Kadunud. Sensitiivne abi.

Vastu tuult tõusu teel. Oi narva ja idavirumaa mida te oma tüdarde ja poegadega teete.Ja üle jäänud nii öelda sensitiivid kui Varvara tõesti teiega ühendust võttis ja te ei ole midagi teinud olete hunnik paska . Emiil sa ei ole pääsenud mina tean mida sa tegid .Ja kuidas tegid varsti leian su koha ka üles kus sa tegid . Ja ära mitte mõtlegi kedagi veel ette võtta sa ei tea kas ma olen üksi või on mul Varvara tõesti selja taga aga sinu nime ma tean .Ja tean mida sa selles videos nukkuga tegid. Elanikud sinu vastu ei räägi arva uuesti sain rääkima.Ja kui sa oma kohta lähed siis vaata ja naerata kaamerasse .

Darja anna mulle andeks ja politseile andesta ka . Nad on jobud.

(19-09-2016 21:27 )sakala Kirjutas:  Darja anna mulle andeks ja politseile andesta ka . Nad on jobud.

Tere. Äkki natuke seletaksid, praegu jääb mulje, nagu räägiksid omaette, kõva häälega.

Sakala, kui sa Darjalt andestust soovid, siis võiksid seda ehk vähem avalikult teha?

Olen see kes olen ja kui tahan andestust paluda siis palun. Positiivne kui jääd hiljaks ja ei suuda õigel ajal õiges kohas olla siis jääb see ka sind saadma.Tüdruk sai arvatavasti korgi jooki aga 5 päeva ja enam ei leita andmeid. Laiba leidmis koht ehk pähklisalu on selline koht kuhu pimedas ei lähe tüdrukud taheti rajalt maha võtta ja see et vägisi ei viidud on jama . Mõrva koht mida anti on jama . See on lühi ülevaade .

Otsisin parawebist kohta, kuhu oma lugu kirja panna, siin ta nüüd siis on.

Lugu ise selline: Kadunud ja leitud asjad.

Sel aastal, juulikuus 2016, juhtus minuga mu kõige müstilisem lugu, millele seletust meil kodus keegi anda ei oska.

Oli suvi aastal 1988 kui tegelesin meie pisikese eramaja välisseinale elektrikilbi paigaldamisega. Töö oli alles pooleli kui lõunasöök valmis sai ja tegin umbes pooletunnise pausi. Enne sööma hakkamist olin juba juhtmete ühendustöödega alustanud ja kasutasin selleks aasta varem Tšehhoslovakkiast ostetud põdrasarvest käepidemega 22 sentimeetri pikkust pussnuga. Ostsin neid sealt kaks tükki, ühe kinkisin isale ja teise jätsin endale. Mulle see nuga meeldis.

Pärast lõunasööki elektrikutööd jätkates ei leidnud ma nuga enam kuskilt, kuigi teadsin täpselt, kuhu selle jätsin. Otsisime kõikjalt, kus vähegi oskasime. Mida pole, seda pole ja ka varastamise võimalusega eriti ei arvestanud.
Nii see noa kadumise lugu meile mõistatuseks jäigi ning seda uskumatut lugu sai aegajalt aastate jooksul ikka ja jälle meenutatud kui täiesti arusaamatut ja seletamatut sündmust.

Elame juba hulga aastaid vana maja kõrvale ehitatud uues majas ning nüüd sel suvel jõudis lõpuks aeg kätte ka selle vana likvideerimiseks ja kuni selle hetkeni oli ka see vana elektrikilp kasutuses. Elekter lahtiühendatud, lõikasin relakaga vana kilbi küljest selle ust avamata endised kaablid läbi ja vedasin kasti kümmekond meetrit kõrvale jalust ära, kuhu see siis selili vedelema jäi.

Päev hiljem vaatasin puht huvipärast ka kilbi sisse. Esimese asjana nägin selle põhjas lebavat ammu kadunud tuttavat pussnuga. Sel momendil jäi mul sõna otseses mõttes suu ammuli ehk karp lahti ja vaatasin seda kadunud ja ühtlasi ülesleitud nuga. Järgmisena, sügavalt üllatununa, tõin toast fotoaparaadi ja tegin kilbi põhjas vedelevast üllatusest mõned pildid ja alles siis võtsin sealt noa, vaatasin ja katsusin seda ning ei suutnud sellele leiule mitte mingit normaalset seletust leida.

Võiks ju mõelda, et nuga võis kuskil elektrikilbis peidus olla ja kasti loksutades nähtavale kukkuda, aga vahepeal, noa kadumisest alates ligi 30 aasta jooksul olin seda el.kilpi mitmeid kordi ringi ehitanud, automaate ja kaitsmepesasid vahetanud, varasematel aegadel voolumõõtjast igakuiselt näitu vaadanud ja aegajalt olid selle ohutust ja korrasolekut ka Eesti Energia kontrollijad vaadanud ja plomminud. Ehk siis selle kolmekümne aasta jooksul olin selle kilbi ust avanud sadu kordi ja selles oli ka igasuguseid ümberehitus töid tehtud. Kahekümnekahe sentimeetripikkust põdrasarvepeaga pussnuga pole seal kunagi vedelenud. See pole võimalik, et sellesse pisikesse suletud ruumi oleks see nuga suutnud end kuidagi ärapeita, sellele pole seal lihtsalt ühtegi võimalikku peidukohta. Olen seda nüüd ka spetsiaalselt proovinud ja ka parima tahtmise juures ei ole seda sinna mitte mingil moel võimalik ärapaigutada.

Paar aastat tagasi tõin oma juba päris vanaks jäänud isa juurest ära selle pussnoa kaaslase – ostsin neid kunagi Tšehhist ju kaks tükki. Kunagi isale kingitud nuga on nagu uus ja värske ning sel teisel on see põdrapeast käepide heledaks läinud ja näeb luitunud välja. Nüüd on need kaksikud mul kaminal kõrvuti ja vaatan neid ikka ja jälle.

Minu jaoks on kogu see lugu täielikult mõistetamatu ja oleme kodus naljaga pooleks mõelnud, et see on mu 1985. aastal surnud äiapapa vemp, ta oli selline vigurivänt.

Suht sarnasel ajajärgul, meenutab selle loo peale mul naine, jäi müstiliselt kaduma ka üks köögi käterätik, mis polegi kunagi kuskilt välja tulnudki.

Nüüd, aasta tagasi metsast kuusetoomise paiku kadus saag ära. Kodus puu parajaks lõikamise ajal oli veel olemas aga rohkem pole seda asjandust kunagi näinud. Nagu ikka arvasin, et küllap tuleb mingil hetkel kusagilt välja, paljugi mis, aga siiani aasta jooksul siiski mitte. Eile metsast kuuske toomas käies tulid need lood jälle meelde ja arvasime, et küllap need kadunud asjad kõik paarikümne aasta pärast jälle elektrikilbis olemas on. Vana elektrikilpi enam äravisata ei kavatsegi. Eks me siis näe!

5 a Riina Randmäe kadus mõisaküla ja raamatu küla vahel 1998 .09.16 .Ootan kõiki arvamusi ka alates sellest kus on tüdruku riided mis kadumis päeval seljas olid .Lisaks oleks väga vaja kirjeldust riietele mis tüdrukul tegelikult seljas olid kadumis päeval .Süüdlast ei otsi ega ei huvita kes süüdi on lihtsalt toome tüdruku kui võimalik on välja .Igasugune arutelu on oodatud ka see ,et sakala oled loll . Kui siia kirjutada ei taha saatke u2u sõnum .Kontrollin kõiki vihjeid mida kontrollida saab luban seda ja kui vihje on õige siis kogu leidmis tähelepanu võib vihje andja endale saada .Luban seda ehk annan sõna.