[kalldunn]

Oma selles kirjatükis tahaksin ma olla, nii ebatäpselt täpne, kui vähegi võimalik. See on minu mõtisklus, maailma ja universumi loomise üle.
Teatavasti koosneb „Maiade“ kalender , kolmest ringist.
Esimene on; Ülisuur ring.
Teine on ; Väike ring.
Kolmas on; Üliväike ring. (planetaar ajam)
Küsimuseks jääks: Mida need ringid endast kujutavad? No niisama ei ole naad sinna, teps mitte paigutatud! Oletame et üliväike ring tähistab ööpäeva. Väike ring aga aastat. Aga mida tähistab ülisuur ring? Ilma otstarbeta ta seal ei ole! Mida ma veel tean? Teatavasti iga nelja aasta tagant tekkib aastasse üks päev juurde. Mida ma sellest võin järeldada? Järeldan, et ööpäeva pikkus ei ole 24 tundi, vaid natukene rohkem, mis 24tundi. Mida veel võiks järeldada? Kui järgmise ööpaeva pikkus on pikem, mis oli eelmisel ööpäeval. Siis ei kattu eelmise ja järgmise ööpäeva trajektoor. Kuna iga järgmise ööpäeva pikkus on eelnenud ööpäevast pikem, siis võiksime teha järelduse, päevad laienevad, spiraalselt laienevas suunas. Loodan et see on nii, ning sellega jäädakse nõusse. Kui päevad laienevad spiraalselt laieneavas suunas, siis laieneb ka aasta, spiraalset laieneavas suunas. Muidu ei saaka me iga nelja aasta tagant ühte päeva juurde. See ei mahuks ju kuhukile ära.
Aga ikkagi; Mida tähistab see ülisuur ring? Et see on ring, siis peaks see tähistama millegi liikumist, millegi ümber.
Astronoomid väidavad, et universum laieneb pidevalt. Ning meie päiesesüsteem asub linnutee äärealal. Räägitakse ka midagi linnutee universumi keskmest.
Siiani olen arutanud maakera pöörlemise ja maakera liikumist, ümber päikese. Ja jõudnud järelduseni, et liikumine toimub spiraalselt, laienevas suunas, aga mille arvelt? Mingi liikumine peab veel olema. Siiani on ju arvatud, et päike seisab paigal. Mina küll niimoodi ei arva. Arvan et ka päike liigub millegi ümber. Ja see liikumine on spiraalselt laienev. Ja see liikumine toimub ümber universumi keskme. Niisiis, suur ring Maiade kalendris võib tähistada päikese liikumist ümber universumi keskme, spiraalselt laienevas suunas. Kui nii, siis ei saa universumi kese olla kera kujuline, vaid pigem koonuse kujulise ümariku püramiidi sarnane. Astronoomid väidavad et meie päiesesüsteem asub linnutee äärealal. See peaks olema siis, koonuse tipu lähedal. Sellest tipust liigub päike koonuse keskkoha poole, spiraalselt laienevas suunas. Seda võibki nimetada universumi laienemiseks. Arvan et sellel koonusel on ka teine sarnane koonus. Ja need on kokku pandud koonuse alust pidi. Nii saame ragby palli sarnase moodustese. Sarnaselt võikski ette kujutada, meie linnutee keskel asuvat moodustist. Kui nüüd joonistada sellele ragby pallile ümber ka magnetväli, nagu seda maa ümber, ette kujutatakse. Nüüd peaksime veel ette kujutama, et kõik linnuteel asuvad päikesed, mahuvad ilusti, kenasti selle magnetvälja alla ära. Kogu seda liikumist võiks ette kujutada nagu pidevat liikumist kiirteel. Kiirteel juhtub ikka vahetevahel midagi, ka kosmilisel kiirteel juhtub midagi. Noovad – supernoovad, need on kosmilise kiirtee produkt. Kujutame nüüd ette, et meie päike jõuab õnnelikult linnutee keskmeni. Siis on ta juba vana ja väeti. Nagu inimese materiaalne kehagi. Mida vanemaks see saab, seda väetimaks see muutub. Siin peaksidki hakkama tööle mustad augud. Päikesesüsteemid lammutatakse ära, puhastatakse ära ja viiakse universumi keskmesse. Astronoomid nimetavad seda ainet „tumedaks sineks“. Mina nimetaksin seda ainet ELUSAKS AINEKS. Osa sellest ainest peaks minema teiste süsteemide ülalpidamiseks. Osa aga peaks liikuma palli otstesse, et moodustada uusi päikesesüsteem. Kujutan et algul on see päike pisikene väikene kerakene. Edasi liikudes hakkab ta kasvama. Ning omale planeete moodustama.
Nii nagu kõikide inimeste eluiga ei ole ühepikkune. Siis ka kõikide päikeste eluiga ei ole ühe pikkune. Noh nendel mustatel aukudel on kõvasti tööd, et kiirteel asuvad laibad ära koristada.
Selline saigi heietus, minu nägemusest universumi ehitusest. See on üks lõpmatult – lõpmatu liikumine. Algusest lõpu ja lõpust alguse poole.
Tean et teaduslik maailm, näeb neid asju teisiti, aga; Teadus hakkab täpselt selle koha pealt, kust hakkavad KOKKULEPITUD MÕÕTÜHIKUD.
Ka aeg on ainult kokkulepitud mõõtühik.

[Minaelan]

Täiesti valesti oled aru saanud. Fundamentaalsed füüsikaseadused on kõik avastatud. (Newtoni füüsika) Seda on õppinud meie vanavanemad, meie ise ja tulevikus õpivad meie lapselapsed ka. Siit kõik edasised teooriad ainult tuginevad nendel. Ükski uus teooria ei ole kummutanud füüsikamaailmas mitte midagi, ka relatiivsusteooria ei muutnud mitte midagi, vaid avas tee teise füüsikamaailma, kus kehtivad teistsugused seadused, mis Newtoni maailma ei puutunud. Õun kukkus samamoodi pähe, nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus.

Kas ikka on?

Võtame näiteks unenäod. Oleme kõik ise tunnetanud, et unemaailmas viibides on meil tunne, et kõik on reaalne, tihti isegi reaalsem kui meile tuntavas füüsilises maailmas. Eriti, mis puudutab tundeid, intuitsiooni ja emotsioone. Ja seal tundub kõik olevat ausam.
Ometi on selles unemaailmas kõik fundamentaalsed füüsikaseadused pea peale pööratud - võime lennata, ainsa hetkega teisele poole maakera teleporteeruda, panna õun maast taeva poole lendama jne jne

Veel - kui me midagi ette kujutame ehk fantaseerime, siis saame samuti kõik füüsikaseadused olematuteks muuta - oma mõtetes.
Ja seda kinnitavad ka nö fundamentaalsed teadlased, et meie mõtetel/unistustel on energia.
Ehk siis praegused seadused tunduvad olevat tõesti kokkuleppelised ja me ise hoiame neist kramplikult kinni .

[Müstik]

See aga tähendab seda, et kõik siin ilmas on omavahel seotud. kõik mõjutab kõike - isegi see, mida me ühegi vahendiga otseselt ei näe.

Jaa, kõik mõjutab kõike ja kõik on omavahel seotud. Ja maailm kujutab endast kvanttasandil kõikehõlmavat energiavälja, mis moodustab ühtse, ennast taastootva ja iseorganiseeruva süsteemi.
Väidetakse ka, et teadus on vaid subjektiivne käsitlus objektiivsest maailmast.

[Lorenz]

Täiesti valesti oled aru saanud. fundamentaalsed füüsikaseadused on kõik avastatud. (Newtoni füüsika) Seda on õppinud meie vanavanemad, meie ise ja tulevikus õpivad meie lapselapsed ka. Siit kõik edasised teooriad ainult tuginevad nendel. Ükski uus teooria ei ole kummutanud füüsikamaailmas mitte midagi, ka relatiivsusteooria ei muutnud mitte midagi, vaid avas tee teise füüsikamaailma, kus kehtivad teistsugused seadused, mis Newtoni maailma ei puutunud. Õun kukkus samamoodi pähe, nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus.

Kas relatiivsus põhineb Newtoni füüsikal? Ei põhine ju.
Kui sa tahad öelda, et Newtoni füüsika oli vajalik eeldus relatiivsuse jaoks, siis seda küll, aga Newtoni füüsika pole kindlasti fundamentaalne. Relatiivsusteooria järgi peab Newtoni füüsika paika vaid kitsas piirkonnas (masside ja kiiruste skaalal) ja sealt piirkonnast väljaspool see ei kehti.
Kui nüüd öelda, et Newtoni füüsika on kehtinud kohu aeg ja jääb kehtima ka tulevkus, siis nagu ma ühes eelnevas näites välja tõin - sama võib öelda lameda Maa kohta. Kui sa oled maamõõtja siis võid sa öelda, et Maa on lame ja rohkem polegi sul vaja hädasti teada. Lameda Maa teooria katab ära kõik, mida sul on vaja oma tööks teada. Sama on Newtoni füüsikaga. See töötab, kuni sa ei mõõda ülisuuri masse või valguskiiruse lähedasi kiirusi. Siit foorumistki on läbi käinud, et GPS satelliidid arvestavad relativistlike efektidega, sest Newtoni füüsika raames oleksid nad väga ebatäpsed. Kvantfüüsika on samuti väljaspool Newtoni füüsikat. Newtoni füüsikast lähtuvalt arvuti protsessoreid toota ei saaks, sest Newtoni füüsika ei seleta mikromaailma kummalisi nähtusi. Seda öeldes tuleb küll teha väike mööndus, sest protsessoreid toodetakse kaustades valguse interferentsimustreid ja neid Newton juba uuris. Tänapäevane arusaam valguse omadustest tekkis aga koos kvantfüüsika sünniga.

[Lorenz]

Aga Einsteini relatiivsusteooriat saab rakendada kõikjal, kus Newtoni seadusi rakendatakse. Sel pole lihtsalt mõtet tihtipeale, sest relatiivus muudab arvutused tarbetult keeruliseks. Newtoni seadusi kasutatakse lihtsuse ja mugavuse tõttu, kuigi see pole kõige täpsem viis asju teha. Enamasti sellest täpsusest aga piisab.

---

Kuid jah, meil on praegu kaks fundamentaalset füüsikateooriate raamistikku, mis üksteisega hästi kokku ei klapi. Kvantfüüsika ja relatiivsus. Üks kirjeldab mikrotasandit ja teine makrotasandit. Võiks eeldada, et nende taga on mingi üks raamistik, aga selleni pole veel jõutud.

[Minaelan]

Muidugi on võimalus, et meie aparaadid ja muud tajud ei suuda lugeda kõiki olemasolevaid signaale, mistõttu me pole neist teadlikud ja sellest tulenevalt ei oska arvatagi kas ja kuidas me saaks neid selgitada. See aga tähendab seda, et kõik siin ilmas on omavahel seotud. kõik mõjutab kõike - isegi see, mida me ühegi vahendiga otseselt ei näe. Ja siin tuleb arvestada lisaks teaduslikkusele veel loogika, järeldusvõime ja oskusega neid praktiliselt kasutada.

Tuginedes su enda sõnadele, väidan ma, et unenägudes ja mõtetes toimivad seadused (antiseadused) on tihedalt seotud meie ärkveloleva füüsilise reaalsusega. Seda ühisosa lihtsalt ei mõisteta...veel.
Oleks ju tobe lõigata unenäod meie elust välja, sest neist ei saada aru ja nad ei toeta praeguseid teadusi.
Usun, et nn "kvantmüstikud" lahendavad peagi selle ülesande ja me saame jälle hüüatada "Heureka" .

[Lorenz]

Jaja, seda küll. Chaos, sa ütled, et uus teooria ei lükka vana ümber vaid laiendab seda. Selles osas saame me siis asjast ühtmoodi aru.
Siin on meil segadus ilmselt semantilisel tasandil, kus me saame sõnast 'fundamentaalne' erinevalt eru. Mina loen fundamentaalseks teooriat, mis kirjeldab füüsikat kõige põhjalikumalt. Kui see on meie ainus erimeelsus, siis pole see kuigi suur erimeelsus ja vaielda pole mõtet.

ps. Mulle meenub kunagi loetud Thomas Khuni kirjatükk. Ta vaidles seal selle vastu, et kõik teaduslikud avastused kulgevad nii, et uued teooriad kõigest laiendavad vanu. Füüsika olevat siin pigem erand. See on aga arvamus, mida ma siinkohal kaitsema ei hakka.

[Müstik]

Astronoomid väidavad, et universum laieneb pidevalt. Ning meie päikesesüsteem asub linnutee äärealal. Räägitakse ka midagi linnutee universumi keskmest.
Siiani olen arutanud maakera pöörlemise ja maakera liikumist, ümber päikese. Ja jõudnud järelduseni, et liikumine toimub spiraalselt, laienevas suunas, aga mille arvelt? Mingi liikumine peab veel olema. Siiani on ju arvatud, et päike seisab paigal. Mina küll niimoodi ei arva. Arvan et ka päike liigub millegi ümber.

Kõiksuse süsteemis on kõik pidevas liikumises.
Meie Linnutee on vaid üks Universumi ligikaudu 150 miljardist galaktikast. Päike on harilik, keskmise suurusega kollane täht ühes Linnutee galaktika harus. Endaga kogu Päikesesüsteemi kaasa vedades liigub ümber oma telje pöörlev Päike kiirusega 240 kilomeetrit sekundis e. 864 000 kilomeetrit tunnis ümber Galaktika keskme.
Galaktika ise on üha paisuvas Universumis samuti lakkamatus liikumises.

[trigon382]

Platoni kohaselt on jällegi kõik muutumatu ja jääv. See mida peetakse ekslikult liikumiseks või tekkivaks ning kaduvaks on vaid nende muutumatute, igavikuliste vormide varjundid. Reaalsed vormid jäävad aga tavainimesele nähtamatuks.

Need vormid jäävad nähtamatuks kuna inimese taju on ruumiline, kuid aegruum on mõistetav neljanda mõõtme raames.

[Veli Joonatan]

Kaks ritsikat saavad aasa peal kokku. Mõlemad juba vanemas eas ja elu näinud. Üks teisele "Räägitakse et kuskil olla suured ookeanid".
Teine vastu "Ja jaa, kõik võib olla. Selline teooria tõesti eksisteerib...".