[T11ger]

ilmselt läheb siin teemas sujuvalt segi 2 erinevat asja: gmo ja mitte-gmo, kuid keemiliselt töödeldud toit.

1. GMO - http://et.wikipedia.org/wiki/GMO oluline on, et lugege artikli lõpus olevaid materjale.

Peamised GMO vastased postulaadid on:

a) GMO-de pikaajalise kasutamise tagajärjed ei ole kaugeltki selged, GMO-de ohutuse uurimise kriteeriumid on puudulikud ning sõltumatuid uuringuid on tehtud väga vähe.
b) GMO-d on oma olemuselt intensiivse ja mittejätkusuutliku põllumajanduse ja toidutootmise vahendid ja vastuolus säästva maailmavaate põhimõtetega.
c) lisaks keskkonnariskid, sotsiaalmajanduslikud ohud, õigusalased küsimused ja eetikaküsimused.

Peamine pluss: toiduained saavad olema kvaliteetsemad (vastupidavamad haigustele ja toodavad ise haiguste vastaseid aineid jne jms).

2. Hoopis teine valdkond on tavaliste põllumajandustoodete keemiline töötlemine. A la Poola õunad jms. vs mahepõllundus.

Minu isikliku arvamus on vastu eelkõige teisele variandile, sest esimesest teame ikka suht vähe, samas kasulikke pooli on sellel ka. Teatud tingimustel muidugi (loe ohtudest).

[elis]

Algselt postitas excubitoris
Reviewing F. William Engdahl's 'Full Spectrum Dominance' - Part 1

Kuule Elis - ega sa TÕSISELT arva, et fluori lisatakse meie hammaste pärast ??

hee-hee-hee, Exu, ära alahinda mind

Fluorist oli pikalt ja laialt juttu selles teemas: Tervislikud/kahjulikud toidud ja joogid
Fakt on see, et teatud koguses vajab me keha fluori ja sellest ei saa üle ega ümber. Samamoodi, nagu on fakt see, et me saame tänapäeval fluori keskkonnast liiga palju ning see on mürgine.
Ärme siin rohkem fluorist räägi, vaid püsime teemas (kuigi need kaks on mingil määral seotud).

-----

Tagasi teemasse. Olen varem korduvalt viidanud asjaolule, et üheks GMOde positiivseks aspektiks tuuakse nende potentsiaalset võimet lahendada maailma näljahäda, kuna nad "annavad suuremat saaki" ja "käib aretustöö, et neid saaks kasvatada väheviljakatel pinnastel, nagu Aafrikas". Praeguseks pole nad kummagi aspektiga veel hakkama saanud, kuid, nagu vahendab tänane Delfi, siis tavapõllumajandusegagi Aafrika suudaks maailma üksi ära toita, ei ole vaja mingit GMOd.
Originaalartikkel NewScientist'is: Africa alone could feed the world.
Muidugi, võiks siinkohal õhku visata küsimuse laiale ringile, et mis te arvate, miks ei ole põllumajandus Aafrikas nii levinud, kuigi seal poentsiaalset viljakat maad on ning miks vastupidist arusaama levitatakse....

[Muudetud: 29-6-2009 elis]

[excubitoris]

Muideks Aafrikast - Kongo valitsus kutsus Lõuna-Aafrikast omale elama need farmerid keda siis kohalikud ei taha (tapavad, vägistavad jne) ehk siis sisuliselt kõiki.
Nimelt EI OLE Kongo kogu oma koloniaal võimust vaba aja jooksul suutnud korraldada oma põllumajandust. Hetkel on harimata kuni 90% maast mis koloniaal võimu ajal OLI haritud. Saanud aru, et ilma valgete farmeriteta nad EI suuda oma põllumajandust taastada. Kuna aga LAV-is poel see asi veel kohale jõudnud, et neeger EI ole suuteline (miks - ärge küsige minu käest- ju see on siis üks maailma suurtest müsteeriumitest) maad harima ilma valge inimeseta - aga see selleks.

Siin siis nüüd jõuame ringiga ka GMO juurde - lähtudes Kongo olukorrast jääb üle ainult küsida KUI PALJU on veel maad mis on jäänud sööti ? Vaadakem või Eestis ringi - onju. Seega - GMO- l puudub tegelik vajadus kuna meil - Maal on kasuitamata reserve suurtes kogustes. Nüüd siis jõuame konspiratsiooni juurde - nagu teada on enamik GMO "stuffi" steriilsed ehk siis nad EI anna järglasi. Saades aga enamiku viljakast maast GMO alla piisab 1 aastast kui saaki ei ole ning ühiskond kukub kokku ning näljasurma surevad vähamlt 99% neegritest (eelpool oli sellest juba juttu miks) - suurem osa Aasiast ja Lõuna-Ameerikast ning ka Euroopa EI jää puutumata - küsimus on ainult KUI palju sureb.

Kui siia lisada veel selline taim nagu kanep mis ületab kordades kasulikkusega pea KÕIKI taimi (peale ehk riisi ja nisu) nii inimeste kui loomade toiduna rääkimata toorainena siis jääb üle ainult imestada miks on seda taime kriminaliseeritud viimased 50-70 aastat. Mina tean ja sellest on ka juttu olnud siin foorumis kanepi teemas - (http://para-web.org/viewthread.php?tid=4041) - siin on jälgitav juba kujund kuidas on viimase sajandi jooksul viidud toiduahel lausa teadlikult üha ebatervemasse ja haavatvamasse olukorda.

Korraks veel fluorist ja teistest temasugustest mürkidest - nagu on enamik toiduvärve - kui meie toidusedel oleks normis siis me ei vajaks mingeid selliseid lisasi - neid ei vaja me nii kui nii aga see on teine teema - kuid selline lisamine on ehtne MÜRGITAMINE ja siin ei ole enam mingeid vabandusi.

[Thorondor]

Kas sa räägid Kongo DVst (endine Zair)? Seal ju koguaeg kodusõda 4 osapoole vahel.

[excubitoris]

Vist oli - lugesin selle kohta uudist mõned päevad tagasi - jäi meelde

[Wilholmensis]

Algselt postitas Celtic
Lahendust ei olegi. Riik ei toeta puhast põllumajandust, kuna riik ei teeni selle pealt. Riik ei teeni selle pealt, kuna müügiks minev kogus on väike. Müügiks minev kogus on väike kuna riik ei toeta jne. Suletud ring.

Eesti turgudel on väga populaarne Poola õun. Poolakad ise ei söö oma õunu, nende seas on väga populaarsed meie õunad jällegi kuna pidavat olema tunduvalt puhtamad kui nende omad. Meile aga imporditakse poolakate ubinaid, mida kasvamise ajal pritsitakse kolm korda (õitsemise aeg, kasvu aeg ja vahetult enne noppimist), lisaks leotatakse neid ka puhtas säilitusaineid täis leotises enne pakkimist. See aitavat poolmädasi õunu kauem kastis hoida, et nad ikka turule jõuaks.

Muudest õunadest ma üldse ei räägikski, läigivad ja säravad kui peegel, enne pakkimist vahatatakse kokku, koorega pole neid õunu üldse kasulik süüa.

Vahemeremaade, eeskätt Itaalia,Kreeka ja Hispaania puuvilju ei pritsita, õunu ei pea pesema pärast poest ostmist. Kui juba viljad küljes, siis mürgitamist ei nõuta ja kasvatajad ei tahagi seda teha, sest neil on niigi tegemist kaubast tasuvalt lahti saada, kui nad peaksidki mürgitama, siis läheks viljade kasvatamine nii kalliks ja ei tasu enam ära.


need, kes väidavad, et tegelevad mahendusega, aga oma põlde väetavad siavirtsaga- ärge uskuge neid! Roopa Liidu nõuete kohaselt peavad kõik laudad kasutama aktiivseid desoaineid,mis selle lägaga põllule ja sialt otsaga fruktideni jõuavad.
Pialegi, virtsaga väetamisel on MALTS vähemalt 7-9 aastaks põllule või aeda garanteeritud. Parimal juhul ka nõges (kuni 7 aastat).


--------------
Edit: Liitsin kaks järjestikust postitust.

[Muudetud: 30-6-2009 elis]

[elis]

Algselt postitas Wilholmensis
need, kes väidavad, et tegelevad mahendusega, aga oma põlde väetavad siavirtsaga- ärge uskuge neid! Roopa Liidu nõuete kohaselt peavad kõik laudad kasutama aktiivseid desoaineid,mis selle lägaga põllule ja sialt otsaga fruktideni jõuavad.
Pialegi, virtsaga väetamisel on MALTS vähemalt 7-9 aastaks põllule või aeda garanteeritud. Parimal juhul ka nõges (kuni 7 aastat).

Uurin seda väidet, hea oleks kui sa veidi viitaks, kust selline info pärineb, mis direktiiv seda nõuab vms.
Minu teada, esiteks, mahetootjad tohivad kasutada ainult nö mahesõnnikut, st loomade oma, kelle pidamises ei ole kasutatud pikalt püsivaid kemikaale ning antibiotse jms. Kontroll on ses suhtes üsna range. Teiseks, Eesti lautades pestakse ainult käiguteid ning lüpsiplatse desoainetega, ning sealne pesuvesi läheb eraldi kanalisatsiooni (selline tegevus vajab lausa keskkonnaluba). Äärimisel juhul on sõnnikus veidi desoaineid loomade jalgade pesu tagajärjel, kuid ka see protseduur viiakse läbi mujal ning neid desoaineid on sõnnikus lõpuks pea olematus koguses. Taanis kasutatakse mingeid desodoreerivaid aineid haisu vähendamiseks, kuid nende keem. koostis ei ole nii jube ja püsiv kui desoainetel.
Huvitav oleks muidugi teada, kui kaua enamik desoaineid pinnases-sõnnikus-taimes püsib? Kas need pole mitte üsna kergelt sõnniku käärimisel lagunevad?
Muidugi hea alternatiiv on sõnnik kääritist läbi lasta, lasta bakteritel veidi biogaasi toota ning panna siis taimedele - sõnniku omadused sel viisil paranevad ning kahjulikest ainetest saab ka lahti...

[Wilholmensis]

Algselt postitas elis

Algselt postitas Wilholmensis
need, kes väidavad, et tegelevad mahendusega, aga oma põlde väetavad siavirtsaga- ärge uskuge neid! Roopa Liidu nõuete kohaselt peavad kõik laudad kasutama aktiivseid desoaineid,mis selle lägaga põllule ja sialt otsaga fruktideni jõuavad.
Pialegi, virtsaga väetamisel on MALTS vähemalt 7-9 aastaks põllule või aeda garanteeritud. Parimal juhul ka nõges (kuni 7 aastat).

Uurin seda väidet, hea oleks kui sa veidi viitaks, kust selline info pärineb, mis direktiiv seda nõuab vms.
Minu teada, esiteks, mahetootjad tohivad kasutada ainult nö mahesõnnikut, st loomade oma, kelle pidamises ei ole kasutatud pikalt püsivaid kemikaale ning antibiotse jms. Kontroll on ses suhtes üsna range. Teiseks, Eesti lautades pestakse ainult käiguteid ning lüpsiplatse desoainetega, ning sealne pesuvesi läheb eraldi kanalisatsiooni (selline tegevus vajab lausa keskkonnaluba). Äärimisel juhul on sõnnikus veidi desoaineid loomade jalgade pesu tagajärjel, kuid ka see protseduur viiakse läbi mujal ning neid desoaineid on sõnnikus lõpuks pea olematus koguses. Taanis kasutatakse mingeid desodoreerivaid aineid haisu vähendamiseks, kuid nende keem. koostis ei ole nii jube ja püsiv kui desoainetel.
Huvitav oleks muidugi teada, kui kaua enamik desoaineid pinnases-sõnnikus-taimes püsib? Kas need pole mitte üsna kergelt sõnniku käärimisel lagunevad?
Muidugi hea alternatiiv on sõnnik kääritist läbi lasta, lasta bakteritel veidi biogaasi toota ning panna siis taimedele - sõnniku omadused sel viisil paranevad ning kahjulikest ainetest saab ka lahti...

minu info pärineb koolitusel õppejõududelt Eestist sellel suvel.

[kessu]

Algselt postitas Wilholmensis

Pialegi, virtsaga väetamisel on MALTS vähemalt 7-9 aastaks põllule või aeda garanteeritud. Parimal juhul ka nõges (kuni 7 aastat).

Mina tahaks teada kust malts tekkib? Ma olen maal kasvanud ja vahelduseks ka koolis käinud ... energia jäävuse seadus ütleb, et mitte miski ei tekki mitte millegist. Meie põlla pääl ei olnud küll mingit maltsa. Tõsi ... maltsa ja puju seeme võib püsida väga kaua ka ekstraamses keskonnas. Maltsa seemned valmivad ka pärast selle maha niitmist üpris noores eas, aga kusagilt peab ju see maltsa seeme ka sea sisse saama, et see siis lägaga põllule viia. Tundub nii, et jõusööta segatakse siis ka maltsa seemneid? Ja ongi jälle uus vandenõuteooria valmis.

[Wilholmensis]

Algselt postitas kessu

Algselt postitas Wilholmensis

Pialegi, virtsaga väetamisel on MALTS vähemalt 7-9 aastaks põllule või aeda garanteeritud. Parimal juhul ka nõges (kuni 7 aastat).

Mina tahaks teada kust malts tekkib? Ma olen maal kasvanud ja vahelduseks ka koolis käinud ... energia jäävuse seadus ütleb, et mitte miski ei tekki mitte millegist. Meie põlla pääl ei olnud küll mingit maltsa. Tõsi ... maltsa ja puju seeme võib püsida väga kaua ka ekstraamses keskonnas. Maltsa seemned valmivad ka pärast selle maha niitmist üpris noores eas, aga kusagilt peab ju see maltsa seeme ka sea sisse saama, et see siis lägaga põllule viia. Tundub nii, et jõusööta segatakse siis ka maltsa seemneid? Ja ongi jälle uus vandenõuteooria valmis.

jees nimelt, loomasööda kaudu levib malts edase!

[InDemand]

Algselt postitas kessu
Maltsa seemned valmivad ka pärast selle maha niitmist üpris noores eas, aga kusagilt peab ju see maltsa seeme ka sea sisse saama, et see siis lägaga põllule viia. Tundub nii, et jõusööta segatakse siis ka maltsa seemneid? Ja ongi jälle uus vandenõuteooria valmis.

Aastaid tagasi rääkis mu vanaisa naine, et on sööda seest leidnud nii lina-(mis tegelikult kasulikud), odra- kui ka täiesti tundmatu taime seemneid. Ja ühel, kuskilt Leedu või Poola riigist imporditud söödal olla sees olnud ka idusid, mille ta siis välja koukis ja huvi pärast maha pani. Mis kasvama hakkas - naadi moodi taim.

Seega ei imesta absoluutselt, kui segataks sisse ka maltsa jt asju, mis omakorda tekitavad olukorra, kus pead ostma lisaks veel väetist.

Meenus teine asi veel. Kui krooniaeg tulema hakkas ja meile toodi neid uhkeid väljamaa väetiseid põldude jaoks, siis vanaisa ja ta tuttavate sõnul peatus mingiks ajaks vilja ja kartuli jt kasv. Omakeskis on nad hiljem arutanud, et kuigi saak hiljem harjus uuega, oli see uus nn muundatud ja "parem" väetis nii keemiline (mida ta on üldiselt niikuinii) ja vastuvõetamatu, et taimed said šoki.

[kessu]

Algselt postitas Wilholmensis

Algselt postitas kessu

Algselt postitas Wilholmensis

Pialegi, virtsaga väetamisel on MALTS vähemalt 7-9 aastaks põllule või aeda garanteeritud. Parimal juhul ka nõges (kuni 7 aastat).

Mina tahaks teada kust malts tekkib? Ma olen maal kasvanud ja vahelduseks ka koolis käinud ... energia jäävuse seadus ütleb, et mitte miski ei tekki mitte millegist. Meie põlla pääl ei olnud küll mingit maltsa. Tõsi ... maltsa ja puju seeme võib püsida väga kaua ka ekstraamses keskonnas. Maltsa seemned valmivad ka pärast selle maha niitmist üpris noores eas, aga kusagilt peab ju see maltsa seeme ka sea sisse saama, et see siis lägaga põllule viia. Tundub nii, et jõusööta segatakse siis ka maltsa seemneid? Ja ongi jälle uus vandenõuteooria valmis.

jees nimelt, loomasööda kaudu levib malts edase!

Aga kas on märke umbrohutõrje tootjate ja jõusööda tootjate vahelisest suhtlusest?

[elis]

Wilholmensis, me puutume teadustöö tõttu palju kokku erinevate talunikega ning enamik kehitas õlgu su väite peale. Tõenäoliselt pingutas see õppejõud veidi üle. Hea meelega tahaks õppejõu nime, kasvõi u2u teel... mul on juba sportlik huvi..

Vaevalt, et keegi nüüd maltsa jms meelega seemnete hulka segab, pigem on ikkagi nö. laiskusega seemnete korjamisel, st seemnevilja põllul on kasvanud maltsa, otra jms. mittevajalikku ning kõik on seemneks läinud, mitte ei ole peale vilja koristamist neid eemaldatud. Söödaviljal ei ole ka tõenäoliselt nii karmid puhtuse nõuded, et seal ei tohiks olla nt 2% muud seemet hulgas.

Malts ei levi põllule mitte ainult saastunud seemnevilja kaudu, vaid seemned satuvad sinna ka ümbruskaudsetelt aladelt tuule ja lindude-loomade abil. Seega siin ei pruugi olla mingit meelevaldset vandenõud.

[Muudetud: 1-7-2009 elis]

[kessu]

Kuule palju seemet loomade ja lindudega ikka levib? Mitu hiirt läheb vaja, et põld ühtlaselt maltsaga katta? Ära tee nalja. Loomad võivad levikuala edasi kanda, aga mitte oluliselt seda laiendada. See ei ole loogiliselt võimalik.

Tuulega levivad ainult lendavad seemned so. võilill ja pappel, aga mitte malts. Maltsa seeme on suhteliselt raske oma suuruse kohta ... ei tea kas ta tormiga 4 meetrit lendab.

Sorteerimisest niipalju, et kuidagi kummaline tundub kui seemneviljas oleks 2% maltsa seemet ... sorteer töötab ju suuruse eristuse põhimõttel, aga vilja seemne ja maltsa seemne suurus on ju väga erinev.

Aga talumehed ei tea maltsast sellepärast, et nad hoiavad oma põllud puhtad ja väetavad seda "oma" lauda sõnnikuga. Mina olen maal sündind ja kasvand .... ei tea minagi oma põllul maltsast midagi, aga kalhoosi põlla pääl oli seda ikka mõnes kohas päris palju.

[elis]

Loomade-lindudega levib ikka üsna palju seemet, lisaks, maltsa seemned püsivad mullas kuni kuus aastat ning üks taim annab oma eluea jooksul kuni 100 000 seemet. Malts on üheaastane. Seega, kui sul korra malts põllul õitseb ja viljub, siis tõenäoliselt tärkab ta vähemalt järgmise kuue aasta jooksul uuesti. Umbrohutõrjes kasutatavad mürgid, nagu nt Roundup, mullas olevatele seemnetele ei mõju. Maltsast lahti saab vaid siis, kui igal aastal ta enne õitsemist maha niita.

[kessu]

Algselt postitas elis
Loomade-lindudega levib ikka üsna palju seemet, lisaks, maltsa seemned püsivad mullas kuni kuus aastat ning üks taim annab oma eluea jooksul kuni 100 000 seemet. Malts on üheaastane. Seega, kui sul korra malts põllul õitseb ja viljub, siis tõenäoliselt tärkab ta vähemalt järgmise kuue aasta jooksul uuesti. Umbrohutõrjes kasutatavad mürgid, nagu nt Roundup, mullas olevatele seemnetele ei mõju. Maltsast lahti saab vaid siis, kui igal aastal ta enne õitsemist maha niita.

Vot mina ei tea kuidas laborikatsetega on, aga maltsa seeme võib ka kauem elus püsida.

Aga seleta mulle, kuidas loom maltsa levitab?

Roundupist leidis üks tuttav sellise ilusa artikli, mis viib minu mõtted jälle eelpool mainitud vandenõu teooria poole, kus üks korporatsioon hoolitseb meie eest mitmekülgselt.

Herbitsiididega vehkida ei ole minu arust üldse keeruline, aga selle mõju on ikkagi suhteliselt kole. Pealegi varieerub glüfosaadi poolestusaeg mõnest päevast mõne aastani, mis tähendab, et kui me seda ikka väga vajame siis me selle ka sisse sööme. Ja siis imestatakse, et seemnerakkude aktiivsus langeb aasta-aastalt. MUIDE - KONNADE ARVUKUS KA. ... siis toonekured ja muud loomad.

On kaks võimalust: kas teeme ise peenra ja palvetame, et naabrimehel ikka korralikult umbrohi vohaks või ei unista lastelastest.

[Muudetud: 7-5-2009 kessu]

[zepac]

Koati tundub, et need suured öko-fännid on mõistuse kaotanud...


Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab. Geneetilise muundamisega võib aga luua ka selliseid taimi, mis on näiteks toitainerikkamad, toodavad mõnda kasulikku ainet vms.

-Link-

[Celtic]

Et nagu mis mõttes siis?

[excubitoris]

Aga äkki on asi hoopis SINUS zepac ?

[elis]

Algselt postitas kessu
Vot mina ei tea kuidas laborikatsetega on, aga maltsa seeme võib ka kauem elus püsida.
Aga seleta mulle, kuidas loom maltsa levitab?

Roundupist ...

Loomadega levivad seemned nii, et seemned on kohastunud ning on karvased, karva kuju on tihti otsast nö. konksuga (parim näide on takjas, kuid tal on suured karvad), st kui loom läbi maltsapõllu jalutab, siis seemned haagivad end tema karvastiku külge (on sul koer mõnikord läbi suvise heinamaa jooksnud? ja pärast on ta karv igast sodi täis..) ning pudenevad siis mõne aja möödudes jälle maha. Niimoodi suudavad seemned levida kilomeetreid. Eriti on selline levimisviis levinud suremate ja raskemate seemnetega taimede puhul.

Algselt postitas Celtic
Et nagu mis mõttes siis?

Algselt postitas excubitoris
Aga äkki on asi hoopis SINUS zepac ?

Mis te ilgute Sepatsi kallal, see, mida ta viitas on ju täiesti õige?!
Ainult asjad ei ole nii lihtsad. GMoga antakse teatud taimedele tugev eelis looduslike ees ning see mõjutab oluliselt bioloogilist mitmekesisust. GM taimede loodusesse levikut ei ole võimalik ära hoida ning neid pärast sealt kokku korjata on suht võimatu. Teiseks, See GM DNA jupike on mõndel juhtudel väga aktiivne ning levib ümbritsevasse keskkonda, nt inimese soolestiku bakteritele, kes teda söövad. Lisaks on veel väga palju aspekte, mis on GM taimede puhul lahendamata. Samas ma olen täiesti nõus, et teatud taimede puhul, nagu nt puuvill ja soja, mida tarbitakse maailmas väga palju ning mida ohustavad paljud spetsiifilised haigused, on GM variantide kasutamine õigustatud. Kuid see ei ole õigustatud praegu toidukultuuride puhul, kuna tegu on ikka väga ebakindla süsteemiga ning teadlased siiani ei tea veel pikaajalist mõju. Nt kuidas mõjutab inimorganismi selle vilja söömine, mis suudab ise putukamürki toota. Kas see oleks pikas perspektiivis ka meile mürgine?

[Muudetud: 6-7-2009 elis]

[kessu]

Algselt postitas elis

Algselt postitas kessu
Vot mina ei tea kuidas laborikatsetega on, aga maltsa seeme võib ka kauem elus püsida.
Aga seleta mulle, kuidas loom maltsa levitab?

Roundupist ...

Loomadega levivad seemned nii, et seemned on kohastunud ning on karvased, karva kuju on tihti otsast nö. konksuga (parim näide on takjas, kuid tal on suured karvad), st kui loom läbi maltsapõllu jalutab, siis seemned haagivad end tema karvastiku külge (on sul koer mõnikord läbi suvise heinamaa jooksnud? ja pärast on ta karv igast sodi täis..) ning pudenevad siis mõne aja möödudes jälle maha. Niimoodi suudavad seemned levida kilomeetreid. Eriti on selline levimisviis levinud suremate ja raskemate seemnetega taimede puhul.

Kas me räägime ikka maltsast või takjast? Ma päris vaatasin, et see, mida maal maltsaks nimetatakse polegi malts. Harilik malts ei kasvagi põllul vaid mererannas.
Mõne seemne levimisest pole mõtet rääkida ... selle teadmiseks pole erti haridustki vaja, et aru saada, aga tervet põldu nii ju täis ei kanna. Aga põllud on tihtipealt tihedalt maltsa täis. Midamoodi see nii ühtlaselt jaotub siis. See koer peaks siis lausa külvikuga ringi laskma mööda välu ju.

[Muudetud: 7-6-2009 kessu]

[elis]

Takjas ja koer oli toodud piltliku näitena, peamised umbrohtude levitajad on pisiimetajad ja metsaloomad.

[zepac]

Algselt postitas elis
Mis te ilgute Sepatsi kallal, see, mida ta viitas on ju täiesti õige?!
Ainult asjad ei ole nii lihtsad. GMoga antakse teatud taimedele tugev eelis looduslike ees ning see mõjutab oluliselt bioloogilist mitmekesisust. GM taimede loodusesse levikut ei ole võimalik ära hoida ning neid pärast sealt kokku korjata on suht võimatu. Teiseks, See GM DNA jupike on mõndel juhtudel väga aktiivne ning levib ümbritsevasse keskkonda, nt inimese soolestiku bakteritele, kes teda söövad. Lisaks on veel väga palju aspekte, mis on GM taimede puhul lahendamata. Samas ma olen täiesti nõus, et teatud taimede puhul, nagu nt puuvill ja soja, mida tarbitakse maailmas väga palju ning mida ohustavad paljud spetsiifilised haigused, on GM variantide kasutamine õigustatud. Kuid see ei ole õigustatud praegu toidukultuuride puhul, kuna tegu on ikka väga ebakindla süsteemiga ning teadlased siiani ei tea veel pikaajalist mõju. Nt kuidas mõjutab inimorganismi selle vilja söömine, mis suudab ise putukamürki toota. Kas see oleks pikas perspektiivis ka meile mürgine?

Ma pooldan GM-kasutamist kindlasti. Eriti, kui see muudaks võimalikuks põllumajanduse tekke ja arengu nt Aafrika mandril. Jaa, ma tean, et seal kasvatatakse ka praegu põllutoodangut, kuid maa niisutamiseks kuluv energia muudab kasumi nullilähedaseks. Lisaks muidugi aafriklaste mõttetegevuse "omapärad", mis on teine teema...

[elis]

Algselt postitas zepac
Eriti, kui see muudaks võimalikuks põllumajanduse tekke ja arengu nt Aafrika mandril. Jaa, ma tean, et seal kasvatatakse ka praegu põllutoodangut, kuid maa niisutamiseks kuluv energia muudab kasumi nullilähedaseks. Lisaks muidugi aafriklaste mõttetegevuse "omapärad", mis on teine teema...

Neid probleeme GMOdega ei lahenda, pigem sunnitakse niigi vaene aafriklane rohkemgi veel (peamiselt) USA korporatsioonide ikke alla. Ning ei maksa unustada aspekti, et praegu reaalset uurimistööd Aafrikas kasvatamiseks sobiva GM toidukultuuri osas ei tehta. Kogu GMO aur on suunatud USA ja Euroopa turgude võitmisele.

[Muudetud: 9-7-2009 elis]

[zepac]

Aga jätkates Aafrika teemal. Mis oleks sealse piirkonna lahendus? Arvestades, et praeguse maakorralduse juures on maapinna niisutamine liiga kulukas ja mitte just eriti kasulik.