Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Carlos Castaneda ja don Juan Matus
#26
Teemast mööda, aga Müstik mulle ka tundus kunagi, et muudkui kirjutad ja alguses ajas see närvi, arvasin et oled mees, kes sa ju pole. Nüüd oskan seda teisiti lugeda, seega ei tea kes vastava märkuse tegi, aga minu poolt on see ok, et hoiad teemad üleval - keegi peab ju seda tegema ning ilma selleta need keskkonnad ei toimi ega arene, seega suured tänud sulle.

Samas VS on viimasel ajal nii hullult aktiivne - eriti ühes teemas kus juttu seksist ja sellest loobumisestSmile Mõistan mida ta ütelda tahab aga vaatame kas ta ka nalja mõistab!

Kus suitsu seal tuld - äkki VS peaks ühe korraliku ... Smile
Vasta
#27
Ah et kohe hambad turja, VSil pole seksiga probleeme olnud, pigem eest ära jooksnud aga iga teema nõuab ju korralikku ja õiget vastust.
Tavalist juttu võid Delfist lugeda kui hea ja igatpidi vajalik on seks.
Aga mis ta tegelikult on, sellest ei saa tavaliselt ka terve elueaga sotti.
Mis aga CC grupi naistesse puutub siis kõik kolm naist olid elu jooksul eri aegadel ta ametlikud naised.
Temale mõjus poja auk eriti vastikult, suri mees maksavähki ehk unenäokeha peremees maks oli korralikult vigastatud.



[Muudetud: 11-24-2010 VironShaman]
Vasta
#28
On's isiklikul vabadusetaotlusel ja väikest viisi jõu kogumisel üldse pointi, kui Teate-küll-kes sulle nagunii 1:0 teevad?
Või nagu siin palju lugeda võib: "See pole inimestele!" ?

Näiteks Don Juani õpetustes see täielik enesetähtsuse puudumine, neutraalsus, osavõtmatus (nb mitte hoolimatus) nn laitmatus. Ma küll tunnetan, et selles on pointi kui pole hirmu-viha-iha-rumalust+sisedialoogiraadiot, mis siis, et praktiliselt võimatu saavutada ja kerge kohe tagasi kukkuda.

Või vastab tõele, et inimesed vs shamaanid selliseid teemasid avalikult ei aruta ja seega on targem neist ka foorumis mitte juttu teha - igaüks otsigu-leidku ise. Kas parem ongi kui igal ühel oma liin?



[Muudetud: 11-24-2010 Piparmünt]
Vasta
#29
Tsitaat:Algselt postitas Piparmünt
On's isiklikul vabadusetaotlusel ja väikest viisi jõu kogumisel üldse pointi, kui Teate-küll-kes sulle nagunii 1:0 teevad?
Või nagu siin palju lugeda võib: "See pole inimestele!" ?
[Muudetud: 11-24-2010 Piparmünt]
On ikka "pointi" kui ikka tõesti vabadusetaotlusega tegeled ja jõudu kogud, On ikka "POINTI"! Sellega kui taotled vabadust oled "Laitmatu" Mis siis kui kaotad- ära sellele mõtle! Taotle ikkagi ja ole selles Laitmatu.
Ma ei oskaks Sulle seda seletada aga mõne aja pärast tunned, et just nii on õige ja Sinu südames on rahu. Smile Nii, et on ikka mõtet...
Vasta
#30
Tsitaat:Algselt postitas Halo
Ma ei oskaks Sulle seda seletada aga mõne aja pärast tunned, et just nii on õige ja Sinu südames on rahu.

Jep, tegelikult otsustabki asja see, mis sisimas toimub, mitte kellegi teise arvamus.
Tore on kohata vahel sel üksikul rajal veel liiklejaid Smile

Igasugustest käitumis-rutiin-mustritest vabanemine oleks küll äge! Laugh Samas tõeliselt "Laitmatu" inimene tundub teistele kahtlemata oma "ebainimlikkuses" hirmutav...

Sellega seoses: Budhismis on tähtsal kohal kaastunne, kuid D JM väidab ühes kohas, et kaastunne on ka kõigest enesepeegelduse õigustus. Mida sellest arvate?
Vasta
#31
Tsitaat: Sellega seoses: Budhismis on tähtsal kohal kaastunne, kuid D JM väidab ühes kohas, et kaastunne on ka kõigest enesepeegelduse õigustus. Mida sellest arvate?

kui kaastunne tundub olevat haletsus siis igasugune haletsus on äkki ikkagi ainult enesehaletsus (et ei suudetud midagi ette võtta olukorra muutmiseks millega ei olda rahul?).

sõna kaastunne ise viitab IMHO sõnatule suhtlemisele ja lause "tunnen sulle kaasa" oleks sel puhul ühissisedialoog sest kui on kaastunne siis see on ju alati rohkem kui ühepoolne ning kui on koostaju siis mida on seal veel rääkida?

miks ka mitte õnnekaastunne kuigi tihtipeale avaldatakse kaastunnet (isegi formaalselt, [kaas]tundetult) kui keegi on siitilmast lahkunud.

sõnade lõks

sõna kaastunne vajab veel defineerimist [ei ole budist ega ka CC ekspert (lugenud 10 raamatut 1.2 korda ja mõnda aega tagasi)]


palju segast juttu
enne und
nyyd kyll tuttu
on tudu tund
Vasta
#32
(02-07-2009, 20:20 )Müstik Kirjutas: . . .
Don Juan Matus, järgides enda liini nõidade traditsiooni, õpetas oma neljale õpilasele: Taisha Abelarile, Florinda Donner-Graule, Carol Tiggsile ja mulle teatud kehalisi liikumisi, mida ta nimetas maagilisteks sooritusteks. Ta õpetas neid meile samamoodi nagu neid oli õpetatud sajandeid, ühe märkimisväärse erinevusega: ta kõrvaldas ülemäärase rituaalsuse, mis oli aastasadu ümbritsenud nende maagiliste soorituste õpetamist ja ette näitamist. Don Juani kommentaarid selle kohta olid, et rituaalid on kaotanud oma mõju, kuna uued praktiseerijate põlvkonnad on rohkem huvitatud efektiivsusest ja funktsionaalsusest. Ta soovitas siiski, et mitte mingil juhul ei tohi ma maagilistest sooritustest rääkida ühegi tema õpilasega või üldse inimestega. Ta põhjendas seda sellega, et maagilised sooritused kuulusid eksklusiivselt iga inimese juurde eraldi ja nende mõju oli nii vapustav, et oli parem neid lihtsalt teha ilma nende üle arutamata.

[Muudetud: 3-7-2009 Müstik]

Leidsin hiljuti üles Taisha Abelari raamatust mul välja kirjutatud katkendid maagilistest sooritustest. Hakkasin neid jälle praktiseerima üle pika aja ning tunduvad väga erilised ja võimsad. Nii erilised, et tahaksin ka teiega jagada.
Don Juan Matus ei lubanud küll infot levitada, aga leian, et see ei ole õige. Don Juan ehk andestab mulle wink

Katkendid on mul enda jaoks välja toodud peale raamatu läbilugemist ja seega võivad jääda teile kohati katkendlikud, aga loodan, et mitte arusaamatud.
Need kes on kursis CC teemaga, on maagilised sooritused, kokkuvõtete tegemine kindlasti kergemini haaratav.

Katkendid raamatust:
Harjutused

Clara võttis maast teravaotsalise kepi ja suskas sellega mu suure ja teise varba vahele. Midagi pehme elektrivoolu sarnast sööstis mööda mu sääremarja ülespoole ja voolas piki mu reite sisepinda. Seejärel asetas ta mu käpuli ja kordamööda kumbagi mu jalga tõstes pööras neil tallad ülespidi ning torkas oma kepi teatud punkti allpool suure varba kühmu. Karjatasin valust.
"Pole sugugi nii halb," teatas ta haigeid ravima harjunud inimese toonil. "Klassikalised Hiina arstid kasutasid seda tehnikat tavaliselt nõrkenute ülesraputamiseks ja virgutamiseks või kõrgenenud tähelepanu seisundi tekitamiseks. Kuid tänapäevaks on klassikalised teadmised välja surnud."
Ta käskis mul jalad ojja kasta ja libistada neid mööda põhjas lebavaid libedaid kive. Vesi oli jääkülm ja pani mu tahtmatult võdisema. "Liiguta jalgu luupeksetest ja päripäeva," nõudis ta. "Lase voolaval veel oma väsimus minema kanda."
Liigutasingi mõned minutid niimoodi jalgu. Tundsin end värskemana, kuigi mu jalad olid peaaegu jäätunud. "Aga nüüd püüa tunnetada, kuidas kogu su pinge voogab jalgadesse ja heida see siis luupeksete äkilise külgsuunas liigutamisega minema," ütles Clara. "Niimoodi saad sa lahti ka külmatundest."
Jätkasin jalgadega vees sahmimist seni, kuni need kangestusid. "Ma arvan, Clara, et see ei toimi," ütlesin jalgu välja tõstes. "See on sellepärast, et sa ei ole väsimust endast välja juhtinud," vastas ta. "Voolav vesi viib minema väsimuse, külmatunde, haiguse ja iga teisegi soovimatu asja, kuid et see juhtuks, peab sul olema taotlus. Vastasel korral võid sa oma jalgu solgutada seni, kuni oja kuivaks jookseb, aga tulemusi ei ole."
Ta lisas, et kui keegi tahab seda harjutust sooritada voodis, peab ta endale visualiseerima voolava jõe.


Ta tegi ettepaneku koopast välja tulla ja näitas mulle seejärel kergete liigutustega, kuidas istuda, selg ettepoole kumaras ja kuidas tuua põlved nii kõrgele rinna alla kui suudan. Jalgu maas hoides pidin ma põimima käed eestpoolt põlvi ümber sääremarjade ning, kui soovisin, haarama pihkudega kumbagi küünarnukki. Ta surus mu pead õrnalt allapoole, kuni lõug puudutas rinnakorvi.
Pidin pingutama oma käelihaseid, et hoida põlvi külgsuunda kaldumast. Mu rinnakorv oli kokku pigistatud nii nagu allkehagi. Mu kael raksatas, kui ma lõua allapoole keerasin.
"See on jõuline hingamine," ütles ta. "See võib su oimetuks muuta või magama panna. Clara õpetas, et mu hingetõmbed peavad olema lühikesed ja pinnapealsed. Teatasin, et tema nõudmine on üleliigne, kuna sellises asendis ei tule teistmoodi hingamine kõne allagi. Ta ütles, et kui ma ainult veidikenegi oma käte haaret lõdvendan, muutub mu hingamine uuesti normaalseks. Aga praegu polnud selleks veel aeg. Ta soovitas mul pinnapealset hingamist jätkata veel vähemalt kümme minutit.
Ainus viis, kuidas saaksin oma läbielamisi kirjeldada, oleks öelda, et selle hingamise ajal avanes miski mu sisemuses, et seejärel lahustuda või vallanduda.
"Selline hingamine ja kehaasend teevad meiega imesid."
Clara rääkis, et kui seesugust hingamist teha regulaarselt, külmavereliselt ja kaalutletult, siis tasakaalustab see järk-järgult meie sisemise energia.

Järgneb ...




Harjutused:
Enne kui jõudsin talle öelda, kui kosununa ma end nüüd tunnen, käskis ta mul istet võtta, kuna ta tahtvat mulle näidata ühte teist kehaasendit, mis on vajalik meie eksliku kahesuse kaotamiseks. Ta käskis mul istuda, selg sirge ja silmad veidi langetatud, nii et võiksin vaadelda oma ninaotsa.
"Seda liiki hingamist sooritatakse ilma riieteta," alustas ta. "Kuid et mitte hakata sind keset päeva siseõues alasti koorima, teeme me erandi. Kõigepealt hinga sügavalt sisse, nii et tekiks tunne, nagu hingaksid sa läbi oma vagiina. Tõmba rind sisse ning suru õhk piki selgroogu ülespoole, neerudest mööda, kuni see jõuab abaluude vahele. Hoia õhk seal hetkeks kinni, siis aga tõsta ta ühetasaselt veelgi kõrgemale, kuklasse, seejärel üle pealae punkti, mis asub su kulmude vahel." Ta ütles, et pärast seda, kui olen õhku mõne hetke seal kinni hoidnud, pean nina kaudu välja hingama, kujutledes, et juhin õhu keha esikülge mööda alla, esialgu punkti, mis asub kohe naba all, ning seejärel vagiinasse, kust tsükkel alguse sai.
Hakkasingi seda hingamisharjutust tegema.
Clara asetas oma käe mu selgroo alumisele osale, tõmmates seejärel joone mööda selgroogu üles, üle mu pea, ning surus õrnalt punkti mu kulmude vahel. "Püüa oma hingamine siia tuua," ütles ta. "Põhjus, miks silmad peavad olema poolavatud, on selles, et sa pead kontsentreeruma ninajuurele, kui lased õhul ringelda selga mööda üles ja üle pea sellesse punkti; sa võid kasutada ka oma pilku, et juhtida õhku mööda keha esikülge allapoole, tagasi suguorganite juurde."
Clara ütles, et õhu ringlemine sellisel kombel loob läbitungimatu kaitsekilbi, mis hoiab eemal väliseid lõhustavaid mõjutusi, mis püüavad tungida läbi keha energiavälja; samal ajal säilitab see ka elutähtsat sisemist energiat, takistades selle hajumist väljapoole. Ta rõhutas, et sisse- ja väljahingamine peab olema kuuldamatu ja et hingamisharjutust võib sooritada nii seistes, istudes kui lamades, kuigi esialgu oleks parem teha seda padjal või toolil istudes.


Ta sirutas välja oma väikese ja nimetissõrme ning ühendas seejärel pöidla ning kahe ülejäänud sõrme otsad, moodustades neist ringi. Ta ütles, et see on signaaliks, mis aitab selle väe tähelepanu äratada ning võimaldab sel kehasse siseneda läbi energiakanalite, mis lõpevad või algavad sõrmeotstes.
"Energia siseneb läbi nimetis- ja väikese sõrme, kui need on välja sirutatud nagu antennid," selgitas ta, mulle seda veel kord ette näidates. "Siis on energia kinni püütud ja teda hoitakse kolme ülejäänud sõrme poolt moodustatud ringis."
Ta ütles, et selle erilise käeasendiga saame me kehasse tõmmata piisavalt energiat, et seda ravida või tugevdada, või et muuta oma meeleolu ja harjumusi.

Clara tõstis vasaku käe oma keha ette, nii et ranne jäi täpselt naba kohale; ta peopesa oli kõrvale pööratud, kokkusurutud sõrmed maapinna poole suunatud. Ta käskis mul sisse võtta samasuguse käeasendi ning silmitseda keskmise sõrme otsa. Vaatasin üle ninajuure – see sundis mind allapoole vaatamiseks veidi silmi kõõritama. Ta seletas, et sellise tardunud pilguga vaatamine viib meie teadlikkuse meist väljapoole, maapinnale, vähendades niiviisi meie sisemist erutust.
Siis soovitas ta mul maapinnale keskendudes sügavalt sisse hingata, taotlemaks sellelt energiasädet, nagu liimitilka oma keskmise sõrme otsa. Seejärel pidin oma peopesa randmest ülespoole pöörama, kuni pöidlakühm puudutas rinnakut. Pidin oma keskmise sõrme tippu põrnitsedes seitsmeni lugema ja seejärel otsekohe nihutama oma teadlikkuse laubale, silmade vahel, otse ninajuure kohal asetsevasse punkti. Seda nihet, ütles ta, peab saatma minu taotlus energiasädeme ülekandmiseks keskmisest sõrmest sellesse punkti silmade vahel. Kui ülekanne on teostatud, ilmub suletud silmade taga asuvale tumedale ekraanile valgus. Ta ütles, et me suudame seda helendavat energiapunkti läkitada kõikjale oma kehasse, hävitamaks valu, haigust, kartust või hirmu. Seejärel liigutas ta oma kätt ning surus õrnalt mu päikesepõimikut. "Kui sul on kiiresti vaja energiavoogu, nii nagu äsja, soorita jõuline hingamine, mida ma sulle näitan, ja ma garanteerin sulle, et sa tunned end uuesti laetuna."
Vaatasin, kuidas Clara tegi diafragmat võnkuma pannes läbi nina rea kiireid järjestikuseid lühikesi sisse- ja väljahingamisi. Tegin samamoodi ning umbkaudu pärast kahekümnendat hingamist ning diafragma pingutamist ja lõdvendamist tundsin oma sisemuses laiali laotuvat soojust.
"Tuleme siia istuma ja jõulist hingamist tegema ning silmade taga valgust vaatama seni," ütles ta, "kuni sa ei tunne enam hirmu."

järgneb ...

Vasta
#33
Castaneda maksavähk on ehk tingitud aru segipööravate taimede vähkitekitavast toimest.
Vasta
#34
Maks on unenäokeha asukoht, poeg teeb isale sinna augu ja lõpuks võib sealtkaudu isa elujõust toituv poeg ka viimase võtta mille tagajärjel eelmise põlve esindaja sureb. Olenevalt karmast toimub see varem või hiljem, mida raskemat lastel elu läheb, seda kiiremini kaovad tühjakssöödud vanemad karmavõlgade katteks. Castanedal oli poeg, kellest ta küll eemale hoidis ja talle ka pärandit ei jätnud kuid karma on karma, ära tüki lapsi tegema kui tahad tervikuna siitilmast lahkuda.
Vasta
#35
Minu isal ütlesid üles neerud. Kes talle augu tegi?
Vasta
#36
VironSh. Äkki tead öelda kust võtab energiat tütar emalt ja siis ka isalt?
See, et lapsed vanematelt energiat võtavad, vähemat teatud vanuses, on tõsi. See, et nad kogu oma elu vältel seda teevad, ma nagu kahtlen.
Ütleme, et hetkel on väga palju mehi ehk poegasid, kel elus hakkamasaamisel raskusi. Ei usu, et kõik nende isad maksaprobleemidega hädas. Aga energeetiliselt nõrgemad ehk täitsa võimalik.
Kindlasti on mooduseid, kuidas ennast lahti rebida energeetilistest sidemetest. Kunagi tegin seda ise oma emaga, keegi õpetas energeetilise nabanööri läbilõikamist mõttejõul. Minuarust see toimis/toimib.
Vasta
#37
Tegelikult toidab enamikku pojale vajaminevast elujõust ema ja edasi naine, tütart aga hoiab vaimselt paigas isa, pärast mees kuid energeetiliselt on lastega seotud mõlemad vanemad.
Seotus võib lastele ka koormaks olla, näiteks isa võib tütre nii hõivata et ükski kavaler ligi ei pääse, ema ja poja suhted võivad samuti absurdsed olla kui näiteks 40 aastane poeg elab emaga ühes korteris ega mõtlegi endale naist võtta sest ema ei lase teisi naisi pojale ligi. Aga see on tegelikult pikem teema ja kuulub ravitsejate tegevuse valdkonda.
Vasta
#38
Jätk
Harjutused
Ta käskis mul lõdvestuda ja sügavalt hingata, kuna tahtis mulle näidata, kuidas kasutada oma sisemist kuulmist. "On olemas sisemine kõrv," ütles ta, "mis ainsana on suuteline tajuma vaimu kutset. Kui sa hingad, lase energial kõrvade kaudu välja voolata," jätkas ta. "Kuidas ma seda teen?" küsisin.
"Kui sa hingad välja, suuna tähelepanu oma kõrvaavadele ning kasuta oma taotlust ja keskendumist selle voogamise juhtimiseks." Ta jälgis veidi aega mu püüdlusi, parandades mind, kui ma milleski eksisin. "Hinga läbi nina välja ja hoia suu kinni, keeletipuga puuduta aga suulage," ütles ta. "Hinga hääletult välja."
Pärast mõningaid pingutusi tundsin kõrvades plõksatust ja kõrvaurgete puhastumist. Siis käskis ta mul peopesi üksteise vastu hõõruda kuni nad soojaks muutuvad ning asetada need siis kõrvadele nii, et sõrmeotsad kuklas peaaegu kokku puutuvad.
Tegin tema õpetuse kohaselt. Clara soovitas mul kergete ringjate liigutustega kõrvu masseerida; seejärel, käed ikka veel kõrvadel, pannes nimetissõrmed risti üle keskmiste sõrmede, pidin ma mitu korda koputama kummagi kõrva taha üheaegselt nimetissõrmedega plõksutades. Kui ma oma sõrmi nipsutasin, kuulsin pea sisemuses summutatud kellakõla sarnast heli. Koputasin kaheksateist korda, nagu ta oli käskinud. Kui ma käed ära võtsin, märkasin, et suudan täiesti selgelt kuulda ümbritsevate taimede kõige nõrgemaidki helisid, kuigi enne oli kõik olnud eristamatu ja summutatud.
"Nii, kui su kõrvad nüüd puhtad on, suudad sa ehk ka vaimu häält kuulda," ütles Clara. "Aga ära loodagi, et keegi puuladvast karjuma hakkab. See, mida me nimetame vaimu hääleks, on pigemini tunnetus. See võib olla ka mõte, mis sul äkitselt läbi pea sähvatab. Vahetevahel võib see olla kui igatsus minna mingisse ebamäärasesse paika või teha midagi sama ebamääraselt tuttavlikku."
Kui püüdsin tema arutluses mõrasid leida, katkestas Clara mu mõttetöö obadusega ribide vahele. Ta teatas, et nüüd näitab ta mulle veel ühte harjutust mõtete peatamiseks ja energiakiudude tunnetamiseks. Vastasel korral juhtub minuga nagu alati: mind kütkestab iseendast mõtlemine.
Clara käskis mul istuda rätsepistesse ning sisse hingates ennast külgsuunas kallutada, esiteks paremale, seejärel vasakule, ning tunnetada, kuidas mind tõmmatakse mööda horisontaalset joont, mis väljub minu kõrvaavadest. Ta ütles, et üllataval kombel ei õõtsu see joon vastavalt kehaliigutustele, vaid jääb täpselt horisontaalsuunaliseks, ning see on üks neist mõistatustest, mille on avastanud tema ja ta kaaslased.
"Selline kõigutamine," seletas ta, "liigutab meie teadlikkust – mis normaalselt on suunatud alati ettepoole – külgsuunas."
Ta käskis mul lõualihaste lõdvestamiseks teha mälumisliigutusi ja kolm korda sülge neelata.
"Milleks see hea on?" küsisin klõnksuga neelatades.
"Mälumine ja neelamine toovad osa peas tallel olevast energiast alla kõhu poole, vähendades sellega aju koormust," ütles ta naeru kihistades. "Sina peaksid seda sagedamini tegema."

Lisaks minu kommentaar: " . . . Pärast mõningaid pingutusi tundsin kõrvades plõksatust ja kõrvaurgete puhastumist. . . . pidin ma mitu korda koputama kummagi kõrva taha üheaegselt nimetissõrmedega plõksutades. . . ." Täitsa toimib, endal järgi proovitud. See harjutus tegi mõneks hetkeks mu pea seest täiesti puhtaks. Tunne oli, et pea on seest õõnes ja iga mõte või heli, mis endas tekitad, kumiseb või kajab seal sees. Erakordne oli see igal juhul.
Kui keegi teist järgi proovib, siis andke ka palun tagasisidet.

Järgneb . . .
Vasta
#39
Clara käskis mul käed veeämbris puhtaks loputada ja istuda teispool tara asuval lagendikul lebavale puunotile, kuna tahab mulle näidata, kuidas tuleb alustada oma tähelepanu suunamisest päikesele. Ta ütles, et pean oma pea ja näo kaitsmiseks alati kandma laiaäärelist mütsi. Samuti hoiatas ta mind, et ma ei sooritaks tema näidatud hingamisvõtteid kunagi üle paari minuti järjest. "Miks sa neid hingamisvõteteks nimetad?" küsisin ma.
"Kuna nende võtete ette seatud taotluseks on suunata hingamisega saadud energia piirkonda, kus asub meie tähelepanu. Selleks võib olla mõni su kehas asuv organ või energiakanal või mõni mõte või mälestus, nii nagu oli kokkuvõtete puhul. Tähtis on, et energia edastataks, teostades nõndaviisi juba varem paika pandud taotlust. Tulemuseks on puhas nõidus, kuna see näib iga kord ilmuvat just nagu eikusagilt. Sellepärast me nimetamegi neid liigutusi ja hingamisi maagilisteks võteteks."
Clara õpetas mind, et keeraksin näo päikese poole ja suleksin silmad, hingaksin suu kaudu sisse ning suruksin päikese soojuse ja valguse endale kõhtu. Pidin seda seal hoidma niikaua kui vähegi suudan, seejärel neelatama ja järele jäänud õhu lõpuks välja hingama. "Püüa olla kui päevalill," käis ta peale. "Keera hingates alati oma nägu päikese poole. Päikesevalgus laeb hingamise jõuga. Pea silmas, et võtaksid suured sõõmud õhku ning täidaksid oma kopsud ääreni. Tee seda kolm korda."
Ta seletas, et selle harjutuse kaudu levib päikseseenergia automaatselt laiali üle kogu keha. Kuid me võime päikese tervistavaid kiiri igasse piirkonda saata ka tahtlikult, puudutades kohta, kuhu tahame suunata energia, või veelgi lihtsamalt – juhtides energia sinna mõttes. "Muidugi, kui sa oled seda hingamist harjutanud küllalt kaua, ei ole sul enam vaja käsi kasutada," jätkas ta. "Sa võid ainult visualiseerida päikesekiirte immitsemise otse oma keha teatud osasse."
Ta pani ette, et teeksin veel kolm hingamist, kuid seekord läbi nina ja visualiseerides valguse voolamist selga pidi alla, energiseerides sellega piki selgroogu asuvad kanalid. Sel kombel saavad päikesekiired täita kogu keha.
"Päikesevalgus on puhas jõud," ütles Clara. "Lõppude lõpuks on see kõige jõulisemalt kogunev energia, mis üldse olemas on."
Ta rääkis, et nähtamatud energiakiud voogavad välja otse pealaest, suundudes ülespoole mitteolemise valda. Aga nad võivad voolata ka mitteolemise vallast alla – läbi avause otse meie pealae keskkohas. "Kui sulle meeldib, võid seda nimetada elukiuks, mis ühendab meid kõrgema teadlikkusega," ütles ta. "Päike, kui seda õigesti kasutada, laeb selle kiu ning sunnib teda tegutsema. Sellepärast peabki pealagi alati kaitstud olema."
Järgneb . . .
Vasta
#40
Jätk harjutustele:
Ta hingas sügavalt sisse, pöörates pead samaaegselt kergelt vasakule. Seejärel hingas ta pead sujuvalt paremale pöörates kogu õhu välja. Lõpuks liigutas ta pea ilma hingamata parema õla juurest vasakule, siis tagasi parema õla juurde ja siis tagasi keskele. Järgisin sisse ja välja hingates ta liigutusi nii täpselt kui suutsin.
"See on juba midagi sinnapoole," ütles ta. "Kui välja hingad, tõuka välja ka kõik tunded, mis sa oled läbi töötanud. Ära pööra pead ainuüksi kaelalihaseid kasutades. Juhi neid oma keha keskpaigast lähtuvate nähtamatute energiakiududega. Nende kiudude väljameelitamine on üks kokkuvõtmise saavutustest."
Ta seletas, et täpselt naba all asub jõu tähtsaim keskus ja et kõik kehaliigutused, kaasa arvatud ka hingamine, on seotud selle energiapunktiga. Ta soovitas mul sünkroniseerida hingamise ja peapöörete rütmi, et nad üheskoos ahvatleksid nähtamatuid energiakiude sirutuma mu allkehast lõpmatuse poole.
"Kas need kiud on osake mu kehast või kujutan ma neid lihtsalt ette?" küsisin ma. Enne vastamist kohendas ta veidi oma asendit. "Need nähtamatud kiud on osa sinu peenkehast, sinu teisikust," ütles ta. "Mida rohkem energiat sa neid kiude manipuleerides kohale meelitad, seda tugevamaks muutub su teisik."
"Aga ma tahtsin ju teada, kas need on tõelised või üksnes ettekujutus?"
"Kui taju avardub, pole miski enam tõeline ega miski enam ette kujutatud," ütles ta. "On olemas ainult taju. Sule silmad ja uuri see ise välja."
Ma ei tahtnud silmi sulgeda, soovisin näha, mis juhtub, kui ta sooritab mõned äkilised liigutused. Kuid mu keha muutus lõdvaks ja raskeks ning silmad hakkasid kinni vajuma, vaatamata mu pingutustele neid lahti hoida.
Kuidas nihutada teadlikkus mu füüsilisest kehast seda ümbritsevasse eetervõrgustikku.
"Heida pikali ja sule silmad, kuid ära jää magama," andis ta korralduse.
Kimbatuses olles tegin nagu ta käskis, tundes, et olen niimoodi tema ees lamades kummaliselt kaitsetu. Ta põlvitas minu kõrvale ja kõneles tasasel häälel. "Kujutle, et su kehast sirutuvad välja kiud, mis saavad alguse jalgadest," ütles ta.
"Aga kui ma ei suuda seda kujutleda?"
"Kui sa tahad, suudad tingimata," ütles ta. "Suuna kogu oma jõud nende kiudude tekkimise taotlemiseks."
Edasi seletas ta, et tegelikult pole mitte nende kiudude kujustamine niivõrd keerukas, kui seda on nende kehast väljatõmbamise müstiline toiming, mis algab varvastest ja läbib kogu tee üles pealaeni. Ta ütles, et ma peaksin tundma ka kiudude väljavoogamist oma jalataldadest allapoole kaardudes tagasi keha sirutusulatuses laiali mähkudes kuklasse, ja samuti peaks tajuma teisi kiude, mis kiirguvad mu otsmikult ülespoole ja allapoole, suundudes piki keha esiosa alla jalgade poole, moodustades nii helendava energia võrgustiku ehk kookoni.
"Katseta seda seni, kuni suudad maha jätta oma füüsilise keha ning tahtlikult tähelepanu oma helenduvale võrgustikule koondada," ütles ta. "Lõpuks suudad sa võrgustiku tekitada ja paigal hoida üheainsa mõttega."
Püüdsin lõdvestuda. Ta hääl rahustas mind. Sellel oli hüpnotiseeriv toime, ajuti näis see tulevat väga lähedalt, ajuti kohutavalt kaugelt. Ta hoiatas mind, et kui mu kehas on piirkond, kus võrgustik tundub olevat pingul või kust on raske kiudusid välja venitada või kust kiud tagasi põrkavad, siis on see koht, kust mu keha on nõrk või kahjustatud.
"Need kohad võid sa ära parandada, kui lased teisikul eetervõrgustiku laiali laotada," ütles ta.
"Kuidas ma seda teen?"
"Seda taotledes, kuid mitte mõttega," ütles ta. "Taotle seda oma taotlusega, mis on su mõtete sügavam kiht. Kuulatle tähelepanelikult, sõelu ta välja oma mõtete sügavusest. Taotlus on mõtetest niivõrd kaugel, et me ei suuda sellest rääkida, isegi mitte tunnetada. Kuid kahtlemata suudame me seda kasutada."
Ma ei osanud ikkagi ette kujutada, kuidas taotleda oma taotlust. Mister Abelar ütles, et mul ei tohiks olla raskusi oma võrgustiku moodustamisega, kuna viimaste kuude jooksul olin – kuigi teadmatult – kokkuvõtete abil endale selliseid eeterlikke kiude juba visandanud. Ta soovitas mul kontsentreerumist alustada hingamisega. Näis mööduvat tunde, mille jooksul ma üks või kaks korda pidin olema suigatanud, kuni ma lõpuks tundsin jalgades ja peas jõuliselt pakitsevat soojust. Soojus laienes sõõrjalt ümber mu keha.
Tasasel häälel tuletas mister Abelar mulle meelde, et pean oma tähelepanu suunama soojusele oma keha ümber ning püüdma selle välja sirutada, tõugates seda seestpoolt ja võimaldades tal paisuda.
Koondasin tähelepanu hingamisele, kuni minust kadus kogu pinge. Kui ma veelgi lõdvestusin, jätsin pakitseva soojuse voolama omapäi, see ei lahkunud minust ega voolanud üle, see koondus sisemusse, kuni tundsin, et laman hiiglaslikus õhupallis, mis hõljub maailmaruumis. Kogesin hetkelist paanikat, mu hingamine peatus ning viivu vältel olin lämbumas. Siis astus tegevusse miski minust väljaspool ja hakkas hingama minu eest. Mind ümbritsesid rahustava energia lained, mis laienesid ja tõmbusid kokku, kuni kõik muutus pimedaks ja ma ei suutnud oma teadlikkust enam millelegi koondada.
Jätkub kui lugejaid on . . .
Vasta
#41
Proovime selgeks teha, et on olemas universaalsed energiate liikumised ja nende mõju inimesele ning on olemas lokaalsed energiate liikumised ja nende mõju inimestele.

See, mida CC õpetas ja mida VS siin propageerib, ei kehti meie vaimses sfääris. Oleks me süündinud kuskil Lõuna-Ameerikas, tehtaks meile auke sisse nagu nõelapatja, ent kuna me seal ei ole, siis meile ei kehti ka sealsed reeglid ja väed.

See muidugi ei tähenda, et meie jaoks neid olemas ei peaks olema, llihtsalt meie kohalik, maavillane arusaam maailma asjadest on hoopis teistsugune ning mõeldud konkreetselt meie jaoks...
Kui keegi üritab ennast "parandada" läbi CC õpetuste, juhtub kaks asja - esiteks see ei õnnestu ja antakse ennast Hispaania konkistadooride egregori mõju alla, teiseks, kui see õnnestub, siis ainult tänu sellele, et antakse ennast Hispaania konkistadooride egregori mõju alla.
Kui keegi üritab ennast aga parandada läbi kohalike, esivanemate poolt läbi katsetatud ja proovitud meetodite, siis on edu saavutamise võimalus tunduvalt suurem.

Seega soovitan CC õpetusi võtta kui huvitavat kultuurantropoloogilist lugemist, kindlasti on võimalik sealt ka paralleele meie enda vaimsusesse vedada, ent tõsimeeli abi sealt otsida pole võimalik. Või noh, otsida on võimalik, ent leida on võimatu.
Vasta
#42
(03-06-2011, 09:55 )Celtic Kirjutas: Seega soovitan CC õpetusi võtta kui huvitavat kultuurantropoloogilist lugemist, kindlasti on võimalik sealt ka paralleele meie enda vaimsusesse vedada, ent tõsimeeli abi sealt otsida pole võimalik. Või noh, otsida on võimalik, ent leida on võimatu.

Ma võiks nüüd arvata, et ärra Celticus räägib kogemus... võibolla valgustad, milline Sinu kogemus oli? Miks peaksin just Sinu soovitust arvestama?

Vasta
#43
(03-06-2011, 09:55 )Celtic Kirjutas: See, mida CC õpetas ja mida VS siin propageerib, ei kehti meie vaimses sfääris.

Pole päris nõus.
Näiteks lõik harjutustest: Koondasin tähelepanu hingamisele, kuni minust kadus kogu pinge. Kui ma veelgi lõdvestusin, jätsin pakitseva soojuse voolama omapäi, see ei lahkunud minust ega voolanud üle, see koondus sisemusse, kuni tundsin, et laman hiiglaslikus õhupallis, mis hõljub maailmaruumis. Kogesin hetkelist paanikat, mu hingamine peatus ning viivu vältel olin lämbumas. Siis astus tegevusse miski minust väljaspool ja hakkas hingama minu eest. Mind ümbritsesid rahustava energia lained, mis laienesid ja tõmbusid kokku, kuni kõik muutus pimedaks ja ma ei suutnud oma teadlikkust enam millelegi koondada.
Siin ta ju kirjedab astraali minemist. Iga inimene saab minna astraaltasandile rändama, ilma, et ta mõne egregori mõju all oleks. Mina käisin astraalis juba siis kui ma veel midagi lugenud ega kuulnud polnud. CC nimetab seda aga maagiliseks harjutuseks.

Näiteks kui mõnda harjutust teen, siis see toimib käigupealt. Ma tunnen täpselt sedasama, mida Taisha seal kirjeldab. Kas siis juba olen seal egregoris peatpidi sees?
Näppude harjutus, kus osad sõrmed on antennideks ja ülejäänud suletud ringis - CC maagiline harjutus - sobiks nagu rohkem India Mudra teemasse, Kas selle tegemises olen mõlema süsteemi "ohver" korraga? Või ainult ühe, see millele ma parasjagu mõtlen? Ja kui nii, siis on kõik väga tore, sest harjutuste ajal mõtlen ma vaid oma kõrgema mina, oma energiakeha, omaenese energiapagasi ning kosmilise energia peale.
Arvan, et kõige aluseks on omaenese mõte ja teadvustamine kes ma olen, kellele kuulun või mitte.
Vasta
#44
Väga õige, Riegel!
Egregor on lihtsalt inimühenduse vaim, gigantne astraalolevus ehk grupiline psühhoenergeetiline väli, millest inimene võib ammutada jõudu.
Need väljad tekivad ühesuguste mõtete ühinemise tulemusena.
Egregore võib olla igasuguseid: perekondlikke, grupilisi, kultuurilisi,
erialaseid, klassilisi, ideoloogilisi, rahvuslikke. Ka meil siin para-webis on olemas oma egregor, aga ainult siis kui mõtted on ühesugused. Niipea kui siia ilmub keegi, kes hakkab enamuse mõtetele vastupidises suunas mõtteid jagama, see egregor (psühhoenergeetiline väli)hakkab lagunema ja tekivad pinged.
Celtic viitab minu arust ainult rahvuslikule egregorile. Läbi esivanemate meetodite võib edu olla suurem, aga paljud meetodid on teada-tuntud paljudele erinevatele kultuuridele ja on universaalsed.
Ja tegemist on ju muistsete tolteekide maagiaga. Teosoofide järgi olid muistsed tolteegid Atlantise kolmas alamrass, kes valitsesid tervet Atlantise mandrit tuhandeid a-id. Nad olid keskmiselt 2,4 m pikad. Nad olid niisama kõvad vennad kui hüperborealased.
Ehk oleme me nendega siiani ühises egregoris.
Castaneda vaated kattuvad põhijoontes teise teadaoleva tolteekide õpetuse allika – nagual Theun Marese kirjeldatuga, kes on Lõuna-Aafrika Nagual.
Alates 1994. a hakkas ta edasi andma tolteekide õpetust ja avaldama raamatuid sellest õpetusest. Ta elab Cape Townis.
Tolteekide ajaloos on põhiliselt kaks etappi – Vanade Nägijate aeg ja Uute Nägijate aeg. Nägijaks nimetatakse inimest, kes näeb asju ja energiaid ning nende omavahelisi seoseid nii nagu nad on.

Uued Nägijad sõnastasid tolteekide õpetuse põhialused:
http://www.lilleoru.ee/?page=126&set_design=2

Tolteekide õpetuses õpilane alustab olles Esimeses Tähelepanus. See on tavaline tähelepanu, mida omab iga inimene ja selles olles tehakse harjutusi, mis on vajalikud isikliku jõu kogumiseks ja jõudmiseks Teise Tähelepanusse. Teises Tähelepanus õpilase oskusi kasvatatakse veelgi ja siis peab õpilane tegema Lõpliku Valiku, kas minna edasi Vabanemise või Suure Seikluse Teed. Esimene tee viib inimese täieliku vabanemiseni, teine tee on ahvatlev ja annab lõputuid võimalusi oma võimete proovilepanekuks, kuid ei vii vabanemiseni. Teise Tähelepanu õpilased, kes valivad vabanemise tee, jõuavad lõpuks Kolmandasse Tähelepanusse.

Ja veel üks vajalik õpetus sellelt lingilt:
Keskmise inimese elu on üsna tühine ja monotoonne eksistents, millest ei puudu meelelahutus täielikult, kuid samas tormab inimene läbi elu pinnapealselt ühe tegevuse juurest teise juurde, püüdes leida õnne, mis tema eest alati ära lipsab. Sellise inimese elu tekitab tühjusetunde ja igatsuse täita see tühjus millegagi, samas teadmata isegi täpselt, millega. Tühisusetunne süveneb ja elu libiseb mööda täidetuna inimliku armetuse mõttetutest triviaalsustest.

Inimese füüsilise eksistentsi ainus põhjus seisneb õppimises; see on saatus, mida ei saa vältida mingil juhul. Inimesele on määratud kogeda universumi kõiki lõputuid elu manifestatsioone.
Igatahes on Riegel väga tubli!Smile

Vasta
#45
Harjutus neile, kes ei taha vananeda:

"Need ringikujulised liigutused takistavad kortsude tekkimist otsaette," ütles ta. "See võib sulle muidugi paista näomassaazhina, kuid seda ta ei ole. Need on nõidade võtted – käeliigutused, mille abil kogutakse teatud eesmärgil energiat."
"Mis eriline eesmärk see siis on?" küsisin, raputades oma randmeid samamoodi nagu temagi.
"Selle maagilise võtte eesmärk on säilitada kortsude tekkimise ennetamisega nooruslik väljanägemine," ütles ta. "Tulemus on ette ära otsustatud, kuid mitte minu ega sinu, vaid jõu enese poolt."
"Tahtsin öelda, et me ei suuda isegi kahe peale kokku koguda nii võimsat energiat, et luua uut eesmärki. Aga üksinda suudame me koguda küllalt energiat, et taotleda selle maagilise võtte tagajärge – kortsude kaotamist. See on kõik, mida me suudame, kuna eesmärk – hoida oma noorust ja head väljanägemist – on juba ette kindlaks määratud."
"See on siis nagu kokkuvõtminegi, mille lõpptulemust on taotlenud juba muistsed nõiad?" küsisin ma.
"Täpipealt," ütles Clara. "Kõigi maagiliste tegevuste taotlus on alati ette kindlaks määratud. Kõik, mida me peame tegema, on oma teadlikkus selle külge haakida."
Ta liigutas oma tugitooli minu ette, nii et me põlved peaaegu kokku puutusid. Ta hõõrus kordamööda kumbagi pöialt jõuliselt teise käe peopesas ning pani siis pöidlad vastu ninaotsa. Ta liigutas neid kergete ühtlaste paitustega väljapoole, üle silmakulmude oimude suunas.
"See võte hoiab ära kortsud kulmude vahel," seletas ta.
Ta hõõrus nimetissõrmi kiiresti teineteise vastu, nagu kahte puupulka tule süütamiseks, tõstis need seejärel vertikaalselt nina kummalegi poolele ning liigutas neid pehmelt mitu korda külgsuunas üle põskede.
"See puhastab siseõõned," ütles ta ninaõõsi aeglaselt kokku surudes. "Ninanokkimise asemel tee parem seda liigutust."
Ma ei pööranud tema vihjele ninanokkimisest tähelepanu, vaid proovisin seda liigutust ja see puhastaski mu sisõõned, nagu ta oli öelnud.
"Järgmine võte takistab põskede lottivajumist," ütles ta.
Ta hõõrus peopesi kiiresti vastastikku ning libistas need pikkade kindlate tõmmetega üle kummagi põse ülespoole kuni oimudeni. Ta tegi seda liigutust kuus-seitse korda, ikka samasuguste aeglaste ülespoole suunatud liigutustega.
Märkasin, et ta nägu hakkas õhetama, kuid ta ei lõpetanud veel. Ta painutas pöidlad peopessa, asetas peopesade siseservad oma ülemise huule kohale ja hõõrus neid jõuliste saagimisliigutustega edasi-tagasi.
Ta seletas, et kui hõõruda kiiresti punkti, mis ühendab nina ja ülahuult, ergastab see energia voogama leebete, ühtlaste puhangutena. Kui vajatakse aga võimsamat energiapurset, siis saab selle kätte, torgates punkti, mis asub ülemise igeme keskpaigas, ülahuule kohal nina vaheseina all.
"Kui muutud koopas kokkuvõtteid tehes uimaseks, hõõru kiire liigutusega seda punkti ning nii virgutad end ajutiselt," ütles ta.
Hõõrusin oma ülemist huult ja tundsin, kuidas nina ja kõrvad puhastusid. Samuti tundsin ma kerget tuimust suulaes. See kestis vaid mõne hetke, kuid muutis mu hingetuks. Mulle jäi mulje, et justsama oli paljastumas midagi, mis siiani oli varjatud.
Järgmisena liigutas Clara oma nimetissõrmi lõua all külgede suunas, tehes nendega samasuguseid kiireid edasi-tagasisuunalisi saagimisliigutusi. Ta ütles, et lõuaaluse punkti ergutamine tekitab rahuliku virguse. Ta lisas, et seda punkti saab aktiveerida ka siis, kui toetame põrandal istudes lõua vastu madalat lauda.
Tema nõuande kohaselt lükkasin sohvapadja põrandale, istusin sellele ja toetasin lõua vastu puust käetuge, mis oli just mu näo kõrgusel. Ennast ettepoole kallutades surusin kergelt sellele lõuapunktile, mida Clara oli näidanud. Mõne hetke pärast tundsin, et mu keha rahuneb. Mööda mu selga tõusis ülespoole torkiv aisting, mis puhastas pea, muutes hingamise sügavamaks ja rütmilisemaks.
"Teine võimalus lõuaaluse punkti äratamiseks," jätkas Clara, "on lamada kõhuli ja panna rusikas käed üksteise peale lõua alla."
Rusikate kasutamisel soovitas ta neid lõua all surve loomiseks pingutada ja surve vähendamiseks lõdvestada. Ta ütles, et rusikate pingutamine ja lõdvestamine tekitab pulseeriva liikumise, mis läkitab energiat väikeste puhangutena elutähtsasse keskusesse, mis on otseselt seotud keelepõhimikuga. Ta rõhutas, et harjutust tuleb teha ettevaatlikult, vastasel korral võib kõris valu tekkida.
Istusin tagasi oma punutud tooli.
"Neid nõidade võtteid, mida ma sulle näitasin," jätkas Clara, "tuleb sooritada iga päev, kuni nad ei ole enam massaazhitaolised liigutused, vaid muutuvad selleks, mis nad tegelikult on: maagilisteks võteteks. Jälgi mind!" andis ta korralduse.

"Sellist sorti liigutusi pole sinu laoruumis kunagi olnud," naeris ta, kui oli lõpetanud. "See on nõidus. See nõuab teistsugust taotlust, kui seda on igapäevase elu taotlus. Koos pingega, mis tõuseb meie näkku, vajame me ka erilist taotlust, et suudaksime uuesti lõdvestada oma lihased ja häälestada seal asuvad keskused."
Clara rääkis, et kõik meie emotsioonid jätavad jäljed meie näole ja seda palju selgemalt kui ükskõik millisele teisele kehaosale. Seepärast vallandamegi me kuhjunud pinged maagilisi võtteid ja neile lisanduvat taotlust kasutades.

Kui veel nõudlust harjutustele, siis andke teada. Hetkel enam ei jätka.
Vasta
#46
Teate, igast teisest eesti rabaäärsest külast võib leida vanamehe, kes võib, kui tal keelepaelad lahti lähevad rääkida karudest ja varestest lugusid, milliste kõrval kahvatavad ka indiaanlased.
Vasta
#47
Teema hetkel räägib natuke kaugemal elanud vanamehest ning mina isiklikult loeksin heameelega edasi.

Samuti salvestan heameelega Riegeli lahkel loal nad - harjutused - hlisemaks korduslugemiseks oma digiparakirjanduse nurgakesse.
Teine variant oleks muidugi raamatukokku minna, kuid mu praegune ajakava ei soosiks seda nii eduliselt, kui mulle meeldiks.

Seega - Riegel - palun jätka!

Muigama ajab see, et massaažist eriti hästi ei arvata. Vb saaks massaaži energeetilise visualiseerimisega ühendades sama efektiivseks muuta...?

Vasta
#48
Tegemist on harjutustega mida õpetati tuleelemendi seltskonnale põhjatuulele, need naised olid kõik põhjatuule naised, ka CC ise. Naised kes on äratuntavad punase hõõguse tõttu nende energiakehas, kui saime kätte esimesed tensegrity pikkade seeriate plaadid, pani imestama, et unenägudes oli harjutustel veel teised, teiste tuulte harjutused, aga propageeriti ainult neid kui kõigile ühtseid.
Paarinädalase katsetamise järgi saime aru millega tegu ja loobusime pikkadest seeriatest, sest see viis otseselt tuumikgrupi energiapotti patareiks ei muud.
Harjutustes on palju elemente hoopis CC sellest perioodis kui ta loobus Don JUani õpetusest ja läks hiinlase juurde, raamatutes kajastub see mingi naguali Luhani või sarnase nimega tegelase kaudu, et põhjendada neile kes hiina seeriaid tunnevad samade elementide kasutamisel tensegritys. Tensegrity ei ole oma põhiosas indiaanlaste vaid on hiinlaste võitluskunstide sisemised harjutused.
Ükskõik milline hiina võitluskunstide pikk harjutuste seeria kui selle mõtles välja mingi koolkonna meister ja lõi selle põhjal omaette psüühilise maailma, viib õpilased sellesse maailma ja hävitades nende individualismi muudab uue selle meistri jõu osaks.
Samas üksikharjutused ei ole ohtlikud, sest kasutavad kehas loomulike energiakanalite ergastamist.
Mis puutub aga tolteekidesse siis kogu Don Huani õpetuse põhisõnum on, saad nägijaks siis uurid ise läbi kogu maailma uuesti.
Ameerika parim juutide usundiga võrreldav jumalate tegevuse kirjeldus on Inkade riigi loomine. Jumal ajas samuti mitu aastakümmet inkasid ühest kohast teise enne kui neile tõotatud maa andis, nii nagu juutidelgi muudeti naiste geneetikat, et reptiilide hinged saaks sündida.
Kuid seal juhtus õnnetus, õhujumalat võttis võimu maajumalate kamp kelle hävitas alles Hispaania konkistadooride sissetung ja valgete jumalate tagasituleks kristluse näol.
Vasta
#49
Inkad ja tolteegid on erinevad muistsed rahvad ja kultuurid.

Inkadest teame u.13.sajandi keskpaigast, kui nende hõim rajanud Peruu kiltmaal Cuzco asula. Näiteks see kaljusse raiutud linn Machu Picchu ei olnud nende ehitatud, vaid ainult üle võetud. Aga peab ütlema, et inkade nimeliseks nimetatud nn inkade platoolt – Altiplanolt -on leitud tõendeid võimalikust Atlantise tehnoloogiast.
Nii jääbki mulje nagu oleks inkadel olnud muistseid teadmisi. Tegelikult olid neil ainult veel legendid muistsetest teadmistest. Minu silmis olid nad uuemaaegne (elasid peale kristlust)barbaarne rahvas, kes näiteks nuumasid lapsi ohverdusteks.
Tolteegide uskumused ja maagia aga viivad tagasi iidsetesse aegadesse.
Tõestuseks kasvõi see, et tolteekide kujud on sarnased Lihavõttesaare kujudele. Lihavõttesaar aga viitab kunagi eksisteerinud Lemuuria mandrile. Tolteekidel olid samasugused lennuvahendid vimanad nagu näiteks Shambala legendideski.
Tolteegid:
http://en.wikipedia.org/wiki/Toltec

Kesk-Ameerika vanade kultuuride kujundajad olid nahua rahvad, kellede hulka kuuluvad nii tolteegid kui nende järglased asteegid.
Inkad ei puutu ju üldse siia teemasse. Hiina kultuur on ka väga vana ja on neilgi oma huvitavaid tehnikaid. Riegel aga tõi eespool näidise india mudrast hoopis.
Mudra kuulub hinduismi ja budismi alla:
http://en.wikipedia.org/wiki/Mudra
Näiteid mudra näpuharjutustest või kuidas neid nimetadagi, ise ei ole nende kohta varem suurt lugenud:
http://healing.about.com/od/east/ig/Mudra-Gallery/
Vasta
#50
Oi müstik, kogu CC raamatutes kirjeldatavad uute nägijate maagilised liinid on segu katoliikliku hispaania rüütelkonna maagilistest pereliinidest ja neile liidetud nn vanade nägijate teadmistest.
Raamatud on head asjad, nende kaudu saab minevikku minna aga kasulik on peale teksti ka muud vaadata. Lihtsalt need raamatud avardasid minu maailmapilti oluliselt ja just selle vanade nägijate tehnikate kirjelduste poole pealt. Sõnavahu sisse ei tohi asja tuum ära kaduda, inimkeha on sarnane kogu maa inimestel ja füüsilised harjutused mõjuvad sama moodi enam vähem kõigile, pikad seeriad eri stiilide ida võitluskunstides on eri meistrite koolkonnad mis söövad oma järgijad individuaalsusest tühjaks täpselt samamoodi kui CC tehnikad ja panevad asemele selle konkreetse maagilise liini jõu. Seda püüdis Celtic selgeks teha ja mina lisasin, et ka moodsast maailmast võib midagi üle võtta kui selle tulemuseks pole mingi seltskonna praepannile kukkumine, üksikharjutusi võib teha oli sõnum.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat