Para-web'i sünnipäev 2017


Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Uskumisest, religioonist, teadusest jms
Autor Sõnum
kage
naegleria fowleri

Postitusi: 3,816
Liitunud: Jun 2011
26-03-2015 20:49
Postitus: #51
RE: Uskumisest, religioonist, teadusest jms
Philip K. Dick reaalsusest ja uskumisest - Reaalsus on see mis ei kao ära kui sa loobud sellesse uskumast ("Reality is that which, when you stop believing in it, doesn't go away.").
How to Build a Universe That Doesn't Fall Apart Two Days Later (Kuidas ehitada universumit mis ei kuku paari päeva pärast kokku.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 9,800
Liitunud: Oct 2004
15-04-2015 12:27
Postitus: #52
RE: Uskumisest, religioonist, teadusest jms
Päris huvitav kõne, mis tehtud 1978.aastal.
Philipp K.Dick, kelle ulmeraamatuid ka eesti keelde tõlgitud, räägb selles kõnes ulmekirjandusest. Ja sellest, kuidas kord kirjutas loo mehest, kes viidi haiglasse operatsioonile ja seal avastati, et ta oli android, mitte inimene. Ta ise ei teadnud seda.
Räägib, kuidas talle meeldib ehitada oma raamatutes üles universumit, mis ei hakka lagunema. Salaarmastus on tal kaose vastu.
Juttu ka Disneylandist (elas Disneylandi lähedal).
Oli tutvunud ka gnostitsismiga ja mõned gnostikute ideed on teda intrigeerinud.
Räägib ka sellest, et see on jube kogemus kui kirjutada romaan millegist, mis välja mõeldud ja aastaid hiljem saada teada, et fantaasia on tõeks osutunud.

Tema raamatutes käsitletakse sotsioloogilisi, metafüüsilisi ja poliitilisi probleeme, domineerivad monopolistlikud korporatsioonid, autoritaarsed valitsused ja teadvuse teisenenud seisundid. Dicki hilisemates töödes peegeldub kasvav isiklik huvi metafüüsika ja teoloogia vastu. Mitmes raamatus kirjutab Dick ka narkootikumide tarvitamisest, paranoiast ja skisofreeniast ning transtsendentaalsetest kogemustest, tihti omaenese elu ja kogemuste põhjal.
http://et.wikipedia.org/wiki/Philip_K._Dick
(selle postituse viimane muutmine: 15-04-2015 12:29 Müstik.)

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,668
Liitunud: Dec 2010
15-09-2015 12:39
Postitus: #53
RE: Uskumisest, religioonist, teadusest jms
Kaheksa iidset uskumust ja tava, mida on kinnitanud moodne teadus:

http://alkeemia.delfi.ee/tervis/alternat...d=69703133
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Eithea
Veteran

Postitusi: 2,409
Liitunud: Aug 2010
01-07-2017 08:23
Postitus: #54
RE: Uskumisest, religioonist, teadusest jms



Jun 30, 2017
Einar Laigna sõnast "usk ", arutluses ka Põhiseaduse :"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki ..."

Zhao Cong - 牧 Shapherd
Byron Metcalf - Heart Warriors
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
levis
Veteran

Postitusi: 1,433
Liitunud: Dec 2003
01-07-2017 09:09
Postitus: #55
RE: Uskumisest, religioonist, teadusest jms
(01-07-2017 08:23 )Eithea Kirjutas:  Einar Laigna sõnast "usk ", arutluses ka Põhiseaduse :"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki ..."
Ma küll ei usu, et eesti keeles tavaliselt sõna usk on inimese tavamõtlemises seostatud kindlalt mingi religioosse ühendusega, kirikuga. Ja veel vähem usun, et kirik ja riik on üks tervik, kus ilma üheta ei ole õigesti ka teist.
Kuna ma ise üsna religioonikauge inimene, siis lõpuni ei suutnud kuulata.

Kes ei joo ega suitseta, sureb tervena.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Eithea
Veteran

Postitusi: 2,409
Liitunud: Aug 2010
01-07-2017 10:06
Postitus: #56
RE: Uskumisest, religioonist, teadusest jms
(01-07-2017 09:09 )levis Kirjutas:  
(01-07-2017 08:23 )Eithea Kirjutas:  Einar Laigna sõnast "usk ", arutluses ka Põhiseaduse :"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki ..."
Ma küll ei usu, et eesti keeles tavaliselt sõna usk on inimese tavamõtlemises seostatud kindlalt mingi religioosse ühendusega, kirikuga. Ja veel vähem usun, et kirik ja riik on üks tervik, kus ilma üheta ei ole õigesti ka teist.
Kuna ma ise üsna religioonikauge inimene, siis lõpuni ei suutnud kuulata.
Minule tema lähenemine sõnale usk, edasi lootus jms meeldis, ristiusu väljajoonistumine ei seganud. Üldse mulle meeldivad tema sõnavõtud lähtudes üldinimlikest väärtustest, mis olid/on ja jäävad ehk on ülimad igasugustest omakasupüüdlikest uskudest ja ismidest. Arvan et temast saaks Eestile asjalik president.
(selle postituse viimane muutmine: 01-07-2017 11:13 Eithea.)

Zhao Cong - 牧 Shapherd
Byron Metcalf - Heart Warriors
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
murjam
Nõid

Postitusi: 406
Liitunud: May 2010
02-07-2017 01:19
Postitus: #57
RE: Uskumisest, religioonist, teadusest jms
(01-07-2017 09:09 )levis Kirjutas:  Ma küll ei usu, et eesti keeles tavaliselt sõna usk on inimese tavamõtlemises seostatud kindlalt mingi religioosse ühendusega, kirikuga. Ja veel vähem usun, et kirik ja riik on üks tervik, kus ilma üheta ei ole õigesti ka teist.
Kuna ma ise üsna religioonikauge inimene, siis lõpuni ei suutnud kuulata.

Loomulikult! Laignat ongi eestlasel võimatu kuulata, samamoodi kui mitteeestlasel on ilmselt raske mõista, mida sa parasjagu ütlesid Laugh

Härrasmees lubab daamil jääda tema veendumuse juurde. /kpt J. Sparrow/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Infinite
Tavaliige

Postitusi: 62
Liitunud: Nov 2013
01-10-2017 09:47
Postitus: #58
RE: Uskumisest, religioonist, teadusest jms
''Nagu suur Maimonides targalt välja tõi, et moraalsed osad religioonidest on sobitatud enamus inimestele; filosoofilised osad sobitatud neile vähestele, kes oma elud sellistele õpingutele on andnud; ning vaimsed osad on hoitud väga vähese jaoks, kelle Jumal ise õppinute numbri seast valib.'' - Manly P Hall

''Ma olen uinakust ärganud magaja. Ma olen igavese elu seeme. Ma olen inimese lõputu lootus. Ma olen Jumaliku Vaimu võsu. Ma olen Hing.'' - Kolbrin ------------------Tõeotsijad on teretulnud Facebooki Gruppi Esoteerilised Õpetused----------
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,668
Liitunud: Dec 2010
01-10-2017 10:37
Postitus: #59
RE: Uskumisest, religioonist, teadusest jms
Kuna teema käsitleb ka teadust, siis natuke mõtisklusi teaduse kohta.

Teadmine on kummaline seisund. Juba piiblis Koguja raamatus on kirjas: „Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.“ (Koguja, 1, 18).
Mida enam me teame, seda suurem on ka meie mitteteadmise sfäär. Sageli saabub pärast teadasaamist tüdimus ja arusaamine, et tegelikult ei olegi see teadmine nii oluline. Ootusärevus ja pingeline töö lõpevad sageli tühjuse tajumisega. Mõistetamatu ja arusaamatu hoiavad meid seevastu oma kütkes ja peibutavad vaimu. Eriti külgetõmbav on see, mille kohta kaine mõistus ütleb, et seda ei olegi võimalik mõista, nt elu mõtet või maailma olemust.

Me oleme hakanud mõõtma ühiskonna arengut teaduse ja tehnoloogia kaudu. Arengutase sõltub sellest, kui palju me maailma mõistame ja suudame seda mõistmist tehnoloogiasse üle viia. Maailma mõistmine tähendab seega ennekõike maailma muutmist. Selle üheks iseloomulikuks sümptomiks on teaduse praktilisuse järjest suurenev rõhutamine. Ei tasu siiski unustada, et teaduse eesmärk on teadmiste hankimine ja sellest täiesti piisab. See, et mõningaid teadmisi saab kasutada tehnoloogiate arendamisel, on tore, kuid tegemist ei ole teaduse eesmärgiga.

Teadmiste hankimisega on teadusel kõik korras, kuid kuidas neid teadmisi inimestele arusaadavaks maailmapildiks kujundada, on hoopis keerukam. Kardetavasti ei olegi seda enam võimalik teha ning just see asjaolu on teaduse üha kummalisema kuvandi oluline põhjus. Inimesed on tüdinenud mõttetutest teadmistest, mis ei seostu igapäevaeluga.

Teadus ei ole mitte ainult äri osa, vaid on ka juba ise suur äri. Kunagise teadmiste hankimise ideaali varjus toimib raha hankimine ja kasumi tootmine. Sellega seostuvad teaduse enesereklaam, ootuste haipimine ja tagajärgede pisendamine. Loomulikult ei tule see kõik teadusele kasuks.

Kas tõesti viib teaduse juhitav tehnoloogia areng jätkuvale majanduslikule arengule ja üldise heaolu kasvule? Kahjuks on see kõik suures osas usu küsimus. Me ei tea seda ja ka teadus ei suuda sellele küsimusele täpselt vastata.

Teaduse tume tulevik
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadu...e-tulevik/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog