Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Aja algus??
#76
Tsitaat:Esialgne postitaja inc
selle üle võibki vist vaidlema jääda, AJA algus...hmm....raske ette kujutada:/
samas võib jääda vaidlema selle yle: pikkuse algus...hmmm.....
Vasta
#77
Tsitaat:Esialgne postitaja celtic
liiga njuutonlikuks läheb füüsika siin. miks üldse eeldatakse et ajavool peab telg olema?
Telg on vaid abivahend millegi visuaalseks illustreerimiseks ja ei ütle halligi asja olemuse kohta. Selge on see, et sündmuse fikseerimiseks peab teadma aega ja kohta olenemata sellest, kuidas me neid arvutustest või visualiseerimisel nimetame.
Tsitaat:miks ei võiks olla meie kolmemõõtmeline ilm kokku see aeg. me ise nagu olekski aeg, või õigemini osake sellest.
neljandat mõõdet siis eraldi ei eksisteeri, vaid see on kolme mõõtme ühisväärtus.
Well, proovime siis asjale sinu moodi läheneda... alustuseks tee mulle kolme mõõtme abil para-webi kokkutuleku aeg ja koht selgeks(NB! "nelijärve" ei ole mõõde vaid kolme mõõtme alias)Laugh
Igasugustest ajaparadoksidest on siin juba küllalt kirjutatud, jätkame teemat siis kokkutulekul õlleklaasi taga kui see ennast veel ammendanud ei olewink
Tsitaat:ps. njuutoni füüsikaseadused töötavad vaid maa taustsüsteemides.
Töötavad väga edukalt ka päikese, kuu või andromeda udukogu taustsüsteemis kui vaadeldavate objektide kiirus taustsüsteemi suhtes väga suur ei olewink
Vasta
#78
teatavasti on spekuleeritud (teadlaste poolt) et on 11 dimensiooni.. kõik need stringid ja superstringid jne.. aeg on neljas dimensioon seega ei saa ta samas olla ka viies ja kuues.. sama hästi võiks öelda et kõrgusel on ka oma 3 mõõdet Smile need pole ju siis enam kõrgused ..
Vasta
#79
Täpselt kuid tegelikult pole dimensioonidele numbreid antud. Aja puhul öeldakse neljas selleks, et kolm on kõigile teada aga pole kuulnud, et keegi oleks pikkust, kõrgust või laiust esimeseks dimensiooniks nimetanud.
Vasta
#80
ma enne ütlesin et aegruumi kujutatakse virtuaalselt membraanina mis ulatub lõpmatusse.. seda väidet peab natuke parandama Laugh
see membraan on reaalne, mis teoorias hoiab endas kõiki kõrgemaid dimensioone koos meie aegruumi dimensioonidega.. meie aju ei võta vastu kõrgemaid dimensioone ja kõik mis nn 'tegelikult' (taustsüsteemiks see reaalne kõikvõimas membraan mis hoiab endas kõike) toimub võib olla punkt sellel membraanil või 11 (kui see on maksimum dimensioonide arv) joont võivad olla kõrvuti.. meie ainult tõlgendame selle enda jaoks ruumiliseks..
Vasta
#81
Nelja dimensiooni suudame mingis lähenduses tajuda. Kui dimensioone on 11 ja liigume stabiilselt 8-s dimensioonis, võib aeg olla tõesti nende koosmõju. Tegelikult olen siin varemgi rõhutanud, et aeg on dimensioon ja aegruumi mõistes ruumiline kuid ruumiliselt me seda ei taju. Numbriliselt pole mingi probleem vaadata 11-mõõtmelist maailma kuigi tõsi, mõne praeguse füüsikaseadusega poleks seal tõenäoliselt midagi peale hakatawink
Vasta
#82
miskipärast arvan, et nende dimensioonide tunnetamine annaks võimaluse reisida kiiremini, painutada maailma jne. aeg on minu arust ainult nelja dimensiooni koosmõju. pikkus, kõgus, laius ja siis veel yks.
Vasta
#83
inc, osta Steven Hawkingu raamat, mul nüüd se nimi ei tule meelde, aga seal on tema teooria mis klapib kõgega, alustades 'Big Bang iga' kuni siis eluni planeedil maa, muidugist osta see raamat sellisel juhul kui sul on inglisekeel käpas...
Vasta
#84
:o ma arvan et inimesed enne aega elasid ilma ajata oli õhtu ja oli ommik ja teised ajad rutiin mille järgi elati,siis kui mõeldi välja aeg mul pole õrna aimu ka kuidas nad seda tegid need on need inimesed,mõtlevad välja aga nagu miks nad selle mõtlesid seda tahaks ka teada et nagu hiljem kui oli aeg siis ma pakun et umbkaudu määrasid aega,nagu leitakse luusid ja määratakse kas täpsem või umbkautsem aeg,
Vasta
#85
Tsitaat:Algselt postitas: nice_assu
:o ma arvan et inimesed enne aega elasid ilma ajata oli õhtu ja oli ommik ja teised ajad rutiin mille järgi elati,siis kui mõeldi välja aeg mul pole õrna aimu ka kuidas nad seda tegid need on need inimesed,mõtlevad välja aga nagu miks nad selle mõtlesid seda tahaks ka teada et nagu hiljem kui oli aeg siis ma pakun et umbkaudu määrasid aega,nagu leitakse luusid ja määratakse kas täpsem või umbkautsem aeg,

Ma kardan, et sa ei saanud päris täpselt aru mida siin aja all mõeldakse. Sa pead silmas kellaaega, aga siin käib juttu hoopis muust - füüsikalisest ajast.
Siin on silmas peetud universumi algust, kust said alguse aeg ja ruum - mis on mateeria eksisteerimise põhivormid. Aeg ja ruum on lahutamatus seoses mateeria liikumisega, nad on universaalsed, mis tähendab et ei ole objekte mis saaksid eksisteerida väljaspool aega ja ruumi. Ruumi üks põhiomadusi on kolmemõõtmelisus, aeg aga on ühe mõõtmeline ja ühesuunaline. Relatiivsus teoorias vaadeldakse aega ja ruumi nende ühtsuses - aegruumis.
Vasta
#86
Tsitaat:Algselt postitas: Villem
inc, osta Steven Hawkingu raamat, mul nüüd se nimi ei tule meelde, aga seal on tema teooria mis klapib kõgega, alustades 'Big Bang iga' kuni siis eluni planeedil maa, muidugist osta see raamat sellisel juhul kui sul on inglisekeel käpas...

Hawking eesti keeles:

Aja lühilugu. Ajakiri Akadeemia 1992, N 12; 1993, N 1-4.

ja raamat (mida Sa ilmselt silmas pead) "Universum pähklikoores" (kokkuvõte vt http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel78_68.html)

Ja sorry - näen, et seda dimensioonide juttu on siin foorumis juba aetud ka. Kirjutasin just teise teema all, ehk siiski midagi uut ka lisaks: http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=398&page=5
Vasta
#87
ma tõesti ei jaksanud tervet teemat läbi lugeda niiet vastan ainult teema algatajale.
kui kõik algas nö. Suurest Paugust, siis võib seda nimetada aja lõpuks (!!) mitte alguseks, mida sageli tehakse.
ja kui nii mõelda siis on aja alguseks üldse maailmalõpp?
Vasta
#88
Tsitaat:Algselt postitas: Kurjam-Murjam
ma tõesti ei jaksanud tervet teemat läbi lugeda niiet vastan ainult teema algatajale.
kui kõik algas nö. Suurest Paugust, siis võib seda nimetada aja lõpuks (!!) mitte alguseks, mida sageli tehakse.
ja kui nii mõelda siis on aja alguseks üldse maailmalõpp?

Ikka aja alguseks. Kuna meie elame ajas, ja liigume koguaeg ka ajas edasi. Ajast väljaspool ei saa ükski objekt eksisteerida.
Aga siis see paneb juba mõtlema mis oli enne suurt pauku..
Vasta
#89
Villem sa vist ei saanud päris täpselt aru mida ma mõtlesin.
Mõtle millal oli Suur Pauk ? see on kõige suurem aastanumber mis üldse olemas on (kui see üldse toimuski ja kui seda aastanumbriks üldse nimetada saab). st. aja algus on su käesolev sekund ja kõige lõpp on tegelikult see mida sa alguseks pead. (aga kuna aeg liigub koguaeg edasi, siis võib pidada aja alguseks seda momenti kus aeg lõpetab enda eksisteerimise ehk siis maailmalõpp?)
Vasta
#90
Ja kui tahan võin pidada seda kui ma oma teise kärbse tapsin, aja alguseks ja kui mu lapselaps autojuhiload teeb võin pidada oma aja lõpuks. Ja kui tahan panen sinna lõppu veel aasta numbri 0 ja algusesse 5 iksi.
Vasta
#91
su vastusest loen välja seda et tegemist pole just asjatundjaga wink mitte et mina oleks kuid ma ei tulnud siia oma fantaasialendu kirjeldama vaid konkreetseid õpituid asju sinusugustele seletama. ma jään oma teooria juurde - sa võid oma 5 iksi juurde jääda. kõik on rahul
Vasta
#92
Mõne jaoks võib see küll olla maailma lõpp, kuid mõne jaoks algus.
Minu ja kindlasti ka sinu jaoks on see algus, kuid kui aus olla, siis kõik oleneb tõlgendusest.
Kui ma saan õieti aru, siis sina loed aega tagasi vaadates, mitte tulevikku vaadates.
Hetkel sa väidad, et kui ma teen endale maja, siis viie aasta pärast ma võin öelda, et see maja lõppes 5 aastat tagasi.
Kus on loogika? Aeg on dimensiooni telg, kui sa tahad pidada seda nn. suurt pauku aja lõpuks, siis edu sulle kolimisega. Mõnel teisel tasandil liigub tõesti kõik sinna suure paugu poole tagasi ja kõik on paanikas kuna universum on kokku tõmbumas nende jaoks.
Muide, kas tead üldse, mis on suur pauk? Kas tead, mitu on neid olnud ja kui palju vaeva tuleb näha, et sellest kõigest sotti saada?
Nagu ma aru saan, siis just sina pole asjaga kursisSmile kuigi ma võin ka eksida, juhul, kui sa tead midagi mida mina ei tea.



to Müstik: Miks ei saa eksisteerida midagi ilma ajata?
Saab küll, lihtsalt inimesed arvavad et kõik mis eksisteerib on käega ja jalaga katsutav.
Kas oled kuulnud, et musta augu keskmes puudub aeg? Ruum samuti, vähemalt sellisel kujul nagu meie seda tunneme. Siit tekib küsimus, kas mustad augud on päriselt ka olemas, kui ajata ei saa midagi eksisteerida, mis on sel juhul tume mateeria?
Vasta
#93
Tsitaat:Algselt postitas: Kurjam-Murjam
ma tõesti ei jaksanud tervet teemat läbi lugeda niiet vastan ainult teema algatajale.
kui kõik algas nö. Suurest Paugust, siis võib seda nimetada aja lõpuks (!!) mitte alguseks, mida sageli tehakse.
ja kui nii mõelda siis on aja alguseks üldse maailmalõpp?

Tere, kur-mur!
Ja ära Sa nüüd siis nii väga kuri ka ole ... meiesuguste peale. Lihtsalt me soovime saada selgitusi asjade kohta, mida me ise ei tea ja mida Sinu teooria küllaltki lühikesest (umbes kaks lauset) tutvustusest ei oska välja ka lugeda. Aga esmalt (et ma ikka Sust õieti aru olen saanud): Sa teed ettepaneku nimetada (lugeda) aja lõpuks seda, mida enamus inimesi (sh teadlasi) loeb aja alguseks (Big Bang) ja aja alguseks seda, mida enamus inimesi (sh teadlasi) loeb aja lõpuks ("maailmalõpp", Big Crunch). Palun täpsusta, kas see on vaid võimalik kirjeldus või on olemas põhjuseid, miks selline käsitlus on õige ja tavakäsitlus väär? Ja kui see (Sinu teooria) on vaid asjade võimalik kirjeldus, siis millised oleksid sellise kirjelduse eelised üldlevinud kirjelduse ees? Sest vähemalt mingid eelised peavad olema, muidu puuduks asjal mõte - näiteks võin ma ka "üleval" asemel öelda "all" ja vastupidi, aga selle arvatav tulemus on suur segadus ja see, et teised inimesed minust aru ei saa. Aga konkreetsemalt - kas lähtuvalt Sinu teooriast (kirjeldusest) tuleks siis näiteks ka öelda, et inimene esmalt sureb ja lõpuks sünnib (jutt ikka tema ajalisest viibimisest "siinpoolses" maailmas)?. Ja et joomise käigus piimaklaas täitub piimaga? Jne, jne, jne. Võib ka aru saada, et see, millest kirjutad, pole Su enda väljamõeldis (milles iseenesest ju midagi halba poleks), vaid oled seda kusagilt õppinud. Heaks tooniks siin foorumis on sellisel juhul anda ka viited vastavatele allikatele (raamatud, veeb vms) - võiksid Sinagi seda teha. Jään huviga Su vastuseid ootama.
Vasta
#94
Tsitaat:Algselt postitas: Kurjam-Murjam
su vastusest loen välja seda et tegemist pole just asjatundjaga wink mitte et mina oleks kuid ma ei tulnud siia oma fantaasialendu kirjeldama vaid konkreetseid õpituid asju sinusugustele seletama. ma jään oma teooria juurde - sa võid oma 5 iksi juurde jääda. kõik on rahul


seega su enda pea ei tööta jah?
kui kerge üldse on kuskil mingi fakt ära õppida ning siis maailma ees sellega laiata?
muideks... aega ei eksisteerigi üldse. aeg on fiktsioon... ning kuna ta seda on siis me võime teda painutada venitada lõhkuda... nii palju kui ise tahame.
Vasta
#95
aeg ei ole midagi muud kui illusioon.
Vasta
#96
Tsitaat:Algselt postitas: bolteque
aeg ei ole midagi muud kui illusioon.
Aeg meenutab sama palju illusiooni kui su käsi.
Vasta
#97
Tsitaat:Algselt postitas: bolteque
aeg ei ole midagi muud kui illusioon.

Nagu kinos (kaaderhaaval!) näidatav film on veelgi suurem illusioon pidevalt kulgevast ajast. Aga ega ma teda seepärast tagurpidi vaadata taha!
Vasta
#98
Tsitaat:Algselt postitas: metavo

to Müstik: Miks ei saa eksisteerida midagi ilma ajata?
Saab küll, lihtsalt inimesed arvavad et kõik mis eksisteerib on käega ja jalaga katsutav.
Kas oled kuulnud, et musta augu keskmes puudub aeg? Ruum samuti, vähemalt sellisel kujul nagu meie seda tunneme. Siit tekib küsimus, kas mustad augud on päriselt ka olemas, kui ajata ei saa midagi eksisteerida, mis on sel juhul tume mateeria?


Aeg ja ruum on lahutamatus seoses mateeria liikumisega, nad on universaalsed, mis tähendab et ei ole objekte, nähtusi ega sündmusi mis saaksid eksisteerida väljaspool aega ja ruumi.
Must auk painutab aega ja ruumi oma tohutu gravitatsiooniga ja muudab aja enda ümber aeglasemaks. Seal keskmes on ju ka mateeria, samamoodi nagu tähe keskmeski, lihtsalt tähel ei ole nii suurt gravitatsiooni.
Vasta
#99
Tsitaat:Algselt postitas: Villem
Tsitaat:Algselt postitas: metavo

to Müstik: Miks ei saa eksisteerida midagi ilma ajata?
Saab küll, lihtsalt inimesed arvavad et kõik mis eksisteerib on käega ja jalaga katsutav.
Kas oled kuulnud, et musta augu keskmes puudub aeg? Ruum samuti, vähemalt sellisel kujul nagu meie seda tunneme. Siit tekib küsimus, kas mustad augud on päriselt ka olemas, kui ajata ei saa midagi eksisteerida, mis on sel juhul tume mateeria?


Aeg ja ruum on lahutamatus seoses mateeria liikumisega, nad on universaalsed, mis tähendab et ei ole objekte, nähtusi ega sündmusi mis saaksid eksisteerida väljaspool aega ja ruumi.
Must auk painutab aega ja ruumi oma tohutu gravitatsiooniga ja muudab aja enda ümber aeglasemaks. Seal keskmes on ju ka mateeria, samamoodi nagu tähe keskmeski, lihtsalt tähel ei ole nii suurt gravitatsiooni.

Musta augu kohta on palju teooriaid, ma ei väidagi, et ajata saaks eksisteerida mateeria sellisel kujul nagu meie seda mõistame, kuid energia ja mateeria on seal sellegipoolest.
Vasta
Tsitaat:Algselt postitas: Villem
Aeg ja ruum on lahutamatus seoses mateeria liikumisega, nad on universaalsed, mis tähendab et ei ole objekte, nähtusi ega sündmusi mis saaksid eksisteerida väljaspool aega ja ruumi.

Sul on muidugi õigus. Aga asjal on olemas ka teine tahk, mille võti sisaldub metavo sõnades ruumi kohta (musta augu keskmes)

Tsitaat:Algselt postitas: metavo
vähemalt sellisel kujul nagu meie seda tunneme.

See, et me suudame kõik tuntud objektid, nähtuse ja sündmused aega ja ruumi paigutad, on saavutatud oluliselt ka sellega, et me oleme aja ja ruumi mõisteid pidevalt täpsustanud, täiendanud ja ka kaunis kardinaalselt muutnud. Ja pole alust arvata, et see tegevus on nüüd otsa saanud. Järgnev lihtsalt väikeste näidetena sellest arengust.

1. Aja ja ruumi kokkupanek neljamõõtmeliseks aegruumiks Einsteini erirelatiivsusteoorias pole kaugeltki triviaalne. Näiteks kui harilikus (kolmemõõtmelises) ruumis on kahe punkti vahekaugus null, siis need punktid langevad kokku (taolist ruumi kutsutakse eukleidiliseks ruumis). 3+1 mõõtmelises aegruumis mõõdetakse vahekaugusi nii, et vahekaugus on null siis, kui aegruumilisi sündmusi ühendab valgussignaal - sündmused ise ei pruugi kaugeltki kokku langeda (sellist ruumi kutsutakse pseudoeukleidiliseks).
2. Gravitatsiooni järjekindlaks kirjeldamiseks üldrelatiivsusteoorias tuli minna ka aegruumi põhiomaduste kallale - eeldada, et aegruum võib olla kõver. Sellest ja astronoomilistest vaatlusandmetest järeldub mittetriviaalne võimalus Universumi globaalse aegruumilise struktuuri (topoloogia) kohta (piirideta kuid lõplik - suletud).
3. Fundamentaalinteraktsioonide ühtseks kirjeldamiseks tuleb tõenäoliselt eeldada, et ruumimõõtmete arv on veelgi suurem (10, 26, muud variandid). Aga ka see on väga mittetriviaalne - oletatakse, et nendes "uutes" mõõtmetes on ruumi topoloogia oluliselt erinev - need mõõtmed on keerdunud imeväikese läbimõõduga torukesteks, st tänapäeva tehniliste võimaluste juures praktiliselt jälgimatud.
4. Eelmisel punktile mõneti vatupidise lähenemisega on nn."holograafiline printsiip" - spekulatiivne teooria, mis väidab, et kõik, mis toimub mingis suletud ruumiosas, on täielikult määratud selle ruumiosa (kahemõõtmelisel) piirpinnal toimuvaga - st 3-mõõtmeline ruum on vaid illusioon ("holograafiline projektsioon")
5. Kui oleme harjunud, et ruumikoordinaatide ja ajaliste kesvuste kirjeldamiseks on kasutatavad "harilikud" arvud (reaalarvud), siis juba erirelatiivsusteooria esitatakse sageli nii, et ajakoordinaat on imaginaararv, fundamentaalväljade kirjeldamisel kõrgemates ruumidimensioonides tulevad kasutusele veelgi veidramate omadustega koordinaadid.
6. Olukorrad Suure Paugu hetkel, must augu keskmes - nn singulaarsused - võivad tähendada seda, et vaja on aegruumi mudeleid, mis radikaalselt erinevad senistest, nt et tuleb lahti öelda ruumi sellisest põhiomadusest nagu pidevus.

Ja seda kõike nimetavad nad ikka veel ajaks ja ruumiks ... aga, njah, kuidagi tuleb ju asju nimetada ... Mina näeksin siin eelkõige meie kui riiulimeistrite osavust paigutada kuidagi ära üha uusi ja uusi asju ... et nad üksteisele kaela ei kukuks ja vajalikul hetkel leitavad oleksid.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat