•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3(current)
  • 4
  • 5
  • ...
  • 36
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Free energy (tasuta energia)
#51
Lappasin täna Viljandi linnaraamatukogus läbi Tehnika ja tootmise numbrid alates 1981 aastast. Osadel aastakäikudel ainult registrid.Aga seda artiklit mis rääkis energia saamisest silikaadist ma ei leidnud.
Omal ajal lugesin läbi selle ajakirja kõik numbrid tähelepanelikult.
Ja ma ei eksi et selline artikkel oli.
Aga puudu oli 1982 nr.9 ja 1986 nr.6. Kas need numbrid on meelega eemaldatud tekib küsimus.
Arvestades kui põhjalikult teema kinni mätsiti siis ma ei imestaks ka selle üle.
Muidugi on võimalus et lihtsalt ei leidnud.
Vasta
#52
Leidsin ühe huvitava lingi see on liiga ilus et olla tõsi aga otsustage ise.
http://www.youtube.com/watch?v=pxLw0YU3p...re=related
ja veel üks
http://www.youtube.com/watch?feature=end...w3w58&NR=1
Vasta
#53
(10-06-2013, 18:54 )mässaja Kirjutas: Leidsin ühe huvitava lingi see on liiga ilus et olla tõsi aga otsustage ise.
http://www.youtube.com/watch?v=pxLw0YU3p...re=related
ja veel üks
http://www.youtube.com/watch?feature=end...w3w58&NR=1

Lingid on lõbusad ja huvitavad, kahjuks kasutud. Aga lõbus emotsioon annab ju ka tasuta energiat vist? wink
Vasta
#54
Muideks see teine link kus on mingi traadist rull kahe magnetiga selle kohta kommentaariks nii palju. Kui võtta kaks magnetit (minul oli kaks vanaegse kapiukse magnetit) suitsupakist pakkepaber kus üks pool on hõbepaber teine lihtsalt paber. Pane see paber kahe magneti vahele siis võta tester pane üks ots vastu magnetit teine vastu hõbepaberit. Minul näitas 0,7 volti pinget. Kui lingi üles leian kus seda nägi annan teada seal oli vist mingi 2 volti.
Ka seda proovisin aga nii ilusaid numbreid ei saanud. Tegu on ühe Tesla leiutisega.
http://www.youtube.com/watch?v=lWdbqxlcGb4
Siin lubatud link
http://www.ksv.ru/%D0%98%D1%81%D1%81%D0%...XP01.shtml
Vasta
#55
(10-06-2013, 19:46 )mässaja Kirjutas: ..... Kui lingi üles leian kus seda nägi annan teada seal oli vist mingi 2 volti.
.....
Seal piltidel on testril mõõtepiirkond 200mV ja näidud enamasti vaid mõne millivoldi piirides.
Vaid ühel pildil on miskipärast mõõtepiirkond 20V pandud, kuigi võinuks ka seesama jääda, sest näit jääb ikka alla 200mV (pinge väiksem kui 0,2V).
Niisiis räägime esialgu vaid väga väikestest pingetest ja üliväikestest voolutugevustest digitaalse testri väga suure sisetakistuse tõttu.

Vasta
#56
Jah, pange tester 200mV , pistke testri otsad veega täidetud klaasi, oi kui suuri numbreid näitab, energiat kui palju.Laugh
Vasta
#57
Kõik õige aga see on tehtud kodus ja nii öelda põlve otsas. Kindlasti mõni eriala inime kes oskaks midagi enamat. Ma tahan sellega öelda et kui monopol ei imetleks iseennast siis ilmselt oleks ka midagi tõsisemat ammu välja pakutud.
Vasta
#58
Mida rohkem voltmeetri otsad laiali vedada, seda rohkem näitab. See on tõepoolest vaba energia, ole mees ja tarbi. Aga kuidas? Mina soovitan teil käed laiali ajada, potentsiaalide vahe sõrmede otstes on erinev, järelikult tekkib vool. Tarbige sõbrad, ärge laske raisku minna.
wink
Vasta
#59
Siia juurde üks hea näide oma elust. Kunagi ammu kui olin keevitaja õpilane siis sain seda käed laiali potensiaali ise oma nahal tunda. Oli üks pikk kamaks mida oli trvis kinni hoida mul olid märjad kindad ja käed laiali selle kamaka küljes ja päris hästi särists kui keevitaja hakkas keevitama. Laugh
Vasta
#60
(13-06-2013, 13:37 )mässaja Kirjutas: Siia juurde üks hea näide oma elust. Kunagi ammu kui olin keevitaja õpilane siis sain seda käed laiali potensiaali ise oma nahal tunda. Oli üks pikk kamaks mida oli trvis kinni hoida mul olid märjad kindad ja käed laiali selle kamaka küljes ja päris hästi särists kui keevitaja hakkas keevitama. Laugh

Seda nähtust nimetatakse sammupingeks aga see ei ole kohe kindlasti tasuta energia ja teatud juhtudel on see üsna tappev.
Miks seda sammupingeks kutsutakse on ebaselge. Inimest ei tapa mitte pinge, olgu kui suur see tahes vaid temast läbi jooksev vool. See vool võib olla surmav juba siis kui ta on suurem kui 50mA.

Vasta
#61
Kaldudes küll juba teemast kõrvale, selgitaks veidi olulisemat elektriohutusest.
Sammupinge mõistet võiks seletada näiteks sellise ohtliku olukorra najal, nagu maapinnale kukkunud kõrgepingeliini juhe. Juhtme ümbruses on ka maapinnal kõrgepinge ja eemaldudes see väheneb. Ohtlik tsoon võib ulatuda mitmekümne meetrini. Sammudes sellise avariikoha poole (või ka eemale), jääb ühe sammu astudes jalgadele piisav pingelang, et tekitada inimesele (või ka mõnele loomale) ohtlikku voolutugevust. Soovitatakse isegi sellisest avariikohast eemalduda ühel jalal hüpates, siis ei saa elektrilööki sammupingest.

Ohtliku voolutugevuse kohta võiks ka mainida mõned väärtused.
Tunda annab juba paar-kolm mA, ligikaudu 10mA võib tekitada aga nii tugeva käelihaste kokkutõmbe, et enam oma tahtega ei suuda ennast voolu alt vabastada ja kusagilt selliselt voolutugevuselt algabki eluohtlik olukord. Vool 30mA kestvusega üle sekundi võib aga tõenäoliselt juba surmavalt mõjuda kui see südamepiirkonda läbib. Peale sellist mõjutust (peale voolu alt vabastamist) on südame närvikeskus kaotanud võime südamelihaseid rütmiliselt ja kordamööda juhtida ning süda jääb vaid võbelema (fibrilleerima) ja ei pumpa enam verd. Siin võib veel elu päästa väga kiire esmaabi - kunstlik hingamine koos südamemassaažiga, mis võib taastada südame oma närvikeskuse rütmilise töö. Korralik esmaabikursus on tavaliselt kahepäevane. Säärane karm aparaat, nagu filmides nähtud defibrillaator (seiskunud südame töö taastaja elektrilöögi abil) on aga juba arstide teema...
Vasta
#62
(13-06-2013, 21:11 )Tehnoloog Kirjutas: Soovitatakse isegi sellisest avariikohast eemalduda ühel jalal hüpates, siis ei saa elektrilööki sammupingest.

Tegelikult võib ka kahel jalal, paarishüpetega liikuda. Kängurud on evolutsiooni käigus kohastunud elamiseks sellistes oludes.wink
Vasta
#63
Vaba energia teema on jäänud siin foorumis teenimatult tahaplaanile.
Magnetmootorite kohta liigub päris palju infot internetis. Seda juba aastaid.
Ometi asi massidesse ei jõua. Millest see siis tingitud on?
Siin on konkreetne magnetmootori patent - DE102005059652A1.
Üks video paljudest - http://www.youtube.com/watch?v=-DkDXvPpa6Q
On kellelgi rohkem infot selle kohta? Arvamusi.
Vasta
#64
(10-07-2013, 22:11 )Veli Joonatan Kirjutas: http://www.youtube.com/watch?v=-DkDXvPpa6Q

Suur põrsas tehtud, sinna mahub hulga akusi, võib päris mitu päeva ringi käia.
Mis juhtmed seal paistsid ? Ah et nii kõva kasutegur ehk et lausa voolu annab välja? Minu arvamus - Laugh

Vasta
#65
Mootori patent täiesti olemas:
http://worldwide.espacenet.com/publicati...cale=en_EP
Vasta
#66
(11-07-2013, 08:12 )Samir Kirjutas: Mootori patent täiesti olemas:

Patent ei garanteeri, et asi ka reaalselt töötab .
The EPO does not accept any responsibility for the accuracy of data and information originating from other authorities than the EPO; in particular, the EPO does not guarantee that they are complete, up-to-date or fit for specific purposes.

Vasta
#67
(11-07-2013, 09:46 )vasamasa Kirjutas:
(11-07-2013, 08:12 )Samir Kirjutas: Mootori patent täiesti olemas:

Patent ei garanteeri, et asi ka reaalselt töötab .
The EPO does not accept any responsibility for the accuracy of data and information originating from other authorities than the EPO; in particular, the EPO does not guarantee that they are complete, up-to-date or fit for specific purposes.
Kui ikka usku millessegi uude ei ole ega ei ole ka avastamisjanu siis inimkond ei oleks praegu nii kaugel kui ta praegu on. Võiks olla kaugemal.
Kunagi naerdi välja inimene kui ta ütles et Maa on kerakujuline. See ei saa ju võimalik olla - sa kukuks sealt ju alla.
Enne kui välja naerda võiks tutvuda internetis veidi selle teemaga.


Vasta
#68
Magnetism ei ole energia ! See ei ole välja naermine, vaid füüsika seadus.
Vasta
#69
(11-07-2013, 10:35 )vasamasa Kirjutas: Magnetism ei ole energia ! See ei ole välja naermine, vaid füüsika seadus.

Paljud füüsikaseadused on ajast ja arust.
Eriti need mis käsitlevad energeetilisi aspekte
nagu eeter, magnetism ja mõned veel

Tapatalk on GalaxyTabEx
Vasta
#70
Kahjuks pole mul vastavat haridust ega oskusi seadme omaduste kindlakstegemiseks või lihtlabaseks järgitegemiseks.
Niipalju küll, et sain aru - seda ei mõtle valmis õhtuga ega koosta nädalaga.
Seetõttu jääb alles loogikast lähtuv küsimus - mis kuradi pärast oli vaja onudel kurja vaeva näha, hulkapalju aega kulutada ning kalliste seadmetega magneteid-metalli lõikuda-sobitada?? Dokumentatsioon koostada, et patent saada?
(Näiteks kasvõi see aparaat - http://www.youtube.com/watch?v=mcz4G-kRRXg - kes on midagigi ise konstrueerinud, teab, millist vaeva peab nägema, et kasvõi optimeerida sõlmi. Väljanägemisest ei hakka üldse rääkima.)
Ja et siis kogu vaeva peale paar videot torusse riputada ja kihistades vaadata, kuda lollikesed klikivad ja vaimustusest õhku ahmivad?
Kerget raha ja klikke saab ka palju lihtsamalt; palju lihtsakoelisemat haridust evides.
Vasta
#71
Meie väike äraspidine maailm - osteti elektriautosid mis kuhugi ei kõlba, eriti veel meie kliimas. Talvel külmaga on ta ju täiesti kasutu.
Selle raha eest oleks pidanud renoveerima soojatorustikke, mis kütavad praegu maapinda.
Üks viimaseid uudiseid oli et Siemens vist töötas välja sellised elektribussid, mis laevad ennast vahete vahel trammiliini kontaktidest.
Moodsad bussid ei saasta tegelikult õhku ja müra on neil ka minimaalne.
Palju auru läheb ei millegi peale.
Vasta
#72
(11-07-2013, 13:57 )Veli Joonatan Kirjutas: Meie väike äraspidine maailm - osteti elektriautosid mis kuhugi ei kõlba, eriti veel meie kliimas. Talvel külmaga on ta ju täiesti kasutu.
Selle raha eest oleks pidanud renoveerima soojatorustikke, mis kütavad praegu maapinda.
Üks viimaseid uudiseid oli et Siemens vist töötas välja sellised elektribussid, mis laevad ennast vahete vahel trammiliini kontaktidest.
Moodsad bussid ei saasta tegelikult õhku ja müra on neil ka minimaalne.
Palju auru läheb ei millegi peale.

Elektriautod on ju tegelikult hea "projekt" inimeste käest raha ära võtmise eesmärki silmas pidades. Palju meie maksumaksja raha sinna sisse topiti? Autode dotatsioon + laadimisvõrk? Miljoneid ikka läks sinna üsna hulga.

Magnetmootori võib teatud taustsüsteemi kasutades pöörlema saada küll, aga kasutegurit mis oleks suurme kui 1 ei nõiu sealt küll kuidagi välja.

Väita, et osa füüsikaseadusi on ajast ja arust on veidi arusaamatu. Eriti, ühtegi näidet toomata.
Vasta
#73
(11-07-2013, 17:37 )Faraday Kirjutas: Väita, et osa füüsikaseadusi on ajast ja arust on veidi arusaamatu. Eriti, ühtegi näidet toomata.

Kas mitte valguse kiirus ei olnud hiljuti vaidluse teemaks. Et seadus ütles, et kiiremat kiirust pole olemas. Kuid mingid katsed näitasid, et on. Kuid siis keegi jälle vaidles vastu, et katse valesti tehtud. Ei teagi mis sellest asjast sai.

Samas on ka teooria, et valgusest saab kiiremini liikuda niinimetatud warp mootoriga. Hetkel küll vaid teoorria, aga kes teab tulevikus võib-olla mitte.

Vasta
#74
(11-07-2013, 18:31 )soe1 Kirjutas:
(11-07-2013, 17:37 )Faraday Kirjutas: Väita, et osa füüsikaseadusi on ajast ja arust on veidi arusaamatu. Eriti, ühtegi näidet toomata.

Kas mitte valguse kiirus ei olnud hiljuti vaidluse teemaks. Et seadus ütles, et kiiremat kiirust pole olemas. Kuid mingid katsed näitasid, et on. Kuid siis keegi jälle vaidles vastu, et katse valesti tehtud. Ei teagi mis sellest asjast sai.

Samas on ka teooria, et valgusest saab kiiremini liikuda niinimetatud warp mootoriga. Hetkel küll vaid teoorria, aga kes teab tulevikus võib-olla mitte.

Pead silmas ilmselt seda kui CERNi sünkrotronist saadeti müüon-neutriinode voog Gran Sasso laborisse. Vahemaa kahe punkti vahel 732 kilomeetrit. Mõõtmistulemused näitasid, et voog jõudis kohaale 60 miljardikku sekundit kiiremini kui valgus. Vaidlust nagu selle üle eriti ei ole täheldanud. Muuta võib see aga üsna palju kuna ümber tuleb teha üsna mitmed teooriad millega kirjeldatakse maailma. Kas, kuidas ja kui palju on hetkel veel ebaselge. Samuti on hetkel ebaselge kas see on tõesti nii.

Mina warp mootorile väga ei panustakswink Aga kes tahab....kõik teed on valla.
Vasta
#75
(11-07-2013, 19:48 )Faraday Kirjutas: Kas, kuidas ja kui palju on hetkel veel ebaselge. Samuti on hetkel ebaselge kas see on tõesti nii.

Nii ongi. Et me ju tegelikult ei saa väita, et kõik mis füüsika ütleb on tõene. Ajad muutuvad-füüsika seadused võivad muutuda.

http://www.novaator.ee/ET/idee/valguse_k...luse_alla/


Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3(current)
  • 4
  • 5
  • ...
  • 36
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kas sain näidata, et energia jäävuse seadus ei kehti? doktorKes 57 15,727 21-05-2018, 09:44
Viimane postitus: lahendused
  Tagasipööratavus ja energia Lorenz 5 3,879 11-07-2017, 09:27
Viimane postitus: muca

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat