(17-09-2012 12:43 )Akronüüm Kirjutas: Nokitseja.
Mis puudutab toda lehekülge. Nagu ütlesid, just nimelt ühte väravasse see ongi.
Majandusega on selline lugu, et see saabki igal ajal "hästi hakkama". Saab ilma keskpangata, saab koos keskpangaga. Kummas paremini? Sõltub kelle poolt vaadata. Piisab põgusast pilgust USA deflatsiooni- ja inflatsioonistatistikale kui on selge, et on oluline vahe ( enne ja pärast viimast 1913a keskpanga asutamist) majanduskeskkonnas. Enne keskpanga asutamist vaheldus keskkond oluliselt kiiremini. Sügavatele deflatsioonidele järgnes väga kõrge inflatsiooniga perioodid. Ja seda tänasega võrreldes ikka meeletu amplituudiga. Pole raske arvata mida tegi tööturg sellises keskkonnas.
Ja paljuvihatud spekulantidele ja turufundamentalistidele oli see kuldaeg. Keskpanga puudumine andis nendele karmi kuid võimalusterohke keskkonna. Aga tavalisele keskmisele inimesele oli see tänasest ikka märksa keerulisem keskkond orienteerumiseks. Nii tööturu kui ka rahalises mõttes, seda julgeksin küll öelda. Pärast keskpanga loomist ja rahapakkumisega opereerimist on keskkond ikka märksa stabiilsem. Kõige karmimad ajad on tööturu jaoks deflatsiooniline keskkond. Pärast keskpanga loomist on selliseid esinenud ikka harva. Just võrreldes eelneva ajaga. Suur Depressioon 30-ndatel muidugi välja arvata. Hoopis on see asendunud pideva mõõduka inflatsiooniga. Ja seda saab küll keskpanga "teeneks" lugeda. Selline olukord soosib just suhteliselt stabiilsemat tööturgu ja pika horisondiga investoreid. Ja palju vähem spekulante. Mis vahe on investoril ja spekulandil ei viitsi praegu küll seletada.
Lihtsalt meile kes me elame tänases maailmas ei kujuta lihtsalt väga hästi ette mida tähendab pideva languse vaheldumine ülikõrge inflatsiooniga. Stabiilsust päriselt ilmselt ei saavutatagi, aga enamuse jaoks on keskpankade olemasolu keskkonna stabiilsemaks teinud vaieldamatult.
Seega väga lihtne on öelda, et keskpanka pole vaja, aga lihtsalt arvuti tagant seda jutustada ongi alati lihtne. Kuid reaalsuseks tuleb siis ka tegelikult valmis olla. Ja see reaalsus ei pruugi sugugi enamusele meist meeldida. Nagu ütlesin, sõltub kes sa oled.
Loomulikult ei ole keskpanga tegevus alti see võluvits millele takka kiita. Suur Depressioon oli osaliselt ilmselt ka keskpanga intressipoliitika süü ja praegune tegevus kätkeb endas loomulikult riske. Aga risk on kõikjal ja kõiges. Tulevikku ei näe ka keskpank. Aga see on majandusteadlast ja akadeemikute pärusmaa ja vaidlus.
Aga vandenõu on igaühe vaba tahe uskuda või mitte. Oletamine ju jääb. Nagu ütlesin on minu arvates tänane olukord finantsevolutsiooni tulemus. Ja kui kunagi leitakse, et keskpanka ei ole vaja ja nii on parem, siis nii saagu. Jumala eest, eks siis aeg jälle näitab kuidas oli. Mõni ehk võidab, mõni ehk kaotab, kes on rahul, kes mitte. Aga aru tuleks saada mida siis tahetakse. Minu arvates on viimase sajandi jooksul järjest kaugenetud majanduskeskkonnast nimega "üha suurem osavus ja võimekus teisi nahka panna". Lausa nii hullusti, et mõni kutsub seda sotsialismi kriisiks. Jäägu see igaühe enda arvata kuidas sellega täpselt on.
Su juttu lugeda on huvitav ja ka kasulik-vajalik, sest seegi on ühte väravasse.
Ega ma neist rahavahetajatest niisama suusoojaks rääkinud, samamoodi lähed Sa mööda
sellest, et kõik USA keskpangad on olnud eraettevõtted. Eraettevõte, mis kontrollib riiigi
majandust ja poliitikat? Igasugused valimised on selle taustal selge farss ja demokraatia
etendamine.
Teiseks Sa kriisidest rääkides pisut luiskad - kõik tõsised majanduskriisid USA-s on olnud
seotud survega keskpanga loomiseks või selle võimu hoidmiseks-suurendamiseks. Alati on
nad tekkinud kuidagi väga sobival hetkel, alati on tõestatud ka nende kunstlik päritolu ja mis
kõige imelikum, alati on süüdistatavad pääsenud terve nahaga. Isegi alustatud kohtuprotsessid
on vaikselt vaiba alla lükatud. Kuidas see käib on hästi näha siin kohapealgi.
Ühtki USA presidenti pole mõrvatud majanduskriisi pärast, ükski "häiritud vaimuga" kodanik
pole seda vaevaks võtnud.
Eraomanduses keskpank peab ikka väga magus asi olema kui selle nimel tapetakse ja
eelnevat arvestades pole ta üldsegi mitte majanduse stabiliseerimise-edendamise nimel loodud.
USA valisin näiteks seepärast, et vandenõu joonistub selgelt välja, Euroopa on olnud palju
rahutum ja siin on selgeid seoseid väga raske tõestada - alati on kusagil mingi nagin käimas
olnud.
Vahepeal, nagu märkasin, on excubitoris sõna võtnud ja sama ägedalt

Kõrvalt vaadates hakkas asi nalja tegema, meie tõestame nii et higipull otsa ees ja tegelikult
Sa ju ei eitagi manipuleerimist, Sa eitad vandenõu. Grupp isikuid manipuleerib, aga vandenõud
ei ole... no tore!
Nüüd selle põhilise juurde, mis mind pikka aega häirinud on. Soovitused kokkuhoiuks ja raha
mõistlikuks kasutamiseks on elementaarsed ja kõigile justkui iseenesestki mõistetavad. Kena.
Lisanduvad veel selgitused ja õpetused raha õigeks investeerimiseks ja riskide arvestamiseks-
maandamiseks jne jne. Seegi tundub ilus olevat, aga ei ole seda mitte. Ei ole, sest põhineb
kavalal arvestusel. Toon mõned elulised näited.
Kurdeti liiga kõrgeid kõnehindu, Eesti Telefon vastas: helistage vähem.
Helistatigi vähem, sellele reageeris Eesti telefon kõnealustustasu kehtestamisega.
Hiljem hakkasid tekkima kõikvõimalikud paketid jmt. Aga nii, et kui hoiad kokku siit, siis
kooritakse sealt.
Eesti Energial rida pakette, aga kõigil konks küljes - kui hoiad kokku siit, siis kooritakse sealt.
Küttepakett eeldab ulmelist tarbimist ja kokkuvõttes karmi kulu, kuigi kilovatt-tunni hinne
justkui selle jaoks mõeldud. Sama on päev-öö arvestusega. Ja proovigu rahvas summaarset
tarbimist muuta, kohe tekib mõni lülitustasu vmt. lisamaks.
Pangad teevad samamoodi ja valvavad väga hoolikalt, et rahvale liigset raha tasku ei jääks.
cccp-s korrigeeriti perioodiliselt hindu ja palkasid, ikka nii et taskusse liigset ei jääks.
Tänapäeval on see lihtne, sest elektroonse asjaajamise tõttu on ülevaade praktiliselt
reaalajas. Vaielda pole siin midagi, hiljutine uudis teatas, et USA-s on rahva ostujõud
viimase 30 (kolmekümne!) aasta jooksul kasvanud 5% (vaid 5 protsenti!). Seda Su kiidetud
majanduskasvu juures. Samas nõustun Su'ga - ostujõud on tõesti stabiilsena püsinud.
Muide, võlad elaniku kohta on selle aja jooksul kasvanud kordades.
Igat sugu investeerimisõpetused aga põhinevad sellel, et enamus mullitamisega ei tegele.