Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Indiaani püramiididest
#51
Anthony F. Aveni "Ridade vahel. Nazca hiiglaslike maapinnajoonistuste saladus"; Sinisukk, 2003

Alljärgnevalt märkmeid raamatust (mõõdud olen pannud meetermõõdustikku):

Cauachi püramiidide piirkonnas teostas väljakaevamisi arheoloog Helaine Silverman. Cauachi püramiidide piirkond on suur kultuskeskus ristuvate trasside (muistsed teed ja Nasca jooned) rägastikus. Ilmselt üks põhjus, miks inimesed muiste mööda neid trasse liikusid, oli see, et minna palvetama vee pärast. /lk 7/

Cauachi tavandi ja palverännukeskuses ei elatud. Elukohad paiknesid seal naabruses. /lk 54/ Cauachi suurejoonelises usukeskuses paiknesid eliidi matmispaigad (on armetult rüüstatud). Tähtsamad kalmed pärinevad meie ajaarvamise esimesest sajandist.

Keset kunagise eliidi matmispaika paikneb Suur Tempel, 23 m kõrgune astmikpüramiid, mille ees on 46x73 meetri suurune plats, ümberringi aga õued ja avarad tühjad maa-alad.. sealt ei maksa hakata otsima fassaadikive ega värvitud stuki tükke ega muud seda sorti kraami, mida leitakse Mehhiko püramiidide juurest. Suurt Templit eristab loodusest ainult väga terane silm, murenenud adoobplokid oleks otsekui kokku sulanud nagu jäätis kuuma ilmaga.. paljud turistid kõnnivad sealt mööda, ilma et mitte midagi märkaksid (ka autori endaga on seda juhtunud).

Ajavahemikus 100 a ema kuni 400 a maj, mil 70 aakri (28 ha) suurune maa-ala oli korralikult hooldatud, säärast eksitust muidugi ei saanud juhtuda. Kui Strong seal 1952. aastal väljakaevamisi alustas, arvas ta, et tegu on mingi riigi pealinnaga. Kuid et märke püsivast asustusest oli seal vähe, järeldas Helaine Silverman hiljem, et tegu on keskusega, kus oldi ainult periooditi mingi kindla eesmärgiga. Kuna Cauachi asub just Nazca jõe lõunakaldal selle piirkonna vastas, kus Nazca liinide kontsentratsioon on kõige tihedam, siis pakkus Silverman välja, et Cauachi võis olla kunagiste palverännakute sihtkoht, kuhu kogunesid Nazca, Ingenio ja teiste orgude elanikud religioosseid tseremooniaid läbi viima. Ingenio jõe oru suurim naskalaste asula oli praeguse nimega Ventilla, ja see oli ühendatud 11 km pikkuse tee kaudu Cauachiga.

Cauachi oli meeldiv koht külastamiseks, kuid alaliselt seal millegipärast ei elatud, seda näitavad väljakaevamised, mida on tehtud juba u 85% alast. Cauachi ümbrusesse oli koondunud küll palju Nazca liinide keskmeid, kuid elukohti seal polnud. Cauachi püramiidi lähedalt mööda voolav jõgi ei kuiva peaaegu kunagi, hoolimata aastaajast. See teeb temast loodusliku pühakoha (huaca), kus vesi ilmub nagu võluväel maapinnale. Aga miks on seal nii palju eri kalmukünkaid? Silverman pakub kolme seletust: igale sotsiaalsele kihile oma kalmistu; igale suguvõsale oma või siis iga kalmistu oli eri "suunitlusega" (nt poosetamise kalmistu …)

Viiekümnendate aastate algul leiti väljakaevamistelt Cauachi juures Suur Kangas, tõeline käsitöökunsti meistriteos, 6 m pikk ja 0,5 m lai. Selle valmistamine eeldas ilmselt üpris tõsist ühistööd, õige mitme erineva oskusega kangru kaasahaaramist. Mitte keegi ei tea praegu, kuidas seda kangast kasutati, ent see hool, millega kangas oli kokku pandud ja maasse maetud, annab iseendast alust oletada, et tegemist võis olla pühitsetud esemega, mida palverändurid kasutasid rituaalide läbiviimisel.

Püramiidi nimi Cauachi ise viitab palverändudele. See sõna tähendab "panna neid nägema", "panna neid vaatama". Kõrgelt püramiidilt paistsid ära terve pampa koos oma sirgete liinidega, aga ka pampat ümbritsevad mäed.
___________________________

Nojah, ja "nägemisel" on veel muidki tähendusi, mida tõenäoliselt teadsid muistsed religioonid ja neid kandvad inimesed meist paremini wink
Nagu piltidelt näha, on püramiidi ilmselgelt taastatud ja enam temast lihtsalt mööda ei kõnni: https://www.google.com/search?q=cauachi+...UWcifAFLM:

All toon ühe pildi Cauachist pärit kangalt. taolised lendavad figuurid (on oletatud taimejumalusteks) on Peruu-Tšiili kõrbealade tekstiilile tüüpilised.

Piklikke koljusid leidub Cauachis ka.

_________________________________

Ja veel Anthony Aveni:

Tšiili põhjarannikul väga kuivas kliimas hakkasid inimesed oma surnuid mumifitseerima tuhat aastat enne egiptlasi. Ka püramiidid on seal olemas. Teise aastatuhande keskel ema püstitati Peruu ahta rannikuriba orgudes rohkem suuri künkaid kui ühelgi teisel ajajärgul Andide ajaloos.

Üks kõige tähelepanuväärsem tavandikeskus, Sechin Alto, võib olla uhke oma ligi 40 meetri kõrguse ja 400 ruutmeetrise pindalaga kivikattega poodiumile, mida ümbritsevad väljakute ja sissevajunud õuede read.

Esimene tõeline muldpüramiid kerkis aastal 1850 ema Las Haldases (Tšiili põhjarannik). Küllap seetõttu, et suurem osa sealsetest püramiididest on ehitatud saviplonnidest ja neil puudub eurooplastele tuntud antiikpüramiidide väliskülje kiviviimistlus, ei ole me neist kuigi palju kuulnud.. Las Haldase püramiid on väga imposantne: kõrgus seitse astet ja baasi laius 439 m (Cheopsi omal 230 m). Püramiid seisab keset müüriga ümbritsetud linna, kus kunagi elas mitu tuhat inimest. Seal olid tseremooniakeskus ja asula üheskoos, erinevalt Cauachist. /lk 47/

[Pilt: 3617c266689c60baa3d60da153a1f1fe.jpg]
Ma ei tea, kas see link annab ilma kasutaja olemata mingit loetavat infot: https://www.academia.edu/1119700/The_Gre...o=download,
aga seal on DIMENSIÓN ANTROPOLÓGICA, AÑO 13, VOL. 38 : 49-86, SEPTIEMBRE/DICIEMBRE, 2006 väljaandes ilmunud ingliskeelne töö teemal "The Great Temple at the Ceremonial Site of Cahuachi (Nazca, Perú)" Aïcha Bachir Bacha, Óscar Daniel Llanos Jacinto; 28 lk PDFi
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat