Teema hinnang:
  • 1Hääli - 4 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Meteoriidid, komeedid, asteroidid jms...
(23-04-2018, 10:29 )Nielander Kirjutas: Olen ka selliseid asju vahel näinud. Üks seletus oleks, et sa nägid meteoori, mis sisenes atmosfääri sinu kui vaatleja jaoks pikisuunas.
Tõenäoliselt võiski sellega tegu olla. Varem sellist nähtust nähes pole ta nii ere ainult olnud.

Vasta
Iriidiumi sähvatuse vaatlus. Läksin suveööl välja aeda, et vahtida tähistaevast. Korraga tekkis tähistaevasse väike täpike mis kasvasd kiirelt suuremaks ja heledamaks. Ufo-huvilisena oli esimese sekundimurdosa mõte, et taldrikult suunatakse alla minu peale ülitugeva valguse kiir. (olen samast kohast Kaiu raba suunas (u. 40-50 km kaugusel) vaadates näinud ülieredat sigarikujulist objekti silmapiirile jäänud metsaviiru taha laskumas). Seejärel käis läbi peast, et mingi taevakeha kukub ja otse minu suunas. Kui see täpp oli saavutanud paari sekundiga väga suure heleduse (heledaim objekt taevas sel momendil) siis hakkas ta sama kiirelt kustuma ning kadunud ta oligi. Siis jõudis kohale, et tegu võis olla või oligi Iriidumiga. Meteoori lend kestab vaevalt sekundi ja boliid lendab küll kauem aga reeglina ta laguneb lennu ajal st temast kukub lennutrajektooril alla pidevalt tükke.
Vasta
Esimesed fotod (ja pisike videolõik) asteroidi pinnalt.

https://www.bbc.com/news/science-environment-45667350
Vasta
Kosmiline hind "meteoriitsel raual":

http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/ameer...d=83932145
Vasta
Tasub võtta tervisliku skepsisega, aga fantaseerida ju võib: http://m.forte.delfi.ee/article.php?id=84226531
Vasta
Teemaks Oumuamua, kummalise kujuga ja kummaliselt käitunud objekt.
(05-11-2018, 16:41 )Nielander Kirjutas: Tasub võtta tervisliku skepsisega, aga fantaseerida ju võib: http://m.forte.delfi.ee/article.php?id=84226531
Siin on sellesama uudise videovariant, seisuga 10.11.2018 https://www.youtube.com/watch?v=NJBr3Zcb21I

******

Alljärgnevas videos umbes kümnendal minutil Avi Loeb toob ühe võimalusena välja ka variandi, et Oumuamua võib olla ka pöörlevaks kamakaks "maskeerunud" [maaväliste kosmoselaev] petmaks ära Maa elanikke ajal, mil ta Maast möödub. Kas ma sain õigesti aru?

Kõige tõenäolisemad variandid on tähtede sünnil või surmal veel teadmata protsesside käigus tekkinud objekt. Maa lähedusse ilmus ta otamatult, Lüüra tähtkuju suunalt, möödus Maast nii lähedalt kui 1/6 Maa ja Päikese vahelisest kaugusest, avastati ta tagantjärele hoolimata NASA asteroidivalvest; ta ei käitunud komeedi kombel (polnud "saba" ega ei kiirendanud teda Päikese gravitatsioon); trajektoor oli veider, kiirendus toimus viisil nagu teeks seda päikesepuri; pind on "very much like the organic rich surface of the comet recently visited by Rosetta" või on rauda palju temas; tihedus on vb isegi suurem kui rocky(kivi?)asteroididel, nagu metall.
See video oli ka allikaks: https://www.youtube.com/watch?v=rfi3w9Bzwik
Kiire ja pealiskaudne "töö", vb sain mõnest asjast valesti aru.


Asjaolu, et Nasa asteroidivalve seda ei märganud enne kui see Maast möödumas oli, lisab pisikese kivi selle argumendi kaalukausile, et ikkagi maskeeringuga tegu oli.


Vasta
Kui palju võiks Osmussaare kraatrist pärit meteoriidi kilo väärt olla?
Vasta
Oleneb,mis materialist ja kuidas keegi hindab.
https://www.postimees.ee/1928577/meteori...iljonariks
Vasta
(17-11-2018, 21:52 )vasamasa Kirjutas: Oleneb,mis materialist ja kuidas keegi hindab.
https://www.postimees.ee/1928577/meteori...iljonariks

No see artikkel ei anna ju midagi, jutt on konkreetsest sulamist. Osmussaarel on neid rändrahne uuritud ja koostis on teada. Küsimus ongi, kas keegi antud koostisega meteoriite on müünud ja, mis on kilo hinnaks? Minul on suur tükk, võivad ka need vastata, kes on grammi kaupa müünud.
Tänan.

Vasta
Seda müüd ? https://et.wikipedia.org/wiki/Neugrundbret%C5%A1a
Kui see, siis ta ei ole taevast alla kukkunud meteoriidi tükk, vaid matsu tagajärel välja paiskunud kivim.
Vasta
(17-11-2018, 23:10 )vasamasa Kirjutas: Seda müüd ? https://et.wikipedia.org/wiki/Neugrundbret%C5%A1a
Kui see, siis ta ei ole taevast alla kukkunud meteoriidi tükk, vaid matsu tagajärel välja paiskunud kivim.

No täpsemalt öeldes jah, ta on meteoriidi üks liike-plahvatuse tulemusena meteoriidi ja kohalike kivimite sulam.
Vasta
Siin foorumis polegi veel kajastust leidnud viimaste päevade üks pommuudis meteoriitide valdkonnast. Nimelt avastati hiljuti Gröönimaalt, Hiawatha liustiku alt, 30 kilomeetrise läbimõõduga kraater, mis tõenäoliselt on tekitatud meteoriidi poolt. Huvitavaks teeb selle kraatri asjaolu, et kuna see asub liustiku all ja tundub olevat väga hästi säilinud, siis ei tohiks see olla kuigi vana. Liustikud ju teadupärast liiguvad ja hõõruvad oma tohutu massiga eripärased pinnavormid ära. Olen kuulnud kraatri vanuseks pakutavat 50 000 aastat, aga palju on räägitud ka võimalusest, et see on vaid u. 12 000 aastat vana. Avastus on samas uus ja väga suurt kindlust kellelgi pole selle kraatri tekke asjaolude osas.

Suured meteoriidid on Maale prantsatanud läbi geoloogilise ajaloo ikka ja jälle, aga minu jaoks on veider mõelda, et midagi niivõrd suurt võis Maale sadata nii hiljuti. Kui tegemist oli raudmeteoriidiga, millest on juttu olnud, siis oleks see olnud pooleteist kilomeetrise läbimõõduga.
Vasta
(18-11-2018, 20:03 )Lorenz Kirjutas: Siin foorumis polegi veel kajastust leidnud viimaste päevade üks pommuudis meteoriitide valdkonnast.

Siin eestikeelne artikkel Postimehes: https://heureka.postimees.ee/6454698/gro...1534206929
Vasta
(18-11-2018, 18:57 )Noname666 Kirjutas:
(17-11-2018, 23:10 )vasamasa Kirjutas: Seda müüd ? https://et.wikipedia.org/wiki/Neugrundbret%C5%A1a
Kui see, siis ta ei ole taevast alla kukkunud meteoriidi tükk, vaid matsu tagajärel välja paiskunud kivim.

No täpsemalt öeldes jah, ta on meteoriidi üks liike-plahvatuse tulemusena meteoriidi ja kohalike kivimite sulam.
Ei ole meteoriidi sulam vaid täiesti maine pinnas. Pinnas mis on meteoriidi löögi tagajärjel moondunud. Mingeid kilde meteoriidist seal pole.
Vasta
Meteoriitide hinda kujundab ostja ja see mida ta arvab selle raha eest saavat.

Soovid hoida käes tähekivi mis on vanem kui Maa? Mõistliku paari raha eest per gramm on pakkumisi küllaldaselt... (iibei)

Tahad osta salapära, Marsi meteoriidi(sellesama millest leiti elu jälgi...) kübeme võid saada enda omandusse 1000 raha grammist.

Metallmeteoriitide grammi hinnad küünivad kahest kümneni. Hindu dikteerivad juveliirid, kes hindavad kõrgelt kosmilise raudnikli kaunist kristalset struktuuri, "Widmanstätten`i" mustrit. Teadaolevate kahe suurima metallmeteoriidi leidjad said kolmveerandi ja terve miljoni suuruse leiutasu, meteoriidijahtijate foorumis sosistatakse ka multimiljonilisest "pearahast"...

Tõenäoliselt kalleimad meteoriiditükid on need osavate relvaseppade poolt vääristatud "tamasseri rauad": https://www.foxnews.com/tech/holy-grail-...-meteorite
Vasta
"Tuleva reede hommikul, tunnikene enne päikesetõusu tasub ennast igaks juhuks varakult toast välja ja lageda taeva alla ajada. Kui läbi mingi ime taevas siis selge on, võib seal näha vaatepilti, mida on õnn näha olnud vähestel. Nimelt sõidab meie aja järgi umbes kell 06:50 Maa läbi ühe eriti rikkaliku meteoorivoolu, mis võib kusagil pooleks tunniks tuua taevasse sadu heledaid meteoore.

Tavaliselt üsna vaene ja vähetuntud meteoorivool kannab nime alfa-monotserotiidid ja on põhjustatud tundmatu, kuid arvutuste kohaselt umbes 500 aastase perioodiga komeedi poolt. Päikesekiirguse mõjul osaliselt lagundatud komeet on jätnud oma kosmilisse kiiluvette tavatult kitsa riba kivipuru, millest Maa igal aastal läbi sõidab. Kui muidu põhjustab see novembris mõne üksiku "langeva tähe", siis sellel aastal on põhjust oodata lühikest kuid see-eest muljetavaldavat meteooritormi.

Ka minevikus on alfa-monotserotiidid põhjustanud ootamatult rikkalike vaatemänge. Näiteks aastatel 1925 ja 1935 küündis nende maksimaalne tunniarv seniidis* üle tuhande ning aastatel 1985 ja 1995 vastavalt 700 ja 400. Voolul aastaid silma peal hoidnud SETI/NASA vanemteadur Peter Jenniskensi ja Soome metooriküti Esko Lyytine sõnul peaks reedel korduma midagi sellist nagu 1985. aastal. Olenevalt kas Maa satub sellel korral voolu keskosast või äärest läbi minema, on oodata 100-1000 meteoori tunnis.

Üks selle voolu omapärasid on, et selle tipp kestab seniste vaatluste kohaselt kõigest 15-40 minutit. See-eest on selle poolt tekitatud metoorid suhteliselt heledad ja pika sabaga. Et sündmust mitte maha magada, tasub juba vähemalt kell 6:15 juba välja minna. Kui siis ühtäkki hakkavad meteoorid ilmuma, mis näivad välja kiirguvat heleda Prooküoni tähe (edelas, Väike-Peni) lähistelt, siis on alfa-monotserotiidid saabunud.

Optimistide tuju rikkumiseks olgu öeldud, et Eesti on selle saju vaatlemiseks suhteliselt kehv koht. Esiteks on kellaeg juba selline, et koidukuma valgustab taevast ja teiseks on meil novembris reeglina taevas pilves. Kõige parem oleks seda vaadata Ameerika mandrilt, kus kell on siis kesköö paiku ja pilvkategi ilmselt armulisem.

*maksimaalne tunniarv seniidis - see idealiseeritud arv näitab nähtavate meteooride arvu pimedas taevas kui saju radiant (koht, kust nad näivad välja kiirguvat) asub täpselt pea kohal."

Allikas: https://m.facebook.com/story.php?story_f...5804794581
Vasta
метеорит в челябинске
https://www.youtube.com/watch?v=GyA8eZs5VK0

Tõlge: Tšeljabinski meteoriit.

Mõnes muus videos sai näha, kuidas ere valgustäpp ligines meteoriidile ja kähku eemaldus, seejärel meteoriit lagunes. Kui nood videod veel alles on ja pole ära keelatud, ehk keegi lisab.
Vasta
(18-11-2019, 17:58 )isemaag Kirjutas: Mõnes muus videos sai näha, kuidas ere valgustäpp ligines meteoriidile ja kähku eemaldus, seejärel meteoriit lagunes. Kui nood videod veel alles on ja pole ära keelatud, ehk keegi lisab.

Mälu järgi käib jutt samast klipist, mis siin esimesena (ja hiljem mitu korda) näidatakse. Nagu ka tookord, oli ühe selleks maisemaks seletuseks valguse murdumine auto tuuleklaasis, läbi mille video tehti.
Vasta
(18-11-2019, 18:07 )Nielander Kirjutas:
(18-11-2019, 17:58 )isemaag Kirjutas: Mõnes muus videos sai näha, kuidas ere valgustäpp ligines meteoriidile ja kähku eemaldus, seejärel meteoriit lagunes. Kui nood videod veel alles on ja pole ära keelatud, ehk keegi lisab.

Mälu järgi käib jutt samast klipist, mis siin esimesena (ja hiljem mitu korda) näidatakse. Nagu ka tookord, oli ühe selleks maisemaks seletuseks valguse murdumine auto tuuleklaasis, läbi mille video tehti.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Absoluutselt ei saa aru mida sinu mälu pajatab.

Vasta
Leidsin vist kõnealuse video: https://youtu.be/TIKtZ1Lp_w4

Ei olnud see sama klipp, mida alguses mõtlesin, aga läbi tuulekaasi on ka see tehtud.
Vasta
Õhtutaevasse võib peagi ilmuda üks vägev komeet. Oleks ka aeg, sest viimasest on möödas 23 aastat. Loodame, et ära ei lagune...

https://www.astromaania.ee/2020/03/komeet-tuleb.html
Vasta
Ehheee, vanasti oli nii, et enne komeet ja seejärel taud, nüüd vastupidi Smile
Aga loodame selgete ilmade jätkumist, et sabatähte saaks ikka vaadelda.
Vasta
Täna ja homme peaks olema vaadeldav meteoriidisadu -
https://news.yahoo.com/leonid-meteor-sho...08319.html
Vasta
Teisipäeva õhtul kihutab Maast mööda asteroid (7482) 1994 PC, mille mõõtmed ulatuvad veidi üle kilomeetri. Muretsemiseks ei ole aga põhjust, kuna kosmosekivi möödub meist kõige lähemalt peaaegu kahe miljoni kilomeetri kauguselt ehk umbes viis korda kaugemalt kui Maa-Kuu vahemaa. Asteroidi suurus on aga isegi nii kaugelt piisav, et seda peaks olema võimalik keskmisest suurema hobiteleskoobiga näha ja pildistada.

1994 PC1 avastati viljaka komeedi- ja asteroidikütt Robert H. McNaughti poolt juba 1994. aastal ning liigitati kohe nii-nimetatud potentsiaalselt Maale ohtlike asteroidide hulka. Senised vaatlused on aga lubanud selle orbiidi väga täpselt ära mõõdistada ning vähemalt järgneva 200 aasta jooksul see Maale teisipäevasest möödalennust lähemale ei tohiks sattuda. Ja hea ongi, kuna asteroidi suurus ja selle ligi 20 kilomeetrit sekundis mõõdetud suhteline liikumiskiirus oleksid piisavad, et kokkupõrke korral meie õrn tsivilisatsioon kui mitte hävitada, siis muuta selle käiku drastiliselt.

Asteroidi lähim punkt Maale saabub teisipäeval kell 23:15, kuid selleks hetkeks on see Vaala tähtkuju läbides vajunud vaid kümnekonna kraadi kõrgusele läänetaevas. Kõige parem aeg asteroidi vaadelda ja pildistada on kohe kui taevas läheb piisavalt pimedaks ning kõige kõrgemasse punkti tõuseb see meie taevas kell 18:45, kui see asub kusagil 27 kraadi kõrgusel ja otse lõunas. Silmaga nähtavuse piirist oluliselt tuhmima (mag 10) asteroidi leidmine on sealjuures suhteliselt keeruline, kuna esiteks on parasjagu kõrgel taevas paistmas praktiliselt täielikult valgustatud Kuu ning teiseks ei möödu aeglaselt kinnistähtede suhtes liikuv asteroid ühestki väga heledast tähest või tuntud süvataeva objektist (jätame hetkel pilvise taeva võimaluse valemist välja). See viimane asjaolu on just käsistsi liigutavate teleskoopide omanikele paras peavalu.

Automaatselt liigutavate monteeringute (Go-To) puhul asi natukene lihtsam. Näiteks kell 19:45 möödub asteroid kümnekonna kaaresekundi kauguselt tähest nimega Miira, mille võib eelvalikuna leida nii mõnestki Go-To teleskoobi kataloogist. Kell 21:00 läheb asteroid näiliselt läbi kahe kauge galaktika vahelt, tähistega NGC 850 ja NGC 863. Nipp seisneb siis selles, et teleskoop tuleb vähemalt pool tundi enne mainitud kellaaega nendele objektidele suunata ning siis oodata, et millal vaatevälja siseneb tähtede suhtes aeglaselt liikuv objekt.

Stellariumi omanikud võivad endale asteroidi trajektoori eelnevalt selgeks teha, kui see lisada objektina oma programmi. Seda saab teha avades Seaded>Pluginad>SolarSystemEditor>Seadista>ImportOrbitalElementsInMPCformat>OnlineSearch ja kirjutada otsingureale 7482, märkida see linnukesega ning vajutada Add Object. Seejärel saab seda numbrikombinatsiooni järgi 7482 otsida juba läbi peamenüüst leitava otsinguakna. Objekti kõrvale ilmuvad ka asteroidi taevakoordinaadid, mida saab ajas ette ja tagasi vaadata ning neid soovi korral ja aegsasti oma monteeringu arvutisse käsisti sisestada.

Head jahti!
Vasta
Pole võimatu, et selle asteroidi küljest kukkus üks kild ka maa suunas, mida nähti ka Saaremaal boliidina:
https://saartehaal.postimees.ee/7433955/...t-kiiresti
Tsitaat:Sille Lapp kirjeldas teisipäeva (18.01) hommikul kell 7.36 Valjala lähedal Löönelt Kaali poole vaadates märgatud eriskummalist nähtust: "Taevast kukkus alla rohekas suur tulekera. Langes ebanormaalselt kiiresti."

Samasugust asja nägi ka Anni Murd, kelle sõnul sarnanes nähtu langevale tähele, aga oli palju suurem. "Rohekaskollane ja väike langeva tähe saba oli taga," kirjeldas Murd väga kiiresti liikunud nähtust.

Ühismeedias postituse teinud Sille Lapp sai palju vastukaja inimestelt, kes olid samuti tulekera taevas näinud.

"Ka mina nägin seda roheka sabaviiruga nn langevat tähte, mis väga kiiresti alla langes. Mõte läks korraks ka signaalraketi peale, aga ei tea... Väga huvitav nähtus igatahes oli," märkis üks pealtnägija.

Teine pealtnägijatest tabas aga ka hetke, mil taevakeha plahvatas. "Oli tavalise langeva tähega võrreldes palju suurem, suht madalal plahvatas tükkideks ja põles ära," kirjeldas ta.

Tartu ülikooli observatooriumi astronoom Laurits Leedjärv ütles, et arvatavasti oli tegu heleda meteooriga, võib-olla isegi boliidiga. Viimane tähendab tema selgitusel seda, et atmosfääris põleva meteoorkeha mass oli vähemalt 100 grammi.
Paar päeva tagasi möödus maast kilomeetrise läbimõõduga asteroid, kuid Leedjärve sõnul ei saa kinnitada, et tegemist oli sellest pärit killuga. "Välistada ei saa, kinnitada vist ka mitte," sõnas ta.
Tsitaat:Teisipäeva hommikul kella poole kaheksa paiku Saaremaal vaadeldud meteoori nähti ka Tallinnas, Paides, Põlvas ja isegi Taanis.

Kolm vaatlust on sisestatud ka Euroopa Kosmoseagentuuri meteooride andmebaasi. Kui Saaremaa vaatlejad märkisid taevakeha nägemise ajaks 7.36, siis Tallinnas ja Paides nähti meteoori kell 7.35 ja Taanis kell 7.34.

Meteoori langemise pealtnägijad saavad sündmuse kirjelduse registreerida rahvusvahelise meteooride andmebaasi lehel https://fireballs.imo.net/members/imo/report_intro.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Asteroidid Dawn, Vesta ja Ceres Hallucigenia 1 2,357 15-11-2007, 23:58
Viimane postitus: Andromeda

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat