Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Eestimaa prohvetid
Paljusid prohveteid on teemas eespool juba kirjeldatud, aga kirjutasid üht-teist uut ka.
See Maltsvet nüüd päris prohvet ka ei olnud, oli usuprohvet ehk maltsvetluse eestvedaja. Eesti rahvale ta midagi tulevikuks ette ei kuulutanud, õhutas Krimmi ümber asumist.
Esmakordselt lugesin temast pikemalt Juhan Luiga raamatust. „Mäss ja meelehaigus.“ Trt. 1995
Ja üsna hiljuti lugesin temast raamatust "Rännud kuue teejuhiga." Seoses Eduard Vilde Krimmi rännakutega.
Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet) viibis Krimmis a-ni 1865. Suri 1885 Ambla kihelkonnas, on maetud Paide Reopalu kalmistule.
Praegu on pooleli Vilde reisikirjad "Tossutäkuga Euroopasse." Krimmi peatükk on päris pikk - küllap on seal ka Maltsvetist juttu.

Miina Renningu osa on huvitav ja uudne.
Maltsvetist on kirjutanud ka Uku Masing raamatus “Vaatlusi maailmale
teoloogi seisukohalt.“ Trt. 1993



Vasta
(01-11-2014, 18:56 )Müstik Kirjutas: Paljusid prohveteid on teemas eespool juba kirjeldatud, aga kirjutasid üht-teist uut ka.
See Maltsvet nüüd päris prohvet ka ei olnud, oli usuprohvet ehk maltsvetluse eestvedaja. Eesti rahvale ta midagi tulevikuks ette ei kuulutanud, õhutas Krimmi ümber asumist.
Esmakordselt lugesin temast pikemalt Juhan Luiga raamatust. „Mäss ja meelehaigus.“ Trt. 1995
Ja üsna hiljuti lugesin temast raamatust "Rännud kuue teejuhiga." Seoses Eduard Vilde Krimmi rännakutega.
Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet) viibis Krimmis a-ni 1865. Suri 1885 Ambla kihelkonnas, on maetud Paide Reopalu kalmistule.
Praegu on pooleli Vilde reisikirjad "Tossutäkuga Euroopasse." Krimmi peatükk on päris pikk - küllap on seal ka Maltsvetist juttu.

Miina Renningu osa on huvitav ja uudne.
Maltsvetist on kirjutanud ka Uku Masing raamatus “Vaatlusi maailmale
teoloogi seisukohalt.“ Trt. 1993

Ei hakanud küll eriti silma, et paljusid minu poolt mainitud prohveteid oleks eelnevalt teemas käsitletud. Aga see selleks. Kui oligi, siis topelt ei kärise.
Eks see ole puhtalt tõlgendamise küsimus, keda siis päris prohvetiks pidada, ja keda lihtsalt nn. usuprohvetiks.
Prohveti staatust on laiendatud hiljem lihtsalt kristliku ilmutuse kuulutajale või jutlustajale, kes kuulutab jumalariigi tulemist, ennustab maailmalõpu saabumist, lubab väljavalitutele ja moraalse eluviisi järgijatele pääsemist viimsel kohtupäeval. Kõnelesid ju kodumaisedki prohvetid nii usu- kui poliitikaasjust, kaitsesid vaeseid, kutsusid sõdu vältima ja rahu hoidma. Tihti kuulutati ühiskondliku võrdsuse saabumist ja head aega.
Eesti prohvetitest enamikku võib kindlasti pidada usuprohvetiteks.
Prohvetipärimus levis koos vennastekoguduse äratusliikumisega, mis elavdas usuelu ja tõi ühtlasi esile usujuhid, samuti ka lihtsalt prohvetid.
Rahvapärimus räägib, et Maltsvet kuulutand ette tulevikusündmusi, rääkides Vene riigi langemisest ja tsaari kukutamisest. Kutsund üles rahvast maha jätma varandust ja minema tõotatud maale, kus kõik elavad muretult ja külluses.
(Prohvetid ja pühakud, Mare Kõiva)

Tooksin siinkohal ära veel paar prohvetlikku inimest, kelledest, eelmise sajandi 30ndate aastate ajalehtedeski juttu oli. Sotka Kadri ja Jakob Kruusmann.

Eriti elawalt on rahwa mälestusse püsima jäänud hilisemal ajal esinenud hulkurid, naqu Hulja-Uude , kuid ei ole kustunud aegade jooksul ka sarnased tüübid, nagu Sotka Kadri ja Korwi-Wana. Wiimased oma ennustuslikkude wäljenduste poolest, mis hiljem tõepoolest täide läinud, on muutunud otse legendaarseteks kujudeks. Kaugeleulatava kuulsuse oma kummalise ennustuswõimega on omandanud Awinurmelt pärit Sotka Kadri. Liikudes ringi Wirumaal kerjusnaisena, peeti teda tawaliseks waimuhaigeks. Kui aga 50—60 eluaastate -wahel Kadri ennustuse wäljendust awaldama hakkas, mis warem wõi hiljem täppelt täide läksid, omandas ta laialdaselt „prohweti" nimetuse ning kuulsuse. Ennustuswõime tulnud Kadri juures ilmsiks tavaliselt just kuuloomise ajal, mis puhul naine mõnda võpsikusse või kõrwalisse kohta läinud, kus palwetamise kõrwal walju häälega rääkides oma kummalisi ennustusi avaldanud. Kuid neid ennustusi rääkinud Kadri ka taludes, kuhu tema sattus parajasti oma ennustuswõime pealetulles. Nii on Sotka Kadri õieti ennustanud Awinurme raudtee ehitamist ühes Awinurme metsade kadumisega. Kadri näidanud lähedal üht heinamaad, kust ennustataw raudtee läbi pidi minema, ja mis praegu seisab tõepoolest juba aastakümneid peale Kadrit ehitatud Sonda—Mustwee raudtee all. Ja kui tol ajal keegi weel unistadagi ei teadnud Awinurme kiriku ehitamisest, määras Kadri kindlaks isegi kiriku asukoha, millisel kohal tõepoolest tänapäew Awinurme kirik seisab. Kadri nimelt liikunud ühe mehega Awinurme mõisa piirkonnas, kus järsku praeguse kiriku asukohal põlwili langenud, hoogsalt ja kaua aega palwetanud ja lõpuks oma ennustuslikud sõnad lausunud. Weel teatakse kõnelda Kadri omapärastest ennustustest tänapäewal kasutatawate autode, lennuki, telefoni ja isegi raadio kohta, millistest ennustustest tol ajal muidugi wäga raske aru oli saada. Kui Kadri muidu nii head kui ka halba ennustas, siis mõisnikkudele ta ennustas eranditult alati halba. Nii ennustanud tema ühele Awinurme piirkonna mõisnikule kaugelt enne 1903. a, sündmuseid ühes lähedases külas aset leidnud tuleõnnetuse puhul ka mõisahoonete põlemist. Kuna Kadri oma sasis juustega ja rahutute ning õudselt kiirgajate silmadega hirmuäratawana wälja nagi, siis kuuldes naise kummalist ennustust mõisnik kohkus niiwõrd nähtust-kuuldust, et haigestus raskekujuliselt. Kuigi: 1906. a. selle mõisa hooned Kadri ennustustest ja kohalikkude elanikkude süütamiskawatsustest hoolimata põlemata jäid, langesid nad kolm aastat hiljem siiski tuleroaks. Ja ühes mõisahoonetega ta ümbruskonna hooned. Üldse ennustas Kadri tulekahjusid korduvalt ja alati ikka õieti. Samuti kuulutas Kadri õieti ette ka surmajuhtumeid ning mitmesuguseid õnnetust. Mäletatakse, kuidas Kadri ühele Awinurme mehele, kes puuanumate koormaga linna sõitnud, teele wastu läinud ja mehel koju tagasi pöörata käskinud, kui ta mitte surmale wastu sõita ei tahtwat. Mees aga naernud sellise hoiatuse peale ja löönud Kadrit piitsaga. Kuid weel samal ööl tapeti mees metsawahelisel teel. Selliste õudsete õnnetuste tõttu hakati Kadrit lõpuks kartma. „Pühaku" ja prohweti" kuulsust kippus asendama „kurja nõia" kuulsus. Taludes kardeti teda sisse lasta kui õnnestuste toojat. Naine suri täiesti üksikuna ja tundmatuna ühes Aminurme saunas.
Korwi-Wana ennustas iseseisvumist juba 1908. a. Teise Wirumaa hulkurina on omandanud prohweti oreooli Korwi-Wana või Wenewere-Juhan, kelle ametlik nimi Jakob Kruusmann, pärit Wenewerest. Ringi liikus ta peale Wirumaa weel P.Tartumaal. Igalpool wõeti teda wastu mitte kui kerjust, waid kui külalist. Wastuwõtu tasuks punus ta taludes puujuurtest korwe ja witsadest kalapüügiriistu. Ehk küll mees oli kehwalt ja wiletsalt riietatud, ei põlatud teda kusagil, waid suursuguse wäljanägemise, eriti aga patriarhaalse habeme tõttu peeti temast isegi suurt lugu. Ainult naermise ja mõnikord isegi pilkamise osaliseks sai ta sageli oma prohwetlikude ennustuste pärast, mida ei usutud nende kaugeleulatawa tähenduse pärast. Olles noores eas kauemat aega mõisateenija ja kannatades isiklikult mõisnikkude mägiwallategude ning peksmise all, olid mõisnikud temale muutunud wihatumaiks waenlasiks. Nii ennustas Korwi-Wana 1907.—1908. aastal, mil igaüks uskus wankumatult -Wene riigi tugewusse ja tsaariwalitsuse kindlusse, et, "preislased" jälle tulewat ja rahwale raske aja peale panewat. Enne , "preislaste" tulekut langevat aga selle raske katsumisaja puhul meie rahwa paremad ja wapramad pojad. Preislaste kohta seletas wana Jakob, kes sel ajal 70
a, wana, et need tulewat küll meie maale suurel hulgal ja relwastatult, kuid orjust nad siiski sisse ei seadvat. Sellest hoolimata tunduwat mõisnikkude preislaste siinwiibimise aeg rahwale täieliku or jaajana. „Preislaste" meie maale jäämist ennustas Jakob aga ainult lühemaks ajaks, sest üles tõusev tugew walge Eesti mees pidi preislased jällegi minema kihutama. Selle järele pidi eestlastele osaks langema parem rahuajajärk. Kui hiljem ilmasõda puhkes, wene tsaaride troon kokku warises, sakslased Eestimaa okupeerisid, selle järele wabadussõja kaudu maa salle waenlastest wabastati, alles siis mõisteti Jakob Kruusmanni ennustuste tähendust ja neid wiimase Wirumaa rahwaprohweti ennustusi tuletatakse weel tänapäew aukartusega meele. Kui ennustaja ise tähendas, et tema enese silmad "preislaste" tulekut ei näe, siis seegi eelaimdus täitus: mees suri 1912. a.

Allikas: Virumaa Teataja, 7 jaan. 1938

Sotka Kadrist oli juttu ka Uudislehe artiklis, 16 april. 1930ndal aastal.
Vasta
Vat need nimed on juba tõesti head leiud! Smile Hulja-Uude, Sotka Kadri ja Korwi-Wana.
Vanu "Virumaa Teatajaid" tõesti varem lugenud ei ole. Mare Kõiva "Prohvetitele ja pühakutele" ka peale sattunud ei ole. Ja kui olen, siis olen juba unustanud.
Õnneks on see pdf failina saadaval:
http://www.folklore.ee/~mare/rahvausund/...hvetid.pdf

Niipalju uut teavet, et tükk aega kulub korralikuks läbi lugemiseks. Tänud teemat täiendamast!
Vasta
Võsul elas esimese Eesti Vabariigi ajal Johannes Borgmann. Borgmann oli ametilt rätsepmeister, õmbles meremeheülikondi. Ehitas kahekordse maja (ühel majaosal 4 korrust), mida rahvas kutsus Borgmanni lossiks. Lossi juurde ehitas kiriku, mille tornis laupäeva ja pühapäeva hommikul pasunat puhus. Kavatses avada mudaravila. Ennustas rikastele kaptenitele, et tuleb sõda ning „varsti pole teil enam maju ega laevu ja olete sama vaesed kui mina“. Borgmann olevat veel ennustanud, et tuleb aeg kui naised käivad pükstega. Oma sõnumit käis Borgmann kuulutamas nii kohalikele kui suvitajatele nii tänaval kui rannas. Tema sõnu oli "Häda tuleb!". Põiki üle rinna kandis ta pasunat, millega puhus hoiatust oma sõnumile kinnituseks. Rahvas tögas teda, pidas veidrikuks, poisikesed püüdsid tungida tema "lossi" ja teha seal pahandust, samas andis rahvas talle tasuta kala, põllu- ja aiasaadusi. Ta oli õigeusklik ja kuulus Leesi õigeusu kogukonda. Tema "loss" (Piiri tn 6 kinnistul) on tänaseks täiesti hävinud ja mingeid jälgi sellest maastikul pole.
Allikad Mari-Anne Heljas "Võsu rahvas ja tema lugu", VÕSU ALEVIKU PIIRI TN 6 KINNISTU KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE


Vasta
Prohvet Aasa, elab Tallinnas, vahendab Kolmainsust.
Vasta
http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetar...d=72260467
Head teed uues maailmas.
Vasta
Tuleahvi aasta tuleb väga rahutu ning seda võib iseloomustada sõnadega "palju kära ei millestki", ennustab selgeltnägija Ilona Kaldre MK Estonija veergudel.

Euroopa Liit käriseb, on alanud osaline kokkuvarisemine. Selgelt määratletakse mittmete riikide vahelisi piire. Mitu riiki otsivad võimalusi iseseisvuseks. Põgenike probleem toob kaasa agressiooni ja pahameelepurskeid.

Skandinaavia riigid (Soome,Rootsi) arutavad valjusti võimalikku NATOsse astumist.

Ohtu Vee elemendist on oodata Ida-Euroopal, Baltimaadel ja Hispaanial. Paduvihmad ja üleujutused võivad tuua palju kahju Kaukaasias, Itaalias, Suurbritannias ja Balkanil. Tule elemendist on oodata idamaades - Iisraelis, Iraanis, Türgis, Iraagis. Ohutsoonis on ka Austraalia ja Ameerika.

USAs kavandatakse juhi muutumist. Siseprobleemid on tekkimas inimeste rahulolematusest ja poliitiliste vaadete lõhenemisest. Võimalik, et järgmiseks presidendiks on naine. Algamas on dollari odavnemine. Valjusti arutletakse kergete uimastite legaliseerimise üle,kuid sellest on veelgi rohkem hädasid. Võimalikud on maavärinad.

Selle aasta peamiseks teemaks maailma mastaabis on massihävitusrelva arendamine (bioloogiline ja keemiline relv) ja selle võimalik kasutamine enne 2020 aastat Lähis-Idas.

http://publik.delfi.ee/news/inimesed/loe...d=73626501

Vasta
Värskes "Eesti Ajaloos" on lugu kaheksast endisaegsest Eesti prohvetist.
Vasta
Alljärgnevat tuleb samuti prohvetlusena võtta. Laugh

https://www.youtube.com/watch?v=FNR_G_oU...xnLY9bVsZA

A Rühm Rahvused on Surnud (Eesti Reostamise Viis)
Apr 15, 2014
Vasta
https://saartehaal.postimees.ee/6755422/...s-taitumas

Poolsegaseks peetud, kuid omas ajas prohvetiks saanud Pärnumaa mees Järva Jaan ennustas 200 aastat tagasi, et ühel heal päeval saavad kalad meres täiesti otsa. “Isa teeb pojale puust kala, et näidata, missugused loomad enne vees olnud,” kuulutas ta toona. Sõrve lestapüüdjate arvates pole selle ennustuse täideminemiseni enam pikk maa minna. Lestakala on merest kadunud!
Vasta
Lest on ka varem tulnud ja läinud. Kui 70ndatel oli põhjarannikul võrgud täis ning pooletunnine toru, maski ka oraga meresmüttamine tôi lõunaks pannitäie ksla lauale, siis 80ndate teises poolest alates muutus lest siht-koht haruldaseks. Viimasel kümnendil on aga seis paranemas.
Vasta
OT, kuid põhjaranniku lestasaakide dünaamika on siiski teine kui Lbb väidab.
60-ndatel ja kuni nii 75-nda aastani oli enam vähem, nii 10-15 kg/võrgule. Siis algas tursabuum ja lesta jäi üsna väheks. 80-ndatel oli lestaga üsna ikaldus. Tursabuumi möödudes hakkas uuesti lesta rohkem tulema. 93 - 2000 oli päris kena. Sai isegi 20 kg võrgule, kuid siis tulid uued tamiilvõrgud ka ja eks see tõstis ka saake. See oli aeg, kus lestaga teenisin 1000 krooni päevas. Viimane kümnend on kiire allakäik. Kas johtub see mudila kiirest levikust, kuid lesta pole. Vanad traditsioonilised püügikohad Tallinna lahel, Naissaare, Aegna, Prangli ümbruses on tühjad. Viimased 5 aastat on hea saak 5 tk (1 kg)võrgule. Mõned aastad tagasi saadi lesta veel lääne pool - Nõva mehed, Saaremaa, Hiiumaa. Kuuldavasti seal ka nüüd üsna vaeseks jäänud. Lätlased ja leedukad saavad veel midagi. Lestapüük ei tasu end viimasel 10-l aastal ära, mida aasta edasi, seda viletsam ja kõikidel minu tuttavatel on võrgud kuuri seina peal, sest merre pole mõtet neid viia. Koos lestaga kadunud ka siig. Paaril viimasel aastal näitab tursk tagasitulekumärke. Ilmselt on paar kudu Läänemeres õnneks läinud. Sorry see kalanduslik vahepala!
Vasta
(29-12-2007, 19:58 )trz Kirjutas: Tegelikult on mind juba pikemat aega kummitanud küsimus, et mis värk on Kanal 2-l selle Priskillaga. Temast on tehtud üks dokumentaalfilm nimega "Prohvet" ja Kanal 2 näitab seda dok-i vahest 2 korda nädalas öösiti 4-5 ajal.
Mina nägin nüüd esimest korda seda filmi prohvet Priskillast, Priskilla Mändmetsast. Film https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5599/

Vaadata saab siit
https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=6642

Tema jutt on mõneti täitsa õige, rohkem või vähem liialdatud, aga põhimõtteliselt õige. Ja tema võitlemine süsteemiga, et oma tõde kuulutada ... ohhh, millist inimest küll oleks vaja, et süsteemist läbi närida ja jääda samal ajal eetiliseks ...
Oma surma ta ette ei näinud. Aastakese enne oma surma lootis ta veel 20 aastat elada. Tema surma osas alustati küll kriminaalmenetlus (Delfi ), kuid surm tunnistati ikkagi loomulikuks. Süsteemivalvurid ründasid maagiaga? Naeruväärne väide mõne jaoks, ega ma isegi tõsiselt ei võta, aga päris puhas see asi ei olnud.

(28-10-2014, 12:00 )positiivne Kirjutas: Me kohtumine jäi põgusaks. Ja "ettemääratuse" diagnoos? See on mu tagantjärgi tarkus Smile
Priskilla oli väga vahetu, lihtne ja otsekohene. Palju ei meenugi muud peale tema tõmmu jume, kuldsete silmade, musta poisipea. Ta astus ise minu juurde. Mingil põhjusel nimetas ta sellist meest nagu Eenok Haamer. Et ta tunneb sellist meest väga hästi.
Üldmulje: kustumatu, pisut pöörane aga lummav igal juhul. Ee ja väga avatud, tagantjärgi mulle, tundub, et ta püüdis infot kõigest ümbritsevast. Küllap ta astuski tol kaugel hetkel mu juurde, kuna sügis ja nooruke mina moodustasime idüllilise vaatepildi ja see "kõnetas" teda Smile
Vedas sul. Just sellise mulje jättis ta ka filmis.
Vasta
https://www.pealinn.ee/koik-uudised/rikk...st-n206409
Juttu on Reitsist. Viimane ennustus veel pole täitunud.............
Vasta
Ennustada saab egole kuna „tema“ käitumine on paratamatus. Samamoodi laieneb see ka rahvusele, sest siis on eraldiseisvate minade illusiooni jätk – suur ego. „Töötab“ ainult sel juhul.
Saatusel (karmal) on niikaua jõudu kuni illusioon peab ennast Minaks. Kui Mina tunnetab Iseennast vajub ära illusioon ja sellest jääb järgi relatiivne reaalsus (Miraaži näide – nähtus iseenesest ei kao aga arusaamine sellest muutub lõplikult)...Smile
Vasta
(04-05-2020, 20:04 )Mannu Kirjutas: [quote='trz' pid='47108' dateline='1198951122']

Oma surma ta ette ei näinud. Aastakese enne oma surma lootis ta veel 20 aastat elada. Tema surma osas alustati küll kriminaalmenetlus (Delfi ), kuid surm tunnistati ikkagi loomulikuks. Süsteemivalvurid ründasid maagiaga? Naeruväärne väide mõne jaoks, ega ma isegi tõsiselt ei võta, aga päris puhas see asi ei olnud.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

Väga usklikud kristlased karjana koosolles täiesti vabalt võivad rünnata maagiaga, ise sandid ja toki najal kooberdajad, kuid vaim on neil valmis. Üksinda ühekaupa pole neist tolku.

Vasta
Viimases Eesti Ajaloo ajakirjas päris pikk ja põnev lugu sellisest tähetargast Aleksander Peebust ehk astro-hirost.
Vasta
Johannes Matvei - Kaarep. Eesti suurim kirjaprohvet. Sõnasepp OÜ väljanne. Praegusesse aega ulatuvaid ennustusi pole aga on palju manitsemist meelemuutusele. Lõpus prohvet Hjalmar Mäe mälestustes on väga huvitav ja asjalik. Raamat on ainult Eesti Rahvusraamatukogus (vist) 1-s eksemplaris, kuna trükiarv tühine ja koostatud rakvere nelipühi koguduse eestvõttel. Homme viin tagasi ja kel huvi saab laenata.
Vasta
Prohvet too vaimuhaige naine küll ei olnud, kuid piisavalt huvitav tüüp siiski. Märkuseks olgu öeldud, et jogiini tähendab naissoost joogit. Ning "Lutika Viiu" on rahvalik laul, mis kunagi väga tuntud oli.
http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,1536


Järva Teataja nr 53, 9. mai 1938


Tsitaat:Waimuhaiqe tahtis Türi linnalt maja üle wõtta.

Peksis hoolealuseid ia tülitas ametiasutusi. „Lutika-Wiiu" saadeti Jämejala waimuhaigete majja.

Sotsiaalministeeriumi nõusolekul saatis Türi linnawalitsus Jämejala waimuhaigetemajja linna hoolealuse Aliide Wompase, 41 aastat wana, keda tunti üldiselt „LutikaWiiu" nime all. Wiimane oli waimuhaige ja elas linna hoolealusena linna majas Kapernaumas. Hiljuti käis ta politseijaoskonnast luba küsimas kullakaewamiseks Kõrgesaare mäelt. Wiimasel ajal käis ta linnawalitsusele peale, et see kinnitaks tema nimele Kapernauma maja, mille ta olewat tõstamendiga pärandanud endale." Ta pidas ennast selle maja omanikuks ja tahtis kõiki teisi üürilisi majast wälja ajada. Nii muutus ta ümbruskonnale kardetawaks ja tuli ära saata.

Ta liikus linna wahel õige omapärases riietuses, kandes politseiniku pükse, kirewat mantlit ja punast mütsi. Kaelas kandis ta medallongi, millel pidi olema nii suur wõim imetegudeks, et kui ta Türil käe tõstab, siis Tartus mees sureb. Temast pidi olenema ka, kas Türi linn areneb wõi kaob hoopis. Ta nimetas ennast kriminaal-jogiiniks. Ta näis hästi piiblit tundmat, mida ta sorawalt peast tsiteeris. Ta omas Kapernaumas jänesekaswanduse, mis koosnes 40 kodujänesest. Linnawalitsuse korraldusel tulewad need müügile oksjonil. Muidu ei saadud teda Jämejalale wiia, kui ettekäändel, et ta wiiakse maakorralduse komisjoni, kus Kapernauma maja tema nimele kinnitatakse.



"W
Vasta
(19-02-2022, 18:30 )Mannu Kirjutas: ..... Ning "Lutika Viiu" on  rahvalik laul, mis kunagi väga tuntud oli......



"W

Kuulamisvõimalus ka lisaks (algab 5:44):
https://arhiiv.err.ee/vaata/kulasimman-kulasimman-03
Vasta
(22-10-2013, 11:50 )Müstik Kirjutas: Veel üks Eestimaa prohvet, õigemini küll lihtsalt jutlustaja.
Aleksander Toom (1823–1907), tuntud ka kui Habakuk II, kes oli ilmselt kuulsaim Saaremaa prohvet, kellest tema kaasaegsed ja saarlaste järgmised põlvkonnad on palju jutustanud.
/.../
Tulevane prohvet visati mõisnike kartusel vennastekogudusest välja, sest mõisnikke ja kirikuisandaid piitsutas Toom oma jutlustes väga teravasti
Pärast vennakeste juurest lahkumist olevat ta kogenud nägemust. Ta näinud keskpäeva ajal, kas unes või ilmsi, seda ei teadnud ta isegi, suurt värvilist ratast taeva all. Selle sisse olnud kuldtähtedega sõnad kirjutatud. Aleksander Toom, Jumala loom, Habakuk II, Saaremaa prohvet. Sellest nägemusest saanud Toom nõndamoodi aru, et temale on Jumalast ülesandeks ja kohuseks tehtud Saaremaal prohveti ametit pidama hakata Habakuk II nime all. Vana Iisraeli prohveti Habakuki tegevust ja kõneviisi oli ta enesele nagu eeskujuks omandanud.
/.../
http://www.saartehaal.ee/2008/07/05/alek...abakuk-ii/

Veel killuikesi Saare prohvet Habakuk Teisest, allikas https://www.muis.ee/museaalview/282586
Vabatekstiline asukoht: administratiivne üksus Saare
  • kasutaja/omanik: Thom, Aleksander (1823-1907)
  • teine nimekuju Toom
  • eesnimi Sander
  • hüüdnimi prohvet Habakuk II
  • isanimi Mihkel
  • jutlustaja
  • metsavaht
  • haridustee
    Õppis Kaarma khk.-koolis [? - G. Lember].
    Lõpetas Valjala khk.-kooli; õppis Riias kangruks.
  • töö ja tegevus
    Töötas kangruna. 1844-1850 Anseküla koguduse köster-koolmeistrina. Lahkus tüliga, mis jõudis kohtu ette.
    Tegutses vennastekoguduse esijutlustajana, kuni kõrvaldati.
    U. 1854-74 - Lööne mõisa Männiku metsavaht, ühtlasi kangur.
    1876-1907 elas Kaarma khk. Uduvere k. Kissa talus, töötas kangruna ja tegutses jutlustajana.
  • muud eluloolised andmed
    Geni andmeil sünd. vkj. 20.10.1823 Karja khk Koikla mõisa Ratla k. Kõrtsi talus.
    Vanemad olid tihti elukohta vahetanud mõisateenijad.
    Vahistati korduvalt, kuid vabastati nõdrameelseks tunnistatuna.
    Oli Rudolf Kallase ristiisa.
    Ta hauakivile on tema enda soovi kohaselt raiutud "Siin hauas puhkab Jumala rahus prohvet Habakuk II, kes sõdis Kuressaares kuraditega ja Saaremaal saatanatega... ja võitis."
Vasta
Aga Igor Mang, kas ta on prohvet? Seesamune kes ühe tammepuu õõnes naisraffaid õnnistas. Ma mitte kunagi poleks uskunud tema loba, kuid ühe korra ta ennustas et Ülemiste järve kukub lennuk ja see ennustus läks täppi, nii juhtus, Poola lennuk järve jääl tegi hädamaandumise. Ei otsi siia mingit linki, võis olla 10 aastat tagasi plussmiinus paar aastakest.
Vasta
(17-02-2024, 01:15 )isemaag Kirjutas: Aga  Igor Mang, kas ta on prohvet?  Seesamune kes  ühe tammepuu õõnes naisraffaid õnnistas.  Ma mitte kunagi poleks uskunud tema loba,  kuid ühe korra ta ennustas et Ülemiste  järve kukub lennuk ja see ennustus läks täppi, nii  juhtus, Poola lennuk järve jääl tegi hädamaandumise. Ei otsi siia mingit linki, võis olla 10 aastat tagasi plussmiinus paar aastakest.

Järsku ikkagi tähetark ja horoskoopide koostaja. 18saj Casanova (palju ja hästi õnnistas!) ei lugenud end prohvetiks.
Vasta
Ma sain üllatuslikult teada, et Martin Helme, kes on praegu ekre partei juht, on suur Igor Mangi horoskoopide austaja. Eriti veel, et Helme on nn. padukristlane ja neil "soovitatakse tungivalt" kristlasena sellise "paganismiga" nagu horoskoobid - mitte tegeleda. Helme mainis, et nooruses oli suur esoteerika huviline, poliitikuna pole aega.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Nostradamus ja muud prohvetid Thorondor 243 108,058 10-10-2018, 09:55
Viimane postitus: Müstik

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat