•  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Evolutsioon
#26
(30-04-2013, 20:24 )Lorenz Kirjutas: Blazzar, millised on tõendid, et tohutud voolusängid tekkisid sekunditega? Millistest kivistunud puu ja söelademetest ta täpsemalt räägib?
Kui tal on kihtide viisi lademeid, mille vahel on mereorganisme, siis kuidas on need lademed dateeritud?
Need oleksid siis mõned küsimused minu poolt.

Võtsin selle teksti välja neile kes tahavad lühitutvustust millest antud videotes räägitakse.

1996 Islandi üleujutus - http://youtu.be/vwmgjn_gtAw?t=46m28s

Suurim pruunsöeväli maailmas. Mida teeb mereline settekiht metsas? http://youtu.be/vwmgjn_gtAw?t=17m10s

Soovitan siiski need mõlemad videod ära vaadata. Siis on ehk lihtsam analüüsida antud väiteid.
Vasta
#27
Oh kurja, sellised videod ei mõju mulle üldse hästi millegi pärast. Ennist kirjutasin ma kurja kommentaari sellest, et Efesose linna ümbruses on merepiir taandunud ja selle seostamisest erosiooniga. Uurisin seda natukene ja tundub, et erosioon võis seal siiski mängida suurt rolli.
Paistab, et ma reageerin lihtsalt väga halvasti tema võidetele (nagu ka Hovindi omadele) ja edaspidiseks taandan ma ennast sellest erutelust.
Vasta
#28
Jah...aga sel pole mõtet. Vilja külvamise eelduseks on kasvupinnas. Tolmu sees ei idane miski.
Ma proovisin kord, ja ei tuhkagi.
wink
Vasta
#29
Evolutsioon on näitlikult see, kui mikroskoobi all olev kõrvalest hakkab teadlase suunas kiikama- kuulatama-küünitama. Involutsioon on see, kui teadlane kiikab-kuulatab-küünitab vaid kõrvalesta suunas.
Vasta
#30
Kui võtaks ja vaataks pilti teistpidi, et mingit evolutsiooni pole olemas olnudki. Et see, mida me kogeme, on hoopis de-evolutsiooni või sihipärase de-evolutsioneerimise tagajärjel tekkinud unustusest väljumine ehk mingist unustust tekitanud kataklüsmist taastumine. Kuna me mingil põhjusel ei mäleta, kes me oleme ja kust tuleme, siis viimasel ajal (ca 13 tuhandel aastal) oleme lihtsalt paranemas mingist mälukaotust põhjustanud matsust ja see, mis meile tundub evolutsioonina, on lihtsalt mälu taastumine.

Evolutsioon pole enam ammu kõigutamatu fakt vaid on togma, mida järjekindlalt on juurutatud vaid viimase 150 aasta jooksul ehk ajast, mis Darvin käis välja oma teoreetilise hüpoteesi, mida toona ei kinnitanud miski muu kui matrialistlik maailmavaade. Ajapikku on püütud selle sama materialistliku maailmavaate poolt leida kinnitavaid asitõendeid, et evolutsioon eksisteerib ja on olnud pidev ja järjekindel. Nende "asitõendite" kogumise käigus on visatud massiliselt prügikasti ja peidetud muuseumihoidlatesse tõendeid, mis ei kinnita mingit darvinistlikku maailmavaadet.

Darvinistlik evolutsiooniteooria on oma vaatenurgaga, et kõik sai alguse ürgsupist ja nüüd on looduse ülimaks krooniks inimene, on meie teadvusesse nii sisse söövitatud, et pidev arenemise-paradigma on tunginud ka peaaegu kõikidesse vaimsetesse õpetustesse.

Vaieldamatu faktina tundub see, et kõik on pidevas muutumises, aga kas see on just evolutsioon. Kogu reaalsus koosneb infoväljast, milles on tinglikult eristatavad erinevad morfilised ehk vormitingivad väljad. Pidevas interaktsioonis need väljad muutuvad ja aktiivsel sekkumisel on need väljad kujundatavad (tõu- ja taimearetus). Muutumises on ka kristalle moodustavad morfilised väljad, mille üheks toetavaks faktiks on näiteks avastus, et ksülitoli sulamistäpp on aja jooksul hüppeliselt muutunud. Kas siis saab väita, et ksülitol on aja jooksul evolutsioneerunud? Ei, selle kristalli morfiline väli on lihtsalt muutunud.

Kaasaegse evolutsiooniteooria üheks alustalaks on muutumine lihtsamast keerukamaks ja eluvõimelisemaks ning et kõigil elusorganismidel on üks ja seesama alge - orgaaniline isekas geen kusagil ürgses veekogus või siis panspermia teooria alusel orgaanilise elu algosad: bakterid, seened ja viirused. Sellise teoreetilise arutluse selgrooks on seisukoht, et kõikidel nö sugulusliikidel on kusagil algsed ühised esivanemad. Paraku ei leita nendest ühistest eellastest mitte mingeid fossiilseid jälgi. Küll aga leitakse igivanu fossiile, mis näiteks näitavad, et nii nagu näeb välja tänapäeva heeringas, nägi välja ka tema sadu miljoneid aastaid tagasi elanud esivanem. Taksonoomiliselt on kodune lammas ja kits sugulased läbi ühise esivanema. Vene teadlased-paleontoloogid on seda esivanemat otsinud juba üle 20 aasta ja leidnud on vaid kitsi ja lambaid, aga mitte nende ühist esivanemat.

Miks on siis evolutsiooniteooria nii pagana jõuline? Follow the money e. vaata, kus liigub raha. Pea saja aasta eest rajasid suured rahamehed Rockefeller ja Carnegie nn teadusfondid, millede pea avalikuks eesmärgiks on suunata teadust materialistliku maailmavaate kinnistamiseks ja seeläbi inimteadvuse suunamiseks kindlatele dogmaatilistele radadele. Vaadeldes materialistlikku, njuutonlikku, kartesiaanlikku ja reduktsionistlikku teadust ja enamikke kaasaegseis vaimseid õpetusi, on neil kahel perekonnal üritus õnnestunud - kõik ütlevad, et evolutsioon on fakt ja vastupidisel seisukohal olijaid ähvardavad mõlemad pooled ketserina tuleriidale saata. Materialistid korrutavad, et evolutsiooni tulemusena on meist saanud ussikesi ja juurikaid kaevandavast humanoidist Homo sapiens sapiens ning varsti võib kahele sapiensile kolmanda tärnina veel ühe sapiensi lisada ning spiritualistid tiksuvad unissoonis, et varsti laieneb meie maailm veel ühe dimmensiooni võrra.

Mis ikkagi oleks kui me vahetaksime selles võrrandis evolutsiooni välja de-evolutsiooniga ja vaatleksime seda maailma hoopis teise nurga alt?
Vasta
#31
(02-05-2013, 15:28 )Matrix Kirjutas: Mis ikkagi oleks kui me vahetaksime selles võrrandis evolutsiooni välja de-evolutsiooniga ja vaatleksime seda maailma hoopis teise nurga alt?
Lihtsalt puhtast huvist - kas keegi teine on ka katseliselt testitud ja töötava teooriani jõudnud?
Vasta
#32
Mis asi on "töötav teooria"? Kuidas on darvinistlik evolutsiooniteooria testitav või kuidas on seda testitud?
Vasta
#33
(02-05-2013, 23:45 )Matrix Kirjutas: Mis asi on "töötav teooria"? Kuidas on darvinistlik evolutsiooniteooria testitav või kuidas on seda testitud?

Võta suur hulk prussakaid. Lase neile peale uut putukamürki. Enamus neist sureb, aga mõned jäävad ellu. Ellujäänud sigivad ja nende järglastest on enamus konkreetse putukamürgi vastu resistentsed. On tomunud prussakate evolutsioon, mis on viinud selleni, et mingi kindel ühend neid enam ei kahjusta.
Vasta
#34
(02-05-2013, 23:45 )Matrix Kirjutas: Mis asi on "töötav teooria"? Kuidas on darvinistlik evolutsiooniteooria testitav või kuidas on seda testitud?
Ausalt öelda sellist vastust küll ei oodanud, aga vähemalt tõestab see seda, et kõik ülejäänu on lihtsalt oletus ja mõttemäng ning evolutsiooniteooriat tehakse maha asjast endast ja teadusest absoluutselt mitte midagi teadmata.

Praegu saab sellel teemal täiesti rahulikult ka ingliskeelset wiki't usaldada ja kuna mul on ainult üldine arusaamine evolutsiooniteooriast, siis üritan võimalikult lühidalt ja lihtsalt kirjutada.

Evolutsiooniteooria on teaduslik teooria (teooria muutub hüpoteesist (oletusest) teooriaks kui oletuste kehtivuseks on korduvalt katseid ja vaatlusi tehtud ning saadud kinnitusi oletuste kehtimise kohta) ning lühidalt võtaks selle kokku järgnevalt:
bioloogilistes populatsioonides toimuvad põlvkondade vältel muutused mida põhjustavad järgnevad protsessid:
looduslik valik;
mutatsioonid;
päritud omadused;
geenide segunemine.

Nende tulemusena elusloodus areneb ja liigid kohanevad ning muutuvad ehk teisiti öeldes toimub evolutsioon mida evolutsiooniteooria kirjeldab - ehk siis see kirjeldab looduses toimuvat ja sellepärast evolutsiooniteooria ongi teooria, mitte hüpotees, ja töötab. Katsete poolelt võib näiteks tuua katsed äädikakärbestega (fruitfly. Edasi otsige palun ise) ja evolutsiooni suunamise näiteks inimese osalusel võiks tuua tõu- ja sordiaretuse kus loodusliku valiku asemel teeb valiku inimene. Ja lõppkokkuvõtteks: kui minu lühiseletust ja wiki't lugedes ikka veel ei saada aru ja ei jõua kohale mis on evolutsiooniteooria ja miks see töötab, siis ei ole ka minul mitte midagi lisada.

Vasta
#35
Võtame siis materialistliku maailmavaate lemmikallika wiki esimese lause teaduslikku teooriat defineerivast artiklist: A scientific theory is a well-substantiated explanation of some aspect of the natural world, based on a body of knowledge that has been repeatedly confirmed through observation and experiment (teaduslik teooria on hästitõestatud seletus naturaalse maailma mõnedele aspektidele, mis baseerub teadmistele, mis on korduvalt vaatluste ja eksperimentidega kinnitatud).

Selle definitsiooni järgselt on darvinistlik evolutsiooniseletus liikide tekke kohta endiselt vaid hüpotees, sest mitte keegi pole korduvalt vaadelnud ega eksperimentaalselt saavutanud uute liikide tekkimist. Kui keegi saavutab mürgile resistentse prussakapopulatsiooni, pole see veel uus liik vaid lihtsalt populatsiooni tunnusomadus ja läbi korduvate vaatluste ning eksperimentide pole veel keegi tõestanud, et see tunnus oleks püsiv. Kui mul pole õigus, siis paluks viidet.

Äädikakärbeste näide tõestab ehk parimal juhul liigisisese muutlikkusvõime olemasolu, aga mitte uute liikide teket.

Tõu- ja sordiaretus on jällegi näide muutlikkuse ja kohanemise võimalikkusest, aga mitte uute liikide tekkest.

Darvinism on peale 150-aastast eksistentsi endiselt vaid hüpotees ja mitte "töötav" või "läbitöötatud" teooria.

Kui tahate mõnda samalaadset hüpoteesi, mis annaks darvinismile suhteliselt kobeda, toetatavate tõenditega varustatud, alternatiivi, siis palun - siinkohal mõned nimed, kellede taga on olemas täiesti korralikud, teooriamõõtu väljaandvad, hüpoteesid: Rupert Sheldrake, Richard L. Thompson, Michael A. Cremo.

P.S. Kui nüüd hakkate nende nimede taga olevate hüpoteeside/teooriatega tutvuma, siis ärge piirduge vaid wiki ning mõne muu õhulise netimaterjaliga vaid tutvuge nende meeste töödega süvitsi ja võtke vaevaks läbi lugeda ka mõni raamat. Ma saan aru, et mõnituhat lehekülge teaduslikku materjali ja sadakond lehekülge bibliograafilisi viiteid läbi töötada käib mõnele neti-targale, kes arvab, et kogu maailm asub wikipedias, üle jõu, aga võtke ennast kokku - tuleb kasuks.

P.S.S. Ma siiralt loodan, et keegi teist ei hakka pseudoskeptikutele omaselt eelpooltoodud nimesid kritiseerima mingite pseudo-arvamusliidrite väljaütlemiste alusel. Niipea kui ma täheldan mingit hämamist, väljun ma diskussioonist ja jään oma vabadel positsioonidel piirangutega inimestele kaasa tundma.

Siiralt asjalikku diskussiooni ootama jäädes,
M
Vasta
#36
Väike vahele hüüe mõnedele: Ärge ajage segi evolutsiooni - mis on võõrsõna ja tähendab liigi arengut liikide tekkimisega. Seda viga teevad paljud. Räägivad arengust aga peavad silmas tekkimist.
Vasta
#37
(03-05-2013, 12:36 )Matrix Kirjutas: Selle definitsiooni järgselt on darvinistlik evolutsiooniseletus liikide tekke kohta endiselt vaid hüpotees, sest mitte keegi pole korduvalt vaadelnud ega eksperimentaalselt saavutanud uute liikide tekkimist.

Aga kelleks nimetada siis näiteks kassi, koera, kana, veist? Täitsa nagu eraldi liigid. Sarnasusi muidugi metsloomadega on, aga see peaks demonsteerima seda kui aeglane on see protsess - isegi peale tuhandeid aastaid suunatud valikut pole näiteks koer kaotanud võimet oma suguvenna hundiga järglasi saamast. Mõtle kui kaua siis looduslikul valikul aega läheb...aga samas aega on justkui üle 4 miljardi aasta olnud.

[Pilt: Geological_time_spiral.png]

Need on muidugi kõige lihtsamad näited, aga ma kahtlustan, et süvitsi uurides leiab ka tänapäevasemaid näiteid. Näiteks uute bakterikultuuride näol ja taimeriigis ei tohiks näidetest puudust tulla.

Evolutsiooniteooria on tegelikult üks paremini tõestatud teaduslike teooriaid eales. Mõelda, et Darwin sõnastas selle juba ammu enne seda kui keegi teadis midagi DNA'st.

(03-05-2013, 12:36 )Matrix Kirjutas: Kui keegi saavutab mürgile resistentse prussakapopulatsiooni, pole see veel uus liik vaid lihtsalt populatsiooni tunnusomadus ja läbi korduvate vaatluste ning eksperimentide pole veel keegi tõestanud, et see tunnus oleks püsiv.

Mis sinu jaoks "püsiv" tähendab? Kui ellujäänud prussakatel oli mingisugune pärilik tunnus, mis aitas neil ellu jääda, siis fakt, et nende järglased samuti seda tunnust omavad tähendabki, et see on püsiv. See on nende geneetilises materjalis olemas...
Vasta
#38
(03-05-2013, 12:36 )Matrix Kirjutas: Selle definitsiooni järgselt on darvinistlik evolutsiooniseletus liikide tekke kohta endiselt vaid hüpotees, sest mitte keegi pole korduvalt vaadelnud ega eksperimentaalselt saavutanud uute liikide tekkimist.
"Evolution is the change in the inherited characteristics of biological populations over successive generations" ja evolutsiooniteooria käsitleb ning kirjeldab neid muutusi. Selle vastu ma ei vaidlegi, et liikide teke jmt on ainult järeldused ja oletused mis on selle teooria põhjal tehtud, aga teooria ise töötab ning selle alusel saab arengut vastavate muutuste alusel jälgida ja katsetada. Ja sellepärast ma küsisingi - kas kellelgi on veel pakkuda töötavat teooriat mille alusel saaks eluslooduses toimuvaid muutusi (evolutsiooni) kirjeldada?

Vasta
#39
(03-05-2013, 13:35 )Nielander Kirjutas: Aga kelleks nimetada siis näiteks kassi, koera, kana, veist? Täitsa nagu eraldi liigid. Sarnasusi muidugi metsloomadega on, aga see peaks demonsteerima seda kui aeglane on see protsess - isegi peale tuhandeid aastaid suunatud valikut pole näiteks koer kaotanud võimet oma suguvenna hundiga järglasi saamast. Mõtle kui kaua siis looduslikul valikul aega läheb...aga samas aega on justkui üle 4 miljardi aasta olnud.

Hobune ja eesel saavad ka järglasi - järeldame sellest mida?
Vasta
#40
(03-05-2013, 14:28 )excubitoris Kirjutas: Hobune ja eesel saavad ka järglasi - järeldame sellest mida?

Mida siis? Et nende geneetiline materjal on piisavalt sarnane, kuid kuna nende hübriid - muul on steriilne, siis on nende vaheline paaritumine evolutsiooniline tupik?
Vasta
#41
Nagu tellimuse peale sai keegi hakkama ühe tõlkega. Ma tean, et oponendid tahaks kohe kraaksatada, et no küll nüüd leidis alles tõsiseltvõetava allika. Telegram pole allikas vaid kõigest vahendaja.
http://www.telegram.ee/maavaline/michael...YPo7MpAqhN
Vasta
#42
(03-05-2013, 18:45 )Matrix Kirjutas: Nagu tellimuse peale sai keegi hakkama ühe tõlkega. Ma tean, et oponendid tahaks kohe kraaksatada, et no küll nüüd leidis alles tõsiseltvõetava allika. Telegram pole allikas vaid kõigest vahendaja.
http://www.telegram.ee/maavaline/michael...YPo7MpAqhN

Tõlkimisruumi jagub.
http://www.ramtops.co.uk/tarzia.html
Vasta
#43
(03-05-2013, 12:36 )Matrix Kirjutas: (teaduslik teooria on hästitõestatud seletus naturaalse maailma mõnedele aspektidele, mis baseerub teadmistele, mis on korduvalt vaatluste ja eksperimentidega kinnitatud).

Selle definitsiooni järgselt on darvinistlik evolutsiooniseletus liikide tekke kohta endiselt vaid hüpotees, sest mitte keegi pole korduvalt vaadelnud ega eksperimentaalselt saavutanud uute liikide tekkimist.

Sa tõlgendad minu meelest valesti lauset (definitsiooni), mida sa esitad. Seal on ju selgelt kirjas, et teooria on seletus maailma sepektidele, mis baseerub teadmistele (body of knowledge), mis on korduvalt vaatluste ja eksperminetidega kinnitatud. Seejärel nõuad sa aga vaatlusi ja eksperimente aspekti endaga ning järeldad, et viga on evolutsiooni teooriaks nimetada. See ei ole päris korrektne järeldus. Kõike lihtsalt ei saa otse vaadelda ja kõigega ei saa eksperimente teha. See ei tähenda, et nende kohta teooriaid pole võimalik luua.

(03-05-2013, 12:36 )Matrix Kirjutas: Darvinism on peale 150-aastast eksistentsi endiselt vaid hüpotees ja mitte "töötav" või "läbitöötatud" teooria.

Kui Darwin pani oma ideed algselt kirja, siis oli küllalt vähe teadmisi, millele ta teotuda sai. Neid teadmisi on sellest ajast peale leitud suurel hulgal. Darwin ei teadnud midagi näiteks geenidest. See oli algselt suur puudus. Miski pidi ju olema pärilikkuse kandjaks, aga ta ei saanud kuidagi seletada, et mis see on. Geneetika on oma tekkimisest aga vaid kinnitunud evolutsiooniteooriat. Teadmisi, mis on evolutsiooniteooria taga ja mis seda toetavad, on läbi töötatud vast suuremas mahus kui ühegi teise teooria taga olevaid teadmisi. Neid teadmisi on lihtsalt niivõrd palju. Bio-teadused (kõik bioloogiaga seotud teadused) on tänapäeval üks kõige kiiremini arenevaid teaduse valdkondi, ja selle arenedes testitakse pidevalt ja pidevalt evolutsiooniteooriat kinnitavaid teadmisi. Võimalus leida midagi, mis oleks evolutsiooniteooriale hävitav, on väga palju.
Vasta
#44
See on tänapäeval valdavalt teadlastele suht selge, et evolutsioon (liikide tung sügavuse ehk keerukuse astme kasvu suunas) üleüldiselt toimib kõikjal, tehes samas läbi ka devolutsioonilisi silmuseid. Siiski pole päris teada, kuidas evolutsioon täpselt toimub, kuna juhuslik mutatsioon ja looduslik valik lihtsalt ei seleta päris kõike. Sest see ei käsitle näiteks evolutsiooni sisemist teadvuse tähtsat rolli ja tungi sügavuse kasvu poole. Samuti pole selge, kuidas näiteks poolkoivaga konn või pooltiivaga lind looduses võis edukalt hakkama saama, või toimus jäseme ja tiiva evolutsioon kuidagi väga hüppeliselt? Ja kuidas kaks üliharuldast hüppeliselt arenenud samast liigist olendit kokku said ja edukalt veel järglasi sigitasid? Siin on hüpoteese kindlasti samuti mitmeid.
Vasta
#45
See artikkel on kah servapidi teemasse -


Kas elu Maal võib olla vanem kui maakera ise?

Tehnoloogias on kasutusel Moore’i seadus, mille 1965. aastal sõnastas Inteli asutaja Gordon Moore: umbes iga kahe aastaga transistorite arv protsessoril kahekordistub, areng toimub eksponentsiaalse graafiku järgi.

Kui liikuda seda protsesside arvu graafikut pidi ajateljel tagasi, jõuab välja 1960ndatesse aastatesse, mil pandi kokku esimesed arvutikiibid.

Arvutimaailmas on vähemalt tänini see seadus oma paikapidavust tõestanud.

Samasugune eksponentsiaalne areng näib toimivat teaduses. 1960. ja 1990. aasta vahel kahekordistus teadusartiklite arv 15 aastaga. Minnes seda graafikut pidi tagasi jõuab aastasse 1710, mil ilmus esimene teadusartikkel, aega, mil oma töid avaldas Isaac Newton.

Kuidas areneb elu?

USA Baltimore’is vananemise uuringute instituudis töötav geneetik Alexei Sharov ja Floridas merelabori teoreetiline bioloog Richard Gordon on võtnud sel nädalal võrguajakirjas arXiv sama kasvugraafiku ning paigutanud selle eluvormide keerukamaks muutumise arengupildile.

Kui panna elu areng Maal ning organismide pidevalt keerukamaks muutumine graafikujoonele: alustades eeltuumsetest bakteritest ja arhedest, minnes edasi eukarüootide ehk päristuumseteni, edasi tulevad ussid, kalad ja imetajad kuni inimeseni välja.

See graafik klapib Moore’i seaduse graafikuga, ainult siin toimub keerukuse kahekordistumine mitte kahe aasta vaid 376 miljoni aastaga.

Sharov ja Gordon astuvad nüüd riskantse sammu ja küsivad, mis juhtub siis, kui liikuda seda graafikut pidi ajateljel tagasi punkti, kui elu oli täiesti lihtne ja eksisteeris vaid ühe päriliku ühiku, millegi nukleotiidilaadse kujul.

Seda tehes jõuavad nad ajateljel välja 9,7 miljardi aasta taha, arvestades, et eksimus võib olla 2,5 miljardit aastat. Ehk meie tänase keerukuseni arenenud elu sai alguse millalgi 12,2 miljardi kuni 7,2 miljardi aasta eest.

Siin tekib kohe rida küsimusi. Meie koduplaneet Maal on vanust kõigest 4,5 miljardit aastat, Päike tekkis umbes 4,6 miljardi aasta eest. Seega ei olnud elu tekke ajal olemas ei päikesesüsteemi ega maakera.

Kus elu siis tekkis? Kui Maa ja päikesesüsteem on nooremad, pidi elu siia jõudmiseks suutma vastu pidada rännaku tähtedevahelises ruumis.

Küsimusi ja vaidluskohti on muidugi palju. Kas elu on muutunud keerukuse suunas kogu Maa ajaloo jooksul ühtlases tempos, võib-olla toimus algul areng palju kiiremini kui tänapäeval. Sellisel juhul võiks elu arengugraafik siiski maakera elupäevade sisse ära mahtuda. Sharov ja Gordon arvavad, et see mõte on sama naeruväärne kui piibli Esimese Moosese raamatu elu tekke kirjeldust kajastav ajaskaala.

Elu algul oli olemas mingi pärilik ühik, midagi nukleotiidi laadset. Sellest ühikust bakterini jõudmiseni kulus ligikaudu viis miljardit aastat. See areng võis toimuda sootuks teistsugustes tingimustes ja keskkonnas kui valitsevad maakeral.

Nad märgivad, et on avastatud bakterispoore, mis on suutnud Antarktika liustikes püsida miljoneid aastaid ning olla seejärel ikkagi eluvõimelised.

Taaskasutus


Kui Päike tekkis umbes 4,6 miljardi aasta eest gaasist, tolmust ja jääst, siis olid need jäänused ühest varasemast tähest. Seega on võimalik, et elu oli olemas juba selles jää- ja tolmupilves ning võib olla pärit sellelt tähelt, mis oli olemas enne meie Päikest.

Sharov ja Gordon lisavad, et nende teooria pakub seletuse Fermi paradoksile, mille sisuks on: universumis peaks leiduma palju intelligentseid tsivilisatsioone, miks me siis tänini pole leidnud vähimatki märki nende olemasolust ega isegi ühtki viidet maavälise elu olemasolule.

Kui praegu maakeral nähtav elu oma kõigi vormide keerukuses on nõudnud tekkeks ligikaudu kümme miljardit aastat, siis on võimalik, et me oleme galaktika üks esimesi, kui mitte isegi kõige esimene intelligentne tsivilisatsioon, väidavad ameeriklased oma värskes artiklis. See seletab, miks me kosmost uurides ei leia viiteid teistele intelligentsetele eluvormidele.

Enne Maa teket ei olnud universumis olemas intelligentset elu, seega ei saa maapealne elu olla mingite intelligentsete maaväliste olendite poolt siia toodud. Elu jõudis Maale ilmselt asteroididelt või meteoriitidelt küüti saanud mikroorganismide kujul.
http://www.novaator.ee/ET/idee/kui_vana_on_elu/
Vasta
#46
Kas koer on keerulisem kui hunt või lihtsalt teistmoodi? Kas kärbes on oma ehituse poolest lihtsam kui lind või lihtsalt teistmoodi?
Kui ühel loomal areneb ellujäämiseks kuulmine paremini välja ja teisel haistmine, siis kumb on rohkem keerulisem/arenenum?
Kas arengut lihtsamast keerulisemaks mõõdetakse aju/mõistuse/käitumise põhjal?
Vasta
#47
(03-05-2013, 22:40 )Lorenz Kirjutas: Kui Darwin pani oma ideed algselt kirja, siis oli küllalt vähe teadmisi, millele ta teotuda sai. Neid teadmisi on sellest ajast peale leitud suurel hulgal. Darwin ei teadnud midagi näiteks geenidest. See oli algselt suur puudus. Miski pidi ju olema pärilikkuse kandjaks, aga ta ei saanud kuidagi seletada, et mis see on. Geneetika on oma tekkimisest aga vaid kinnitunud evolutsiooniteooriat. Teadmisi, mis on evolutsiooniteooria taga ja mis seda toetavad, on läbi töötatud vast suuremas mahus kui ühegi teise teooria taga olevaid teadmisi. Neid teadmisi on lihtsalt niivõrd palju. Bio-teadused (kõik bioloogiaga seotud teadused) on tänapäeval üks kõige kiiremini arenevaid teaduse valdkondi, ja selle arenedes testitakse pidevalt ja pidevalt evolutsiooniteooriat kinnitavaid teadmisi. Võimalus leida midagi, mis oleks evolutsiooniteooriale hävitav, on väga palju.
Nii see on. Kuid tänapäeva darvinistid käituvad siiani nii, nagu oleksid inimesed ikka veel ürgsel tasandil.
Näiteks pingviinid on üle 36 miljoni aasta olnud ujujad, mitte lendajad.
Samas algul oli pingviin kaetud pruunide või hallide sulgedega, siis muutus see mustvalgeks pingviiniülikonnaks, mis meid tänapäeval muhelema paneb. Miks pingiini ülikond muutus?
Darwinism annab vaid ühe vastuse: konkurentsieelis.
Algupärane pingviin oli ka pikem ja kaalus rohkem. Miks pingviinid arengu keskel väiksemaks jäid?
Siis veel geenidest.
Kui inimese geene uuriti, siis arvati, et meil on kas 80 000 või 120 000 geeni. Uurijaid tabas aga šokk, sest arv jäi 20 000 ja 25 000 vahele. See on ligikaudu sama palju kui kanal või madalamatel eluvormidel nagu ümaruss
Maisil oli rohkem geene, mis tegi nõutuks.
Bioloogid suhtuvad DNA-sse nagu ükskõk millisesse teise keemilisse jadasse, kuid selle käitumine rikub lihtsate objektide reegleid. See jagab end heast peast pooleks, see kodeerib elu, aga ka surma.
Geenid ei käitu nagu harilikud asjad, sest need teenivad teadvuslikkust.
DNA tuleb toime ajaga. Geenid ajastavad oma tegevuse ülima täpsusega kümneteks eelolevateks aastateks.
Geenid ei kontrolli ennast. Neid kontrollib terve meie vaimu ja keha süsteem. Teisisõnu me ei ole oma geenide etturid, vaid käskijad, sest need reageerivad kõigele, mida me mõtleme või teeme.
Ah jah, nüüdseks arvatakse, et inimesel on ligikaudu 23 000 geeni. See on vähem kui viinamarjal.
Evolutsionistidel on tulnud vahel ka samm tagasi astuda.
Näiteks arvati, et evolutsiooni juhib konkurents. Aga see pole ainus püüd. Mesilased on varustatud astlaga, mis võimaldab neil oma taru kaitsta, kuid pärast astla kasutamist rebeneb see lahti ja mesilane sureb.
Mesilase geen on see, mis ellujäämise eest võitleb, mitte putukas ise.
Mesilane võib kodutaru teenida siis, kui eesmärk on kõigest muust kaalukam - terviku elushoidmine vaatamata mõne osa surmale.
Looduses langetatakse pidevalt teadlikke otsuseid.
Vasta
#48
(04-05-2013, 11:04 )Krt Kirjutas: Samuti pole selge, kuidas näiteks poolkoivaga konn või pooltiivaga lind looduses võis edukalt hakkama saama, või toimus jäseme ja tiiva evolutsioon kuidagi väga hüppeliselt?

Ma ei usu, et see evolutsioonile nii väga hull probleem oleks. Esiteks võib looduses näha näiteid "poolikutest" tiibadest - näiteks lennuvõimetud linnud võivad siiski olla suutelised poolikuteks lendudeks, teiseks pole põhjust arvata, et tiiva evolutsioon oleks olnud terve arengu jooksul lendamisele keskendunud. On näiteks pakutud, et algset võisid tiivad täita rolli kui temperatuuri regulaatorid(kui kuum siis tiivad laiali, külmas suru vastu keha), hiljem lisandusid muud funktsioonid. Koibadega on tegelikult sama lugu, sest võib täiesti vabalt öelda, et pool koiba on täpselt 50% parem kui mitte üldse koiba ja 51% koiba on täpselt 1% parem kui pool koiba.
Muidugi on need protsendid täiesti kujundlikud, kuna evolutsioonil ei ole lõppu, kus iga kehaosa on 100%. Võiks kujutleda olukorda, kus näiteks tiib omandab tulevikus mingis keskkonnas mingi täiesti uue funktsiooni ja siis tolle aja teadlased(arenenud näiteks prussakatest) murravad pead, et mis küll oli "uue-tiiva" kunagine ülesanne.

Dawkins on öelnud selliste küsimuste kohta, et need on pisut ülekohtused. See, et bioloog ei suuda tagantjärgi mingi kehaosa evolutsiooni kõikidele etappidele konkreetseid ülesandeid "välja mõelda", ei tähenda, et neid poleks kunagi olnud. Tiiva ja silma evolutsioon on kreatsionistidele üks lemmikumaid argumente evolutsiooni ründamisel - umbes, et "kui sa suuda praegu öelda, et mis kasu võis loomal olla poolikust tiivast, siis järelikult on evolutsiooniteooria vale...mis tähendab, et meil on õigus ja jumal tegi."
Vasta
#49
(05-05-2013, 16:07 )Nielander Kirjutas: Dawkins on öelnud selliste küsimuste kohta, et need on pisut ülekohtused. See, et bioloog ei suuda tagantjärgi mingi kehaosa evolutsiooni kõikidele etappidele konkreetseid ülesandeid "välja mõelda", ei tähenda, et neid poleks kunagi olnud. Tiiva ja silma evolutsioon on kreatsionistidele üks lemmikumaid argumente evolutsiooni ründamisel - umbes, et "kui sa suuda praegu öelda, et mis kasu võis loomal olla poolikust tiivast, siis järelikult on evolutsiooniteooria vale...mis tähendab, et meil on õigus ja jumal tegi."

Mulle sellised "dawkinsid" tegelikult lausa meeldivad. Kui selline ütelus käib nende pooliku teooria kohta siis on kõik ok. Kui aga mõni alternatiivik väidab, et ta ei suuda kõiki vandenõu/uhvu (või vali ise lisa teema) aspekte selgitada siis on kohe tegu vale teadlase ja ei tea millega veel ja puudub igasugune alus antud teooriat edasi arendada. Kas seda asja ei kutsutud kunagi ammu mitte kahepalgelisuseks või veel hullemaks?
Vasta
#50
(05-05-2013, 16:23 )excubitoris Kirjutas: Mulle sellised "dawkinsid" tegelikult lausa meeldivad. Kui selline ütelus käib nende pooliku teooria kohta siis on kõik ok. Kui aga mõni alternatiivik väidab, et ta ei suuda kõiki vandenõu/uhvu (või vali ise lisa teema) aspekte selgitada siis on kohe tegu vale teadlase ja ei tea millega veel ja puudub igasugune alus antud teooriat edasi arendada. Kas seda asja ei kutsutud kunagi ammu mitte kahepalgelisuseks või veel hullemaks?

Ma arvan, et sa liialdad. UFO-analoogiat kasutades oleks selline asi õigustatud, kui näiteks meil oleks iga maa muuseumis klaasi all lendavad taldrikud ja formaliinipurkides tulnukad hulpimas ja siis keegi väidab, et kuna ufoloog ei oska öelda, kui kiiresti lendav taldrik oli võimeline lendama, siis pole maaväliseid eluvorme olemas.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat