Uskumisest, religioonist, teadusest jms

Philip K. Dick reaalsusest ja uskumisest - Reaalsus on see mis ei kao ära kui sa loobud sellesse uskumast ("Reality is that which, when you stop believing in it, doesn't go away.").
How to Build a Universe That Doesn't Fall Apart Two Days Later (Kuidas ehitada universumit mis ei kuku paari päeva pärast kokku.

Päris huvitav kõne, mis tehtud 1978.aastal.
Philipp K.Dick, kelle ulmeraamatuid ka eesti keelde tõlgitud, räägb selles kõnes ulmekirjandusest. Ja sellest, kuidas kord kirjutas loo mehest, kes viidi haiglasse operatsioonile ja seal avastati, et ta oli android, mitte inimene. Ta ise ei teadnud seda.
Räägib, kuidas talle meeldib ehitada oma raamatutes üles universumit, mis ei hakka lagunema. Salaarmastus on tal kaose vastu.
Juttu ka Disneylandist (elas Disneylandi lähedal).
Oli tutvunud ka gnostitsismiga ja mõned gnostikute ideed on teda intrigeerinud.
Räägib ka sellest, et see on jube kogemus kui kirjutada romaan millegist, mis välja mõeldud ja aastaid hiljem saada teada, et fantaasia on tõeks osutunud.

Tema raamatutes käsitletakse sotsioloogilisi, metafüüsilisi ja poliitilisi probleeme, domineerivad monopolistlikud korporatsioonid, autoritaarsed valitsused ja teadvuse teisenenud seisundid. Dicki hilisemates töödes peegeldub kasvav isiklik huvi metafüüsika ja teoloogia vastu. Mitmes raamatus kirjutab Dick ka narkootikumide tarvitamisest, paranoiast ja skisofreeniast ning transtsendentaalsetest kogemustest, tihti omaenese elu ja kogemuste põhjal.
http://et.wikipedia.org/wiki/Philip_K._Dick

Kaheksa iidset uskumust ja tava, mida on kinnitanud moodne teadus:

http://alkeemia.delfi.ee/tervis/alternat...d=69703133

Jun 30, 2017
Einar Laigna sõnast "usk ", arutluses ka Põhiseaduse :"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki ..."

(01-07-2017 08:23 )Eithea Kirjutas:  Einar Laigna sõnast "usk ", arutluses ka Põhiseaduse :"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki ..."

Ma küll ei usu, et eesti keeles tavaliselt sõna usk on inimese tavamõtlemises seostatud kindlalt mingi religioosse ühendusega, kirikuga. Ja veel vähem usun, et kirik ja riik on üks tervik, kus ilma üheta ei ole õigesti ka teist.
Kuna ma ise üsna religioonikauge inimene, siis lõpuni ei suutnud kuulata.

(01-07-2017 09:09 )levis Kirjutas:  

(01-07-2017 08:23 )Eithea Kirjutas:  Einar Laigna sõnast "usk ", arutluses ka Põhiseaduse :"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki ..."

Ma küll ei usu, et eesti keeles tavaliselt sõna usk on inimese tavamõtlemises seostatud kindlalt mingi religioosse ühendusega, kirikuga. Ja veel vähem usun, et kirik ja riik on üks tervik, kus ilma üheta ei ole õigesti ka teist.
Kuna ma ise üsna religioonikauge inimene, siis lõpuni ei suutnud kuulata.

Minule tema lähenemine sõnale usk, edasi lootus jms meeldis, ristiusu väljajoonistumine ei seganud. Üldse mulle meeldivad tema sõnavõtud lähtudes üldinimlikest väärtustest, mis olid/on ja jäävad ehk on ülimad igasugustest omakasupüüdlikest uskudest ja ismidest. Arvan et temast saaks Eestile asjalik president.

(01-07-2017 09:09 )levis Kirjutas:  Ma küll ei usu, et eesti keeles tavaliselt sõna usk on inimese tavamõtlemises seostatud kindlalt mingi religioosse ühendusega, kirikuga. Ja veel vähem usun, et kirik ja riik on üks tervik, kus ilma üheta ei ole õigesti ka teist.
Kuna ma ise üsna religioonikauge inimene, siis lõpuni ei suutnud kuulata.

Loomulikult! Laignat ongi eestlasel võimatu kuulata, samamoodi kui mitteeestlasel on ilmselt raske mõista, mida sa parasjagu ütlesid

''Nagu suur Maimonides targalt välja tõi, et moraalsed osad religioonidest on sobitatud enamus inimestele; filosoofilised osad sobitatud neile vähestele, kes oma elud sellistele õpingutele on andnud; ning vaimsed osad on hoitud väga vähese jaoks, kelle Jumal ise õppinute numbri seast valib.'' - Manly P Hall

Kuna teema käsitleb ka teadust, siis natuke mõtisklusi teaduse kohta.

Teadmine on kummaline seisund. Juba piiblis Koguja raamatus on kirjas: „Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.“ (Koguja, 1, 18).
Mida enam me teame, seda suurem on ka meie mitteteadmise sfäär. Sageli saabub pärast teadasaamist tüdimus ja arusaamine, et tegelikult ei olegi see teadmine nii oluline. Ootusärevus ja pingeline töö lõpevad sageli tühjuse tajumisega. Mõistetamatu ja arusaamatu hoiavad meid seevastu oma kütkes ja peibutavad vaimu. Eriti külgetõmbav on see, mille kohta kaine mõistus ütleb, et seda ei olegi võimalik mõista, nt elu mõtet või maailma olemust.

Me oleme hakanud mõõtma ühiskonna arengut teaduse ja tehnoloogia kaudu. Arengutase sõltub sellest, kui palju me maailma mõistame ja suudame seda mõistmist tehnoloogiasse üle viia. Maailma mõistmine tähendab seega ennekõike maailma muutmist. Selle üheks iseloomulikuks sümptomiks on teaduse praktilisuse järjest suurenev rõhutamine. Ei tasu siiski unustada, et teaduse eesmärk on teadmiste hankimine ja sellest täiesti piisab. See, et mõningaid teadmisi saab kasutada tehnoloogiate arendamisel, on tore, kuid tegemist ei ole teaduse eesmärgiga.

Teadmiste hankimisega on teadusel kõik korras, kuid kuidas neid teadmisi inimestele arusaadavaks maailmapildiks kujundada, on hoopis keerukam. Kardetavasti ei olegi seda enam võimalik teha ning just see asjaolu on teaduse üha kummalisema kuvandi oluline põhjus. Inimesed on tüdinenud mõttetutest teadmistest, mis ei seostu igapäevaeluga.

Teadus ei ole mitte ainult äri osa, vaid on ka juba ise suur äri. Kunagise teadmiste hankimise ideaali varjus toimib raha hankimine ja kasumi tootmine. Sellega seostuvad teaduse enesereklaam, ootuste haipimine ja tagajärgede pisendamine. Loomulikult ei tule see kõik teadusele kasuks.

Kas tõesti viib teaduse juhitav tehnoloogia areng jätkuvale majanduslikule arengule ja üldise heaolu kasvule? Kahjuks on see kõik suures osas usu küsimus. Me ei tea seda ja ka teadus ei suuda sellele küsimusele täpselt vastata.

Teaduse tume tulevik
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadu...e-tulevik/

Maru naljakas on see ,et paljud on siin webus justkui teadusvaenulikud ,olles teaduseusku silmini ikkagi. Loed-vaatad , ikka taandub varakristlik-teadusliku ilmavaateni hierarhiani. Jumal-inglid-inimene ( mees enne naist muidagi )-deemonid-saatan. Vahva. Siis on veel teine hierarhia-jumalanäoline inime-loom-taim. Ühesõnaga toidupüramiidina on need mõlemid ka pädevad küll. Aga mõlemid eitavad kõiki teisi olevusi ja olendeid. No hea küll, tulnukat nagu pika kõvera hambaga mainitakse ka. Ei minul ole raske kõike uskuda. Kõik jumaladki on päriselt olemas kellegi jaoks. Aga nad pole kõigi jaoks. Pärismaalasel pole jehoovat ega saatanat nii kaua kuni keegi oma maailma neile ei kehtesta. Paljud olendid on väga rahul kui keegi neid hakkab oma usuga väestama ,palvega nuumama. Mõnulevad kui neid animeeritakse-kujustatakse ja nimedega fikseeritakse. Ka siin maal enne inimest on olnud ja ka nüüd on tegelasi ,keda mõistagi on keeruline. Vabatahtlik energia suunamine uskumise ja muuga , ei lõpetaks algolendite eksistentsi ka siis kui kooleb viimne jünger või muidu uskuja. Aga kui palju on neid ,kellel meist kama või kellele me oleme lihtsalt tüütud satikad. Tšupakaabrad ja orbid näiteks. Naljatuurid tõusevad punktis, kus hakatakse lahterdama hierarhiliselt. Tähtsam, kõrgem , vajalikum, erilisem...... Ja kirvevihin tõuseb punktis, kus usutakse teadvat, kes on rohkem õige ja kel suuremad õigused siin ollagi KÕRGEM või ,,jumalikum,,.