Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Aja algus??
#26
laius ei võrdu pikkus ei võrdu kõrgus.. sa ei saa painutada kunagi laiust pikkuseks.. sa võid muuta keha kuju aga kõrgus on ikkagi kõrgus.. see ei loe et number muutus..
kõrgust ja laiust tähistavad x ja y telg.. oled sa kunagi kuulnud et keegi painutab neid telgi? seda ei ole võimalik teha.. x ja y telg on alati ühesugused.. ükskõik milline kuju sul seal on
Vasta
#27
no ok, ma teadsin, et ma panen millegagi mööda Laugh
aga mida te sellest jagunemisest arvate?
Vasta
#28
Bleh tükk aega arvati et aatom on kõige väiksem elementaar osake.. siis avastati et see koosneb tuumast ja elektronidest.. siis avastati et tuum koosneb prootonitest ja neutronitest.. siis avastati et need ka koosnevad kvarkidest.. arvan et varsti avastatakse ka et kvark läheb pooleks Smile isegi kui saaks lõpmatuseni asju poolitada on varsti probleem selles et nende avastamisega läheb raskeks.. ma arvan et lõpuks ei jää muud kui energia alles Laugh ja seda juba poolitada ei saa.. jääb ka täiesti mõistatuseks millest see energia koosneb
Vasta
#29
Hmm, kuidas saab lõpus energia alles jääda? Kas kuskil on mingid osakesed mis on seest tühjad ja mille sees on väliselt olematu energia? Kui on seest tühjad, siis kuidass aab nii olla, mis moodustab selle kesta? Või tähendab see seda, et selle osakese sees on näiteks mingid kerakesed mis ongi energia? Et energia on mingite kerakeste (loe: osakeste) kogum? Siis millest need energiaosakesed koosnevad? Tüjusest? Siis kas neil on kest? Ja kui on, siis mis moodustab kesta? Või tühjus ei olegi tühjus ja tühjust ei eksisteerigi, kõik on mingite osakeste sees?
tegelikult see juba päris offtopik, keegi mode võiks selle osakeste jagunemise kohta uue teema teha ja siit teemast need osakestepostid sinna liigutada...
Vasta
#30
Einstein väitis, et mass ja energia on põhimõtteliselt sama aga see, et energia koosneks seest tühjadest osakestest on küll absurd. Siin võib jälle näiteks tuua footoni, mis pole prooton, neutron, elektron ega kvark, omab massi vaid liikudes ja kannab endas energiat. Mis on tühjus? Meenub üks tõestisündinud lugu, kus üks õpilastest küsis, et aatomis on prootonid ja elektronid aga mis siis nende vahel on ja üks tark teadis kohe vastata, et seal on õhkLaugh Üldiselt arvatakse, et tühjus on vaakum kuid ruumi enda olemust sellega siiski ei seleta.
Teema on tõesti offtopic aga vaevalt keegi siia foorumit "füüsika" tahaks tekitada seega on mõtet arutlust jätkata vaid sellega, mida füüsika ei seletawink
Vasta
#31
Mis aega sa tegelikult mõtled. planeedi sündi, esimese ainurakse sündi või esimese nn imetaja sündi.
Vasta
#32
Kõik on illusioon ja kõike saab poolitada ?
Vasta
#33
Tsitaat:Esialgne postitaja alri
Mis aega sa tegelikult mõtled. planeedi sündi, esimese ainurakse sündi või esimese nn imetaja sündi.

ma arvan et aja alguse all mõtles et AJA algust mitte esimese imetaja või planeedi sünniaega.. ja mitte et millal aeg algas vaid pigem kuidas ja kas Laugh
Vasta
#34
Tsitaat:Esialgne postitaja Thorondor
Kõik on illusioon ja kõike saab poolitada ?
Miks ei saa poolitada? Ma räägin siin nn virtuaalsest poolitamisest, sa jagad asja mõttes kaheks vms. Muidu võibolla jah ei saa me mingit asja võibolla poolitada, sest meil puuduvad vahendid, tegelikult aga saaks ju.
Mõõtühikuid võib lõpmatuseni jagada. Sul on cm, sa jaotad selle millimeetriteks, ja nii edasi. Kui sa oled töötanud mõne 3D programmiga vms, või näitek Acid Proga mis on muusikatööstuses kasutatav programm, siis seal on sul sruudustik mida sa zoomid, zoomides ilmuvad ruutude seest välja teised ruudud mille seest ilmuvad omakorda ruudud välja jne, see saab kesta lõpmatuseni.
Siit tuleb välja, et see jaotamine on üks lõputu värk. Kui jätta välja molekulid jms ja võtta üks joonlaud, lõikuda see nn virtuaalselt cm pikkusteks osadeks, siis saad igat osakest veel lõikuda kuni lõpmatuseni seda zoomides koguaeg. teist põhjendust ma lihtsalt ei leia.
üpris kummaline kas pole? Äkki kogu süsteem põhinebki lõpmatusel. Universum on lõputu jne. Kogu protsess on lõputu, aeg on lõputu. Ma ei usu, et ajal on algus, see lihtsalt on.
Vasta
#35
Tsitaat:Esialgne postitaja celtic
kui väikseks saab üht ajahetke poolitada? sekund... pool sekundit... millisekund jne.
lõopmatuseni. või lõpeb see kunagi ära? kas aeg koosneb mittemillestki? aga sel juhul ongi ta ju illusioon.

sama lugu on rakuga ... ~ .. ka meie oleme illusioon...

Kõik siin maailmas on siis illusioon, mitte ainult mateeria, vaid ka mõtted ja lained jne ?
Vasta
#36
Kui tahad seda nii sõnastada, siis põhimõtteliselt ongi. Matrix annab ka natuke mõtlemisainet aga kui see välja jätta, on kõik siin maailmas siiski meie meelte tõlgendus ümbritsevale. Mis tegelikult toimub, seda me ei tea ega saagi teadawink
Vasta
#37
igalühel oma tegelikus.. ei saa öelda et TEGELIK tegelikus on midagi mida inimesed ei saagi teada kunagi.. kes seda tegeliku tegelikust siis teab? ja kui mitte keegi siis kas on üldse alust väita et on mingi tegelik tegelikus mida inimesed ei taju?
Vasta
#38
Ka unenägu võib olla väga reaalne(tegelik?), astraalis võib ka väidetavalt nii mõndagi (reaalset) näha kuigi isiklik kogemus puudub. Võimalik, et see, mida meie meeled tajuvad ongi "tegelik tegelikkus", võimalik, et saame kunagi teada, mis tegelik on aga võime ka olla osa süsteemist, mille tegelikku olemust pole meile ette nähtud teada saada. Hüpoteese võib veel lõputult pakkuda kuid peame siiski leppima faktiga, et tegelikult me ei tea.
kui see nüüd kellegi maailmapildi sassi lõi, siis mõelge parem, et see mida näete/kuulete/katsute ongi tegelikkus, mina pole pädev seda tõestama ega ümber lükkama
Vasta
#39
Ma ei väida,et neid muid variante pole,aga äkki on aeg hoopis kujuga?Ütleme näiteks ring,kus algus ja lõpp on üks ja sama asi....Näiteks ütleme,et marsil elu on alles kõige algsemas staadiumis,maal aga kusagil lõpu poole...Ja kus kohast teadlased oskavad nii täpselt õelda,et elu maal ei saanud alguse just samamoodi nagu marsil...
Nojahh,võin aega ka valesti mõista,kui teie siin,sest minu jaoks tähendab aeg ennekõike eksistentsi.
Vasta
#40
aega võib tõlgendada kui sündmusi mis mingil ajal toimusid või kui seda virtuaalset olemust mis ei vaja sündmusi.. kui sa ütled et ajal on kuju siis tal on pikkus, laius, kõrgus? esimesed kolm dimensiooni moodustavad neljanda? Laugh

aegruumi kujutatakse tihti kui mingit suurt elastset pinda.. see on kõigest piltlik ja seda ei pea mõistma nii et universumis on mingi suur kile.. näiteks kui asetada planeet sellele kilele siis kile vajub alla.. see on gravitatsiooni mõju.. kui teine keha satub selle lohu juurte hakkab ta kiirenedes ka alla veerema..
siin aga kõverdub nii ruum kui aeg..
seda kile analoogiat peaks tegelikult kujutama nagu oleks universum mingi elastse massi sees.. see mis juhtus kilega juhtub ka sfääriliselt ümber planeedi.. seega võib öelda et massiivsed esemed annavad aegruumile mingi kuju.. kui punkt A ja punkt B on üksteisest saja kilomeetri kaugusel ja midagi painutab aegruumi nende vahel siis võib punkt A ja B olla ka kõrvuti
Vasta
#41
Tsitaat:Esialgne postitaja fyb
aega võib tõlgendada kui sündmusi mis mingil ajal toimusid või kui seda virtuaalset olemust mis ei vaja sündmusi.. kui sa ütled et ajal on kuju siis tal on pikkus, laius, kõrgus? esimesed kolm dimensiooni moodustavad neljanda? Laugh

aegruumi kujutatakse tihti kui mingit suurt elastset pinda.. see on kõigest piltlik ja seda ei pea mõistma nii et universumis on mingi suur kile.. näiteks kui asetada planeet sellele kilele siis kile vajub alla.. see on gravitatsiooni mõju.. kui teine keha satub selle lohu juurte hakkab ta kiirenedes ka alla veerema..
siin aga kõverdub nii ruum kui aeg..
seda kile analoogiat peaks tegelikult kujutama nagu oleks universum mingi elastse massi sees.. see mis juhtus kilega juhtub ka sfääriliselt ümber planeedi.. seega võib öelda et massiivsed esemed annavad aegruumile mingi kuju.. kui punkt A ja punkt B on üksteisest saja kilomeetri kaugusel ja midagi painutab aegruumi nende vahel siis võib punkt A ja B olla ka kõrvuti
see on põhimõtteliselt õige, aga ma kaldun arvama, et marleene tahtis teada, kas ajal endal yksinda domineerides on kuju? kui see oleks, siis see oleks rohkem nagu pikk kriips. teised kolm mõõdet yksinda domineerides teevad sama välja, nii et aeg ei erine teistest mõõtmetest eriti
Vasta
#42
ajal üksi ei saa olla meie mõistes kuju samuti nagu teistel dimensioonidel. Ei saa välistada, et tinglikult aeg siiski ringikujuline on ja mitme miljardi aasta pärast oleme siin samas ja arutame samasid teemasid kuid isiklikult arvan siiski, et päris nii see ei ole....
Vasta
#43
Tsitaat:Esialgne postitaja napoleon
ajal üksi ei saa olla meie mõistes kuju samuti nagu teistel dimensioonidel. Ei saa välistada, et tinglikult aeg siiski ringikujuline on ja mitme miljardi aasta pärast oleme siin samas ja arutame samasid teemasid kuid isiklikult arvan siiski, et päris nii see ei ole....
ma arvan, et see on sama ymmargune, nagu ka teised dimensioonid. minu arust ei saa öelda, et see on ymmargune, kuigi seda ikkagi saab painutada. keegi kuskil ytles, et gravitatsioon on kõigest auk vms. aeg paingub selles suunas samuti, nagu kõik teised dimensioonid
Vasta
#44
kõik dimensioonid painduvad gravitatsioonis aga ei saa kuidagi ümmarguseks muutudawink Kui universum on kõver ruum ja samastada aeg muude dimensioonidega, võib muidugi nii mõndagi huvitavat järeldada kuid aja kohta see on vaid hüpotees.
Vasta
#45
Tsitaat:Esialgne postitaja napoleon
kõik dimensioonid painduvad gravitatsioonis aga ei saa kuidagi ümmarguseks muutudawink Kui universum on kõver ruum ja samastada aeg muude dimensioonidega, võib muidugi nii mõndagi huvitavat järeldada kuid aja kohta see on vaid hüpotees.
võimalik, tegelikult ei saagi öelda, kuidas täpselt need on, igatahes teemast oleme jälle mööda pannud.
Vasta
#46
Tsitaat:Esialgne postitaja fyb
aega võib tõlgendada kui sündmusi mis mingil ajal toimusid või kui seda virtuaalset olemust mis ei vaja sündmusi.. kui sa ütled et ajal on kuju siis tal on pikkus, laius, kõrgus? esimesed kolm dimensiooni moodustavad neljanda? Laugh

aegruumi kujutatakse tihti kui mingit suurt elastset pinda.. see on kõigest piltlik ja seda ei pea mõistma nii et universumis on mingi suur kile.. näiteks kui asetada planeet sellele kilele siis kile vajub alla.. see on gravitatsiooni mõju.. kui teine keha satub selle lohu juurte hakkab ta kiirenedes ka alla veerema..
siin aga kõverdub nii ruum kui aeg..
seda kile analoogiat peaks tegelikult kujutama nagu oleks universum mingi elastse massi sees.. see mis juhtus kilega juhtub ka sfääriliselt ümber planeedi.. seega võib öelda et massiivsed esemed annavad aegruumile mingi kuju.. kui punkt A ja punkt B on üksteisest saja kilomeetri kaugusel ja midagi painutab aegruumi nende vahel siis võib punkt A ja B olla ka kõrvuti

Hmm, aga aegruumi saaks tõlgendada ka kerana. Et kõik asub mingi kera sees vms. See paindumine ja tähtede nn vajumine on see, et see kera on nagu svamm vms. Svamm milles saab vabalt liikuda. Võibolla midagi vee sarnast. meie ei taju seda. Võibolla kalad ka ei taju, et nad mingi aine sees on. Aga selle vajumise kohapealt, peab miski sundima seda tähte selle ruumi peal sõtkuma, et vajuda. Kas kuskil on mingi gravitatsiooniallikas millest meil aimugi pole? Selle nn aegruumi all hoopis teine maailm mis tõmbab meid?
Vasta
#47
kal... kui aegruumi võtad kerakujuliselt.... siis miks ei võiks see kera ka pöörelda telje ümber?
sel juhul oleks gravitatsiooniallikaks see kese ise.
Vasta
#48
kui aegruum oleks kera kujuline .. kas sa mõtled et selline seest tühi sfäär või seest täis sfäär?
Vasta
#49
ma usun et ta on seest tühi... kuna sel juhul saaks teda painutada... tekitada neid ussiauke.
Vasta
#50
kui see isegi oleks kerakujuline, siis selle algunsots ei kohtuks kunagi lõpuomaga. see tähendaks, et KUI sa oled selle yhes otsas, siis sa saaksid minna teise? vaevalt. kui see on kerakujuline, siis lihtsalt spiraalne.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat