•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 11
  • 12
  • 13(current)
  • 14
  • 15
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Maailma majanduslangus
Euroruubeli postituses on kõik õige ja samas on kõik vale. Õige, on see, mis kogu loost läbi kumab.
Vale, on sõnad, mis seda olulist kuma peidavad. Kuma pole midagi muud, kui uus taani.mongoli maailmakord.
Raha- ning orjaturud on alati olnud taani.mongolite kotrolli all. Ja - taani.mongolid - uus inimtõug, just
mõtlesin välja.

Kuna rahaturud ruulivad, siis majandus reeglina kiratseb. St. seda, et rahavoogude kontrolli ning voogudega
on võimalik manipuleerida majandusega vastu viimase enda seadusi. Majandusriismeid siis kutsutaksegi reaal-
majanduseks. Sest kui vohavat algatust ning initsiatiivi tiheda rahaturu paratamatusega kammida, siis saamegi
majanduspaljaku e. lootusetu reaalsuse.


Vasta

[Kuna rahaturud ruulivad, siis majandus reeglina kiratseb. St. seda, et rahavoogude kontrolli ning voogudega
on võimalik manipuleerida majandusega vastu viimase enda seadusi.]



Ott, turg viibib suuresti tulevikus ja on tulevikuootuste peegeldus. Sealjuures umbmäärase ajalise nihkega nö reaalmajanduse suhtes. Aga tegelikult ei ole mõtet neid kahte eriti vastandada. Aktsia-, võlakirja-, rahaturud jms kuuluvad ühe tugeva ja laiapõhjalise majanduse juurde. Ja täiendavad teineteist. Nähtud korduvalt kuidas inimesi ajab segadusse tõusev turg, samal ajal kui reaalmajandus veel kiratseb, ja vastupidi. Turg koosneb inimestest, ja teadagi, inimesed on ekslikud. Ehk vahel on see õigustatud, vahel mitte. Isiklik kogemus aga ütleb, et turg on üsna kuradima hea tuleviku ennustamisel. Julgen öelda, et enamasti parem kui analüütikute ja majandusteadlaste konsensus. Aga muidugi, tuleviku ennustamine on tänamatu töö ja buumid ja krahhid jäävad ilmselt igavesti toimuma. Paratamatus.
Ja muidugi on sul õigus, et turgude ja majandusega manipuleeritakse. Ei ole ju mingi saladus, et rahanduse kaudu meie käitumist püütakse suunata, manipuleerida kui soovid. Kui säästad liigselt, püütakse sind panna rohkem tarbima või investeerima, ja kui tarbid ja investeerid liigselt, püütakse sind jällegi panna rohkem säästma (intressipoliitika). Vahel õnnestub paremini, vahel halvemini. Aga ikka selleks, et kasvu optimeerida. Mina võtaks seda kui meie kollektiivse kasvufetiši ilmingut.
Aga noh, kes siis kasvu ei taha! Kasv annab tööd ja leiba, perspektiivi paremale materiaalsele tulevikule, mõnele isegi külluse, teisele jälle elu mõtte...Smile Sest niipea kui kontraktsioon tekib on rahvas tänaval, ettevõtted kahjumis ja üldine olemine kaunis ebamugavSmile

Vasta
Probleem on selels, et Wall Street teenib rekordkasumeid, aga reaalmajandusse see raha enam ei jõua. Kasvava vaesuse ja inflatsioonide ja võlgade tõttu ei ole mõtet kusagile investeerida. Samas puuduvad pankuritel ja nende lõa otsas olevatel poliitikutel ( ükskõik, kes valitakse) igasugune tahtmmine eelpool mainitud probleemi lahendada, sest potentsiaalsed lahendused peaks tähendama rahatrükipanganduse lõppu.

Akronüüm, sellest võlakriisist süsteemis sees ei ole väljapääsu sellist, mis jätaks süsteemi alles. Ega asjata ei öelda, et aind rahatrükki tuleb juurde, mis reaalmajanduses ei too muud peale vaesuse ja inflatsiooni. Niiviisis sest kriisist välja ei saa. Pealegi, kui rahatrükiga hakatakse võlgu lahjendama, siis on see märk sellest, et lõppeks pole mõtet kärpeohvreid tuua, tuleb olla vaid kannatlik ja...ei ole vaja mingeid "tülikaid reforme"

Ajaloolisi näiteid ja muud sinu poolt tudeeritud saasta pole mõtet tuua, sest see värk ei kehti enam: mitte ükski majandusteooria ei näe ette lõputut rahatrükki ja võlgade kasvu ja lahendust selle värgile. Sinu õpitu rajaneb sellele, et pangad trükivad raha juurde, see lastakse ringlusse, inimesed töötavad kapitali üles, see korjatakse käest ja lastakse teele uued rahatähed ja niivisii see majandus kasvab. Mida aga sulle pole õpetatud, on see, mis teha siis kui rahatrükid enam ei aita; pangad lihtsalt ei investeeri/laena, mis iganes, majandusse, hoolimata isegi rekordkasumeist. Ja võlad vahepeal kasvavad ja interssid tiksuvad ja inflatsioon teeb oma töö... Inimesed võivad ju tööd teha,aga reaalmaajndus lihtsalt ei jõua enam virtuaalse võlamajandusega võidu joosta.



Kui ma siin akronüümi õpitu kohta ütlen "saast" - siis see käib nii minu kui ka teiste kohta - minu/kelle iganes poolt õpitu võimaldab aind orjata seda süsteemi, aga siiit välja murda naljalt ei lubata ja potentsiaalsed lahendused( mida on siin foorumis küllalt käsitletud) summutatakse eos, et ei pääseks orjapidajaid ohustama. Kui olud peaks...muutuma, siis võibki olla, et senini elus koolihariduse näol omandatu võib muutuda kasutuks koormaks.

Ma ei väida et midagi tuleb, aga mingit perspektiivi heas mõttes praegusel katteta rahapaberi ja virtuaalraha orjandussüsteemil ka ei näe - asi liigub kusagile ummiku suunas...

Vasta
Euroruubel, euroruubel...

Saa aru, et mina ei ole mingi Wall Streeti fänn...võib-olla sind üllatab, aga ehk isegi vastupidi.

Millistest rekordkasumitest käib jutt? Mingi sopalehe vaimusünnitis? Mis asi on sinu jaoks üldse Wall Street? Kogu korporatiivne kasum?
Wall Street kütaks raha reaalmajandusse küll, miks ta ei peaks? See on tema kasum ju?Probleem on laiem, näiteks lõppnõudluses, regulatsioonides kapitalinäitajatele jne. Pikk jutt, ja käib üle sinu ja minu teadmiste.
Ja veel. Fiat-rahasüsteem ei ole kullastandard. Proovi sellest aru saada. Minu isiklik eelistus ei ole kusjuures oluline.

Ja, et sul pingeid maha võtta ütlen, et koolis oli minu eriala hoopis midagi muud kui turgudega seonduv. Ja kool mind selles suhtes palju ei aidanud, usud või mitte. See jutt mida sa ajad, siis ole mureta, midagi sarnast kuulen ma teatud kohtadest iga päev. Ka selline lähenemine ei ole karvavõrdki parem igapäevaselt kõrva tormavast infovoost.
Aga üldiselt võta asja rahulikultSmile
Vasta
Akronüüm, su toon on muutunud siin algselt enesekindlast "lahendus leitakse, selle nimel töötakse" mõnevõrra kõhklevaks "monetaarpoliitika võimalused on siiski piiratud" lõpuks tunnistad üles, et mõistus on otsas: ju need kriisid käivadki nii...

Vasta
Inimese isiklik eelistus on ikka ülimalt oluline, eriti kui käib arutelu majandusest. Akronüüm, pean silmas sinu #306 postituses mainitut.
Eelistus, aga, väga tihti lähtubki sisu mõistmisest. Näib nii, et enamus eelistab kuna midagi muud lihtsalt ei saa v. pole võimalik eelisatada. Eelistame, aga me ei mõista mida ja miks.
Vasta
Euroruubel, see "toon" millest sa räägid on algusest peale vaid sinu peas eksisteerinud. Aga see selleks.
Ole mureta, lahendused majanduses üldjuhul ei tule ühekordse kõikehõlmava hurraaga... Ja ära räägi mulle mingitest poliitilistest lahendustes. Poliitik üldjuhul majanduses eriti midagi ei "lahenda", pigem oleks õigem sõna reageerib. Reageerib majanduses ja turgudel toimuvale.Parim mida nendele soovitada oleks, on lihtsalt aktsepteerida muutunud keskonda võimalikult vara. Ongi kõik. Aga see on kaunis naiivne, tean seda isegi. Aga tegelik lahendus käib majanduses endas. See on pigem protsess, järk-järguline kohandumine. See toimub iga päev, sinu silme all, proovi sellest aru saada. Me ei ole esmakordselt maailma ajaloos finants- ja võlakriisis. Piltlikult öeldes ongi kriis ise ravi. Ja majandused on alati kasvama hakanud ja hakkavad ka seekord, võid kergemat sorti mürki selle peale võtta. Neid Euroopas olevad languse numbrid ei ole ajaloolises kontekstis midagi sensatsioonilist. Pigem harju keskmine .Kontekst. Kuigi meile, kaasaja inimesele, võib see traagiline olla. Tegelikult eks ta muidugi traagiline on.
Kuigi inimesi pole mõtet skaalal pessimist vs optimist alati mõõta, siis minu küsimus on , et kus oli see hüsteeriline pessimistide kakofoonia aastal 2007? Siis oleks seda vaja olnud. Siis oleks pidanud hoiatama, riskidele keskenduma. Nüüd, ära võta isiklikult, aga tundub, et see on rohkem mineviku trendide ekstrapoleerimine tulevikku. Tagantjärele tarkus, üks tarkuse viletsamaid vorme. Sa räägid teemadest mis on niigi üldteada, turgudesse ammu juba nö "sisse hinnatud". See võla teema on pikk, ja huvitav. Aga vast mitte selle foorumi teema. Aga ma olen ka tuttavatele öelnud kellel sarnased küsimused on tekkinud, et vaadake USA ja Euroopa võlakirjade intresse. Saate teada mida turg ühel ja teisel juhul sellest võlamäest arvab. Võid ju öelda, et turg on rumal (reeglina näitab see ütleja rumalust), manipuleeritud, ajupestud vms, aga võin sulle kinnitada, et turg on selliste asjade suhtes ülimalt tundlik. Eriti praegusel ajal. Ja monetaarsüsteem ei ole tõepoolest kullastandard. Nende põhiolemused on kardinaalselt erinevad.

Ott, pean sinuga nõustuma. Isiklik eelistus on oluline. See on mul täiesti olemas. Tahtsin lihtsalt öelda, et "mu isilkik eelistus ei ole antud arutelus oluline".
Vasta
Sm. Merkel, endine DDR-komsomolijuht, arvab: http://www.ohtuleht.ee/501858 ja valesti arvab.
Kreekale antud raha ON kadunud. Viimast, muide, tuleb meil mõista kui selgelt dokumenteeritud paranähtust.

Teisalt taas - mis, EL seadus ei luba võlga andestada?!!! Kallid inimesed, see on ju absoluutselt ebaseaduslik!
Nii ei tohi ega saa olla, sest see viib kogu Euroopa metsiku verevalamiseni! Kas me pole oma ajaloost, siis mitte
midagi õppinud või? Absurd.
.. ja juhib riiki!
Vasta
[Hiina puhul on õhus kahtlused, et nende poolt selleks aastaks majanduskasv mingi 7,4(?) protsenti on - tsipa õhust võetud nummer, et tegelt võib olla väiksem. Aga väljaspoolt kontrollida pole võimalik.

Minul on jällegi küsimuks, et miks riig jaoks strateeglised sektorid peaks üldse erakätes olema? Miks peaks üldse keskpanga funktsioonid erakätes olema? Kellele see riik siis kuulub? paarile erapangale oma juutidest omanikega või kodanikele?]


Kellele see riik siis kuulub! Ilusad ja südantsoojendavad hüüdlaused sul euroruubel.

Mis hull loom see erasektor on sinu arvates, et seda kartma peab? Kas erasektor koos oma palgatööliste ja ettevõtjatega ei olegi siis riigi täisväärtuslik osa? Milleks on vajalik see pidev vastandav retoorika? Seda lükkab massimeedia (poliitikute rõõmuks) meile niigi näkku pidevalt.
Küsimus on, et mis on strateegiline sektor? Selle jaoks kes arvab, et riik (kollektiivne omand) on parem, õilsam, vastutustundlikum, ja kurat teab mida veel, selle jaoks kipub kõik strateegiline olema. Näpud tuleb suruda pangandusele lisaks veel täielikult transpordi, infrastruktuuri, tehnoloogia, energia jms järele. Kõik läheb ju kuidagi strateegiliseks. Kas pole? Sisuliselt võid kindel olla, et see tähendab ühtlasi ettevõtete poliitilist juhtimist. Vähemalt osaliselt. Ja see on nii mitmegi huvigrupi märg unenägu. Miks Hiina on üks korrumpeerunumaid riike maailmas?

Ma ei ütle, et ei ole kohti kus riiklik omand on õigustatud, loomulikult neid on. Aga see ei ole ainult tasuta lõuna, ka riiklik ettevõte peab konkurentsis püsimiseks investeerima. Ja vahel ka kahjumeid kannatama. Ei ole ainult lust ja lillepidu.
Üldiselt soovitan soojalt hakata vaatama riiki tervikuna, mitte pidevalt era- ja avalikku sektorit üksteisele vastandada. Mõlemal on oma roll, kuid enamasti paneb riigi jõukusele aluse erasektor.
Vasta
Õnneks oleme parawebis ja võime vabalt, müstilise arvutiekraani valgel, neid vähe segaseid majandussuhteid manada.
Olen Akronüümiga täitsa nõus - riiki tuleb vaadelda tervikuna. Ei ole ilus ega hea vastandada era- ja avalikku sektorit.
Mõistan. Pole probleemi - mõistan ka seda, miks riik püüab muuta mõned majandusüksused nn strateegilisteks. See on
arusaadav.
Euroruubel küsis "kellele see riik kuulub?" Midagi ilusat ega südantsoojendavat, mina siit küsimusest ei leia. Tõepoolest
- kes on riigi omanik? Või, tänapäeva moodsas ning globaliseerunud maailmas puuduvadki riikidel nö omanikud!
Riike haldavad valitud juhatused (valitsused), kes siis koordineerivad ning kooskõlastavad oma otsuseid-tegevusi vastavate
pangandus- ning suurkorporatsioonidega? Ja seda kõike meie üldise heaolu, julgeoleku ning jätkusuutliku arengu nimel?

See pole saladus - alati on olemas omanikud. Pole vahet, milline on poliitiline süsteem - alati on olemas omanikud. See, et
pole teada kes, pole teada mis.. tähendab vaid seda, et me ei tea.
Küsin "kes on riigi omanikud?", sest siis on lihtsam määrata, kes-mida omab ja kelle-mille eest vastutab. On omandisuhted
paigas, on ka kõik muud suhted paigas.
Ei juhtu, ei teki segadust, kui riik ronib eraomandi magamistuppa strateegilist omandit haldama.

Vasta
Niisiis...valuutasõjad...asi on niii kusiseks läind, et Jaapan, soovides turgutada eksporti, on hakanud kunstlikult oma raha väärtusekest alla tirima - õigemini - kavatsetakse. Mis tähendab seda, et jänkimaa pankuritel ei jää muud üle kui hakata taalakest alla sikutama, et eksport Jaapanisse ei kannataks ( liiga kõva dollari tõttu). Mis omakorda viib selleni, et ka eurot tuleb allapoole kiskuda, et...saate isegi aru. Lõppeb see sellega, et kindla palganubri saajad lihtsalt avastavad end iga päev jällegi vaesemana...samas palka juurde ei tule, sest ahelreaktsioonist ei võida valuutasõdadest mitte keegi tootvas tööstuses. Spekulandid on omaette teema....
Vasta
Ära nüüd meedia dramaatilistest pealkirjadest kogu järeldust tee, seal on pidevalt pealkiri vägevam kui sisu. Riikides kus kasv kidur, on kindlasti poliitiline surve keskpankadele tugev. BOJ puhul on see isegi veel arusaadav, Jaapan on üks väheseid riike maailmas kes on sisuliselt aastakümneid deflatsiooniga hädas olnud. Aga Jaapani interventsioon nüüd vaevalt, et Fed-i rahatrükile olulist mõju omab. Jaapani osakaal USA eksportijatele ei ole lihtsalt valusalt suur. USA keskpanga raskekahuri fookus on ikka peamiselt suunatud kodumaise baasinflatsiooni tekitamisele. Kahtlustada võib, et see on see A ja O mille järgi seal elektroonilise rahatrükiga paugutatakse. Muidugi, eriti USA puhul rajaneb see ootusel, et tööturg sellega kaasa tuleb.
Olematu inflatsioon (või lausa deflatsioon) premeerib rohkem raha hoidjaid. Mõõdukas inflatsioon pigem investoreid/ettevõtjaid. Inflatsioon sunnib raha liikuma, otsuseid tegema. Säästmine on sellises maailmas kuulutatud "persona non grataks". Ratas peab edasi veerema. (Draama missugune. Muigab)
Arenenud riikide keskpangad tunduvad vähemalt seni veel kartvat deflatsioonilist survet. Kardetavasti õigusega, see tapab palgasaajate tulu läbi vallandamiste ja kärbete veelgi hullemini kui inflatsioon. Vähemalt seni kuni see kontrolli all on.
Ei ole mõtet maalida pilti, et inflatsioon on midagi, mis vaid varaturge mõjutab. See mõjutab kõiki, ka nn tootva tööstuse käitumist, ettevõtjate käitumist, tarbijate käitumist. Ettevõtte enda investeeringuid, finantseerimisotsuseid jne. Ettevõtjadki on ju sisuliselt investorid.
Eks ta tekitab ikka ka surve palkade tõusuks. Samas sõltub tõus suurel määral ka sellest, et kes sa seal tööturul oled. Kellelgi on kergem, kellelgi ehk raskem palka juurde saada, see on arusaadav. Aga ma ei tea , et kellelgi oleks igavesti fikseeritud palganumberSmile
Lihtsalt pole olemas mingit tasakaaluseisundit kus kõik kõigi jaoks väga hea on. Lootus, et keskpankadest tulev rahapoliitika kõiki osapooli rahuldab, on nagunii enese petmine. Nemad on seal huvitatud statistikast ja teooriatest, millised peaks nagu võimalikult suurt hulka inimesi tegevuses hoidma. Kui netoefekt nendest majandusele positiivne saab, siis on hästi. Põhiraskus sinu sissetulekutes ja elukvaliteedis on nagunii sinu enda kanda. Pole mõtet eeldada, et ükski keskpankur või poliitik seda sulle otse näkku ütleb. Ehk ei peagi.

Mingisugusest valuutasõjast me räägime ilmselt hetkeni kui inflatsioon soovitud vahemikust väljuma hakkab. Ja kui see veel ootamatult väljub (nagu ikka), vot siis läheb keskpankuritel hoopis likviidsuse kokku korjamisega kiireks.
Vasta
(24-01-2013, 19:00 )Akronüüm Kirjutas: Lihtsalt pole olemas mingit tasakaaluseisundit kus kõik kõigi jaoks väga hea on. Lootus, et keskpankadest tulev rahapoliitika kõiki osapooli rahuldab, on nagunii enese petmine.


Momendil on majanduses kujunenud välja tasakaaluseisund, mis ähvardab meie kõigi ühist julgeolekut. Keskpank, mis harrastab (iseseisvalt) oma rahapoliitikat.. on natuke kuritegelik.
See on nagu naabrimees, kellele te olete usaldanud oma raha ning naise. Peab ikka päris loll olema, kui kuuletuda tema.. osapoolte rahuldamisest !
Vasta
Ott.
Kellest, millest iseseisvalt?Rahvast? Poliitikutest? Nuta või naera, aga need viimased esindavadki rahva tahet. Mis sellest, et mitte täiuslikul moel, aga omal moel ikkagi.
Või peab otse rahvalt küsima kuidas keskpanka juhtida? See eeldab, et rahvas valdab teemat vähemalt keskpärasel tasemel. Valdab või? Rahvas räägib sulle ühe kirju ja eripalgelise loo. No on lihtsalt kriitilisi hetki kus otsus peab olema kiire, vahel ka mitte just populaarne. Näiliselt halb otsus lühiajaliselt, annab pikaajaliselt hoopis vastupidise tulemuse. Ei, ei ole klišee, rahanduses juhtub seda tihti.

Tänan väga, kuigi teades, et me elame ebatäiuslikus maailmas, tahan mina siiski näha keskpankade võimalikult suurt sõltumatust päevapollitikast.Keskpanga kui institutsiooni sõltumatuse vajaduse peab igaüks enda jaoks ise lahti mõtestama, aga kirju ja küsitava arvamusskaala puhul peab arvestama, et kaklusteks ja s....a loopimiseks seal tihti aega ei ole.
Millega me riskime? Riskime sellega, et sõltumatu keskpank osutub korrumpeerunuks, küündimatuks. Nii on, selline risk jääb. Kuid seda täielikult välistada ei saa kahjuks kunagi.
Vasta
Esialgu.. jätan naeru ja nutu vahele.
Rahvas hääletas 2003a. ennast Euroliitu. See ei ole tahe, see on kuritegu. Äkki /tuleb püksi/ tahab rahvas hääletada ka..
no nimetage mingi jälk kuritegu. Kas me saame nüüd seda rahva seaduslikuks tahteks nimetada? Ei saa. Tuleb ikka vahet
teha, mis on tahe ja mis on tavaline kuritegu. Kes otsustab? Kes? Sina.. mina.. teie.. .

Ma nüüd ei saa aru, mida tähendab ".. et rahvas valdab teemat vähemalt keskpärasel tasemel"? Akronüüm, mõistan, et
sa kahtled tõsiselt meie haridussüsteemi kvaliteedis? Kahtled selles, mida sa momendil siin esindad, kaitsed?! Meenutan,
et ka meie valitud valitsusjuhid, pärinevad ise sellest samast tarkuse allikast.

Keskpank osutus puhtalt ning selgelt.. väga pahaks. Alustame uuesti, põhjast. Jätame need mullipõhised arvamusskaalad
ja lähtume.. lähtume ikka sellest ainsast, mida pank meilt oma võlgade katteks kätte ei saa.
Meenus.. "keskpankadest tulev rahapoliitika" tähendab keskpankade iseseisvat rahapoliitikat. Nii see ka on,
kui nüüd hinnata kõiksugu erakorralisi ja masendavalt kopsakaid abipakette pankadele. Nagu Eestimaa ilm,
kus külmaga ei saa sooja, ja.. valitsus on kohe täitsa abitu. Mingi demokraatia siin ei aita. Aitab vaid oma
kodumaalt lahkumine. Õnneks on veel säilinud maakeral erinevad kliimavöötmed. Pangandus aga, on väheste
eranditega, kõikjal.. globaalne ning ilmselgelt üleilgne.
Vasta
Väljendan ennast uuesti. Kõik ei ole rahandusliku hariduse ja huvidega. Ja kõik ei saa ega peagi olema. Mis ei tähenda, et ma haridusüsteemi viletsaks kuulutan. Küll oman ma aga arvamust, et rahanduse ja majanduse õpe võiks minu poolest alata kas või lasteaias. Mina ise oleks selle üle küll tänulik olnud.

Aga keskpanka peavad juhtima just nimelt VASTAVA haridusega inimesed.Ja seda ei tohiks teha pidevalt massi arvamust kombates ega poliitilist agendat taga ajades. Ja ma ei ütle, et poliitikud on harimatud, rumalad... nemad on lihtsalt poliitikud. Poliitika ja poliitiku koht ei ole keskpangas. Poliitika ja poliitiku koht on Riigikogus.

Kui sa oled omale pähe võtnud, et keskpank on "väga paha", siis see on (loodetavasti) sinu aus ja põhendatud arvamus. Aga ära otsi süüd finantskriisides ainult keskpankadest. Oleme seda teemat siin vist leierdanud juba küll.
Kahjuks on su jutu mõte minu jaoks kohati laialivalguv ja segane. Aga ära heitu, küllap on seda minu jutt ka sinu jaoks. Kõige olulisem on oma arvamus kirja pannaSmile

Märkus. Su esimene lõik laseb paista, et sa isegi kahtled alatises rahva otsustusvõimes? Eksin?
Vasta
On tõepoolest kurb, et meie haridussüsteemis puudub elementaarne majandusõpe. Ei spekuleeri - ma tean, et
see on taotluslikult nii. Hea näide on siin kasvõi see sama laenubuuuum, mis momendil meie eraomandit, vara
ja vabadusi laastab.
Võin kinnitada - Keskpanka juhivad absoluutselt pädevad inimesed/kurjategijad. Tunnevad oma asja/kuritegu.
Poliitika ja poliitikud? Kahjuks neid pole. Näiteks, sotsdem. M.Mikko võitleb ju "soolise võrdsõiguslikku.. ptüi..
esindatuse" nimel, mis tähendab selges eesti keeles - poliitikut ning poliitikat enam pole.

Kahtlen rahva "alatises otsustusvõimes"? Akronüüm, ei - nii ma ei kirjutanud. Alustame sellest, millele see rahva
otsustamisvõime/tus on rajatud. Kui rahvas otsustab oma rahvusriigi hävingu kasuks, siis on see ebaseaduslik.
Kui rahvas valib endale, "vabatahtlikult", 99,9% poolthäälega orjuse, siis on ka see ebaseaduslik.
Vasta
Islandi uus valitsus võttis iseseisvuse ja krooni kursi

Islandi uus koalitsioonivalitsus peatas määramata ajaks ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga ning üritab lahendada oma majandusmured iseseisvalt.

Sigmundur David Gunnlaugsson, kellest saab 38-aastaselt Islandi ajaloo noorim peaminister, esitles eile koalitsioonilepet, mis keskendub majapidamiste võlataseme leevendamisele ning majanduskasvu turgutamisele globaalses finantskriisis rängalt räsida saanud riigis.

Leppega tulevad taas võimule Gunnlaugssoni juhitud Progressiivne Partei ja Iseseisvurpartei – erakonnad, mis olid tüüri juures buumiaastail, mis päädisid saareriigi kolme suurima panga «suurejoonelise» kollapsiga.

Vastne rahandusminister ning iseseisvuspartei liider Bjarni Benediktsson ütles Financial Timesile, et olukord Euroopa Liidus ja euroalas on viimasel ajal halvenenud.

Benediktsson selgitas, et annab parlamendile ülevaate ELi läbirääkimistest ning seejärel otsustatakse, kas riigis korraldatakse referendum – ilma milliseta läbirääkimised iial jätkuda ei saaks.

«Me usume, et Islandi ühinemisläbirääkimisi alustati ilma [selleks] vajaliku toetuseta. Me ei jätka neid läbirääkimisi. Me tahame ühtlasi kuulda, mida ELil meie lähenemise kohta öelda on... võib-olla ei olegi üldse mõtet referendumit korraldada,» ütles ta.

Otsus tähendab ühtlasi seda, et Island jääb oma krooni juurde – vastupidiselt endise võimupartei, sotsdemokraatide unistusele liituda euroga, nähes selles ühe võimalust kaotada kapitalikontrollid.

Benediktssoni sõnutsi on kapitalikontrollide lõpetamine – mis piiravad kroonide voolu riiki ja sellest välja – üks uue valitsuse prioriteete, mis ühtlasi tähendab suuri kahjumeid Islandi kokkuvarisenud pankade välismaistele kreeditoridele.

«See eeldab arvestatavat juukselõikust Islandi varadelt, et valuuta oleks tasakaalus kui kontrollid eemaldatakse,» selgitas rahandusminister.

Andes märku, et läbirääkimised tulevad karmid, hoiatas minister Kaupthingi, Landsbanki ja Glitniri kreeditore – need kolm panka läksid 2008. aasta sügisel hingusele, olles kuhjanud kokku varasid riigi SKTst 10 korda suuremas summas – et uuel valitsusel on õigus kehtestada reglement vastavalt oma äranägemisele.

«Reglemendi osas ei pea valitsus mitte kellegagi läbi rääkima. Aga loomulikult võtame me kuulda realistlikke [argumente],» lisas Benediktsson.

Progressiivide peamise poliitikapunkti – majapidamiste võlgade korstnassekirjutamise – osas on koalitsioonilepe üsna üldsõnaline. Peamiselt selgub sealt, et Gunnlaugsson tahab kasutada kogu välismaiste kreeditoride kahjumitest saadud tulu kandmaks maha kriisijärgse inflatsiooni hammasrataste vahele jäänud inimeste indeksiga seotud eluasemelaene.


Allikas:Allikas

Tore et mõnel riigil veel kõik ajud pees pole nagu meil.
Vasta
http://www.telegram.ee/maavaline/david-i...eHGz6xJMkg
Vasta
Paar valikulist lõiku mässaja poolt lingitud artiklist:


[Ka pankurite kohta on Icke’il üht-teist öelda: “Siis on olemas veel sellised hullud nagu pankurid, kes laenavad meile raha, mida tegelikult ei eksisteeri ja küsivad selle eest lisaks ka intresse – mida samuti ei eksisteeri.]

Lisaks on olemas veel sellised hullud, kes ostavad selle sama rahaga, mida ei „eksisteeri“, pileteid sellistele esinejatele nagu David Icke , kes on piisavalt hull, et võtab tõenäoliselt selle rõõmuga vastu, jutlustades ustavatele hulludele samal ajal, et seda maksevahendit tegelikult ei „eksisteeri“. Vanarahvas ütleks, et ära kuula mida mees räägib, vaid vaata ikka seda mida mees teeb. Ickel endal tundub usaldust raha vastu jätkuvat küll ja veel.


[Enamik inimesi ei ole teadlikud, et raha, mida sa justkui näed oma pangakontol, tegelikult ei eksisteeri. Need on digitaalsed numbrid arvutiekraanil. Pangad loovad neid numbreid tühjast õhust ja küsivad intresse. Füüsilisel kujul on olemas ainult umbes 5% rahast, kõik ülejäänud on ainult numbrid arvutiekraanil. Ja inimesed mängivad seda mängu kaasa. Aitab! Aitab hullude mängu kaasa mängimast!”]

Me elame minu arvates veel endiselt inimühiskonnas. Kõike mida inimesed väärtustavad, siis sellel inimeste jaoks ka väärtus on. Nuta või naera.
Siinkohal ei näi Icke mõistvat (tegelikult muidugi ei taha lihtsalt rääkida), et raha on sama reaalne maksevahend ka ilma nö sisemise väärtuseta. Ja ei ole raha toimimise seisukohalt üldse oluline, et kas see on paber või elektrooniline number. Väärtuse annab rahale rahvas ise läbi keskvõimu ja keskvõim on (enamuse)rahva enda poolt heaks kiidetud ühiskonnakorralduse vorme ja alustalasid. Kui rahvas ise arvab, et keskvõim ei suuda enam riigi funktsioone täita, kaob ka raha väärtus. Ja ma ei räägi siin niivõrd mingist poliitilisest võimust, vaid riigist kui institutsioonist. Kui rahval on veel senise ühiskonnakorralduse juures midagi kaotada (töö, palk, igapäevane rutiin, suhteline stabiilsus) ja ta ei taha seda veel kaotada, seni on ka rahal väärtus. Ja see väärtus on vähemalt sama reaalne, kui on meie ühiskonnas eksisteerivad muud väärtused.
Ühiskonnakorraldust võib muidugi hulluseks nimetada küll, aga seda hullust on tal järelikult vaja, et eksisteerida. Vähemalt seni, kuni paremat ei ole.



Ja siis veel selline lausejupp:

[„....tuleb ühiskonnas tekitada pidevat hirmutunnet, pidevalt on sõjad, elutingimused on aina raskemad jne.”]

Jäägu need tulnukad kus kurat, aga vägisi tahaks küsida, et millal on elu olnud meelakkumine...Rahulolematus on edasiviiv jõud, aga Icke näib täpselt teadvat, et millal ja kus kauges minevikus olid inimesed paremate elutingimustega, elasid sõdimata ja hirmuta...
Ah olgu, ühe dollari ma talle loovutaks küll, nimelt esinemist reklaamiva plakati eest, kus ta hardalt laiali aetud käte ja lohutust pakkuva pilguga seisab....


Lugupidamisega,
Akronüüm
Vasta
Ehk on see tõlkeartikkel siit juba läbi käinud ja ma lihtsalt pole tähele pannud, kuid kui ei ole, siis soovitan lugeda silmaringi laiendamiseks:
David Graeber - VÕLG – ESIMESED VIIS TUHAT AASTAT

Tsitaat:Alljärgnev on osake palju laiemast uurimisprojektist, mis käsitleb võlga ja krediidiraha inimkonna ajaloos. Selle projekti esimene ja rabavaim järeldus on, et majandusajalugu uurides me kipume süstemaatiliselt eirama vägivalla rolli, sõja ja orjanduse absoluutselt keskset rolli selle praegu “majanduseks” nimetatava nähtuse peamiste institutsioonide loomisel ja kujundamisel.
/.../
Me võime näiteks küsida: mida täpselt võlgneksid vabad mehed ja naised üksteisele ühiskonnas, mille alt see vägivallavundament oleks lõpuks ära tõmmatud? Mis laadi lubadusi ja kohustusi nemad üksteise ees võtaksid?
Originaalartikli leiab siit: David Graeber, Debt: The first five thousand years. Mute 12 (2009)
Vasta
(01-08-2013, 17:39 )elis Kirjutas: Ehk on see tõlkeartikkel siit juba läbi käinud ja ma lihtsalt pole tähele pannud, kuid kui ei ole, siis soovitan lugeda silmaringi laiendamiseks:
David Graeber - VÕLG – ESIMESED VIIS TUHAT AASTAT

Lugesin artikli läbi – pisut familiaarne oli, aga see on lõpuks maitseasi. Mida leidsin? Kinnituse vastusele, mille oma mõtetes olen teadvustanud, püüdes aru saada praeguse ühiskonna (riikide) toimimise alustaladest ning selle tõest ja õigusest. Orjus ja ei midagi muud, on selle pärisnimi, teisisõnu vägivald. Hea on olla lihtsalt kaasamõtleja, hea on, et keegi, valides lähtepunktiks võla ja krediidiraha, on selle õiglusetuse juuri ajaloo kaudu sügavamalt uurinud, lahti mõtestanud, leidnud seaduspärasusi ja osanud märgata sellest kõrvalekallet tänases päevas. See kõrvalekalle on minu jaoks ehmatava alatooniga – näib, et varasematel aegadel leidus inimlikkust rohkem kas siis tarkusest või millestki muust tingituna. Nüüdne nn inimlikkus on rafineeritud, otsesest vägivallast vaba, kuid laastab indiviidi rohkem kui kepihoop.

Vasta


Tsitaat:Lugesin artikli läbi – pisut familiaarne oli, aga see on lõpuks maitseasi. Mida leidsin? Kinnituse vastusele, mille oma mõtetes olen teadvustanud, püüdes aru saada praeguse ühiskonna (riikide) toimimise alustaladest ning selle tõest ja õigusest. Orjus ja ei midagi muud, on selle pärisnimi, teisisõnu vägivald. Hea on olla lihtsalt kaasamõtleja, hea on, et keegi, valides lähtepunktiks võla ja krediidiraha, on selle õiglusetuse juuri ajaloo kaudu sügavamalt uurinud, lahti mõtestanud, leidnud seaduspärasusi ja osanud märgata sellest kõrvalekallet tänases päevas. See kõrvalekalle on minu jaoks ehmatava alatooniga – näib, et varasematel aegadel leidus inimlikkust rohkem kas siis tarkusest või millestki muust tingituna. Nüüdne nn inimlikkus on rafineeritud, otsesest vägivallast vaba, kuid laastab indiviidi rohkem kui kepihoop.

ei ole midagi kavalamat orjusest, kus inimesed arvavad, et nad on vabad....(valimised, bla, bla)

Vasta
Sinis.
Aga kas me ikka saame päriselt öelda, et mingi periood inmajaloos on olnud vägivallatu? Tõepoolest, ilma kuidagi tahtmata seda õigustada, on inimajalugu kõige muu kõrval ka ju vägivalla ajalugu.
Ja ma ei tea, kas on olemas mingit täiuslikku vabadust?Me ilmselt tahame eksisteerida rohkem ühiskonnana, eks me peame loovutama siis ka nii mõnedki vabadused. Aga siin foorumis on sellistel teemadel minust paremaid arutlejaid.

Ma olen selle autoriga muideks nõus, et teatud vägivald on tänasesse majandus- ja rahandusüsteemi sisse kirjutatud. (Nagu ilmselt paljudesse muudesse valdkondadesse.)Mitte loomulikult selline, mida usuvad v.teoreetikud (ei taha neid absoluutselt halvustada), aga pigem on see katse suuri kaasaegseid ühiskondi ühendada ja majanduslikus mõttes toimimas hoida. Isegi seda tegevust, võib vaataja silm ju vägivallaks kutsuda. Ja tegelikult tal ongi ju mingis osas õigus. Aga võiks ju õhku visata ka küsimuse, et kas see siis ei ole ka rahva (massi) enese huvides samuti? Ma mõtlen siin just eelkõige majanduslikke huve. Kui ühel päeval kaob rahva soov parema elustandardi järele, siis enam nii ei ole, siis ehk tõesti pole sellisel ühiskonna koos hoidmisel enam (vähemalt majanduslikult) mõtet.
Sest tegelikult on ju massidel endiselt võime muuta ka majanduskeskkonda. Massiliselt maksmata jäetud maksud, viivad hoolimata keskvõimust, raha hülgamiseni ja monetaarsüsteemi lagunemiseni. Miks nad seda ei tee? Vastus ei olegi ju mitte niivõrd vägivald, kui rohkem mugavus, soov elada rutiinis, kartes muutusi. Ehk piisavas rahulolus.
Näiteks maksude kehtestamine monetaarsüsteemis ju täidab seda rolli, et riigi rahandusüsteem ei laguneks ja kasutaks ühtset valuutat. Konkreetne maksumäär on pigem nõudluse reguleerimiseks, inflatsiooni ohjamiseks (kuigi poliitikud seda ilmselt ei mõista) Põhimõtteliselt ei pea ju riik seda tegema, aga siis ei suudaks keskpank ka intressimäärade ja rahapakkumisega tööhõivet maksimeerida, sest eesmärk on ju ühiskonna majandusliku heaolu maksimeerimine. Maailmas on väga suur hulk vägagi tugevaid majandusteooreetikuid, kes ütleksid, et monetaarsüsteem on selleks parim viis. Kuigi see kõlab küllalt imalalt, siis mul puudub põhjust arvata, et see ka midagi muud oleks. Ja hoopis iseasi on, et kuidas see praktikas välja kukub.

See võla teema on muidugi lai ja väga filosoofiline. Alati võiks ju ka osutada nõudlusele ja pakkumisele. Üks ei saa ilma teiseta. Ja küsida, et kas osapoolte tahtliku lepingu puhul, me saame üldse rääkida sellisest asjast nagu liigkasuvõtmine? Paljuski ka maailmavaateline küsimus.

Tegelikult on see temaatika üldse rohkem selline maailmavaateline küsimus. Ja eks paljuski sõltub see just arvamusartikli kirjutajast, et milline tal see on. Aga ma pean ütlema, et üle pika aja oli üks väga hea ja tõsine kirjutis parawebis. Mulle ta meeldis.
Vasta
Delfi Rahva Hääles oli just arvamusartikkel sarnasel teemal Kas kapitalism viib paratamatult orjusse?. Kuigi minu meelest tuleks see pealkiri sõnastada mitte küsimuse vaid väitena, sest mu nägemust mööda pole mingit küsimustki, et laenudel ja ohtral tarbimisel üles ehitatud ühiskonnakord eeldab indiviidide võlaorjuses elamist. Autor viitab otseselt ja tabavalt ka Reformierakonna edukuse fenomenile:
Tsitaat:Kui igakuisest palgast sõltub pangalaenu tasumine, siis on inimene klammerdunud rahateenimisele. Panga ees ei taha keegi võlgu jääda ning oma eluasemest ka mitte ilma jääda. Samas, kui vaba on inimene siis oma otsustes? Võib-olla ta kardab karjääriredelil muudatusi, isegi edasi liikuda, kuna praegune „turvaline olukord” toimib ning igakuised kohustused saab täidetud. Võib-olla rahapuuduse tekkimisel on ta nõus korruptsiooni ja altkäemaksuga.
Ehk hääletab ta ka valimistel nende erakondade poolt, mis propageerivad majanduslikku jõukust ja palgakasvu.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 11
  • 12
  • 13(current)
  • 14
  • 15
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Maailma Majandusfoorum ( World Economic Forum), Davosi kohtumised ja Klaus Schwab Pohlatohlakas 56 11,506 23-01-2024, 14:51
Viimane postitus: xcad
  Maailma eliidi varjatud magamistoa "mängud" ehk kuriteod laste vastu excubitoris 456 245,938 29-06-2023, 23:37
Viimane postitus: Mario
  Maailma ajalugu; mongolite vallutused brb 77 36,241 24-12-2021, 20:13
Viimane postitus: Lynx Titan
  Area 51 aka Dreamland - maailma kõige salajasem lennubaas Pitsu 68 32,145 24-09-2019, 10:33
Viimane postitus: I'll be back
  Maailma valitseb Eliitsuguvõsa? Earthland 347 169,255 22-04-2018, 09:49
Viimane postitus: Müstik
  Ufod üritavad maailma vallutada! henzukaz 33 17,169 31-08-2014, 13:13
Viimane postitus: Müstik
  Antiyhendus maailma S..a vastu Gulja 62 23,117 11-06-2010, 11:34
Viimane postitus: excubitoris
  Maailma yhisraha tulemas Krissuke 13 7,228 18-07-2009, 12:00
Viimane postitus: zzzxxxzzz

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat