsitaat:Algselt postitas GertEST
Seda küll,aga ikkagi ma pole kuulnud kokkupõrkest,mis oleks võrreldav Arizona omaga.
Mingis saates räägiti päikesesüsteemi üldisest tasakaalust ja arvutisimulatsioonide tulemustest. Et kui Maa oleks suurem, oleks ta juba nö. minema lennutatud (päikesesüsteemist, kusjuures!?) ning kui väiksem, siis mõne suurema poolt õnneks võetud.
Praegu olevat ta just paraja suurusega ning suuremad planeedid, eriti Jupiter ja Saturn olevat teda suurematest tabamustest hoidnud, püüdes kinni enamuse ohtlikust "prügist". Nende simulatsioonide põhjal oletataksegi, et elu on Maal saanud nii kaugele (suurte loomadeni) areneda just nende kahe planeedi kaitse all - st. resetti tehakse väga harva. Muide, Saturni rõngas avastati hiljuti mingi planetoid vmt.

[Muudetud: 29-10-2009 nokitseja]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tom
Veteran

Postitusi: 2,061
Liitunud: Jul 2005
05-02-2010 09:39
Postitus: #24
 
Iirmaal olevat üks pirakas ringi kihutanud:
http://www.youtube.com/watch?v=HHWBhxtk6z8

Anna teada: paravihje@gmail.com
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Otsija
Tavaliige

Postitusi: 96
Liitunud: Jan 2007
13-03-2010 23:15
Postitus: #25
 
http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...d=29729847

"Mustad asteroidid" kõlab väga kurjakuulutavalt! Nagu star-warsist välja kukkunud.
Tarkade teadlaste jutust tuleb siiski välja, et tegu on kustunud komeetidega ning maale nad ohtu ei kujuta.
Leiti nad Laivälja-infrapuna-uurimisteleskoop WISE (ingl Wide-Field Infrared Explorer) abil, valgust nad ei peegelda. Äsjaavastatud objektide orbiidid on väga kaldus, kuidas nad oma praegustele orbiitidele sattusid, on seni veel mõistatus.

Nii, et kogu päikesesüsteem pole veel kaugeltki kaardistatud! Kes teab, äkki varitseb meie Maa kõrval juba aastaid üks asfaldist Nibiru Ph34r2
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Asteroidid Dawn, Vesta ja Ceres Hallucigenia 1 1,084 15-11-2007 23:58
Viimane postitus: Andromeda

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog