Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Dogmaatiline teadus
#1
Ingliskeelne video Challenging Dogmatism in Science

David Lorimer räägib Dr. Rupert Sheldrake'i ja Dr. Peter Fenwickiga teaduse arenguloost ja selle dogmaatilisusest.

Arutatakse, kuidas teadus tegeleb ainult materiaalse maailma uurimisega ning on, et on olemas nähtusi ja teooriaid, millest kõrvale hiilitakse. Enamus vestlusest keerleb küsimuse ümber, et mis on teadvus ja kuidas teadus seda seletada püüab.

Arutlused antud teemal on teretulnud.


Rupert Sheldrake kohta veel videosid leiate teemast:
http://www.para-web.org/viewthread.php?t...1#pid74789

[Muudetud: 13-5-09 Thorondor]
Vasta
#2
Ausalt öeldes tundus jutt olevat kohati liialt üldistatud ja teaduse poolt antavate vastuargumentidest rääkides põhiideest möödahiiliv.
Näiteks, nagu vähk tekib suurema võimalusega juhul, kui inimene on kurb...rõhk ei tohiks ju sugugi olla faktil, et inimene on kurb, vaid faktil, et kurbust tekitavad ahelreaktsioonid neuronite vahel ja sellest tekkivad kemikaalid võivad suurendada vähitekke riski.
Sama platseebo efektiga, mitte inimese emotsionaalne seisund iseenesest ei ole see, mis mõju avaldab(mille puhul võiks rääkida mingisugusest telepaatiast või telekineesist), mõju avaldab sellest seisundist tekkiv mateeria.

Muidugi võiks ju teadus pöörata natukene suuremat huvi nn. "mittemateriaalsetele nähtustele" (kuigi kardan, et seletuseks võib osutuda jälle see vana materialism ), aga kahjuks peaks taoliste asjade uurimiseks näpistama aega ja raha kusagil mujalt, võib olla tätsamast.
Vasta
#3
Aga sa sa ju kuulsid, et nad rääkisid teadvusest, mis on ajuväline. Seega nad rääkisid sellele tuginedes. Minu arust väga loogiline, et nad seletasid asju mittedogmaatiliselt. Miks ei või rõhk olla algpõhjusel. See kõlab nagu, et haiguse ravimisel räägime haigestumise põhjustest ja siis heidame ette, et miks ravimitest ei räägita.
Vasta
#4
Oleneb, kui algseks põhjusega minna tahetakse...näiteks kurbust võib põhjustada kellegi surm - sel juhul oleks vähi algpõhjuseks surm, surm aga omakorda tingitud mingist haigusest, mille põhjuseks võis olla viiruslik haigus...jne, jne...
Teadus peab enesestmõistetavalt hüppama osadest algpõhjustest ja vahetagajärgedest üle põhjuseni, mis on vahetult haigusega seotud...


[Muudetud: 5-13-2009 Nielander]

[Muudetud: 5-14-2009 Nielander]
Vasta
#5
0ptiline kiip toob kvantarvutid kvanthüppe võrra lähemale



Uus Alberto Peruzzo juhitud rahvusvahelise töörühma konstrueeritud optiline kiip rajab teed tuleviku kvantarvutiteni, mis tõstaks arvutivõimsused seninägematute kõrgusteni.

Kvantinformaatika kaks põhilist eesmärki on välja mõelda, kuidas ehitada arvuti, mis kasutab informatsiooni töötlemiseks pigem kvantmaailma kui klassikalise maailma reegleid, ning mida selle infoga pärast töötlemist teha. Viimane on tihedalt seotud kvantalgoritmidega, mille loomine ei ole just väga lihtne. Ent viimase 10 aastaga on edukaks osutunud 'kvantrajadeks' kutsutava nähtuse ära kasutamine, mida klassikalises maailmas kasutatakse difusiooniprotsesside kirjeldamiseks.

"Kvantarvutid ei ole enam laboratooriumites 25 aasta kaugusel, vaid ma arvan, et me jõuame töötavate prototüüpideni juba 5-10 aasta jooksul," hüüatab töörühma liige ning Suurbritannia Kvantfotoonika Keskuse juht Jonathan Matthews võidurõõmsalt. Peruzzo töörühm on ehitanud seadme prototüübi, mis võimaldab kvantrajasid kasutavaid arvutusi märgatavalt paremini läbi viia, kasutades selleks kahte mööda sirget liikuvat valgusosakest ehk footonit.

Kuigi footoneid kasutavaid kiipe ei kammitse ülimadalad temperatuurid, mida teistsugust lähenemist kasutavate kvantarvutuste läbi viimiseks vaja on, on alaliseks probleemiks olnud optiliste kiipide suurus. Töörühm avastas aga, et kuna uue materjali SiOxNy murdumisnäitaja on tunduvalt kõrgem, võimaldab see ehitada väiksema paindumisraadiusega valguslainete juhte. See omakorda viib väiksemate ning kompaktsemate seadmeteni. "Tulevikus ei saaks me näiteks ülijuhtivuse, fotosünteesi ning teiste praktiliste kvantnähtuste uurimiseks ilma kvantrajasid kasutava kvantfotoonikata mitte kuidagi hakkama," on Matthews veendunud.

Kõige parem oleks võrrelda juhuslikke kvantrajasid suvaliste jalutuskäikudega. Lihtsaima juhusliku teekonna valimiseks võiks münti mitu korda õhku visata ning astuda samm edasi, kui tuleb kull ja kirja puhul samm tagasi. Sellise lihtsa protsessi abil on võimalik väga edukalt kirjeldada näiteks lõhnade levimist ruumis - kui ka kasutada seda juhuslike arvuti algoritmide alusena. Seega saaks suvalisi kvantteekondi kasutada kvantalgoritmide alusena.

Reaalsuses ilmneb tavaelu -ning kvantmaailma objektide nagu footonite liikumisel üks suur vahe. Kvantobjektid alluvad interferentsi nähtusele. Kui footonil on ühest liikumiskanalist teise minemiseks valida kahe teekonna vahel, siis pole mitte mingisugust alust arvata, et footon eelistaks kindlalt ühte teekonda teisele. Matemaatiliselt eksisteerivad vaid nullist erinevad tõenäosused mingi teekonna läbimiseks, mis teatud tingimustel annavad teise kanalisse liikumise kogu tõenäosuseks nulli. Peruzzo kasutas footonite juhtimiseks optilist vahendajat, mis koosnes paljudest säärastest kanalitest, kus footonid võisid ühest kanalist teise liikuda.

Kvantrajad jagunevad laias laastus kaheks, kus ühel juhul liigub kvantosake diskreetselt, mil teisel juhul toimub osakese pidev liikumine. Mõlemad protsessid võimaldavad kvantmehaanika nähtusi kasutavate valdkondade uurimisteks läbi viidavaid raskeid arvutusi tunduvalt aegasäästvamalt lahendada. Näiteks kasvõi tavalise n-dimensioonilise kuubi märgitud tipu otsimiseks kuluva N-sammude arvu on võimalik kahte footonit kasutavat arvutustehnikat kasutades kahandada ruutjuur-N sammuni.

Kuigi näiliselt ei pruugi töörühma ühe footoni asemel kahe footoni kasutamine mingi erilise saavutusena tunduda on tegelikkuses hoopis teised lood. Viis, kuidas need osakesed omavahel interfereeruvad või üksteist mõjutavad, tähendab, et iga footoni lisamisel kasvab arvutuste läbiviimise võime eksponentsiaalselt. Seega, kui ühe footoni abil on võimalik leida 10 lahendust, siis kahe footoni süsteemi puhul kasvab see 100-ks lahenduseks ning nõnda edasi.

Järgmisteks edasiarendustes oleksid efektiivsema identsete footonite allika loomine ning tõhusamate footonidetektorite ehitamine. "Meie jaoks oleks ülim eesmärk kõikide nende tehnoloogiate integreerimine ühele kiibile koos meie keerulisemate kanalitesüsteemidega," ütleb Matthews.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science 17. septembril.




http://teadus.err.ee/artikkel?id=2659&cat=53&pg=1

[Muudetud: 9-23-2010 villu]
Vasta
#6
Lihtsuse mõttes, kasutan ma teaduse asemel sõna IDEE.
Siis asja juurde.. esimene, kõige õudsam oma mõjus oli judaismist sündinud ristiusk ja islam. Neist paariatest
moodustus esimene vaimne katk mistahes ideede vastu, mis eelnesid enne juudiristiislami ilmumist. Oma loomult
oli see paaria juba algselt "meie Jumal on üks ja õige, Tal pole isegi naist!" ja seda puht poliitilistel põhjustel:
maailma vallutamine! Siin juba vahet ei ole, kõik teised, paganlikud ideed, peavad hävima!.. sest muidu meie
hävime. See kujunes kogu ajaloo suurimaks Titaanlikuks heitluseks kus verd on valatud jõgedena ja ebaõiglust
on loodud kogustes kus inimmõistus on valinud (enda säästmiseks) pideva unustamise tee.
Ristiusk, .. kui verest juba süda paha, tuli kergelt mõistusele - taipas, et kuidas ka ei tapaks, aga ideedest üle
ikka ei saa, oli vaja luua mingi oma idee. Seda Ta aga luua ei saanud.. polnud piisavalt head ideed ja Ta hakkas
siit- sealt vaikselt laenama. Et mitte hoogu sattuda (võid lolli peaga endale augu kaevata) leiutas Ta süsteemi
mis võimaldaks Tal ohutult ideid koguda ja neid ka kenasti arhiveerida (sealt see salastamiskomme, vahet pole -
Vatikan v. NSVL). Süsteem osutus edukaks ja näiliselt hakkas elama isegi nagu oma elu, meile tundub, et ohustab
ristiusukirikut ennast!.. aga ei, pole mõtet rumalaid mõtteid pähe lasta. TEADUS töötab temale määratud
programmis ja liigub, Paranähtustest hoolimata, vaikse ettevaatlikusega tulevikku. Aga, endiselt HIRMUL paremate
ideede ees.


[Muudetud: 9-23-2010 Ott Sama]
Vasta
#7
(24-10-2011, 21:18 )mulk2003 Kirjutas:
(24-10-2011, 17:29 )Leena Kirjutas:
(24-10-2011, 17:07 )Thorondor Kirjutas:
Tsitaat:Küsimus: Tuginedes teaduslikele faktidele siis kes/mis tegid viljaringid? Ei tohiks olla ju keeruline?
Läheb ikka keeruliseks, sest võime saada erinevaid ja vastuolulisi vastuseid.
Neid võiks siia koguneda, siis teema sisukus tõuseks hüppeliselt.
Ühed teadlased nimetavad teisi mitteteadlasteks ja peab väga lähedalt vaatama või ise katset kordama, et aru saada, kes neist tõelist teadust teeb.

Lugesin eile Randi foorumis sealsete seletusi viljaringides olevate varte mittemurdumisele, lülide väljavenimisele ja lõhkemisele. Üks väitis, et sellised ongi tagajärjed kui noored viljataimed maha talluda. Vanemate taimedega nii teha ei saavat. Peab kevadel proovima, kuidas vili venib.

See on jah nii, et teaduslik fakt ei pruugi olla tavamõistes fakt ehk tõeline/tõestisündinud asi. Fakt nagu ei tohiks ju olla mittetõeline või ekslik, sest siis pole see fakt? Teaduslik fakt on olevikus fakt sellest hoolimata, kas see tulevikus ümber lükatakse.

Fakt on väide mida saab tõestada. Korduvalt. Hüpotees ei ole teaduslik fakt. Ka teaduslikku fakti saab tõestada korduvalt. Hetkel jääb mulje, et siin on aetud sassi faktid ja hüpoteesid - nagu pudru ja kapsad.
Kõige kurvem on see kui viidatakse mingitele teaduslikele faktidele millel ei ole mingit katet. Isegi tihti peale ei ole olemas selliseid teadlasi kellele viidatakse. See näitab, et loetakse valimatult ja võetakse kõike puhta tõena. Ning mis veel hullem - levitatakse seda kui püha tõde. See on minu isiklik arvamus ja ei kvalifitseeru faktiks.

Väike näide lumeinimestest, teadlastest ja meie enda konnatiigist:
Tsitaat:Oktoobri alguses Venemaa Kemerovo oblastis peetud rahvusvahelisele lumeinimese konverentsile tuli korraldajate sõnul kokku teadlasi USAst, Kanadast, Rootsist ja ka Eestist.

Eesti teadlase kommentaar:
Tsitaat:"Minule oli see Kemerovo konverentsil käik eravisiit ja kedagi ma seal peale iseenda ei esindanud," meenutab hiljutist Siberi-reisi lumeinimese temaatikast huvituv mesindusspetsialist Kalle Toomemaa Lääne-Virumaalt, keda konverentsikorraldajad on püüdnud välja pakkuda kui eesti teaduse ametlikku esindajat.......
....."Ürituse kajastamisel on olnud palju buffi, aga kindlasti ka tõde, nagu selliste teemade puhul tavaline. Kohale olid sinna tulnud põhiliselt uurijad-entusiastid ja mingist teaduslikust ekspeditsioonist ei saa rääkida, sest see oli pigem ekskursioon," ütleb Toomemaa.

Kui mingile nähtusele kleebitakse külge olematute teadlaste ja olematute faktide põhised tõestused, siis sellega rikutakse ära rohkem kui tehakse head. Kõik võis ju nii olla kuid valedega rikutakse ära viimanegi usutavus neisse. Seega arvan, et kui midagi teistele pakutakse siis võiks ka veidi ise kontrollida, uurida, mõelda arutleda või küsida, aga mitte esitada kõike mis ette satub aksioomidena.

Ühtin Leena kirjutatuga - viidatakse mingitele teaduslikele faktidele millel ei ole mingit katet või on sellega labaselt enda huvides manipuleeritud. Samu nippe kasutab ka näiteks kollane ajakirjandus. Lisaks on tõsine kahtlus, et viljaringidest ja ka Kemerovo lumeinimesest on saanud üks omapärane tuluteenimise allikas ja turismimagnet. Loomulikult võib jätta võimaluse, et vähemalt üks rõngas sajast on roheliste mehikeste tehtud.

Kirjutan siia, kuna teema on viljaringidest juba möödas.
Hüpoteesidest mina ei rääkinud. Räägin teaduslikust faktist, kui mainstream teaduse praeguse paradigma terminist.
Kui ise ei ole korduvalt tõestanud, siis on ainuke fakt, et keegi väidab, et see on fakt. See on ka fakt, kui teadlased omavahel lepivad kokku, et on fakt, kuigi tegelikkuses on kuskil viga. Väga paljusid asju igaüks ei saa korduvalt tõestada. Kui tõestatatakse üht ja tõestatakse vastupidist, siis on nii tõde kui vale mõlemad faktid? Seega meil on ainult väited, et miski on fakt, tegelikult me seda ei tea. Lõpptulemusena aksepteeritakse faktina seda, mis mainstream teadus grupp väidab. Seega teoreetiliselt on võimalik ka valet väita. Ma ei ütle, et teaduslikud faktid kuidagi väärtusetud on, vaid lihtsalt nendin seda, et kui keegi ütleb, et miski on fakt, siis see ei ole sama 100% tõtt.

Lühidalt on ju nii, et teadlane uurib ja jõuab järeldusele. Teised teadlased kontrollivad ja nõustuvad. Mõni ei nõustu ka. Ja siis kuidagi otsustatakse, et on teaduslik fakt. Seda teavad ainult teadlased, millised tulemused neil olid ja kas nad rääkisid puhast tõtt. Teadusajakirja minevate artiklite retsenseerimisel ju katseid ei korrata (üldjuhul pole praktiliselt mõtekas). Kui me tahaksime nüüd, et see teaduslik fakt oleks sama, mis see tõeline fakt, siis me peame olema kindlad, et kõik teadlased kamba peale on eksimatud ning üllaste tõe leidmise eesmärkidega. Teadus ei pea alati otsima tõde, vaid andma tulemust.
Uurimisobjektid ja eri juhtumid on siiski erinevad.

Foorumi juurde tagasi tulles, mõni vahest raiub, et tema öeldu on FAKT, selle asemel et rääkida asja sisust.
Vasta
#8
Ma arvan, et probleem pole teaduses endas. "Teaduse tegemine" sarnaneb poliitikaga. Teadus on teadlaste nägu.
Aga põhimõtteliselt ei keela keegi, et inimene võiks uurida paranähusi nagu teadlane. Paraku on paranähtusi keeruline uurida. Küsimus pole ju isegi aparaatides, vaid selles, et nähtused ise annavad end katsete korraldamiseks liiga harva näole. Või pole inimese paravõime piisav katse tegemiseks. Kas teist keegi suudaks olla katsealune teaduslikule parauuringule? Suudate teha korduvalt mingit imet? Mitte et ime juhtub teiega?
Vasta
#9

Saksa Kolmas Riik uuris IIMS ajal väga sügavalt ja põhjalikult paranormaalseid võimeid ja nähtusi - võitjariigid eitavad ametlikuld vastavaid saavutusi (keskendudes vaid sellele, palju kõverninasid vastavate uuringute tõttu otsad andis), kuid kasutavad oma salaprojektide juures neid teadmisi vägagi edukalt.

Parateaduse juures tuleks eristada mitut poolt:
1) Ametlik eitamine ja naeruvääristamine.
2) Sõjaväeluure ja eriteenistuste poolt kasutatavad paranormaalsed võimed, mida vaid kassutatakse "as it is", kuid ei üritatagi süveneda nende sügavamasse olemusse.

Näiteks NLiidu ja Ameerika vahel valitsenud astraalspionaazi juures kasutati "ametliku eitamist" üksteise paravõimekusele kaigaste kodarasse loopimiseks: vastaspoole otsustajate ja järelvalve ametnike teadvust mõjutati läbi astraali ja nad tunnistasid "omade" tegevuse astraalspionaazi valdkonnas "täielikuks jamaks" - nii hakkas "eitamise vale" närima sama oksa millel ise istuti.




Vasta
#10
Minu isiklikul kogemusel baseeruv arusaam teaduse paigalsammumisest ja dogmaatilisusest tuleneb kaasaegse teadussüsteemi hierarhiast: iga pealekasvav teadlaspõlvkond peab edasijõudmiseks pälvima enesest hierarhiliselt kõrgemalseisvate teadlaspõlvkondade heakskiidu. Paraku on aga reaalne seis selline, et ametlikult tunnustatud (tunnustatud just hierarhiliselt ülespoole jõudnute ehk nn akadeemikute poolt) paradigmat kõigutavad uurimissuunad välistatakse juba eos. Niiöelda noor teadlane peab olema sigakannatlik, et närida läbi sellest hierarhiast ja alles siis kui ta on saavutanud teatava positsiooni, saab ta välja tulla oma algse originaalse ideega, mis ei sobitu üldtunnustatud dogmadega. Ka siis pole veel garanteeritud, et tema ideed ja uuringud toetust leiavad, sest alati on olemas üldisesse hierarhiasse kivistunud ideefiksid, mis teevad kõik selleks, et senine struktuur püsiks ja kõikuma ei hakkaks.

Võrreldes ajaga, mil maakera lameduses kahtlema hakati või hakati avastama, et Maa polegi päikesesüsteemi keskpunkt, pole suurt miskit muutunud. Teadust iseloomustab, ja on viimastel sajanditel kogu aeg iseloomustanud, võimustruktuur ehk hierarhia ja kõik taandub rahale. Võimatu on taodelda ja saada grante suundadele, mis kõigutavad üldisi tõekspidamisi, mida tunnustavad ja peavad tõeks need, kes grante jagavad ja jagajad on paraku just hierarhia ülemistel redelipulkadel istujad. Valitsevaks on kas teadlik või alateadlik hirm, et koos paradigma nihkega muutuvad seniste "valitsejate" senised tööd väärtusetuks ajalooliseks pahnaks ja senistelt akadeemikutelt võidakse hakata küsima ebamugavaid küsimusi, et kuidas te saite saavutada oma töös hoopis vastassuunalisi tulemusi ja kuidas te ei näinud, et tõde on hoopis kusagil mujal?

Kaasaegne teadussüsteem, oma hierarhilise ülesehituse ja diametraalselt vastandlike lahutatud süsteemide tõttu, on pidevas piirisõja seisundis. Ma toon näite njuutonliku füüsika ja kaasaegse kvantfüüsika najal: üritatakse leida piiri mehhaanika ja kvantmehhaanika vahel. Mõlemalpool rindejoont on akadeemilises teadussüsteemis teadlased, kes üritavad oma niinimetatud mõjusfääri piire paika panna - kvantfüüsikud üritavad nihutada piire mikromaailmast makromaailma suunas ja njuutonlikud füüsikud kaitsevad omi positsioone togmaga, et kvandindus tegeleb mikromaailmaga ja meie makroga, leidmata mingitki võimalust lasta see piiritüli lahti ja leida ühisosa ning võimalust füüsika kokkusulandumist ühtseks füüsikaks, mis oleks suuteline ennustama kõike kõiges. Seesama füüsika on jaotatud kümneteks erinevateks juppideks ja iga jupijumal kaitseb omi positsioone lihtsa dogmaga, et mida teab biofüüsik astrofüüsikast ja mida teab meedik üldse füüsikast ja veelvähem kvantfüüsikast. Ongi kõik. Teaduses on sõda, mille ainsaks eesmärgiks on teaduskindralite positsioonide kindlustamine ja selles sõjas pole keelatud ka kõige räpasemad relvad nagu naeruvääristamine, faktidega (olgu need tõesed või mitte, aga nad on üldtunnustatud) vehklemine, üldiste tõekspidamistega (pange tähele, et juttu on sellest, mida tõeks peetakse, mitte sellest, mis tõde on) tembeldamine.

Kord küsisin oma lapsepõlvesõbralt, kes õpetab üliõpilastele geneetikat, et mida ta arvab epigeneetikast. Tema vastus oli lihtne ja pragmaatiline: huvitav teema, ilmselt pakub see teemaarendus välja palju huvitavaid ja edasiviivaid lahendusi, kuid selle eest meil grante ei jagata, aga mul on naine, kolm last ja majapidamine majandada-elatada ja geenivaramu maksab mulle päris head palka.

Teadvuse uuringutes ei saa ju inimesed, kes on saavutanud oma kraadid ja sissetuleku teadvuse kui biokeemiliste protsesside kõrvalprodukti uurimisega, loovutada oma positsioone neile, kes väidavad ja ka tõestavad, et teadvus pole lokaliseerunud ja näikse töötavat hoopis vastandsuunal väljast sisse ja mitte vastupidi (näiteks seesama Rupert Sheldrake).

Mujal maailmas näikse nn lahing teadushierarhiat õõnestada ja kummuli lükata käivat kahel rindel. Eestis on see paradigma nihe suisa jäätunud seisus, sest jõud on ebavõrdsed ja Eestis puudub igasugune iseseisev teadus, sest kogu teadusressurss tuleb vaid akadeemilisest läänest (olgu see siis Ameerika või Euroopa) ja nn alternatiiv on vaid paralaste pärusmaaks, keda akadeemia niikuinii tõsiselt ei võta.

Lisaks kõigele on teaduse tegelik alus, filosoofia, muudetud täielikuks paariaks. Mis asi on filosoofia? Lihtne kreekakeelne liitsõna on ju otsetõlkes armastus teadmiste vastu. Kui ma kogun teadmisi ja mulle meeldib see tegevus ning ma tõeliselt armastan teadmisi ning lõpptulemusena sünteesin senisaadud teadmiste kvantiteedi alusel uue teadmiste kvaliteedi, siis akadeemiline füüsik (konkreetne näide suisa minu enese elust ja tegevusest) nimetab mind avalikult filosoofiliseks mulisejaks ja seda mitte sugugi toetaval moel vaid ikka toonil, et vaadake, mida see ullike patrab. Vahva, esteks minu armastus teadmiste vastu on lihtsalt üks naeruväärne veidrus ja sellega olen ma juba akadeemilisest diskussioonist kõrvaldatud. Siis leiab keegi, et ma olen kunagi tegelnud kalakasvatamisega ja juba ongi mul tempel peal, et see tohman on ju vaid kalakasvataja. No ja siis tuleb kõige krooniks välja, et ma olen hariduselt loomaarst ja kõik... sitased kummikud, käsi lehma perses... mida see üldse maailmast teab.

Nii töötab kogu tänapäevane dogmatismil rajanev teaduslik-religioosne akadeemia, millel on ülalt ahenev redel ja tippu jõuavad vaid need, kes enese maha salgavad või need, kes pole iseennast kunagi üleski leidnud.
Vasta
#11
Räägime parem lihtsalt teadus on selle raha nägu mis iga uue avastuse pealt kasumit loodab. Areneda saab ainult see osa teadusest mida saab rahaks teha ja rahaga mõõta, muu jaoks lihtsalt keegi ei anna raha.
Samas on teadus seotud ka usundiliste tagaplaanidega, erinevate usuvolude taga on erinevad üsnagi reaalsed meist mailmatundmises targemad tsivilisatsioonid ja tänane maailma valitsev usukomplekt pole sugugi huvitatud teadusest mille tulemusel oleks inimeste käes tasuta energia, tasuta toit ja õigus rännata laiemalt kui maapalii piires.
Võtame või näiteks kuulsa serblase Tesla, oma viimase poole elust veetis ta pidevalt ühes teises maailmas ja katsed tegi seal siin tegi katseid ainult lõpliku töötava seadme kokkupanekuks, kellega ta suhtles teavad ainult tema rahastajad, juut ütles tasuta energia kohta lihtsalt, kuhu ma siin voolumõõtja panen ja pani rahakoti tasku tagasi, oligi tasuta elekter ja transport selle kaudu lõpetatud.
Moskvas kasutatakse veel tänagi mõnel pool keerisvooludel põhinevaid küttesüsteeme kus veekeeristest ammutatakse kuni 30 protsenti tasuta soojust küttesüsteemi, miks Tallinn ei ole neid seadmeid täis ja ainult küttehind majades kerkib nagu pärm.
NSVLis oli palju instituute, mis arendasid neid tulevikutehnoloogiaid, kui juudid kommunismi erastasid siis lõpetati päevapealt saksa teaduse pärandi uurimine peale sõjaliste tehnoloogiate ja teadlased jäeti nälga.
Täna saab areneda ainult sse teadus mis suurendab raha ja raharahva võimu maailma üle. Millegipärast ise nimetavad nad ise seda arengut juhitud kaose teooriaks.
Vasta
#12

Praeguse rahandusliku süsteemi juures saaks teadlane olla "sõltumatu" vaid siis, kui ta on omale eelnevalt kindlustanud nö "rantiee elu", st ta suudaks ennast ära elatada ilma reaalset tööd tegemata.

Üldlevinud arusaam on selline, et rantiee elu elaval inimesel on 30-toaline loss, mitu limusiin, mitu teenijat, jne - samas peaks rantiee määratluse alla sobima ka prügikasti kõrval haisev joodik, kes elatub oma räämas korteri väljaüürimisest (st joodiku vajadused elule on olematud, seisnedes vaid viina joomises, ning raha selleks laekub räämas korteri üürimisest - muidugi eeldaks see teatud põhimõttekindlust, et korterit maha ei müüdaks, kui jooksva kuu üürirahad maha on joodud).

Teadlane võiks omale luua midagi "vahepealset": kolib linnast maale vanavanemate tallu elama (vanadel maamajadel pole pangalaene, küttepuud saab oma metsast, ning suure osa toidust saab ise kasvatada), natuke raha elektri ja interneti jaoks saaks ta oma linnas tühjaks jäänud korteri üürirahade eest, või aktsiate tulust, jne.
Tüüpiliselt kulub teadlasel "pool ajast" igasugu toetusraha avalduste koostamiseks, ning kohustuslike sisutühjade artiklite koostamise peale - kui sama aeg kulutada maal asuva majapidamise käigushoidmise peale, siis vahet ju pole - boonuseks oleks see, et saaks uurida seda mida tahad uurida, mitte aga seda mida grandirahade omanikud lubavad uurida.

Selline pradigma muutus teadlase elus nõuaks teatavat "majandusliku mõtlemist" - suurim "häving" rahamaailmale poleks mitte see, et teadlane uurib mida ta tahab - vaid see, et majanduslikult mõtlev teadlane hakkab oma leiutisi iseseisvalt realiseerima/tootma, st ei müü enda patante ja oskustevet kalevi alla panemiseks, vaid asub neid reaalselt tootma: nii variseks "arengu pidurdamisel" põhinev rahamaailm väga kiiresti kokku uute tehnoloogiate plahvatusliku pealetuleku tõttu.

Vasta
#13
Rupert Sheldrake promob oma uut raamatut "Science Set Free" (UK - "The Science Delusion").
http://www.youtube.com/watch?v=UPccMlgug...ture=g-u-u
http://www.youtube.com/watch?v=uD2qScZlvYE
http://www.skeptiko.com/184-dr-rupert-sh...rom-dogma/
[Pilt: scaled.php?server=155&filename=sciencese...es=landing]

Võtab läbi 10 materialistlikust maailmapildist tulenevat dogmat.
1.That nature is mechanical.
2.That matter is unconscious.
3.The laws of nature are fixed.
4.The totally amount of matter and energy are always the same.
5.That nature is purposeless.
6.Biological inheritance is material.
7.That memories are stored as material traces.
8.The mind is in the brain.
9.Telepathy and other psychic phenomena are illusory.
10.Mechanistic medicine is the only kind that really works.


Kriitikat tema aadressil leiab sealt (ing.k):
http://www.amazon.co.uk/product-reviews/...ewpoints=0
Vasta
#14
[Pilt: sthorpe150x150jpg.jpg]
Simon Thorpe on Prantsuse Riikliku Uurimiskeskuse (CNRS) uuringudirektor ning Aju ja Kognitiivsus Uurimiskeskuse (CerCo) asedirektor.
Teatud grupp ("Incognu") inimesi palus tal rääkida paranormaalsusest ning antud videos ta seda teebki.
Tema peamised seisukohad on:
Kas paranormaalseid nähtusi saab uurida teaduslikult? JAH!
Kas on oluline uurida antud nähtusi? JAH!
Kas on veenvaid tõendeid, et fenomen eksisteerib? JAH!
Kas see näib mõistlik? JAH! - See aitab selgitada teadvuse evolutsiooni.
Kas on olemas võimalikku seletust? JAH - võimalusi on... kvantfüüsika, entanglement....

Lisab, et paranormaalsed nähtused on peavoolu teaduse poolt seni suuresti ignoreeritud ning seda on ta ka ise seni teinud. Peamiselt ignoreeritakse seepärast, et need nähtused ei mahu materialistlikku maailmapilti, mis domineerib hetkel teadust.
Räägib R.Sheldrake ja D.Radin tegemistest ja veel nii ühest kui teisest ning plaanib ise paranormaalseid nähtusi tõsiselt uurima hakata.

See peaks olema väga positiivne uudis kõikidele parahuvilistele, et sellise kaliibriga tegelased julgevad kapist välja ronida Smile

Vasta
#15
▶ Ancient Knowledge full movie - YouTube
Ma arvan, et see video sobib siia nagu rusikas silmaauku. Juttu on iidsetest teadmistest mida ametlik teadus on ignoreerinud juba pikalt. Kuldlõige, aatomite tühjus jne jne.

Download Ancient Knowledge (Mini Series) Torrent
Vasta
#16
Tegelikult tuleks siinkohal aluseks võtta ülikoolide algus ja ajalugu. Olid ju esimesed ülikoolid kristlike ja islamistlike kloostrite juures kloostrikoolid. Ka täna on iga ülikooli kohustusikuks osaks usuteaduskond kui teaduse ideoloogiline aluspõhi, kristliku loogika järgi ei mingeid muid tajusid peale väliste. Ainult keha ja tema aistingud.
Seega et väljuda dogmaatilisest teadusest, tuleks luua teiste usundite kloostrikoolid koos nende usundite ideoloogia ja maailmatunnetusega, näiteks juutide maailmatunnetus on just kristlikule teadusele vastupidine, loomohvrite toel on enamikul rahvast võimalus liikuda ülemistes maailmades kus moodustub reaalsus ja seda pimestatud kristlike kõrgharidusega kloostriteenrite toel oma kasuks ümber mängida.
Ega muidu Tiibeti budistlikke kloostreid huidest hunveipingidel lastud täielikult hävitada, ikka selleks, et allutatav mailm oleks lihakehad ja kaoksid usukolmiku kommunism islam ja kristlus vastased. Esoteerilised teadmised ainult judaismil ja islamil.
Vasta
#17

Hea video, ecxu!
Nagu ma aru sain - antigravitatsiooni ja magnetismi saladus vabamüürlaste käes.
Ka Coral Castle kohta saab juurde teavet, sümboolikat jne.
Rääkimata muidugi filmi algusest, millele ka need, kes iidsete teadmistega üldse seni kursis ei ole, võiksid pilgu peale heita.
Vasta
#18
Kui ma õigesti aru saan, siis on tegu siiski teemaga mis peaks dogmasid teaduses käsitlema mitte ulmeteemasid või usudogmasi teadusele juurde lisama.
Vasta
#19
(09-08-2013, 16:28 )VironShaman Kirjutas: Tegelikult tuleks siinkohal aluseks võtta ülikoolide algus ja ajalugu. Olid ju esimesed ülikoolid kristlike ja islamistlike kloostrite juures kloostrikoolid. Ka täna on iga ülikooli kohustusikuks osaks usuteaduskond kui teaduse ideoloogiline aluspõhi, kristliku loogika järgi ei mingeid muid tajusid peale väliste. Ainult keha ja tema aistingud.
Hakkasin uurima ja sain teada, et maailma vanimaks ülikoolis loetakse Marokos asuvat 859. aastal asutatud Fèzi ülikooli.
859. aastal Fesi asutatud Al-Karaouine’i ülikool on oma asutamishetkest saadik olnud moslemimaailma üheks olulisemaks vaimulikuks ja hariduslikuks keskuseks. Ülikool pääses ka Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige vanem jätkuvalt tegutsev kõrgharidust andev asutus.
Keskajal mängis Al-Karaouine'i ülikool juhtivat rolli moslemite ja euroopa kultuuri ja teadmiste vahendajana. XIV sajandil sai Fesis haridust 8000 magrebimaade ja Egiptuse üliõpilast.
Ülikooli on lõpetanud terve rida väljapaistvaid islamimaailma teadlasi ja seal õppisid ka Euroopast pärit teadlased. Läänemaailmas kõige tuntum Al-Karaouine'i ülikooli lõpetaja on kindlasti Rooma paavst Silvester II, kes levitas Euroopas araablaste matemaatika- ja astronoomiaalaseid teadmisi ning tänu kellele kasutame me tänapäeval araabia numbreid.

http://www.kcgrupp.ee/maroko/?content=32

Esimesed tänapäevases mõistes ülikoolid tekkisid islamimaailmas mošeede juures juba tuhat aastat tagasi. Usk ja teadus toimisid seal väga sõbralikult kõrvuti, ilma igasuguste vastuoludeta.
See Maroko ülikool on ka maailma vanim akadeemilist kraadi väljastav ülikool.
Kasutades babüloonlastelt, egiptlastelt, kreeklastelt, hiinlastelt ja indialastelt saadud teadmisi, arendasid moslemid läbi teadusliku täpsuse ning eksperimentide edasi pea igat teadusvaldkonda.

9.-13. sajandil töötas Bagdadis kaliifi valvsa pilgu all Tarkuse Koda, mis kujutas endast üheaegselt raamatukogu ja tõlkekeskust.
Nii näiteks on tänapäeval meieni jõudnud Aristotelese ja Platoni teosed, mis samal ajal, kui keskaegne kirik need kõik paganlikeks tembeldas ning hävitada lasi, Tarkuse Kojas araabia keelde tõlgiti ning renessansiajal läbi Hispaania uuesti Euroopasse jõudsid ning tagasi Euroopa keeltesse tõlgiti.
Peale tõlketöö tegeldi Tarkuse Kojas, nagu ka ülikoolides üle terve islamimaailma, väga aktiivselt ka teaduse arenguga. Pole siis ime, et arendati väga kõrgele tasemele nii paljusid teadusharusid, mille hulka kuuluvad näiteks meditsiin, matemaatika, füüsika, keemia, astronoomia, geograafia, arhitektuur jne.
Igatahes ei sega usk teadust tegemast. Tolleaegseid saavutusi saab siit lugeda:
http://www.islam.pri.ee/index.php?id=499

Vanema aja teadlased olid ju kõik usklikud. Näiteks kõik me teame Newtonit. Vähesed aga teavad, et ta oli alkeemik, omas vabamüürlikke vaateid, uuris sakraalgeomeetriat ja numeroloogiat, uskus, et Piibel sisaldab salajast koodi (Teema Piibli kood).
Usk ja teadus on vägagi omavahel seotud.
Vasta
#20
Nii kaua kui on olemas religioonid ja ideoloogiad on ka dogmad.Ei pääse sellest kuskil.Vaadake kasvõi meiega suhtlevaid poliitikuid nn eliiti kes meiega räägivad dogmade ja standartsuse keeles.Sõnad e märksõnad mida kasutatakse reedavad neid.Rahvas kuskil ei ole rahul,kus,ilmselt sauna laval sõimavad.Miks ei ole rahul jne.Sellised tegelased on süsteemi poolt antud väike juhtroll meie juhtimiseks.Mind nt on viimasel ajal üks endine poliitik rünnanud ja laimanud.Paraku pole see tegelane ühtegi korda minule vastanud.Kas kardab või pea kellekski mind.Ma olen inimene kes ei allu süsteemile ja stardantsusele.Süsteeem saadab ühe räigemaid rünnakuid minu vastu.Mida teha?.
Vasta
#21
Telegramis ilmus arutlus teaduse vandenõu kohta.
Mõned väljanopped.

Teadus peaks alati ja igavesti keskenduma n-ö tõeotsingutele, aga juhtus nii, et teadus kaaperdati ja sündis dogma, millesse tuleb uskuda, seega ei tohi me isegi enam oma arvamust avaldada ega teaduses kahelda.

Teadus ignoreerib spirituaalsust aga teadus ütleb, mis on reaalsus – kõlab nagu räpi riim. Teaduse arvates toimus suur pauk ühe või teise „tõestuse” ettekäändel. Nad ütlevad, et evolutsioon on fakt, sest meil on selline tõestus. Aga samas on olemas väga palju spirituaalseid ja üleloomulikke tõendeid, mida teadus on otsustanud eirata. Kuna teadus on üles ehitatud valedele, siis nad ei saa seda enam ümber konstrueerida, seega kõik, mis nad teha saavad, on vältida reaalseid tõestusmaterjale ning ainult naeruvääristada mitteuskujaid. Paljud inimesed on investeerinud terve oma karjääri, elu ja au teaduse pettusesse ning nad teevad ükskõik mida, et see pettus kuidagigi moodi veel koos püsiks. Inimesed, kes koostavad kooliõpikuid, on rikkad. Inimesed, kes ütlevad, et ärge uurige vandenõuteooriaid, on ülirikkad. Inimesed, kes ütlevad meile, mis on reaalsus ja et Marsil on kulgur, elavad lossides ning nad reisivad politsei- või sõjaväeeskordi saatel.

Olemas on kahte teadust: teaduslik meetod ja dogmaatiline teadus

Näiteks kes viib läbi vastastikused eksperthinnangud NASA suhtes? Mitte keegi, seega NASA tegevus ei saa olla teaduslik tegevus. Kui mitte keegi ei saa NASA väiteid järgi kontrollida, siis see on pseudoteadus.

http://www.telegram.ee/nwo/teaduse-vande...-teadusism





Vasta
#22
Telegram tema tundud headuses...irw Aga olgu.

"...Mida on NASA või SpaceX teinud inimkonna heaks? Too mulle üks näide, kuidas on sinu elu paremaks muutunud tänu nende tegevusele?..."

NASA on viinud orbiidile GPS satelliidid. Tänu nendele ei pea ma enam kaugemale sõites eelnevalt kaartidega mässama, vaid trükin sisse aadressi ning hakkan sadud juhiste järgi sõitma. Ja olen paari tuhande kilomeetri pärast täpselt mulle vajaliku maja ukse ees...märksa mugavam asjatamine kui veel 15 aastat tagasi.

"...Enamus inimesi ei huvita faktid, numbrid ja tõestused, vaid neid huvitab, mida teised inimesed nende ümber usuvad ja tõeks peavad..."

Sellega olen aga igati nõus. Lisaks veel vaid niipalju, et kui numbreid , fakte ja tõestusi lugeda ei viitsi või numbritest järeldusi teha ei mõista, siis kuulutame selle lõdva randmega "demagoogiliseks jamaks"...jah, just Tyto Albat pidasin silmas...

Aga kokkuvõttes on see artikkel silmapaistev jura. Fakti, et nii mitmedki inimesed on aastaid pärast kodust lahkumist sinna vastaspoolt tagasi jõudnud (ja nii mõnigi on selle tee võtnud ette puhtast huvist maakera ümarusest sotti saamiseks), ei saa ju ometi tõena võtta...
Vasta
#23
Aga mis see 21. sajandi suurim religioon siis on kui see ei ole teadusism?
Ja kas me siis tohime oma arvamust avaldada ja teaduses kahelda? Jäänud on küll mulje, et ei tohi. Juba ammu ei tohi.

Teadus on tehtud võimalikult igavaks, nõnda on saadud massid aksepteerima midaiganes teadus välja pakub. Kuidas muidu selgitada, et ükskõik millist teadusuudist ära tuua ükskõik millisesse teemasse, jääb postitus üksi tuules lehvima. Keegi huvi ei tunne. Kedagi ei huvita. Rohkem huvi on poliitika ja sõjategevuse vastu. Samas sõjategevuse lõpptulemus on ammu teada.
Vasta
#24
(13-08-2013, 21:32 )Black Goat Kirjutas: Nii kaua kui on olemas religioonid ja ideoloogiad on ka dogmad.

Dogmadki on olulised. Teaduses toimub uut küllalt palju ja tihti. Selle kõigega jooksvalt kursis olema ei ole valmis kaugelt igaüks. Seega tehakse üldistusi...
Ja see on ju ainult üks aspektSmile

Dogma ei ole sõimusõna kulla sõber!
Vasta
#25
(02-01-2017, 12:10 )positiivne Kirjutas: Dogmadki on olulised.

Laiemas tähenduses on dogma mistahes vaidlustamisele mittekuuluv väide, seisukoht või hoiak.

Kaasaja teadus on religioon, samasse patta sobivad ka materialism, realism ja statism (ka etatism- toim.). Religiooni definitsioon: uskuda midagi ilma tõenditeta.

Üldjuhul ei tee teadlased enam teadust vaid nad kordavad seda, mida neile pähe tuubitakse

Näiteks Isaac Newtoni „Principias” avastati 300 aastat peale selle ilmumist viga, kui 1987. aastal andis Chicago ülikoolis professor üliõpilastele koduseks ülesandeks Newtoni üks võrrand endale selgeks teha. Üllataval kombel avastas üks üliõpilane, et 300 aastat teadlaste piibliks peetud raamatus on viga. See, et 300 aasta jooksul polnud mitte keegi avastanud seda viga, näitab, et mitte keegi polnudki seda „Principiat” kunagi otsast lõpuni läbi lugenud. Akadeemikud mõtlevad, et „oo see on ju Newton, järelikult on kõik õige”. Tegelikkuses on Newtoni teooriad kõigest TEOORIAD, mis on lisaks ka niivõrd segased, et sellest polegi võimalik kellelgi aru saada.
http://www.telegram.ee/nwo/teaduse-vande...-teadusism



Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Subjektiivsus, objektiivsus ja teadus raxsade 114 100,958 19-10-2012, 19:18
Viimane postitus: Müstik

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat