[muca]

Ühes kuupsentimeetris eetris(mitte see mida juuakse) olevat 10 astmel 64 Nagasaki tuumapommi energia.
Sealt tuleks võtta.

90 aastat tagasi ilmus Postimehes selline artikkel:

Relatiwiteedi teooria alused kõiguwad.
Ameerika teadusemehe Milleri katsed, mis tähelepanu aratawad.
Eetri tuul 9 kilomeetr. sekundis.
Wiie aasta eest said teatawaks esimesed tähelepanu äratawad tõendused Einsteim relatiwiteedi teooria kohta. Teadus ei ole aga wahe peal Puhanud. Einstein oma teooriaga on enam ja enam teadusilmas tunnustamist leidnud ja isegi tema wastased ei ole temale tõsisemalt wastu waielnud. Pohjapanew relatiwiteedi teooriale oli kuulsa ameeriklase Michelsoni katse. Km wälja minna wanade füüsikute waatest, kes oletasid kõigist ainetest läbitungiwa walguseetri olemasalu, siis peab maakera liikumisel läbi eetri sündima n. n. „eetrituul", sarnane tõmbusele kiirel liikumisel õhus, kus we näilikult tunneme wastuwoolawat õhku. ' „Eetrituul" põhjeneb siis sellele, et meile wastutulew maigus kiiremini liigub, kui see, mille suun ühte langeb meie liikumissihiga. Seda liikumiskiiruse wahet tahtis Michelscm mõõta. Tema ei leidnud seda ja sellest järeldati, et wöimata on liikumist tühjas ruumis kui niisugust kindlaks teha. See oli Põhjus relatiwiteedi teooria arenemiseks ja selles ei erine Einsteim õpetus cr Lorentzü ega Minkowski omast. Michelsoni katsete negatiiwsele tulemusele ei ole 20 aasta jooksul tõsiselt wastu waieldud. Nüüd aga awaldaõ Ameerika füüsik Dayton C. Miller mitmeid aastaid kestnud katsete aru ande, milles tema just wastupidisele otsusele on jõudnud, kui omal ajal Michelson. Oma esimesed katsed on ta koos Michelfoni endise kaastöölise Morley'ga. toime pannud. Põhimõtteliselt olid tarwitatawad aparaadid, kui ka katsete meetod sama, mis Michelsonil. Katse mõte on walguse kiirt kahte osasse jaotada ja walgust, mis teatud tee läbi käinud, oin, walgusega ühineda lasta, mis sama tee, aga wastupidises suunas läbi käinud, mille järele siis walguse kiiruse wahet ühes, kui teises suunas täpselt kindlaks teha wõib. Miller ehitas aparaadi, mis tema teadete järele neli korda tundelikum on, kui see, mida Michelson tarwitas.
Peeglite wastawa paigutuse tõttu >aanmtati seda, et walguse poolt läbikäidaw tee 70 m piK oli tähelepanu wääriw saawutus ,kui arwesse wõtta, et aparaat kergesti liikuw (keerlew) pidi olema.
Jmestuswäärt tulemus, nhllest Miller tea-
tab, on, et kutsete erinewus 'oleneb katsepunktt kõrgusest merepinnast. Kui ta oma katsetega madalas kõrguses algas, ei saawutanud ta nimetamiswäärilisi wahesid walguse kiirte liikumiskiirusest wastupi* öistes suunades. Siis wiis Miller oma aparaadi Mount Wilsonile, umbes 2000 m kõrgele merepinnast. Siin tegi ta wiimase kahe aasta jooksul mitte Maisem kui 5000 üksikkatset, missugused ta 20-l katseosasse jagas. Milleri kindla tõenduse järele saawutas ta katsete waral tulemuse, et walguskiire liikumiskiirus ei ole ühtlane eri suunades. Tõendus, et see mitte aparaadi juhuslik* kusest ei olene, waid maakera kiikumisest ilmaruumis, saamutati sel teel, et suun. milles Uikumiskiiruse wahet märgati, maakera suhtes muudeti. Hool, millega Miller töötas, oli suur. Tema uuris läbi kõik wõimalikud kõrwalmõjud, tegi korra oma katseid sügamas ?u--ristikus, teine kord wabas looduses. Ta lasi meelega soojuskiiri aparaadile, et ka nenva mõju uurida. Mitmesuguseid walgusallikaid tarwitati, ja tähtis on see, et katsete tulemuse peale ei mõjunud see, kas walgus päikeselt, ehk muust kunstistest walglsallikast Pärit oli. Oma katsete tulemust on Miller nii kokku mõtnud, et 2000 str kõrgusel merepinnast walguse liikumiskiiruses wastupidistes suunades mahe on leidunud, mis wastab „eetrituu!e!e" 9 km kiirusega sekundis, sügamuses sarnast „eetrituult" üldse ei ole. Miller on oma töö Ameerika teaduste aka* deemiale esitanud ja see on ilmunud akadeemilises wäljaandes. Juba fee kindlustab Milleri töödel teatud tähtsuse, aga see ei tõenda meel mitte, et Milleri tulemused õiged on.
Kindel igatahes on, et kui Milleri tööd tõestamist leiawad, siis tähendab see terme mõtteilma kokkuwarisemist. 3000 —4000 kirjatööd on seni relatiiwiteedi teooria kohta awaldatud ja nende mõju kõigi füüsika alade Peale, iseäranis aatomi teooriale' on suur. Meie terme uuemaaja füüsika on n. n. relatiwiteedi omaks wõtnud. Kõik need tööd osutuksid siis teaduse ajaloos suureks, enneolematuks meaks, kui Milleri järele wõimalikuks saab kindlaks teha liikumise mõju tühjas ruumis.

[isemaag]

Nõrgem aku laadib tugevat: Fail: Kurbanov_Murad._Skeemid..jpg LINK
https://www.upload.ee/files/7388730/Kurb.....jpg.html

Pealkiri eesti keeles ladina tähtedega.
Sisu kirillitsas ja ohh häda vene keeles. Lusikaga suu veeres kellegil ei passi, avalikud sõnaraamatud on olemas
https://annaabi.ee/saksa-eesti/
http://www.keeleveeb.ee/

Muidex, jadaühenduses akud teevad trikke, 1 neist kindlasti pöörab oma polaarsust ja tolle pealt saab laengu tagasi võtta süsteemi tööd soodustades..
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

Taastan serveris tulekahiga kustutatud pildid: https://www.upload.ee/image/13100330/Kur...eemid..jpg
https://www.upload.ee/image/13100371/SAM...EEMID..JPG
Laadige alla otsekohe kui leiate, hiljem on aega vahtida.

[xcad]

Nõrgem aku laadib tugevat: Fail: Kurbanov_Murad._Skeemid..jpg LINK
https://www.upload.ee/files/7388730/Kurb.....jpg.html

Pealkiri eesti keeles ladina tähtedega.
Sisu kirillitsas ja ohh häda vene keeles. Lusikaga suu veeres kellegil ei passi, avalikud sõnaraamatud on olemas
https://annaabi.ee/saksa-eesti/
http://www.keeleveeb.ee/

Muidex, jadaühenduses akud teevad trikke, 1 neist kindlasti pöörab oma polaarsust ja tolle pealt saab laengu tagasi võtta süsteemi tööd soodustades..

Enamus akusid ongi jadaühenduses sest üksiku elemendi pinge on 1,5-2V. Kuidas aga "laengut tagasi võtta"?

[xcad]

Vabaenergia kasutuselevõtul on laiapõhjalised, jätkusuutlikud uuringud läbi viinud Suure ja Kuulsusrikka Eesti Rahva esindaja, kõigi teaduste korüfee Jaan Taddikas, eestindatuna Jaan Tatikas. Kõrvuti nobeli preemiatega antakse siiani välja Jaan Tatika nimelist Suurt Paberist Auraha mis tõestab põhjapanevaid teaduslikke avastusi
Siin aga ammendav arhiivi link antud teemal, kahjuks küll meie idanaabri uuringutest lähtudes:
http://vitanar.narod.ru/4.htm

[togli]

Nõukogude ajas müüdi laiatarbekaubana sellist toiteplokki:
https://www.upload.ee/image/7605557/Vene...onnoi..jpg Välja annab 2X rohkem.
Ja mida müüakse tänapäeval? Kallist ja keerulist rämpsu müüakse.

Jama!!
Dioodsild puudub, transistor töötab dioodina ja väljundpinge on antud koormuse juures praktiliselt 7 volti. Voolu ei siluta, jääb pulseeruvaks.

Ikkagi huvitab, mida ta kaks korda rohkem peaks välja andma? Soojust?

[Tehnoloog]

See on üks pingemuunduri skeem,
paremalt antakse alalispinge toide
12V ja vasemalt väljundist saab
miski vahelduvpinge ka kätte.

PS. Veel eespool toodud skeem on
nõukogude-aegse testri ТЛ-4М oma.
Muide, neid toodeti siis Tartus.

[isemaag]

Nõukogude ajas müüdi laiatarbekaubana sellist toiteplokki:
https://www.upload.ee/image/7605557/Vene...onnoi..jpg Välja annab 2X rohkem.
Ja mida müüakse tänapäeval? Kallist ja keerulist rämpsu müüakse.

Jama!!
Dioodsild puudub, transistor töötab dioodina ja väljundpinge on antud koormuse juures praktiliselt 7 volti. Voolu ei siluta, jääb pulseeruvaks.

Ikkagi huvitab, mida ta kaks korda rohkem peaks välja andma? Soojust?

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Mul isiklikult oli transistorraadiote toiteks sellise skeemiga toiteplokk, trafo oli imelikult väike, 1W võimsusega raadiokese toitis ja ei kuumenenud üldse. Väljund 9V, detailide arvandmed muud.
Seda sa taipasid õigesti et transistor töötab dioodina. TÄIENDAN: Selline lülitus on kasutusel ka transistorraadiote sisendis, ühe sellise lihtsa olen ise kokku pannud, teine samane ja täiuslikum sai ostetud palju hiljem ja oli erakordselt hea tundlikkusega. Ja nüüd arenda oma teooriat edasi. ,,,

Taastan serveris olevatolnud tulekahjuga hävitatud pildi:
https://www.upload.ee/image/13106385/Ven...onnoi..jpg

[Tehnoloog]

Veelkord - tegemist on pingemuundiga (inglise k. "inverter"),
12V alalispinge sisse, 220V vahelduvpinget välja. Transistor
on pandud genereerima ("relaksatsioongeneraator"), üks
trafo 6V mähis on töömähis kollektoriahelas, teine mähis
aga on tagasisideks transistori baasiahelasse. Skeem on
lihtsalt "tagurpidi" (peegelpildis) joonistatud, ju nii kellelegi
rohkem meeldis... Eks ta mingil moel veidi ka niipidi töötab,
kui hoopis väljundist (vasemalt) võrgupinge sisse anda...
Sama skeem internetis koos inglisekeelse selgitusega:
http://inverter-circuit.com/5w-inverter-...-bulb.html
http://circuitscheme.com/5w-simple-inverter.html

[Tehnoloog]

.....
Kui sa tegelikult ikka huvitud vabaenergiast, võin saata ....

Tegelikult mitte, see pole siiski minu teema.

[togli]

... väga huviga loeksin läbi 1970. aasta järel trükitud viienda ja kuuenda klassi füüsikaõpikud. Kui kellegil on olemas koopiad.

Ehk on tasuta energia otsingutel abiks netis pakutavad õpikud:
http://opik.fyysika.ee/

Ise ei viitsi igiliikuri valmistamisega vaeva näha kuid otsijatele soovin jõudu ja edu. Igatahes erinevalt ööklubides tuiamise asemel avardab silmaringi ning hoiab vaimu värskena. Asi seegi.

Mehhaanilisel ja elektrilisel igiliikuril sisulist vahet ei näe. Mõlemad vajavad kadude korvamiseks väljast antavat lisa energiat. Kust kohast ja mille arvelt see energia tulema peaks?

[togli]

Edu ka minugi poolt.
Kuid ikkagi huvitab kuidas korvatakse kaod mähistes, juhtmetes ja kondensaatoris? Mitte üks trafo ei kanna 100% energiast sekundaarmähisele, ka kondensaator jätab osa tagastamata ning juhtmed omavad ka takistust. Elektrivool ei liigu niisama, on nagu neeger keda miski piitsaga liikuma peab sundima.Elektrone on palju ja nagu ikka suurt jõuku sundides langeb keegi rivist välja. Elektri puhul siis neegereletron viskab varbad taeva poole ja mõnuledes soojendab juhet-trafot-kondensaatorit. Või siis suures rüseluses nühivad soojust. Vahet ei ole, energia kadu on ikka. Mis seda kompenseerib?

Elekter meie mõistes on olnud olemas kogu aeg aga kasutama hakkasime alles hiljuti. Ajaloolises mõttes. Ei välista mingit muud seni tundmatut värki mis alles avastamata ja ometi meil kogu aeg käeulatuses olnud on.

Kuid ikkagi, mehhaanilisest igiliikurist asja ei saanud, ei saa ka elektrilisest. Mõlemas variandis on ja jäävad kaod mille katmiseks on vaja anda lisa energiat. Kust peaks tulema see energia?

[isemaag]

Resonantskütte skeem kellegilt. Ta tarkade inimeste poolt aeti vihaseks ja siis ta ladus välja, lisas juurde oma lausumise et daže dlja urodov, besplatno. Niisiis on alust arvata, et tahtlikke vigasid pole sisse tehtud. Harjumusest laadisin alla ja mõni tund hiljem oli juba kustu pandud. Kontroll on kõva.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Näib samasse skeemi kuuluvana, lisan pildi leheküljelt:
https://www.upload.ee/image/8911448/____..._____..jpg
igorek30 . Kahe erineva metalli sagedused.

[xcad]

http://gvs.ixbb.ru/viewtopic.php?id=4
Siin on huvitav lahendus antigravitatsiooni liikurile. Mida arvata_

[vasamasa]

Mida arvata_

Maipõrnikad tõmbavad end õhku täis, mitte ei aita neid mingid ionisaatorid lennata.

[Tinar]

Mida arvata_

Maipõrnikad tõmbavad end õhku täis, mitte ei aita neid mingid ionisaatorid lennata.

Kui Boingud õhust ühjaks pumbata siis kas need kukuvad alla?

[xcad]

Mida arvata_

Maipõrnikad tõmbavad end õhku täis, mitte ei aita neid mingid ionisaatorid lennata.

Üldse nii ENG kui RU sfäärides liigub kõiksugu jama. Katsu sa kõike järgi katsetada järsku mõni asi toimibki ja tuleb seda energiat kohe ülearu või Jaan Tadika (eestindades Tattika) kuulus munakividest sealiha tootmise masin ka toimib?
Tundub, et tahetakse saada sensatsiooni, kuulsust ja vaadatavust. Näiteks hiiglased, nii 10-20m pikad? Mida nad sõid ja kuidas? Kuidas põldu harisid ja väiksemate loomadega ümber käisid ja üldse kuidas selle hiiglasuure kõhu täitmine toimus? Siis polnud supermarketeid kust saad kohe tonnide viisi osta kaupa.....kui ainult raha oleks! Elukogemus ütleb, et tasuta ei saa midagi....maa ei ole lame olgugi, et mõni lameda mõtteviisiga indiviid tõestab vastupidist. Energia jäävuse seadus kehtib, kui saad midagi siis see energia peab olema seal mingil muul viisil salvestunud. Kas või ruumi enda struktuurvõres, lihtsalt ilma miilegita miite kui midagi ei teki. Tuumaenergia oleks koopainimesle ka "vabaenergia", sellest tuleb lähtuda. Samas aga võib olla on ka geniaalseid lahendusi mis toimivad! Seda üksikindiviidile kontrollimiseks on liiga palju, sellega peaks suurem kollektiiv tegelema nagu USA telesarjas "müüdimurdjad".

[vasamasa]

Tundub, et põrnikas pumpab enda mahutid, mida olevat kolmandik kehast, õhku täis ja siis laseb stardi ajal tagaotsast välja.)
Taga nagu suunajagi olemas. ) https://www.youtube.com/watch?v=8ZtD-6Vcp8s

[xcad]

https://www.youtube.com/watch?v=hgBK8tAYuhU
Siin ka sellest juttu. Inimese peal see "tagaotsast" väljalaskmine ei toimi sest inimene liiga raske, aga hiire suurusega võib isegi toimida.

[isemaag]

Mida arvata_

Maipõrnikad tõmbavad end õhku täis, mitte ei aita neid mingid ionisaatorid lennata.

Kui Boingud õhust ühjaks pumbata siis kas need kukuvad alla?

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Huvitav mõte. Kas need Boingud muutuvad raskemaks või kergemaks siis? Õhust tühjaks pumpamise kohta oli üks video, otsingusse üldiselt toksida Radiometer. Pole küll lennukite kohta, kuid huvitav ikkagi. Õhust tühjas kambris tekib tavalise valguse surve. Lastakse õhk sisse, siis enam ei toimi. Otsisin varem leitud asjalikku videot, oli tehtud privaatseks. Ju kellegile käis närvidele.

---

Veelkord - tegemist on pingemuundiga (inglise k. "inverter"),
12V alalispinge sisse, 220V vahelduvpinget välja. Transistor
on pandud genereerima ("relaksatsioongeneraator"), üks
trafo 6V mähis on töömähis kollektoriahelas, teine mähis
aga on tagasisideks transistori baasiahelasse. Skeem on
lihtsalt "tagurpidi" (peegelpildis) joonistatud, ju nii kellelegi
rohkem meeldis... Eks ta mingil moel veidi ka niipidi töötab,
kui hoopis väljundist (vasemalt) võrgupinge sisse anda...
Sama skeem internetis koos inglisekeelse selgitusega:
http://inverter-circuit.com/5w-inverter-...-bulb.html
http://circuitscheme.com/5w-simple-inverter.html

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Mis jura sa siin pannud oled.

Veelkord: Mul oli sellise skeemiga toiteplokk transistorraadiote toiteks nagu teises lingis, ka paberil trükitud skeem oli kaasas, ainult arvandmed teisemad väiksema voolu jaoks. Ei olnud sääl midagi tagurpidi. 2X väiksem trafo ei läinud kuumaks, samas kui ametlikult õige toiteploki trafo kippus haisu ajama sama raadiot toites. Jäi ühe vanainimese kätte kasutada, too suri ära ja surnutelt ei tohi tagasi küsida, nii ta jäigi sinna. Korra hiljem täikal juhtusin nägema ja uuesti ei ostnud. Tulnuks osta uuesti, et vaadata täpselt ja kõik üle mõõta.

[togli]

...
Huvitav mõte. Kas need Boingud muutuvad raskemaks või kergemaks siis? Õhust tühjaks pumpamise kohta oli üks video, otsingusse üldiselt toksida Radiometer. Pole küll lennukite kohta, kuid huvitav ikkagi. Õhust tühjas kambris tekib tavalise valguse surve. Lastakse õhk sisse, siis enam ei toimi. Otsisin varem leitud asjalikku videot, oli tehtud privaatseks. Ju kellegile käis närvidele.

Õhutühi lennuk on loomulikult väljapumbatud õhu kaalu võrra kergem (kui õhurõhk p=760 mm ja temperatuur tº+15º C, kaalub 1 m³ kuiva puhast õhku
merepinnal 1,225 kg).
Väide "Õhust tühjas kambris tekib tavalise valguse surve" on minu jaoks juba midagi uut mis meenutab lameda maa teooriat. Kust kurat see valgus sinna kinnisesse kambrisse saab? Valguse footon omab massi küll kuid peale laseri sellel laiemat kasutust ei meenu ja ka siis on tähtis mitte mass vaid edasi antud energia.

[xcad]

...
Huvitav mõte. Kas need Boingud muutuvad raskemaks või kergemaks siis? Õhust tühjaks pumpamise kohta oli üks video, otsingusse üldiselt toksida Radiometer. Pole küll lennukite kohta, kuid huvitav ikkagi. Õhust tühjas kambris tekib tavalise valguse surve. Lastakse õhk sisse, siis enam ei toimi. Otsisin varem leitud asjalikku videot, oli tehtud privaatseks. Ju kellegile käis närvidele.

Õhutühi lennuk on loomulikult väljapumbatud õhu kaalu võrra kergem (kui õhurõhk p=760 mm ja temperatuur tº+15º C, kaalub 1 m³ kuiva puhast õhku
merepinnal 1,225 kg).
Väide "Õhust tühjas kambris tekib tavalise valguse surve" on minu jaoks juba midagi uut mis meenutab lameda maa teooriat. Kust kurat see valgus sinna kinnisesse kambrisse saab? Valguse footon omab massi küll kuid peale laseri sellel laiemat kasutust ei meenu ja ka siis on tähtis mitte mass vaid edasi antud energia.

Laseri kiir tekitab reaalset survet, lõikab näiteks rauda ja "puhub" selle sula olekus välja. Kui aga õhutühi kamber siis ühest otsast laseriga saates tekib teise otsa surve.....kui aga ots on lahti siis peaks teoreetiliselt lendu tõusma. Sellest on juttu kosmosetehnikas kus plaanitakse maalt laseritega kosmoselaeva kiirendada.

[Tehnoloog]

Veelkord - tegemist on pingemuundiga (inglise k. "inverter"),
12V alalispinge sisse, 220V vahelduvpinget välja.
.......
Sama skeem internetis koos inglisekeelse selgitusega:
http://inverter-circuit.com/5w-inverter-...-bulb.html
http://circuitscheme.com/5w-simple-inverter.html

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Mis jura sa siin pannud oled.
.......

Vaat' siis, ma elektroonikaga oma viiskümmend
aastat tegelenud juba ja skeemide lugemises peaks
ka kogemusi olema, aga ikka leidub minust teadjamaid
spetsialiste. Edasised pretensioonid paluks esitada
eeltoodud inglisekeelsete selgituste autorile.

[TTT]

Tehnoloog, see on elukestev õpe - mina käin spetsiaalselt siin teadmisi täiendamas, muidu pole enam konkurentsivõimeline.
Tänud tublidele õpetajatele eesotsas Isemaagiga.

Tulemusterikast avastusteaastat vaba energia vallas!

[lambivend]

Muidex: Kui keegi on õppinud generaatoreid kokku panema, siis ostan. Minu jaoks enam ei eksisteeri küsimust et kas on võimalik või ei ole võimalik.

Ikka on võimalik generaatoreid kokku panna. Ära sellepärast muretse.
Lihtsam on osta kompaktne generaator, aga kui huvi, siis võid ka osta jupiti mootori, vaheldi, juhtkontroller jne. Tasuta saad ka, kui installeerid tuulikuturbiini. Veel parem, kui ostad päikesepaneelid, aga neis pead kahjuks nüüd võrgutasusid maksma, kui tahad, et Elektrilevi sinult energiat ostab.

Kas sellel see teema ´Free energy´põhinebki?

[pikksukk]

Kas on olnud?

Ehk oskab seletada keegi?



Puusalt:

salajaselt objektilt leidis kondeka, millel on kolm plaarsust. See on täiesti kondensaator. Need kondekad on ammu juba keelatud ja neid ei toodeta. Kutt püüab aru saada, mis on selles kondekas erilist. Avastas tavatu asja. Kui võtta lühike juhe aga parem kui suure. Ühendada se keskmise klemmiga, hakkame saama pinget mida saab mõõta voltides. Vähe sellest. Kui juhe pikaks venitada, või teha see pikemaks, siis asetada selle kondeka kõrvale teised tavalised kondekad, siis mõne aja pärast avastame, et need on laetud. Umbes midagi sellist.
Ma saan nii aru et pika juhtme abil laeb kondekas enast ja nagu selgub, laeb ka lähedalolevaid tavalisi kondekaid õhus levivatelt raadiolainetelt energiat ammutades.

Kiiruga tõlkisin - uuesti läbi vaadata pole aega hetkel.