Teema hinnang:
  • 1Hääli - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Uskumisest, religioonist, teadusest jms
#26
Teaduses, erinevalt religioonist, ei tohiks olla dogmasid. Siiski neid leidub, teadlastel on sageli vägagi jäigad tõekspidamised. Kuigi jah, ennem astuvad dogmadest üle uuriva loomuga teadlased kui turvatunnet ja rutiini otsivad "religioonlased".
Mis on põhilised asjad, mis teadust ja religiooni eristavad? Tõestatuse ja usu jätaks siinkohal kõrvale. Tõestatud või mitte, usu element on siiski alles. Lisaks, on asju, mida teadus ei ole veel suuteline tõestama, kuid mis siiski eksisteerivad. On asju, mille teadus on ära tõestanud, aga paljud peavad ikkagi jamaks... Ehk siis - usk on esmane nii ehk naa. Religioonis peab ehk olema rohkem enesetunnetust ja -usku.

Smile
Vasta
#27
Tsitaat:Algselt postitas levis

Tsitaat:Algselt postitas Preilikass
Leidsin sellise asja: http://www.spiritualresearchfoundation.o...arch06.gif
Mõtlesin millisele tasemele ma end paigutaksin...hätta jäin:o

Ma jäin hätta kui lugesin, et "Is willing to sacrifice mind, body and wealth for spiritual growth and to optain self-realisation", sest see tundub nii ebaloogiline tee kirgastumise suunas Smile

[Muudetud: 15-11-2009 levis]

Huvitav, kas mul on inglise keelega probleeme või lihtsalt mingi suurema tõe tabamisega... Selleks, et saavutada täiuslik enesetunnetus tuleb ohverdada vaim... ? Mind võib küll olla ka mõistus, aga ikkagi ei saa päris aru...
See keha ja rikkuse ohverdamine... klassikaline osaliselt askeetlik suhtumine. Materiaalne rikkus ehk tõesti võib hajutada nn nägemisualtust vaimse tee suhtes, aga kuidas see keha ohverdamine käib? Et siis nagu valmisolek siseneda kehatusse dimensiooni või mida sellega mõeldakse?
Vasta
#28
Tsitaat:Algselt postitas Preilikass
..Mis on põhilised asjad, mis teadust ja religiooni eristavad? ...
Smile
Teaduses saad katseliselt tõestada oma väiteid. Selge, et ka teadus on teatud nurgalt vaadatuna subjektiivne nähtus nagu enam-vähem kõik... võib-olla ainus ülim tõde on see, et mina (sina) eksisteerid, sest sa otseselt tajud, et sa eksisteerid.

Tsitaat:Algselt postitas Preilikass
Tsitaat:Algselt postitas levis

Tsitaat:Algselt postitas Preilikass
Leidsin sellise asja: http://www.spiritualresearchfoundation.o...arch06.gif
Mõtlesin millisele tasemele ma end paigutaksin...hätta jäin:o

Ma jäin hätta kui lugesin, et "Is willing to sacrifice mind, body and wealth for spiritual growth and to optain self-realisation", sest see tundub nii ebaloogiline tee kirgastumise suunas Smile

[Muudetud: 15-11-2009 levis]

Huvitav, kas mul on inglise keelega probleeme või lihtsalt mingi suurema tõe tabamisega... Selleks, et saavutada täiuslik enesetunnetus tuleb ohverdada vaim... ? Mind võib küll olla ka mõistus, aga ikkagi ei saa päris aru...
See keha ja rikkuse ohverdamine... klassikaline osaliselt askeetlik suhtumine. Materiaalne rikkus ehk tõesti võib hajutada nn nägemisualtust vaimse tee suhtes, aga kuidas see keha ohverdamine käib? Et siis nagu valmisolek siseneda kehatusse dimensiooni või mida sellega mõeldakse?

"Mind" pigem ikka mõistus, mida peetakse vist hinge tööriistaks vms.
Et kui näiteks nälgid kirgastumise nimel ja tervis ei pea vastu, siis olid ikkagist õigel teel ja sammukese lähemal tõelisele eesmärgile.

Mulle tundub antud tõetera juba seepärast imelik, et tuleb tuua ohver :S Ma ei arva, et kirgastumise nimel oleks vaja teha vähimatki ohverdust. Pigem nii, et kui me arvame, et me ohverdame midagi, siis tähendab, et me oleme selles milleski kinni ja meil on veel mida õppida.

[Muudetud: 15-11-2009 levis]
Vasta
#29
Tervitused.

to Preilikass

> Selleks, et saavutada täiuslik enesetunnetus tuleb ohverdada vaim... ?

Kas see võiks olla ilus näide, kuidas algupärane jutt on väändunud/moondunud läbi erinevate inimeste !?

Ühesõnaga tuleb osata peatada mõttetegevus pärast seda hakkad tunnetama oma tõelise Mina (Hinge) sõnumit. Seda tehnikat kasutatakse meditatsioonis.

Peaaegu kõik inimesed suudavad oma mõtted seisatada, kuid see vajab treenimist.

Üks hea näide:
Sulge ennast üksinda tuppa ja seisata kõik võimalikud heli tekitavad instrumendid. Nüüd istu mugavalt kuhugi toolisse ja püüa 10 minutit mitte millegile mõelda. Osadele on see paras väljakutse !
Kui oled enesevastu aus ja oled suuteline seda tegema siis pikenda seda aega vaikselt päev päeva järel pikemaks näiteks 1 tunnini.
Hilisemate treeningute tulemusel hakkad suutma tajuda mõtte tekke allikat ja kas see kuulub Sinule või Sinu kõrval seisvale inimesele. Kreisi värk, kuid väga huvitav. (Minu teada omas KGB sellist õppeprogrammi, kuid see on juba teine teema. Õnneks või kahjuks hävineb see võime kiiresti kui hakkad inimesi tapma.)

Kui oled suuteline aju seisatama siis vajab sinu Mina sõnumite esitlemiseks sinu kujutluse oskust.
Ja ka seda saab treenida.
Kõik algus on sama, kuid nüüd kujutle selles vaikuses ette näiteks mõnda lihtsamat eset ja hoia seda kujutluses 5 minuti jutti ilma pilti kujutlusest kaotamata. (muudele asjadele ei tohi samal hetkel mõelda)
See on raske ja pole ime kui pärast seda oled vaimselt tühjaks tõmmatud.
Algatuseks võta lihtne ese näiteks pastakas jne jne
Seda treeningut soovitataks teha päevas mitu korda ja kui oled piisavalt spets suudad kõike seda mida rääkisin teha suvalisel hetkel suvalises kohas.

Kulgeme

Tacian

[Muudetud: 11-16-2009 Tacian]
Vasta
#30
Tsitaat:Algselt postitas Tacian
Tervitused.

to Preilikass

> Selleks, et saavutada täiuslik enesetunnetus tuleb ohverdada vaim... ?

Kas see võiks olla ilus näide, kuidas algupärane jutt on väändunud/moondunud läbi erinevate inimeste !?

Ühesõnaga tuleb osata peatada mõttetegevus pärast seda hakkad tunnetama oma tõelise Mina (Hinge) sõnumit. Seda tehnikat kasutatakse meditatsioonis.

Peaaegu kõik inimesed suudavad oma mõtted seisatada, kuid see vajab treenimist.

Üks hea näide:
Sulge ennast üksinda tuppa ja seisata kõik võimalikud heli tekitavad instrumendid. Nüüd istu mugavalt kuhugi toolisse ja püüa 10 minutit mitte millegile mõelda. Osadele on see paras väljakutse !
Kui oled enesevastu aus ja oled suuteline seda tegema siis pikenda seda aega vaikselt päev päeva järel pikemaks näiteks 1 tunnini.
Hilisemate treeningute tulemusel hakkad suutma tajuda mõtte tekke allikat ja kas see kuulub Sinule või Sinu kõrval seisvale inimesele. Kreisi värk, kuid väga huvitav. (Minu teada omas KGB sellist õppeprogrammi, kuid see on juba teine teema. Õnneks või kahjuks hävineb see võime kiiresti kui hakkad inimesi tapma.)

Kui oled suuteline aju seisatama siis vajab sinu Mina sõnumite esitlemiseks sinu kujutluse oskust.
Ja ka seda saab treenida.
Kõik algus on sama, kuid nüüd kujutle selles vaikuses ette näiteks mõnda lihtsamat eset ja hoia seda kujutluses 5 minuti jutti ilma pilti kujutlusest kaotamata. (muudele asjadele ei tohi samal hetkel mõelda)
See on raske ja pole ime kui pärast seda oled vaimselt tühjaks tõmmatud.
Algatuseks võta lihtne ese näiteks pastakas jne jne
Seda treeningut soovitataks teha päevas mitu korda ja kui oled piisavalt spets suudad kõike seda mida rääkisin teha suvalisel hetkel suvalises kohas.

Kulgeme

Tacian

[Muudetud: 11-16-2009 Tacian]

Kärarikkas kohas võib ka ju mitte millestki mõelda. Minu arust on siis veel eriti lihtne end välja lülitada, lihtsalt istuda nt bussis ja järsku avastada, et sihtkoht on peaaegu kohal. Üldiselt inimesed peavad teisi hulluks kui need väidavad, et on suutnud mitte mõelda...omast kogemusest tean, seda ei võeta tõsiselt. Ju siis pole see kõigi jaoks oluline lihtsalt. Aga nn tühjusesse ära kadumine ei ole üldse mitte võimatu, olgugi, et üks psühholoog minuga kunagi ei nõustunud selles osas.
Kuid, miks neid harjutusi teha? Kuhu ma sedasi jõudma peaksin? Ma armastan mõelda. Enamus minu mõtetest on minu mõtted, "võõrad" tekitavad kohe ängistuse (see kõlas küll praegu imelikult...Bleh). Nii või naa ma ei ole harjutuste tüüpi inimene. Ma pole kunagi pidanud õigeks nt meditatsiooniga tegeleda, olgugi, et olen seda toimingut skeptiliste sugulaste ees kaitsnud. Lihtsalt ei pea seda vajalikuks enda jaoks. Mõistus ei ole siinkohal oliline näitaja, rajanen enamuses oma kindlates ettevõtmistest millelegi, mida ehk võib nimetada intuitsiooniks.Smile
Vasta
#31
Tsitaat:Algselt postitas levis
Kui on pükste parajaks venitamise sündroom, siis võib teadus olla tõesti religioon. Nagu pildil näha, siis nad võivad ju kattuda, aga kui võtad mõlema sõna mõisted, siis teadust täielikult religiooni mõistega raamida pole võimalik ning vice versa.
Levis käsitleb teadust selle ideaalkujul, mida vähemalt õhtumaade kultuuriruumis (enam?) ei eksisteeri. Tegelikkus on selline, et teadust on paras just nimelt religiooniks nimetada. Kaasaegne teadus on täpselt nagu Püha Tool keskajal...

P.S. Preilikass, teadlane, kes dogmasid ei korda nagu papagoi, võib grantidest suu puhtaks pühkida.
Kõik paneb paika ikka raha. Kes soovib teostada väga ebasobivat uuringut, ei leia raha kunagi.
Raha käitlemise eest hoolitseb meil üks finantssuutlik rahvas.
Ülejäänu mõelge ise.

[Muudetud: 11-16-2009 WhiteWolf]
Vasta
#32
Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Tsitaat:Algselt postitas levis
Kui on pükste parajaks venitamise sündroom, siis võib teadus olla tõesti religioon. Nagu pildil näha, siis nad võivad ju kattuda, aga kui võtad mõlema sõna mõisted, siis teadust täielikult religiooni mõistega raamida pole võimalik ning vice versa.
Levis käsitleb teadust selle ideaalkujul, mida vähemalt õhtumaade kultuuriruumis (enam?) ei eksisteeri. Tegelikkus on selline, et teadust on paras just nimelt religiooniks nimetada. Kaasaegne teadus on täpselt nagu Püha Tool keskajal...

P.S. Preilikass, teadlane, kes dogmasid ei korda nagu papagoi, võib grantidest suu puhtaks pühkida. Kes soovib teostada väga ebasobivat uuringut, ei leia raha kunagi.
Raha käitlemise eest hoolitseb meil üks finantssuutlik rahvas.
Ülejäänu mõelge ise.

[Muudetud: 11-16-2009 WhiteWolf]

Ja mis on siis see põhjus teadlaste usaldamiseks?:o Täpselt minu point!
Vasta
#33
Eee... ma ei ole mistahes religiooni kandjaid kunagi usaldanud. Seega ei oska Sinu küsimusele vastata.
Vaata, et Sa oma õpingutega rappa ei jookse...

[Muudetud: 11-16-2009 WhiteWolf]
Vasta
#34
Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Eee... ma ei ole mistahes religiooni kandjaid kunagi usaldanud. Seega ei oska Sinu küsimusele vastata.
Vaata, et Sa oma õpingutega rappa ei jookse...

[Muudetud: 11-16-2009 WhiteWolf]

Oma õpingutega? Miks ma peaksin rappa jooksma?:o
Vasta
#35
Antropoloogia nagu iga teinegi ajaloos surkimine on tähelepanu all.
Vasta
#36
Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Antropoloogia nagu iga teinegi ajaloos surkimine on tähelepanu all.

Mõh? Kelle tähelepanu all? Mis selles halba on? Pealegi see, et ma õppisin antropoloogiat ning olen loomu poolest uudishimulik ei tähenda, et olen antropoloog.
Kui antropoloogia on tähelepanu all, siis kuidas mina sellega rappa panen? Mul on hoolivad abilised viimastel hetkedel käepärastSmile Ega`s ma üksi kulgeSmile

Ja muutsin ehk lisasin: ma ei õpi enam antropoloogiat. Magitrantuuriks valisin teise eriala. Küll endiselt inimsüsteeme arvestava....Bleh

[Muudetud: 11-16-2009 Preilikass]
Vasta
#37
Tervitused.

to WhiteWolf: Osaliselt olen Sinuga nõus, et teadust suunab rahakott, kuid enamus revolutsioonilisi avastusi on teinud keegi kuskil "metsas" või mingi juhuslik mitme erineva asja kokku sattumine. Tänasel päeval ostetakse või müüakse see avastus ära (vanasti lihtsalt võeti) ja siis alustatakse suuremate rahadega selle "evolutsioneerimist" Smile Nikola Tesla avastused on sellele parim näide.

> Antropoloogia nagu iga teinegi ajaloos surkimine on tähelepanu all.

Jepp, kunagi notiti neid ise hakkanud teadlasi, kes tulid meediasse kuulutama, et veega saab auto liikuma. Sedasi aitas jahti pidada sellisel ajastul kus info edastamine oli ilusasti kontrolli all. Täna on aeg muutunud ja infot leket ei suudeta enam kontrollida. Nüüd on uus/vana trikk kasutusel kuhjame õige info analoogse valega üle wink

to Preilikass:
> Oma õpingutega? Miks ma peaksin rappa jooksma?

Oletan mida WW mõtleb.
Soovitan Sinule uuri kergelt kõiki valdkondasid, see aitab tasakaalustada mõtet.


Kulgeme

Tacian

[Muudetud: 11-16-2009 Tacian]
Vasta
#38
Tsitaat:Algselt postitas Tacian
Tervitused.

to WhiteWolf: Osaliselt olen Sinuga nõus, et teadust suunab rahakott, kuid enamus revolutsioonilisi avastusi on teinud keegi kuskil "metsas" või mingi juhuslik mitme erineva asja kokku sattumine. Tänasel päeval ostetakse või müüakse see avastus ära (vanasti lihtsalt võeti) ja siis alustatakse suuremate rahadega selle "evolutsioneerimist" Smile Nikola Tesla avastused on sellele parim näide.

> Antropoloogia nagu iga teinegi ajaloos surkimine on tähelepanu all.

Jepp, kunagi notiti neid ise hakkanud teadlasi, kes tulid meediasse kuulutama, et veega saab auto liikuma. Sedasi aitas jahti pidada sellisel ajastul kus info edastamine oli ilusasti kontrolli all. Täna on aeg muutunud ja infot leket ei suudeta enam kontrollida. Nüüd on uus/vana trikk kasutusel kuhjame õige info analoogse valega üle wink

to Preilikass:
> Oma õpingutega? Miks ma peaksin rappa jooksma?

Oletan mida WW mõtleb.
Soovitan Sinule uuri kergelt kõiki valdkondasid, see aitab tasakaalustada mõtet.
Kulgeme

Tacian

[Muudetud: 11-16-2009 Tacian]

Aga soovita valdkondiSmile
Peale riigiteaduste, filosoofia, meditsiini, mütoloogia ja parateaduste, antropoloogia. Nendega tegelen nagunii. Ja üks sõber harib mind ka haridusteadustes.Smile
Vasta
#39
Haridusteadus !!! Mnjahh....
Vasta
#40
Lõikasin teemast lõpu ära. Nüüd saate siin oma poolelijäänud arutelu jätkata.
Vasta
#41
Tsitaat:Algselt postitas Tacian
to WhiteWolf: Osaliselt olen Sinuga nõus, et teadust suunab rahakott, kuid enamus revolutsioonilisi avastusi on teinud keegi kuskil "metsas" või mingi juhuslik mitme erineva asja kokku sattumine. Tänasel päeval ostetakse või müüakse see avastus ära (vanasti lihtsalt võeti) ja siis alustatakse suuremate rahadega selle "evolutsioneerimist" Smile Nikola Tesla avastused on sellele parim näide.
Hea tähelepanek.

Küllap teavad kõik mõnda lahtiste kätega töömeest, kes võib põhimõtteliselt millega iganes hakkama saada - enamasti on tegemist vanema generatsiooni esindajatega.

Aga millest see ikkagi tuleb, et teadus on ise nii hambutu, et pöördelised avastused tulevad kusagilt osavate käte ringist...?

Kui võtta seesama Nikola Tesla, siis asi ju selles ongi, et teadaoleva loogika järgi poleks olnud võimalik neid asju leiutada! Siin muutub tähtsaks just nimelt rahastaja olemasolu - kuna akadeemilistest ringkondadest pole ebaloogilistele teooriatele võimalik toetust leida - ei rahana ega ka soosivate hinnangute näol - saavad Morgani sugused haid, keda huvitab tulemus, mitte selleni jõudmise tee, aeg-ajalt ikka mõne Tesla konksu otsa.

Tänapäeval nimetatakse neid sponsoreid ka riskikapitalistideks.

"Haridusteadusest" on siin foorumis teema juba olemas.
Vasta
#42
Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Tsitaat:Algselt postitas Tacian
to WhiteWolf: Osaliselt olen Sinuga nõus, et teadust suunab rahakott, kuid enamus revolutsioonilisi avastusi on teinud keegi kuskil "metsas" või mingi juhuslik mitme erineva asja kokku sattumine. Tänasel päeval ostetakse või müüakse see avastus ära (vanasti lihtsalt võeti) ja siis alustatakse suuremate rahadega selle "evolutsioneerimist" Smile Nikola Tesla avastused on sellele parim näide.
Hea tähelepanek.

Küllap teavad kõik mõnda lahtiste kätega töömeest, kes võib põhimõtteliselt millega iganes hakkama saada - enamasti on tegemist vanema generatsiooni esindajatega.

Aga millest see ikkagi tuleb, et teadus on ise nii hambutu, et pöördelised avastused tulevad kusagilt osavate käte ringist...?

Kui võtta seesama Nikola Tesla, siis asi ju selles ongi, et teadaoleva loogika järgi poleks olnud võimalik neid asju leiutada! Siin muutub tähtsaks just nimelt rahastaja olemasolu - kuna akadeemilistest ringkondadest pole ebaloogilistele teooriatele võimalik toetust leida - ei rahana ega ka soosivate hinnangute näol - saavad Morgani sugused haid, keda huvitab tulemus, mitte selleni jõudmise tee, aeg-ajalt ikka mõne Tesla konksu otsa.

Tänapäeval nimetatakse neid sponsoreid ka riskikapitalistideks.

"Haridusteadusest" on siin foorumis teema juba olemas.

Heh, minu isa on üks neist lahtiste kätega töömeestest. Aga praktikast väljaspool ei vaevu ta see-eest üldse mõtlema...:S Ja sellest on mul tekkinud mulje, et ehk need tõelised tööpraktikud ei armastagi mõelda nn suurte teemade peale.
Vasta
#43
Tervitused

to Preilikass:

Sinu leotelu huvide kohta annab Sinule hea aluse.
Süvene vahepeal näiteks arheoloogiasse, kas venekeelest saad aru ?
Soovitaksin ühte vene dokumentaal sarja kus meeskond uurib maailma püramiidide vundamente ja ehitusloogikate seoseid. Ja kui sellest saab isu täis siis võiks heita pilgu ühe egiptuse uurija kapsaaeda, kes annab natukene teise nurgapealt ülevaate sõnumitest seinal ja siis uurida 1200 tonnist töödeldud kivi Baalbekis "Baalbek Stone" jne..

Mis Sind antropoloogia valdkonnas kõige rohkem imestama on pannud ?

Kulgeme

Tacian
Vasta
#44
Tsitaat:Algselt postitas Tacian
Tervitused

to Preilikass:

Sinu leotelu huvide kohta annab Sinule hea aluse.
Süvene vahepeal näiteks arheoloogiasse, kas venekeelest saad aru ?
Soovitaksin ühte vene dokumentaal sarja kus meeskond uurib maailma püramiidide vundamente ja ehitusloogikate seoseid. Ja kui sellest saab isu täis siis võiks heita pilgu ühe egiptuse uurija kapsaaeda, kes annab natukene teise nurgapealt ülevaate sõnumitest seinal ja siis uurida 1200 tonnist töödeldud kivi Baalbekis "Baalbek Stone" jne..

Mis Sind antropoloogia valdkonnas kõige rohkem imestama on pannud ?

Kulgeme

Tacian

Arheoloogia on antropoloogia haru, seega üldiselt olen sellega kursis. Kui aga aega leian (või lihtsalt võtan), siis uurin asja.
Tegelikult hämmastab mind enim antro akadeemiline maailm. Jube probleem tundub olevat, et antropoloogia ei ole eriti tunnustatud distsipliin. Kuid selle rahvale lähemale viimiseks ei tehta ka midagi! Minu uskumuste kohaselt on antropoloogia teadus inimestelt inimestele inimestestSmile Sellest, et antropoloogid vaidlevad nn kinniste uste taga mingi teema üle, jääb väheks. Antropoloogid ei ole mingi eliit, kes peaks otsutama teiste eest...pigem peaksid nad välja pakkuma võimalikult erinevaid teooriaid, sest neil on laialdasemad teadmised kui enamusel mitteantropoloogidel.
Teiseks hakkab mulle vastu distsipliinikesksus. No kuidas ma uurin inimest ainult tema kultuuri järgi ning unustan ära, et inimene on ka psühholoogiline olend?! Distsipliinid peaksid omavahel enam lävima. Näiteks paneks ühte meeskonda kultuurantropoloogi, arheoloogi, füüsiku, riigiteadlase ja psühholoogi (olgu siis tavalise või ehk kognitivismi või "biheiviorismi" valdkonna esindaja) ning siis alles hakkaks millestki tõsiselt rääkima!
Ühesõnaga, peale kõiki mu ülikooliaastaid olen ma jätkuvalt naiivne idealistSmile1 Ma ei arva, et mul üksi leiduks jõudu astuda terve akadeemilise maailma vastu. Aga üldiselt valisin juba teise eriala ning olen rahul, vähemalt praeguse seisugaSmile
Vene keelt kahjuks ei loe.

[Muudetud: 11-19-2009 Preilikass]
Vasta
#45
excubitoris Jamaloog - Teie teenistuses:"Tõestamine on nii nagu ta on - millest ühele piisab sellest teisele mitte. "


1. TÕDE : Ärge vaevake oma meeli mõistatustega, mida te ei suuda lahendada

2. TÕDE : Usaldage Vaimu vägesid nähtamatus maailmas, aga mitte neid, keda näete.



preilikass-nii vara juba üleval ?!

tervitustega

iit

Vasta
#46

Tsitaat:Teiseks hakkab mulle vastu distsipliinikesksus. No kuidas ma uurin inimest ainult tema kultuuri järgi ning unustan ära, et inimene on ka psühholoogiline olend?! Distsipliinid peaksid omavahel enam lävima. Näiteks paneks ühte meeskonda kultuurantropoloogi, arheoloogi, füüsiku, riigiteadlase ja psühholoogi (olgu siis tavalise või ehk kognitivismi või "biheiviorismi" valdkonna esindaja) ning siis alles hakkaks millestki tõsiselt rääkima!
Täpselt nii!
Iga teadusharu lahendab mingi küsimuse oma mätta otsast vaadates. Saadud lahendus on vastavuses antud teadusharuga. Kuid vastuolus mõne teise teadusega, aga seda vastuolu üldse ei märgatagi, sest ollakse piiratud omaenda kitsa erialaga.
Vasta
#47
Tsitaat:Algselt postitas Preilikass
Teaduses, erinevalt religioonist, ei tohiks olla dogmasid. Siiski neid leidub, teadlastel on sageli vägagi jäigad tõekspidamised. Kuigi jah, ennem astuvad dogmadest üle uuriva loomuga teadlased kui turvatunnet ja rutiini otsivad "religioonlased".
Lisaks, on asju, mida teadus ei ole veel suuteline tõestama, kuid mis siiski eksisteerivad. On asju, mille teadus on ära tõestanud, aga paljud peavad ikkagi jamaks...

Olen sinuga täiesti nõus, et teaduses on väga jäigad tõekspidamised. Samuti, et on asju, mille teadus on ära tõestanud, aga ikka peavad paljud jamaks.
Kuna sa eelpool ütlesid, et oled antropoloogiat pisut õppinud ja samas tunned huvi ka mütoloogia ja parapsühholoogia vastu, siis minu poolt niisugune küsimus:
Mida arvad hiiglastest? Maal elanud pikka kasvu inimestest, keda kirjeldatakse pea kõigi rahvaste mütoloogiates? Kaasa arvatud meie Kalevipoeg.
Meil siin on paar teemat, mis on täiesti kokku jooksnud:

http://para-web.org/viewthread.php?tid=5267&page=1

http://para-web.org/viewthread.php?tid=5...1#pid91523

Äkki oskad nendesse teemadesse omapoolsed arvamused anda?
Mina olen nii aru saanud, et hiiglaste luid on leitud, aga adekvaatset teavet ei ole internetist seni leidnud. Samuti on leitud ebatavalise kujuga koljusid.
Vasta
#48
Tsitaat:Algselt postitas iitt

preilikass-nii vara juba üleval ?!

tervitustega

iit


Vara?Bleh Ma postitasin 13.36! Tore, et ma ainus pole, kes arvab, et see on varaSmile Aga panin kella üheks kella helisema, oli vaja täna asju ajada. Ja homme tõusen kell 7Laugh

To Müstik

Antropoloogia õppekavas pole küll mainitud sõnagi hiiglastest, aga see ei ole imestamapanev. Antropoloogid tahavad kangesti olla teadlased ja siis tehakse kõik, et saada nn tõeliste teadlaste ridadesse vastu võetud. Mida arvataks teadlasest, kes väidab, et killuke mütoloogiast on tõde?Smile1 Ja mõtle kui ta veel näiteks pakuks välja teooria, et maailma mütoloogias ning religioonides kirjeldatud "pikad nimesed" võiksid üldse olla meie mõistes maavälised. See oleks talle hullumaja laks! Kahjuks!
Isiklikult hoian meele ja südame avatuna selles osas. Kusagilt lugesin, et teadlaste poolt luudest kokku pandud dinosauruseid võib kah teisiti kokku panna ja nii saada hoopis teise olendi.
Kas põhjala jumalaid kah mitte hiiglastena ette ei kujutatud?
Vasta
#49
Tervitused.

to Preilikass.

> Ma ei arva, et mul üksi leiduks jõudu astuda terve akadeemilise maailma vastu

Akadeemiline maailm saab enamuses oma tõestusi sealt kust nad seda kõige vähem oskasid ette prognoosida wink

> Arheoloogia on antropoloogia haru, seega üldiselt olen sellega kursis.

Mida huvitavat Baalbelki 1200 tonnisest töödeldud kivist oled kuulnud ?
Kas ülikoolis esitletakse ikka veel lihaserammu teooriat koos vigase matemaatikaga Smile
http://www.google.ee/search?hl=et&source...r=&aq=f&oq=

to Troodon:
> Kuid vastuolus mõne teise teadusega, aga seda vastuolu üldse ei märgatagi, sest ollakse
piiratud omaenda kitsa erialaga.

Olen Sinuga väitega 100% nõus !

Kunagi (5 aastat tagasi) tegin pisikese testi kuidas erinevad inimesed näevad kujutist pildil.

Kasutasin ühte ülesvõtet UK põllult, kus oli esindatud tulnuka pea ja cd plaat.
Palusin katsealustel joonistada maha seda mida nad viljapõllule kujutatud joonisest näevad.
Loomulikult panin ma A4 lehe nende ette põrandale valesti !!!

Te ei usuks, kuid kõik muusika ja kunsti inimesed keerasid A4 lehe koheselt õieti ette.
Nende erinevus maha joonistamisel oli detailides ja joonistamise oskuses.
Samas matemaatikud, keemikud tegid ikka sellist tsirkust (nemad nägid A4 lehel traktorit ja seletamatuid asju). Osad hiljem punastasid kui ma neile näitasin mis on A4 lehel kujutatud.
Nad lihtsalt vastasid, et nad ei näinud nüüdse kuvandiga seost.
Avastasin ka veel selle, et kui ma ütlesin enne testi et ütle kohe mida sa näed ilma joonistamist alustamata paranes nende tulemus.

Millele tahan vihjata on see, et kui teadlased selliseid asju ei näe siis jääb tekkimata seos nende erialaga ja huvi uue asja vastu jääb tulemata.

Samas kunstnikud kes nägid ja said aru mis on pildil kujutatud ei omanud eriti suurt tehnilist teadmist. Seoses sellega jäi ka neil sügavam seos tekkimata.

Läksin iga inimesega pildi uurimisel väga sügavale välja ja see kinnitas minu eelnevat väidet.
Kui olin füüsikule ära näidanud mis on pildil ja õelnud et see on cd plaat hakkas ta minu vihjete baasil kiirelt edasi liikuma. Nad tajusid päris kiirelt andmete krüpteerimise tehnoloogia cd plaadil. Samas ei laksand muusik/kunstnik midagi sellist, kuna see ei puutu nende erialaga kaugeltki kokku Sad

Kurb aga inimkonna areng venib osaliselt ka sellepärast, et oleme erineva valdkonna teadmised pannud kastidesse ja nende läbipaistvad seinad on "keegi" mustaks värvinud.

Lõpetuseks minu katsealused matemaatikud/kunstnikud jt seansi lõpus kogesid aga veidrat hirmu, kuna nad ei olnud selliseks avastuseks valmis. Mõnel tegelasel käed värisesid mõni tühjendas sõna lausumata klaas vett, mõni aga jäi väga väga vaikseks ja otsis põhjust kiiresti lahkumiseks. Ja taaskord jõudis päevakorda sõna HIRM !

Kulgeme
Tacian
Vasta
#50
Seepärast tulebki ühendada ühendamatut... Bleh

P.S. ...kuigi foorumi struktuur seda ei soosi.

[Muudetud: 11-19-2009 WhiteWolf]
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat