Püramiidide valmistamise saladis lahendatud- autor on meie lõinanaaber Edward Leedskalnin's
"1936. aastal, ..... Homesteadi lähedal 10 aakrit maad. Ta monteeris suuremalt jaolt juba valmis lossi lahti ja viis selle plokikaupa uude asukohta. Iga tükk asetati veoauto¹assiil olevale raudtalapaarile ning transporditi kümne miili taha Homesteadi.
Selleks suureks operatsiooniks kasutas Leedskalnin esimest ja viimast korda teiste abi. Ta rentis traktori, kuid nõudis, et plokkide pealelaadimise ajal ei tohi selle juht kohal olla. Kord tuli traktorist vähem kui poole tunni pärast tagasi, et võtta toidunõu, mille ta oli istmele unustanud. Oma hämmastuseks nägi ta, et mitu tonni kaaluvad korallplokid on juba korralikult raudtaladele asetatud. "Neid gigantseid plokke oli võimatu 30 minutiga riita laduda," meenutas ta, "isegi kui oleks kasutatud kraanat. Edil aga polnud mingit varustust peale lihtsa liitploki ja vintsi. Ometi seisid need seal hunnikus nagu riit küttepuid." Saladuslikku tõstjat polnud kuskil näha ja juht lahkus kõhedust tundes enne Leedskalnini naasmist."
Tsitaat:Algselt postitas alar
Tegin püramiidi koopia,panin sisse ühekordselt kasutatava habemeajamisvahendi ja ajasin sellega pool aastat habet.:)
Tsitaat:Algselt postitas MorganLaFey
Isiklikult asun juba sel nädalal katseid läbi viima ;-) Kas mõni skeptik sooviks duubliks tulla? Räägiks omavahel kokku, mida testida, mis tingimustes kontrollida jne.
Nali naljaks, aga et žiletiterad püramiidis on väga sagedane teema, tahaks juhtida tähelepanu asjaolule, et kui žiletitera mõnda aega puhata lastakse, siis ta tõesti teritub ise. Kusjuures ilma igasuguste püramiidideta. Nähtuse põhjuseks oletan korrosiooni, mis sööb ära imeõhukesed kahekorra paindunud teraosad ja samas närib tera mikroskoopilisi sakikesi õhemaks ja teravamaks. Ilmselt piisab sellistest palja silmaga märkamatuks jäävatest muutustest. Mikroskoobi vmt vahendiga oma oletust kontrollinud pole.
Aga kogemus tekkis siis, kui ära kadusid kasutamiskõlblikud žiletiterad (me hakkasime saama Ida-Euroopa jaoks toodetud rämpsu) - esimesel korral läksid karvad koos nahaga, teisel korral käitus normaalselt ja kolmandal korral juba kiskus karvad välja. Avastasin, et kui tera seisis vähemalt nädalakese, sai temaga jälle habet ajada. Ka sellisega, mis enne karvu välja kiskus. Nii oligi mul terve karbitäis pidevas kasutuses. Et kui keegi katseid tegema hakkab, tasuks sellise nähtusega arvestada. Ühe või kahe päevaga taolist efekti ei tekkinud, nii et kui püramiid suudab, siis muudkui tuld ;)
No nii.. Hakkasin siis ise täna püramiidi meisterdama. Kõik mõõdud välja arvutatud, materjaliks papp. Põhja küljepikkuseks 50cm, kõrguseks 31,83cm. Papiribad, millest proovisin tegema hakata, on umbes 45mm laiad. Põhi tuli kena, aga püramiidi külgedega jäin hätta ja lükkasin projekti edasiseks. Kuidas oleks mõistlikum papist püramiidi ehitada? Kellel kogemusi? Aitäh!
12-11-2012, 23:22 (Seda postitust muudeti viimati: 12-11-2012, 23:27 ja muutjaks oli Thorondor.)
Paistab, et sul külgede jaoks papid lühikesed.
Soovitan sul teha külgede asemel papist raamistik, mis külgede vaheliste nurkadena tippu lähevad. Ja et neid ribasid üleval omavahel ühendada. Tee tipuks mingi väike põhjata püramiid, mille külge kleebid need ribad.
Kui sa teed püramiidi, mis on igast küljest kinni ja tahad selle omadusi testida, siis pead objekti, mille suhtes sa võrdled, samuti mingisse kinnisesse konteinerisse panema.
Ise tegin puidust püramiidi nö sõrestiku. Lähemalt räägin siis kui kõik katsed läbi viidud.
Püramiid peab olema asetatud põhja ja lõuna suunas risti.
Püramiidil peab olema põhi või põhja raamistik. Räägitakse, et kui teed sellise olevuse, mis näeb välja nagu nelja haruga sirkel, siis ei pidavat toimima.
12-11-2012, 23:32 (Seda postitust muudeti viimati: 12-11-2012, 23:50 ja muutjaks oli spiritguy.)
No papiribade toorikute pikkus on mul üle 60cm, sealt jääb kõvasti üle. Probleem tekkis aga sellega, et kuna papp on tugev ja ribade laius on 45mm, siis ma ei osanud lahendada seda, kuidas need SERVAD omavahel täpselt kokku sobitada. Tipuks põhjata püramiidi tegemine aitaks palju ja lahendaks selle, kuidas ma tipust nad kokku saaks. Aga kuidas ma SERVAD alusraamiga ühendan? https://fbcdn-sphotos-a-a.akamaihd.net/h...6807_n.jpg
13-11-2012, 00:07 (Seda postitust muudeti viimati: 13-11-2012, 01:05 ja muutjaks oli spiritguy.)
Pilud on hea variant, korra isegi mõtlesin. Aga kui alt äärest jääb serv natuke üle põhjaruudu (serva pilust ülejääv osa), kas see mõjutab tulemust?
Kas papist veel miskit muud moodi annaks seda ehitada? Korra mõtlesin isegi metalli peale, aga oleks justkui meelde jäänud kuskilt, et metallist ei tule asjast miskit välja.
Eks ikka mõjutab. Seda ma ei oska öelda kumb variant parem peaks olema.
Su püramiidi pean kahtlaseks sellepärast, et nendest liistakatest saad ehitada kaks küllaltki erinevat püramiidi.
Hetkel on sul kõikidel liistakatel serv ülesse poole. Kui nüüd keeraks kõigil lapiku pool üles, siis oleks ju ikka püramiid. Ei tea kumb neist looduse jaoks rohkem püramiidjas on.
Ma arvan, et kõige parem oleks siis kui sa paneksid põhja küljed lapiti ja üles minevat jätad nii nagu praegu on. Sel juhul on kõik püramiidi nurgad hoomatavad. Hetkel sul ju maapinna juures olevad servad pole kuigi konkreetsed.
Sel juhul, kui põhja detailid keeraks lapiti ja ühendaks sellele põhjale piludega detailid, siis peaks kogu püramiid olema ka igatpidi kindel, st ei annaks üht ega teist pidi liikuma. Homme kindlasti proovin seda Joonestan 2 piludega detaili papile ja lõikan välja ja aretan põhjale. Annan igatahes tulemustest teada, kui huvi pakub. Elan 3-korruselise maja viimasel korrusel, seega ülemistele naabritele oht kaob ära. Mind huvitab veel selline asi, et kui valmis püramiidi ilmakaarte järgi paika sean, kas siis peab püramiidi aluspõhja külg jooksma piki põhja-lõuna suunda? Ehk et kas suuna võtan aluspõhja külje järgi? Kas saan selle paika seada telefoni kompassiappiga?
Olen teinud puidust liistudest ja ka tavalisest tsingitud traadist - mõlemad töötavad.
Kõige tähtsam ja samas ka kõige raskem on tipu projektsiooni kattumine põhja diagonaalide lõikepunktiga.
Tere katsetajad.
Tegin ka eelmine aasta püramiidi 25x25mm nelikanttorust. Kui hakkasin tükke kokku panema siis jooksis algul juhe kokku. Istusin arvuti taha ja hakkasin SolidEdge 3D-s mudelit tegema. Selgus et ainukesed 45 kraadi nurgad on põhja nurgad. Lõikasin siis toorikud ümber ja asi läks kokku. Need aga kes tahavad alguses papist püramiidi teha soovitan võtta umbes 1 mm. paksust tugevamat pappi ja sellest neli kolmnurgset külge välja lõigata. Ja pärast need paberteibiga kokku kleepida ning põhja diakonaalid fikseerida. On lihtsam ja mugavam teha ja veel pealt on soovitav kipsiga üle värvida. Kuna mu inglise keel lonkab siis ei ole ma päris täpselt aru saanud miks ja kuidas. Aga maakeeli põhjus pidi olema see et kips on mingi sellise omadusega mis soodustab neid energiaid. Oli ju suur püramiid ka algselt lubjakiviga kaetud.
(13-11-2012, 06:51 )tapsix Kirjutas: Olen teinud puidust liistudest ja ka tavalisest tsingitud traadist - mõlemad töötavad.
Paluks täpsustust selle töötamise osas, kas loed töötamiseks seda, et mõlemast materjalist saab püramiidi ehitada (miks ei peakski) või väidad et su püramiidid on mingi selgelt arusaadava toimega?
Oi oi! Väga vinge tutvumine oli nende joonistega. Ma täna arvutasin paberit ja pliiatsit kasutades, aga kahjuks ei leidnud sobivas mõõdus pappi, millest püramiid valmis teha. Otsustasin proovida kinniste külgedega 50cm põhja küljepikkusega püramiidi valmistada.
Püramiidi materjaliks kõlbab väga edukalt isegi kipsplaadi metallkarkass. Lihtsalt neli tükki aluseks ning neli külgedeks. Sai sellist robustset ehitist näha umbes neli aastat tagasi kadunud Gunnar Aarma sõbra juures. Minu imeliku uudistava pilgu ning küsimuse peale: "Kas mingit kasu ka on?" vastas vanahärra: "Vaata, rohi kasvab seal all. Ja kui tukun, siis putukas keerab kõrvale ning ei tüüta mind." Ja tõesti - selle mõne metalltoika all turritasid betoonkivide vahelt lopsakad rohulibled ning kõrval selle samasuguse ühtse aluse vuugivahed olid vaid kergelt samblased. Uskumatuna avaldatud arvamust, et ehk on see asi kile all olnud, lükkas papi naerdes kõrvale.
See oli minu esimene tõsisem kokkupuude püramiididega. Pani võhiku mõtlema.
Mis aga žileti teradesse puutub, siis juba paar aastakümmet hoian neid kohas mis jääb viltuse katuse alla. Aastas vahetan maksimaalselt paar korda žiletti, rohkemaks puudub vajadus. Samas karvakasvu mägede poegadega võrrelda ei saa kuid üle päeva peab lõua ikka üle käima.
Tere päevast
Kas siin teemas on keegi kes on elektri asjandusega sina peal. Ei oska isegi seda ametinime öelda. Mul on üks katsetus püramiidiga pooleli. Üht analoogset asja kodus olnud käepäraste vahenditega katsetades sain positiivse tulemuse.
Sul ikka isevärki püramiid. Ei imestaks, kui sellised küljed ja nurgad püramiidi omadusi oluliselt mõjutavad.
