Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Võitlus iseendaga.
#1
Otsustasin peale pikki aastaid suitsetamise maha jätta. Mõte iseenesest hea,ei oodanud vaid seda,et põrkan iseenda vastu.
Nimelt sisendasin endale alustuseks,et ma ei tee suitsu. Siis ilmuski see teine jobu mu seest välja,kes kukkus irisema,et kuidas ei tee, teeme küll. Iga minu väite peale on tal vastuväide ja igal õhtul olen ma sellest sõjast parasjagu väsinud.
Kui ma enne tõmbasin paki päevas,siis nüüd olen suutnud normi alla kiskuda seitsme suitsuni.
Lahing jätkub. Iseendaga.Sad
Vasta
#2
Tubli!
Vasta
#3
Oleme neid mahjätjaid varemgi näinud. No teate see, et iga õhtu jätan maha ja homme uuesti.
Peab kõva stiimul ja/ või iseloom olema.

Alar, kui raporteerid, et oled 2 nädalat ilma olnud, ütlen ka nagu Müstik-tubli.
Seni aga püüa jätkata ja sellele teisele jobule paku miskit jõle jubedat pinutagust, et tal ka isu otsa saaks.

Ise jätsin 87-ndal päevapealt maha ja pole tänaseni ühtegi teinud. Paar kuud nägin unes küll, et tõmban, ja napsise peaga oli suur himu. Minu jaoks oli 2 kuud kriteerium, pärast nagu ei tahnudki enam. Enne seda aga läks pea 10 aastat 1,5 pakki päevas

Edu Alar!
Vasta
#4
11 aastat tagasi lõpetasin päevapealt suhte üle käte läinud alkoholiga. Polnud probleemi,kuna tarvitamine oli muutunud ohtlikuks juba mitte ainult iseendale,vaid ka lähedastele. Teadvustasin seda ja siiamaani olen karsklane.
Mis puudutab seda teist "sõpra",siis ongi suhte lõpetamise hell teema see,et peale rahakoti sisu süstemaatilise hävitamise ta nagu muid hädasid pole põhjustanud. Tervisel pole peale 30 aasta tossutamist nagu häda midagi.
Miks ma asja üldse käsile võtsin,on sõltuvusest vabanemine. Nagu siin erinevatest teemadest läbi jooksnud vaba valik. Minul vaba valik puudus,ma lihtsalt pidin suitsu saama. Nüüd ma natukene juba suudan ka ei öelda.
Aitähh toetajatele,kes aru saavad!
Vasta
#5
Jah...tubli alar. Lase käija. Mina olen aga enda jaoks selgeks saanud selle, et inimene on äärmuslik. Inimene läheb asjadega liiale. Kui joob siis liigselt palju, kui suitsetab siis tossab terve paki päevas. See on äärmus. Siis järsku otsustab, et mitte tilkagi enam! Mitte ühtegi suitsu enam ja päevapealt! See on teine äärmus. Samas on ju teada et vähesel kogusel alkoholil on tervisele hoopis kasulik mõju. St. " puhtal " alkoholil ( mitte mingid ZIPid või long dringid ) nagu konjak ja vein.
Võib-olla inimese organism vajab ka min. koguses nikotiini....
Seega, minu arvamus on - mõõdukus kõiges ja minu arvates inimene, kes suudab sellest mõõdukusest kinni hoida on tugevama tahtejõuga inimene, kui see kes päevapealt maha jätab. Kuna ta seisab pidevalt silmitsi selle kiusatusega, et võtaks veel klaasikese või teeks veel ühe suitsu...Ja selline võitlus käib kõigil pidevalt iseendaga...Muudes asjades ka...mitte ainult alko ja suits...

Ise pean võitlust negatiivsete mõtetega...


[Muudetud: 12-6-2009 Aerling]
Vasta
#6
Loobuda suitsetamisest- pole midagi lihtsamat- ma olen juba 25 korda maha jätnud Smile
Minu jaoks on nüüd küll nii, et kui maha hakkan jätma siis ei tohi enam ühtegi sigaretti proovida. Need suitsetamise vähendamised lõpevad minu jaoks alati varem või hiljem uue, "täiskoormusega" suitsetama hakkamisega. Ainus võimalus- päeva pealt ja täielikult.
Aga Sulle Alar...Tubli oled jah ja pea vastu!
Vasta
#7
Ma tõin selle teema paraweebi rohkem selle teise mina pärast,kes mulle mu ürituses pidevalt kaikaid kodaraisse loobib.
Meie suhe on nagu Guglungil "Sõrmuste isandast". Nii kui mu tähelepanu hajub, oskab jobuke jälle võimule saada ja see ei ole naljakas. Olen lugenud meisse istutatud võõrast installatsioonist (Castaneda). Kas see,mis minuga toimub ongi lahing minu ja tema vahel või.....
Vasta
#8
Lahing toimub sinu sissejuurdunud harjumuse ja sooviga sellest halvast harjumusest vabaneda vahel!
Tuleb kõik silme eest ära peita, mis seda harjumust meelde tuletavad!
Sigaretid tuleb asendada millegi muuga, näiteks kausitäie pähklitega!
Vasta
#9
Minu arvates on raske siis maha jätta, kui sa puutud suitsetajatega tihti kokku. Tavaliselt on nii, et kui oled seltskonnas, kus suitsetajaid pole, siis see isu enam nii suur pole. Enda kogemuste põhjal võin õelda, et suitsetamine ongi rohkem seltskonna tegevus, üksi on ju seda igav teha. Näed, et keegi teine teeb, siis tuleb endal ka kiusatus. Minul näiteks otseselt nikotiini vajadust polnudki, aga sõltuvus oli psühholoogiline. Harjumus jääb külge ja siis on sellest raske vabaneda. Esimene kuu on kõige raskem, hiljem läheb asi juba lihtsalt.
Vasta
#10
Aerling , mul on täpselt sama arvamus , mis sinul. Tuleb olla mõõdukas selliste asjadega.

Iga inimene on erinev ja võtab ka erinevalt vastu neid mõjusid. Olen täheldanud oma elus , et need ,kes tarbivad üleliia alkoholi ja teevad ka suitsu, teevad seda väga tihti.

Ise suudan olla suhteliselt mõõdukas selliste asjadega , mis on ka minu jaoks üllatav. Võin kas või päeva pealt maha jätta sõltuvust tekitavad asjad. Olen seda iseendale tõestanud mitmeid kordi. Näiteks ütlen endale , et " nüüd ma ei tee 4 kuud spliffi ( tubakast rollitud suits ) " Ja nii ongi. Lihtsalt mina ei vaeva oma pead sellega, kas selle tarbimine on kahjulik või mitte. See on vägagi kasulik ( pea igas mõttes ),kui osata neid asju tarvitada mõõdukalt.

Muideks ka mina tegelen hästi palju sellega, et negatiivsetest mõtetest üle olla : )

Jõudu leida mõõdukus "asjade " tarbimisega! Smile
Vasta
#11
suitsetamise mahajätmisega kaasnevad KÕIK head asjad ja omadused. Tegelikult tahaVad KÕIK
suitsetajad seda maha jätta, kuid vähesed suudavad. Hea on endale kinnitada, et kui tahan teen, ei taha -ei tee . Suitsu, pean silmas.
Kui keegi kirglik suitsetaja ( on umbes pakk päevas) on üle 2 kuu ilma, võib tema sõbnavõttu sel teemal tõsiselt võtta.

Ainuke halb asi, mis suitsetamise mahajätmisega kaasneb , on teatu infosulg. On ammu teada, et kõige värskem info ja uudised ning kõlakad liiguvad just suitsunurgas....
Vasta
#12
Suitsetamine on psühholoogiline sõltuvus. kui suudad 21 päeva olla ilma suitsuta, siis oled teinud suure sammu rutiinide ümber kujundamisel. Sealt psühholoogilise sõltuvuse lõplik hävitamine on vaid väike samm.
Ma ei tea, kuidas Alaril läinud on, kuid igasuguse sõltuvuse purustamisel on kolm sammu:
- vaatled teda ja näed, kuidas ta kontrollib Su elu;
- otsustad tast armutult lahti saada, ilma mingi järele andmiseta;
- purustada selle sõltuvuse, armutult.

Purustamise faasis, iga kord, kui soov tuleb, ütled: "Ma hävitan endas suitsetaja, ma purustan endas suitsetaja, ma hajutan kosmiliseks tolmuks suitsetaja".
Iga sõltuvus loob psüühikasse endale vastava "mina", ego. See käitub su sees nagu eraldi inimene, kuigi enamasti ei suuda inimesed enda sees egosid eristada. Alari puhul annab lootust, et ta "nägi" endas seda, kes suitsetab ja suutis temaga isegi dialoogi pidada. Samas järgmine samm on armutu: Sa pead ta tapma: hävitama, purustama, tolmuks hajutama. Igaüks seda ei suuda. Enamasti näib inimestele, et see "teine" ongi tema ise.
Saatan ahvatleb... See saatan on meie enda psüühiline hälve.

Igal juhul, soovin jõudu kõigile, kes oma kahjulikest sõltuvustest lahti tahavad saada: on see suitsetamine, napsitamine, liigne vihastamine, liigne ärrituvus, mis iganes. Igale sõltuvusele leidub vaste selle ego näol, kes kannab kogu sõltuvusega seotud tegevuste pagasit: joodik, suitsumees, mürgeldaja...
Edu!
Vasta
#13
Mul on peaaegu sama lugu.Miski minus tahab suitsetamist maha jätta,sest see on hakanud tervisele ja pangaarvele päris sitasti mõjuma.Siis jälle,mu hing vajab suitsu,et rahustadada närve ja leevendada masendust.Olen proovinud maha jätta ja see oli üks masendavaim aeg mu elus.Tõmbaks heameelega kanepit,kuna see on puhtam kui Next või Marlboro,aga seda pole kuskilt saada.
Nagu ilgelt tahaks maha jätta,aga see on fu€king võimatu.

Teine probleem on laiskusega,tahaks nagu ilgelt midagi teha,kuid laiskus võidab ja siis vahin selle asemel mingit paska telekast või teen mõttetuid asju arvutis.
Vasta
#14
Tujurikkumiseks

Mark Twain on öelnud: "suitsetamisest loobumine on imelihtne -olen seda teinud oma 80 korda".

igatahes jõudu. Ise sain lahti,aga joomasena kisub vägisi tegema
Vasta
#15
alati on igal inimesel üks nõrkus, üks pahe
millest loobuda ei suudaSmilepahedeta inimene pole enam inimene vaid pühak
kui olete, inimesed ja loobudes suitsetamisest võib sellest tekkida alkoholi ületarvitamine ja sellest edasi vägivald või mõni muu ebakõla.
Jooge, suitsetage, pekske kasvõi koera, naist kuid seda peab olema vähe ja asja pärast!
Vasta
#16
Ka sõltuvused on võitlus iseendaga või egregoriga?

Olen tähele pannud, et kui side egregoriga kaob, ei ole enam mingit sõltuvust.
Vasta
#17
Kuu aega hiljem pole ma veel päriselt lahti saanud. Küll aga piiranud ennast.
Ehmatasin väheke peale esimest päeva ilma suitsuta.Sellist hullu kogemust mu elus veel polnud,nüüd olen natuke jälle rikkam.
Nimelt tekkis mul selline hull pohmell-käed värisesid,jalad värisesid,aju töötas kuidagi lünklikult. Siis tuli juhuslikult (?) üks sõber,nägi mu hullu seisukorda ja arvas,et äkki ma siiski ei tohi nii järsku maha jätta. Üks tema tuttav olevat lausa haiglasse sattunud. Tegin ühe suitsu ära ja hakkaski parem.
Huvitav selle asja juures on see,et samal ajal kui mina,otsustas ka mu ema suitsetamist maha jätma hakata. Tema läks piiramise teed,mitte nagu mina.Üksteise ponnistustest me ei teadnud midagi.
Ükskord me võidame niikuinii.


Kuidas kaotada side egregoriga?

[Muudetud: 1-18-2010 alar]
Vasta
#18
Sellest kahest poolest enda vahel vaidelmas on endal ka vahest endal ka ette tulnud. Nagu oleks kaks sisehäält vms.
Vasta
#19
Ma kutsun seda endamisi "isiku lõhenemise sündroomiks".
See,kes suitsetamist maha tahab jätta,olen mina. See,kes leiab igasuguseid argumente protsessi peatamiseks olen ju ka mina.:o
Ja tavaliselt lõpeb asi sellega,et seda madinat peakolus lõpetada,paned suitsu ette ja saabub mõnus vaikus.
Ma ei usu igasugustesse plaastritesse ja nõeltesse jne. See on minu ajukiiks ja ma pean ise sellega toime tulema.
Juba päris tihti õnnestub seda teist ära lollitadaBleh
Vasta
#20
Võitlus iseendaga ongi kõige raskem..See teine mina tahab, et sa loobuksid, et mis see üks suits ikka teeb. Pead olema kõvasti motiveeritud ja ega ma ise ka ei usu, et need plaastrid aitaksid. Kui sul puudub tahtejõud pole ka nendest plaastritest ju abi..
Vasta
#21
(18-01-2010, 00:21 )HadziOgloe Kirjutas: Ka sõltuvused on võitlus iseendaga või egregoriga?

Olen tähele pannud, et kui side egregoriga kaob, ei ole enam mingit sõltuvust.

Kuidas saaks lahti vanadest egregoridest? (infot on tegelt laialt, proovin ise järgi)
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat