Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Taevas on pilvi
#1
... mõnikord ka helkivaid ööpilvi, mis moodustuvad kõrgel atmosfääri piiril (ca 80 km) imepisikestest veekristallidest ja mida valgustab Päike veel siis. kui maapinnal on juba ammu saabunud sügav videvik (olete näinud?). Omal ajal oli helkivate ööpilvede uurimine valdkond, mida kaudu Tõravere teadlased liitusid NL kosmoseprogrammidega. Paljude Maa ilmastikus asetleidvate muutuste seas on viimasel ajal täheldatud ka helkivate ööpilvede arvukuse kasvu ja nähtavust märksa lõunapoolsematel laiuskraadidel. Võimalikud seletused on kõrgatmosfääri jahenemine, põhjuseks samad kasvuhoonegaasid, mis maapinnal põhjustavad kliima soojenemist aga ka metaani kontsentratsiooni kasv atmosfääris, mis päikesekiirguse toimel lagunedes tekitab veeauru. Võib tunduda ebahuvitav, aga ju on siis piisavalt (neid või muid) põhjusi, miks NASA peab vajalikuks asjadel silma peal hoida ja lennutab sellel aastal helkivate ööpilvede jälgimiseks orbiidile erisatelliidi (BBC teadusuudis).

"For the world is changing: I feel it in the water, I feel it in the earth, and I smell it in the air."

Pilve atlas (vene keelne): http://www.hmn.ru/index.php?index=14&value=11

Antud teema on kokku liidetud mitmest erinevast pilveteemast. Sisuliselt on tegemist igasugu pilvede kogumiku ja aruteluga. Teemat edasi lugedes leiate igasugu põnevate pilvede pilte ja linke. Udarpilvedest ufopilvedeni.

[Muudetud: 25-10-10 Thorondor]
Vasta
#2
Olen selliseid pilvi näinud ka Eestis, aga need polnud nii erksad vaid pigem tuhmid.
Vasta
#3
Olen ka näinud, eriti efektsed asustusest ja just linnavalgustustest eemal kuskil põldude vahel. Õues juba öö, kuid pilved helgivad ja sädelevad. Tekitavad siukse mõnusa 'mina nii pisike, universum nii suuur' tunde Sick

Muudetud: 30-6-06 kell 12:12:50 elis
Vasta
#4
Eriti talvel. Mõnus on kusagilt viadulktilt(nt Tondil) vaadata linna peale.
Virmalised on mingi muu koodiga taevasse kirjutatud?
Vasta
#5
Ma ei mõelnud küll linna valgusest tekkivat pilvede helendamist, vaid kõrgete pilvede päikese poolt valgustumist peale päikseloojangut. Linnavalguse peegeldus pilvedelt on iga pilvise öö puhul vaadeldav.

Mainiksin siinjuures veel huvitavat nähtust, kui kuu ja maa asuvad teineteise suhtes teatud nurga all, siis päikese loojumisel vanakuu peenikese sirbi puhul valgustab maalt peegelduv päikesevalgus kuu pimedat külge, pannes selle kummaliselt helendama. (kui siin millegagi puusse nüüd panin, siis eks targemad parandavad). Juhtusin seda ükspäev lihtsalt maal nägema, oli mõnusalt omapärane wink
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas: elis
Mainiksin siinjuures veel huvitavat nähtust, kui kuu ja maa asuvad teineteise suhtes teatud nurga all, siis päikese loojumisel vanakuu peenikese sirbi puhul valgustab maalt peegelduv päikesevalgus kuu pimedat külge, pannes selle kummaliselt helendama. (kui siin millegagi puusse nüüd panin, siis eks targemad parandavad).
Ei pannud, muidugi. Tuhkvalgus. Earthshine. Nähtusel on ka mõningane teaduslik väärtus - selle abil saab uurida Maa peegeldus-hajutusvõime (albeedo) muutusi ja sedakaudu ka Maal neeldunud päikesekiirguse hulka, mis omakorda tähtis kliimamuutuste uurimisel. Kuna Maa albeedo sõltub oluliselt pilvkattest, siis on tuhkvalgus vägagi teemakohane nähtus.

Muudetud: 1-7-06 kell 18:12:28 Hallucigenia
Vasta
#7
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Tsitaat:Algselt postitas: elis
Mainiksin siinjuures veel huvitavat nähtust, kui kuu ja maa asuvad teineteise suhtes teatud nurga all, siis päikese loojumisel vanakuu peenikese sirbi puhul valgustab maalt peegelduv päikesevalgus kuu pimedat külge, pannes selle kummaliselt helendama. (kui siin millegagi puusse nüüd panin, siis eks targemad parandavad).
Ei pannud, muidugi. Tuhkvalgus. Earthshine. Nähtusel on ka mõningane teaduslik väärtus - selle abil saab uurida Maa peegeldus-hajutusvõime (albeedo) muutusi ja sedakaudu ka Maal neeldunud päikesekiirguse hulka, mis omakorda tähtis kliimamuutuste uurimisel. Kuna Maa albeedo sõltub oluliselt pilvkattest, siis on tuhkvalgus vägagi teemakohane nähtus.

Muudetud: 1-7-06 kell 18:12:28 Hallucigenia
Igaksjuhuks küsin, et ega selle üks nimetustest ei olnud mitte Da Vinci Glow.
Vasta
#8
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Igaksjuhuks küsin, et ega selle üks nimetustest ei olnud mitte Da Vinci Glow.
... jah ... netiotsing näitab, et sellist nime on tõesti kasutatud ... aga pigem sellise kena kirjandusliku konstruktsioonina mõnede teemakohaste artiklite pealkirjades, kui laialt kasutatava üldterminina. Põhjusteks küllap, see, et
(1) Leonardo da Vinci tõesti esimesena seda nähtust seletas ja
(2) kõlaline sarnasus "Da Vinci Code"-ga.
Vasta
#9
Kui pikka aega oli pilvede uurimise pea ainus võimalus pea kuklasse ajada ja vaadata, et mis seal üleval siis paistab, siis satelliidid andsid võimaluse ka "vaateks ülalt" ja seda väga suurtes mastaapides. Siiski ei andnud see erilist infot pilvede sisestruktuuri kohta, mis on ju keerukad ruumilised moodustised. Selle puudujäägi korvab hiljuti tööle hakanud CloudSat, mille radarsüsteem mõõdab pilvekihi vertikaalseid lõikeid piki tehiskaaslase lennutrajektoori.

Muudetud: 2-7-06 kell 12:23:08 Hallucigenia
Vasta
#10
Helkivate ööpilvede kohta sattusin sellisele uudisele: Mysterious clouds creeping out of the arctic, kus räägitakse, et on näha, et pilved muutuvad, kuna atmosfäär muutub, kuid ei ole veel teada miks ja kuidas see toimub (pilvede muutumine st). Üheks põhjuseks tuuakse kliimamuutuste mõju atmosfäärile...lähemalt lugege ise ja vaadake ka ilusat pilti helkivatest ööpilvedest Ungaris.
Vasta
#11
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
... mõnikord ka ...helkivaid ööpilvi[/url], mis moodustuvad kõrgel atmosfääri piiril (ca 80 km) imepisikestest veekristallidest ja mida valgustab Päike veel siis. kui maapinnal on juba ammu saabunud sügav videvik (olete näinud?). Omal ajal oli helkivate ööpilvede uurimine valdkond, mida kaudu Tõravere teadlased liitusid NL kosmoseprogrammidega.

Venemaa ajaleht "Vzgljad" andis 27. juulil 2007 teada, et

Krasnodari kandi 10-aastane külapoiss Andrei Hlopin selgitas helkivate ööpilvede päritolu, andes vastuse küsimusele, mida teadlased on püüdnud lahendada 150 aastat.
Andrei olevat juba kaks korda kantud Guinnessi rekordite raamatusse oma teadusteooriate eest, kusjuures esimene kord sai ta sinna 3-aastaselt.

Helkivad ööpilved tekivad Andrei teooria järgi seetõttu, et
70-90 km kõrgusel kaugusel Maast muutub kogu niiskus jääkristallideks, mis peegeldavadki valgust, tekitades helkimise.

Seda siis lihtsalt teemale täienduseks, niisugune naljakas faktike.

Muudetud: 29-7-07 kell 00:03:46 ilus
Vasta
#12
Tsitaat:Algselt postitas: ilus
Lihtsalt teemale täienduseks:
Venemaa ajaleht "Vzgljad" andis 27. juulil 2007 teada, et
Krasnodari kandi 10-aastane külapoiss Andrei Hlopin selgitas helkivate ööpilvede päritolu, andes vastuse küsimusele, mida teadlased on püüdnud lahendada 150 aastat.
Andrei olevat juba kaks korda kantud Guinnessi rekordite raamatusse oma teadusteooriate eest, kusjuures esimene kord sai ta sinna 3-aastaselt.
Helkivad ööpilved tekivad Andrei teooria järgi seetõttu, et
70-90 km kõrgusel kaugusel Maast muutub kogu niiskus jääkristallideks, mis peegeldavadki valgust, tekitades helkimise.

Venelased on suur ja andekas rahvas. Kogu progresiivne inimkond on tänulik neile lugematu arvu avastuste, leiutiste ja teravmeelsete tehniliste aretiste eest... Mendelejev (keemiliste elementide perioodilisus), Popov (raadiovastuvõtja), Kala¹hnikov (ülimalt efektiivne iiberegulaator) , hämarast tehnika-ajaloost aurumasina looja Ivan Ivanovit¹ Polzunov (vedurijuhi poeg)... Härdas imetluses langetame oma väeti pea...


Muudetud: 29-7-07 kell 00:13:30 zed
Vasta
#13
Tsitaat:Algselt postitas: zed

Venelased on suur ja andekas rahvas. Kogu progresiivne inimkond on tänulik neile lugematu arvu avastuste, leiutiste ja teravmeelsete tehniliste aretiste eest... Mendelejev (keemiliste elementide perioodilisus), Popov (raadiovastuvõtja), Kala¹hnikov (ülimalt efektiivne iiberegulaator) , hämarast tehnika-ajaloost aurumasina looja Ivan Ivanovit¹ Polzunov (vedurijuhi poeg)... Härdas imetluses langetame oma väeti pea...

Mis sellel helkivate ööpilvedega pistmist on?

Võib-olla siiski nii palju, et pead langetades pilvi ei näe...
Vasta
#14
Et siin siis Andrei. Ja siin veel ühed suht värsked helkivad ööpilved Rootsist. Tartus paraku helgivad praegu vaid vihmapilved Luunja kasvuhoonete valgust vastu.
Vasta
#15
Tänud lingi eest Hallucigenia. Artiklist tuleb välja, et see niiskus on pärit sulanud jää-meteoriitidelt...
Vasta
#16
helkivad ööpilved - NASA marsijaama Phoenix kandurraketi Delta II heitgaaside helendav jälg koidueelses taevas Canaverali neeme kohal (siit leiab veel pilte, hiljem otsi 04.08.2007 arhiivist).
Vasta
#17
Kas te olete kunagi tegelenud nefelokoküügiaga (nephelococcygia)? Kahtlustan, et paljud on. Eks isegi. Teadmata, et seda nii nimetatakse.
Vasta
#18
Päris lahe....ütled mõnel kenal suvisel pealelõunal, kuulge ma lähen nüüd aasale, viskan linale pikali ja hakkan nefelokoküügiaga tegelema, palun mitte segada Laugh siukse sõnakasutuse korral keegi ei julgeks ka vist segada (:
Vasta
#19
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
nefelokoküügia
Selline siis nefelokoküügia juhtus Kushejevo külas.
Vasta
#20
1962a sai ka natuke TÕRAVERES neid helkivaid pilvi vaadata, tol ajal oli see töö vabatahtlikest tegijatest. Hiljem tulid teised tegemised ja see vajus unarusse. Neid pilvi ei näe iga öö.Mõni aeg öösel rattaga tulles sai jälle neid näha, päris ilusad olid taevae. Vene ajal oli isegi selle kohta välja antud brosüür, kuidas vaadelda helkivaid ööpilvi.
Vasta
#21
Kummaline on siis, kui nähakse midagi ebatavalist ... aga kummaline on ka siis, kui ei nähta midagi tavalist, mida antud ajal-kohas-tingimustes kindlasti nägema peaks. Siin kirjeldatakse 26. augustil Floridas jälgitud kummalist taevanähtust, kus keskmiselt pilvises taevas oli jälgitav teravate servadega kiilukujuline tumedam-sinine ala, kus pilved täielikult puudusid - kuni selleni välja, et ala ühest servast sisenev lennuki kondensatsioonijälg jätkus ala teises servas, oli aga vahepeal täiesti nähtamatu. Samas on ka kirjeldusi ja fotosid muudest sarnase nähtuse jälgimisest. Ehk on need kõik vaid loojuva päikese kiirtevihu osalise varjutamise tulemus pilvede poolt, aga ...
Vasta
#22
Eesti taevas on paistnud midagi, mille foto kuulutati 12.09.05 maailma teaduse päevafotoks.
http://www.teadus.ee/index.php?option=co...Itemid=102

Pilt ise on siin:
http://epod.usra.edu/archive/epodviewer.php3?oid=265632

Meenub Kalju Paldise väide, et Viimsi ps. olla üldse üks imelike energiatega maanurk - ei tea, kas neil asjadel on seost või on pilved liiga kaugel?

Veel üks link, kust näeb pilvi (neile, kes taevasse ei viitsi vaadata)
http://www.weatherscapes.com/gallery.php?cat=clouds


Muudetud: 11-9-08 kell 14:50:55 ykskuukiir
Vasta
#23
Sõidan iga hommik mööda Vabaduse pst.tööle.
Täna hommikul nägin haruldast vaatepilti. Läbi tiheda pilve tuli vikerkaar. Sõitsin edasi nagu alati lootuses vikerkaare alla jõuda aga oh häda, vikerkaar nihkus paigast 3-4 korda. Nii, et terve Vabaduse pst sõitsin ma täna vikerkaare tagaSmile

Muudetud: 12-9-08 kell 22:18:54 Albion
Vasta
#24
Tsitaat:Algselt postitas: Albion
Sõitsin edasi nagu alati lootuses vikerkaare alla jõuda
Vaja on jõuda sinna, kus vikerkaare ots maha ulatub, seal on peidus pott kulda.
Vasta
#25
12.09.08 oli tõesti vikerkaarte päev ! Tegin ka tööaknast kahekordsest vikerkaarest pilte Laugh

http://nagi.ee/photos/Thea/sets/125275/
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat