Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Lubatud lugu. Sammallahden mäki.
#1
Alapealkirjaks võiks panna “Juhuslikkuse juhuslikkusest”

Täitsa juhuslikult on viimase paari kuu jooksul igahommikune töölesõit viinud mööda teeviidast, kuhu on kirjutatud Sammallahden mäki ja selgituseks, et see vaatamisväärsus kuulub UNESCO maailmapärandisse. Sai möödasõites töökaaslasega naljagi visatud, et noojah, miks mitte mingit metsast mäge samblalaheks nimetada, meri jääbki nats kaugele, aga tahaks, et ikka vastu koduõue oleks.
Juhtuma hakkas 3 päeva tagasi, üleüleeile, kalendri järgi 13.oktoobril. Juhuslikult olime varahommikul mitte kahekesi, vaid kolmekesi. Kolmandaks seltskonnas inimene, kes pidi juhuslikult Eesti abibrigaadiga Indoneesiasse sõitma. Reis jäi ära, aga töö juurest mõne tunniga saadud 3-nädalane puhkuseaeg vajas täitmist, siis sattus ta tulema Soome. Teeviidast möödasõites sai tehtud nö valvenalja mere teemal ja et ükspäev peaks vist ikka vaatama minema, et mis seal siis on.
Olin enese jaoks juba tükk aega minekut edasi lükanud, sest pidasin paremaks seal esiti üksinda ära käia. Läks aga teisiti. Niipea kui hakkasime tagasi sõitma pakkusid töökaaslane ja sõbranna välja, et lähme käime seal ikkagi kohe ära, põhjenduseks UNESCO ja puha. Naerukoht. Ja selle asemel, et tanklasse keerata ja mersu paaki mingi kogus diislit tankida, keerasin teele, mis mäe poole viis. Suurelt teelt näitab viit mäele 600 meetrit. Ja siis kadus aeg. Tee venis ja venis ja oli hullut aukline. Tabasin, et meid jälgitakse. Teadsin seda ju enne ka, mõtlesin endamisi.
Mäeveerul lugesime läbi kõik infotahvlitele kirja pandu. Et mäge on uuritud 19. Sajandi lõpus ja sada aastat hiljem 1990-2002. Et kivihunnikud mäel on kivikalmed ja et tavalistele kivikuhjadele või ringidele lisaks on kirikupõrandaks nimetatav nelinurkne 18 meetrit lai ja 19 meetrit pikk ainulaadne rajatis ja et osades kalmetes leiti paekivikirstud ja luukilde ja isegi üks käevõru tükk. Dateeringud viitasid alguses pronksiaega, aga kui luukilde juba radioaktiivse süsinikumeetodil (või kuidas seda nimetatakse) uuriti, siis ilmnes, et osa kalmeid pärineb varasest rauaajast.
Jalutasime mäele. Hetkega läks õhk külmaks. Hoidsin hoolega suud kinni, et mitte midagi öelda,sest nägin neid, kes meid ootasid, vägagi selgelt. Ja siis täiesti süüdimatult hakkas sõbranna järjest kivikuhilatele näitama, et mismoodi siia saab maetud olla, kui kivid on laotud otse kaljule, siin pole mulda ju ollagi. Et ta saab aru küll, et põletusmatus. Aga kes need inimesed olid. Kes siia on maetud ja kes sinna. Ühtäkki vastasin täiesti kontrollimatult tema küsimustele. Seal on naine ja kaks last, seal laevatäis rahvast/sõjamehi ja seal noorem mees, seal vanem mees… Peas keerlesid nagu käsud või palved:”Tee tuld!”, “Tee mere ääres tuld!”. Aga mereni on mäelt päris tükk maad. Kunagi ammuaega tagasi oli jah see mäenukk kõrgem koht mere ääres, aga vahepeal on meri taganenud ja maa tõusnud. Ütleks siis siia juurde, et puht juhuslikult teadsin küll, kus seda lõket teha tuleb. Merd on ümber Rauma palju, ainult et enamuses koosneb see saarte varjus olevatest madalatest lahesoppidest, kus vesi on peelegsile ja ei anna kuidagi mere mõõtu välja. Vaid mõne üksiku neemenuki pealt võib avamereni ulatuda. Ühe sellise leidsin suvel. Neemenukk, millest otse mere kaks kaljut ja avameri silmapiiril.
Kui nii siis nii, mõtlesin endamisi ja ütlesin oma kaaslastele, et aeg on mäelt alla minna ja et lähen õhtul mere äärde tuld tegema, kui tahavad, võivad kaasa tulla.
Puhtjuhuslikult ei olnud mäele minnes meil ühtegi fotoaparaati kaasas. Olin eelmine päev enda oma autost kaasa võtnud, et aku laadima panna ja sõbranna ei võtnud enda oma lihtsalt kaasa, ehkki ilma aparaadita uksest välja suurt ei lähe ja tal on see alati kotis. Töökaaslane arvas ka, et oleks ette teadnud…
Muideks, mäelt allsõit kestis vaevalt minuti mööda suht siledat teed. Nagu oleks mäele mööda teist teed sõitnud, naersime. Aga eks meid kiirustati takka.
Sellega oli hommik otsas ja päev käes. Proovisin mingit lõunauinakut teha, et selgeks saada, mis tuld teha tuleb. Tuld tule pärast elementide tasakaalustamiseks ma oskan teha. Aga hingedele? Mere ääres kaljul? Täiesti võõras teema, sesmõttes, et polegi proovinud ega isegi mitte mõelnud selle peale. Sekund peale silmade sulgemist hakkas jooksma – laastutuli, laastutuli – kust ma need laastud ometigi võtan või puudki? – keldris on – mismõttes? – saun, sauna kuuris on – hea küll, eks vaatan.
Hilisõhtul enne mereäärde minekut läksin siis lõkkemateriali kokku korjama. Polnudki nagu põhjust imestada, et puht juhuslikult oli sellist parajat pilbast ja laastu kohe terve kotitäis. Peast käis küll veel läbi, et tegelikult võiks mõni hea taim kah sekka olla, aga – saab vast ilma ka – saab küll, istusin koos teistega autosse ja nii me tuld tegema läksimegi. Seekord fotoaparaat kaasas.
Esimese korraga ma tuld põlema ei saanud. Tuul segas. Kolmandal katsel lõi leegid üles ja järgmisel hetkel rullus leek mööda paljast kaljut laiali nagu lina, loitsisin endamisi ja pildid jooksid leegis. Sõbranna klõpsis fotokat.
Koju tagasi jõudes pidin vastama küsimustele, et mis see nüüd oli, kuhu sa meid viisid. Pealegi südaöösi. Ma siis üritasin mingit põhjendust leida nii naljaga pooleks, et kuskil oktoobris on kolletamispäev, et algab hingede-aeg-mis-iganes jne. Sõbranna krapsas püsti, et - aga vaatame kalendrist järele, tal on märkmikus rahvakalendri tähtpäevad olemas. Ja puhtjuhuslikult olime otsaga just sellessamas kolletamispäevas/öös.
Tegime endile ühed korralikud kokteilid. Et oleks unenägudeta uni.

Wikipediast leiab Sammallahden mäe kivikuhilatest pilte, aga ühe lõkkepildi panen siia lõppu. Vaatamiseks.

[Pilt: tulithumb.jpg]


[Muudetud: 10-16-2009 Liine]
Vasta
#2
Päris põnev Smile. Oskaks ainult küsida, mis keeles need tegelased tule tegemist küsisid Bleh.

Keegi kohalik nende eest seal hoolt ei kanna? Järsku lähevad nüüd uhkeks ja tahavad aina suuremat ja uhkemat lõkerdist.

Suht tontlik tuli on küll.
Vasta
#3
Mis keeles küsisid? Aga vat ei teagi. Kuna minu mõtlemise keel on enamjaolt eesti keel ja mõtetes see "sundus" pöörles justnagu eestikeelsena. Vähemasti aru sain, mida teha tuleb.
Hoolekandest niipalju, et pole enam kelle eest hoolt kanda ja küsima nad enam kah ei tule, lasin neil minna. Minekuks neil tuld vaja oligi.
Vasta
#4
Vana teema küll. Sattusin lugema.
Jäin mõtlema,et see tuli ehk oli hoopis majakaks. Või siis umbes nii,et näitas teed, kuhu tulla. Ma ei tea kas inimese hingel on võimalik merele uitama jääda ja kas see ka mugav on.
Kutsusid maale äkki need uitajad?
Vasta
#5
Tuli on huvitav asi - põleb tihti ka tasandites mida meie ei näe.
Vasta
#6
fööniks
Vasta
#7
Celticuga oli kuskil teemas, võimalik ka et eraviisiliselt, juttu erinevast matmiskombestikust. Sammallahden mäel oli matuseid, kus hinged oli nö kinni maetud. Neid ei oodatud tagasi. Neilt oli võetud uuele ringile mineku võimalus. 5000 aastat on üsna pikk aeg. Seetõttu julgesingi tookord üldse midagi teha ja neil hingedel lasta ära minna.
Käin mäel suht sageli. Mõnekuiste vahedega. Vahest öösel, vahest päeval. Kuidas kunagi. Täiesti planeerimatult. Sinna jookseb mitmete teede ristumiskoht kokku.
Vasta
#8
Eesti hiied on kinnijäetud täis põhimõtteliselt.
Vasta
#9
Eesti hiitest. Mida olen puhastada saanud, olen puhastanud, aga kuigi palju pole jõudnud. Pigemini nii, et kui olen puhtjuhuslikult kohale sattunud. Teadlikult ja süstemaatiliselt pole tegelema veel hakanud.
Vasta
#10
(03-01-2012, 18:43 )Liine Kirjutas: Celticuga oli kuskil teemas, võimalik ka et eraviisiliselt, juttu erinevast matmiskombestikust. Sammallahden mäel oli matuseid, kus hinged oli nö kinni maetud. Neid ei oodatud tagasi. Neilt oli võetud uuele ringile mineku võimalus. 5000 aastat on üsna pikk aeg. Seetõttu julgesingi tookord üldse midagi teha ja neil hingedel lasta ära minna.
Käin mäel suht sageli. Mõnekuiste vahedega. Vahest öösel, vahest päeval. Kuidas kunagi. Täiesti planeerimatult. Sinna jookseb mitmete teede ristumiskoht kokku.

Eks see aja mõiste meie ja teispoolsuse vahel on üsna erinev, aga palun räägi sellest asjast natukene lähemalt. Kas sa üldse suhtlesid nendega siis või hiljem? Üldsegi mitte halvustamise mõttes, aga kas sellise vabastamise eest on võimalik ka nö diile vabastatuga teha, et mina aitan sind ja sina hiljem mind ja kas selline asi olekski võimalusel nö eetiline, kohane jne? Kas sellel hinge kinni matmisel oli miski selline põhjus nagu Vigala Sass on rääkinud, et kui väga hea nõid suri, siis tema hing jäeti vangi, et see manalas kurjaks ja hävitavaks ei muutuks? Mõningate allikate väitel on selline nö kinni matmise mõju ainult toimiv teatud aeg. Hetkel ei meenu, kust selline info meelde on jäänud.
Vasta
#11
No ja mille eest veel kinni jäädakse? Ja kuhu? Dimensioonidevaheline lõks?

Vasta
#12
Ma olen aru saanud, et osad jäeti lihtsalt elavaid teenima, või ka vahemeesteks teiste olendite ja inimeste vahele. Mingil ajal, kui elavad ja nende lapsed olid lahkunud, tõenäoliselt enam ei mäletanud neid keegi. Mõne hing võib-olla sai juhuslikult otsa, või sai jõud otsa.
Vasta
#13
Jõhvikale. Nad olid mäel lihtsalt kinni, kinnimanatud-loitsitud. Nagu ennist ütlesin, et neil puuduks tagasipöördumisvõimalus, st nad polnud teretulnud tagasi. Vanades uskumustes (kui see on õige sõna) lasti neil hingedel minna, keda oodati inimestena, taaskehastunutena, tagasi. Kinni maeti vaenlased või need, kelledest midagi arvata ei osatud või arvati ohtlikud olevat. Nõidade kinnimatmist ma kommenteerida ei oska, üks korralik nõid/šamaan peaks oma uue kehastumise eest olema võimeline hoolitsema. Tolku sellest kinnimatmisest sel juhul ju pole, elavate rahustamiseks ehk.
Nende tegelastega suhtlesin siis kui esimest korda mäele sattusin, vist isegi veidi enne, sest ega mind muidu poleks sinna kohale "kutsutud". Ja ma ei tee nendega mingeid diile, mis kasu sellest diilimisest oleks, kuidagi kentsakas küsimus. Olen ilmselt üks võimalikest värava-avajatest ja kuna sattusin lähedale, siis oligi ainult üks valik. Värav lahti ja kogu lugu Laugh
Vasta
#14
Suhteliselt veidrad arusaamad on rahval üldse ümbersündidest, tavaliselt see osa mis läheb ümbersündi saab valida juba uue sünni akasha raamatukogus. Karmavalvurid näitavad lahendamata saatusekäike ja pakuvad millist osa järgmises elus asub lahendama, kuna tegu suht ajatu ajaga siis valijale näib, et ta läheb kohe uude sündi.
Siia jäädakse ka puht karmalistel põhjustel, näiteks kedagi ootama.
Hundikangrute juures oli tulnukate minevikuinfi saamise tingimuseks ühe noore siia kallimat ootama jäänud naise probleemi lahendamine, kelle kallim oli sõtta läinud ja seal hukkunud, enne õiget aega surnud lähevad aga kohe uude sündi edasi. Seal kontrollis VSM sõjamehe hinge olemasolu siinpool ja seda polnud, seega saatis ta naise ära teisele poole ja vastutasuks läksid esivanemate haudadesse jäävad vaimud tagasi nii kaugele hõimu minevikku kui suutsid ja tõid sealt teabe põhjala tulnukatest, nende laevadest ja ka kommetest inimeste suhtes (kannibalid) hoiatus mitte suhelda. Pärast kuulutasid vaimukesed meid enda söögiks ja meil oli tükk tegu, et viisakalt pahanduseta neist vabaneda kui võõra hõimu esivanemate vaimudest.
Ärasaatmised iseendast on samuti karmalised teod, neid haudadesse kinnineetiuid on kõik kohad täis, nende hulka kuuluvad ka ise siiajäämise valinud hinged, kes siis toituvad neid ümbritsevate elavates hirmudest. Seega kui ei pea ja kui ei taheta, pole mõtet torkida, igaüks võib olla endale mingi tõotuse andnud ja täidab seda oodates tõotuse objekti uuestisündi.
Muide põhjalas oli üks klass verest toituvaid sõjavaime, kes aitasid vikingeid nende vallutustel ja röövretkedel, ka neid neeti kinni, et enam ei võtaks kehasid enda valdusesse, ühe sellise pihku sattus väidetavalt Breivik, näis kui tugevad psühhiaatrid on, kas suudavad ta painaja ära saata.
Vasta
#15
Liine ja VS, ise kah saae aru, mis juttu te siin ajate? Vastutustundetu igastahes. Nüüd kõik foorumlased jooksevad ummisjalu kalmetele "kätt harjutama"
Vasta
#16
Ääh Celtic, ära muretse. Siinse laiskuse kontsentratsiooni juures on "tore" kui
1-2 lähevad. Enmaus suue suuga lubajaid ei teagi kus mõni selline koht on.
Vasta
#17
Kuskil peab ju kätt harjutama.
Vasta
#18
Muudkui Hirmutaks inimesi. Paistab, nagu postitaks mõni inime vaid selleks, et teised kardaksid.

Loomulikult võib vaimudega mässamine Suuremaid ja Väiksemaid jamasid kaela tuua, kuid selle asemel, et ehmunult teema lugemise järel karjatada, et oh, lollid ju kohe jooksevad!, võiks kasvõi lisada soovituse, et käia (tõesti suure ja läbi mõeldud soovi tekkel) sellist asja õppimas koos kellegiga, kes asjast rohkem teab.

Vasta
#19
No nüüd on lugu, kas kõik ei käigi oma sugulaste ja vanemate haudu hooldamas, vene õigeusklikud veel esivanemaid haudadel söötmas/jootmas ja pole kellegagi midagi hullu juhtunud.
Et kellegagi vestelda või teda aidata, peab kõigepealt teda nägema. Kui ei näe, jäävad ülejäänud hirmud ja kartused olemata.
Vasta
#20
Ma niisama torgiks vahele,et paar aega tagasi nägin väikest filmikest surnute pildistamisest, mis kunagi ammu väga popp oli. Jäin mõtlema,et okei, meil enam surnuid ilusa kleidiga elavate kõrvale naerunäoga istuma ei panda aga matustel ikkagi klõpsitakse laibast pilte teha.
Niiet ka tänapäeval on igas korralikus kodus mõned laibapildid olemas.
Mul pilte enam pole aga mul on säilmed. Originaalvärk.winkwink

Ja üldiselt ma arvan,et kalmetele pole vaja käeharjutamiseks minna - seda kõikke saab ka koduaias teha, kui tahtmist on.
Vasta
#21
Hakake kohe tegutsema. Laugh Aga vaadake, et siis edaspidi elu probleemideta kulgeks. Ph34r2
Vasta
#22
Duumat naada, nje brõõgat
Vasta
#23
Hirmutamisega ei tee kedagi targemaks. Targemaks saadakse õppides ja tegutsedes. See kui omastarust midagi rumalat ei tee ei taga probleemivaba elu.
Vaimude maailmas pole vahest mõtlemisega üldse midagi peale hakata. Sesmõttes,et kiired jalad ja hea hüppevõime on tihtipeale rohkem abiks. Üleüldse kukub enamasti välja nii,et oled olekorras mis sunnib sind kõvasti hüppama ja siis pärast alles mõtled,et misvärk oli. Ennem mõtlemisest poleks kasu - niikuinii ei saaks aru.
Vasta
#24
Mis on hirmutamine? Kas hoiatamine on hirmutamine? Kas hirmutamine on üldse võimalik, kui otsest hirmuallikat ei ole?

Kiiretest jalgadest üksi on vähe, miskit peab kupli all kah ikka liikuma, et näe, krt, jookse nüüd!
Vasta
#25
Ellu jäävad need, kellel on jõudu ning taganevad tugevama ees.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat