[excubitoris]

Merineitsid - delfiinid. Inimesed - ahvid.
Mitte üks ühele aga üldiselt.

[Veli Joonatan]

Merineitsid - delfiinid. Inimesed - ahvid.
Mitte üks ühele aga üldiselt.

Excu! Ma ei ole sinu mõttearendusega just väga päri. Kes viitsis filmi ära vaadata (saan aru - aega vähe).
Merineitsid ja loomulikult kuuluvad sinna ka isased eksisteerivad juba Iidamast Aadamast.
See rass võib olla vanem kui meie maapealne.
Meid lahutab ainult see geneetiline kood. Nad on sama mõistuslikud kui meie.
Selles eelpoolnimetatud filmis jahmatas mind eelkõige see, et kui see näkk saadeti helikopteril uurimisasutusse siis ei tulnud kellelgi pähe see mõte et - LASEME TA VABADUSSE!

[Veli Joonatan]

https://www.youtube.com/watch?v=2zo_Z2KMva4
Siin saate näha viimast, mis on filmitud. Sel kuul.
Väga tõene. Kahelda ei maksa.
Pöörake tähelepanu lõpustele kaelal!

[xawa]

https://www.youtube.com/watch?v=2zo_Z2KMva4
Siin saate näha viimast, mis on filmitud. Sel kuul.
Väga tõene. Kahelda ei maksa.
Pöörake tähelepanu lõpustele kaelal!

Ei olegi midagi kahelda. Tegemist täitsa tõepärase näkiga. Autoriks Hollywoodi eriefektide kunstnik Joel Harlow. Ning valmistati antud isend filmi tarvis "Kariibi mere piraadid".

[Veli Joonatan]

Sinu vastus ei ole tõsi. Näkid eksisteerivad.

[kage]

Näkid võivad eksisteerida, aga võltsitud või kino jaoks mõeldud effektidega tehtud pildid/videod ei saa kuidagi olla tõendiks päris näkkide olemasolule. See on sama kui plastiliinist valmistatud ükssarvikut esitada tõendina selle kohta, et ükssarvikud eksisteerivad.

PS! Mind paneb ikka ja jälle imestama kuidas tuima järjekindlusega üritatakse valesid ja võltsinguid tõenditena esitades veenda mõtlevaid inimesi, et mõtlemine tähendab valede ja võltsingute pimesi uskumist. Nagu põrsa kotis ostmine tähendaks mõtlemise olemasolu.

[Veli Joonatan]

Ükssarvikud eksisteerivad. Isegi topis on olemas muuseumis.
Elada sellises ettesõõdetud reaalsuses - nagu robot. Mitte oma peaga mõelda...

[xawa]

Veli Joonatanil on täna ilmselt trollimise tuju.

[Veli Joonatan]

Veidi aega edasi läinud - tegelikult ei ole trolle.
Annan edasi veidi infi - http://weeklyworldnews.com/headlines/497...-mermaids/
See näkkide teema on jäänud kahjuks väga soiku. Teenimatult.
Saate lugeda - mermaids exist. Kõige kõrgemal tasemel on see välja öeldud!

[Müstik]

Muide muistne babüloonia jumala Dagoni preestrid kandsid peas kala pead kujutavat peakatet. See on hämmastavalt sarnane katoliku (ka meie luterliku) piiskopi mitrale.




Pärsias oli Oannes (Johannes?)

Oannesest mitmes teemas juttu, aga valisin selle teema, piltide tõttu.
Hancock kirjutab raamatus "Jumalate võlurid":
Babüloonia preester Berossos koostas oma "Ajaloo "rohkem kui 150 000 aastat sälitatud ületähenduste põhjal.
Ta on kirjeldanud Oannest "koletise" või "olendina". Siiski jääb Berossose öeldust pigem mulje, et tegemist oli inimesega, kes kandis mingisugust kalakaostüümi. Berossos pajatab...
...oli kalakeha, aga kalapea varjus peitus teistsugune pea, inimese oma, ja kalasaba küljes olid jalad nagu inimesel, ja ta rääkis inimese häälega...Päeva lõpul läks see monstrum Oannes tagasi merre, kus veetis öö. Ta oli kahepaikne, võis elada nii maal kui ka meres..."
Mesopotaamia pärimusi edasi lugedes selgub, et Oannes ja apkallu mõttetarkade vennaskond olevat õpetanud inimkonda tuhandeid aastaid. Selle pika aja jooksul rajatu suure tsivilisatsiooni keskused, viis
enne veeuputust ehitatud linna ning et "taevast laskus kuningavõim".
Berossos kirjutas oma ajaloo millalgi a-il 290 kuni 278 eKr.

Hancock tsiteerib oma raamatus mitmeid kordi ka Tartu ülikooli teadlast Amar Annust. Ta kirjutab: Amar Annus teeb oma üksikasjalikus uurimuses kokkuvõtte:
"Mesopotaamia mütoloogias oli üks ilmutusi veeuputuseelne periood, kui rajati kõikide hilisemate teadmiste alused. Veeuputuse-eelsed mõttetargad olid kultuurikangelased, kes tõid maale tsivilisatsioonikunsti. Sellele perioodile järgnenud ajal ei leiutatud midagi uut, ainult arendati algset ilmutust. Oannes ja teised mõttetargad õpetasid veeuputuseelsele inimkonnle kõiki tsivilisatsiooni aluseid."
8 ptk.Veeuputuse-eelsed, alapealkiri Seitse mõttetarka. lk.159-163.