(01-11-2014 18:56 )Müstik Kirjutas: Paljusid prohveteid on teemas eespool juba kirjeldatud, aga kirjutasid üht-teist uut ka.
See Maltsvet nüüd päris prohvet ka ei olnud, oli usuprohvet ehk maltsvetluse eestvedaja. Eesti rahvale ta midagi tulevikuks ette ei kuulutanud, õhutas Krimmi ümber asumist.
Esmakordselt lugesin temast pikemalt Juhan Luiga raamatust. „Mäss ja meelehaigus.“ Trt. 1995
Ja üsna hiljuti lugesin temast raamatust "Rännud kuue teejuhiga." Seoses Eduard Vilde Krimmi rännakutega.
Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet) viibis Krimmis a-ni 1865. Suri 1885 Ambla kihelkonnas, on maetud Paide Reopalu kalmistule.
Praegu on pooleli Vilde reisikirjad "Tossutäkuga Euroopasse." Krimmi peatükk on päris pikk - küllap on seal ka Maltsvetist juttu.
Miina Renningu osa on huvitav ja uudne.
Maltsvetist on kirjutanud ka Uku Masing raamatus “Vaatlusi maailmale
teoloogi seisukohalt.“ Trt. 1993
Ei hakanud küll eriti silma, et paljusid minu poolt mainitud prohveteid oleks eelnevalt teemas käsitletud. Aga see selleks. Kui oligi, siis topelt ei kärise.
Eks see ole puhtalt tõlgendamise küsimus, keda siis päris prohvetiks pidada, ja keda lihtsalt nn. usuprohvetiks.
Prohveti staatust on laiendatud hiljem lihtsalt kristliku ilmutuse kuulutajale või jutlustajale, kes kuulutab jumalariigi tulemist, ennustab maailmalõpu saabumist, lubab väljavalitutele ja moraalse eluviisi järgijatele pääsemist viimsel kohtupäeval. Kõnelesid ju kodumaisedki prohvetid nii usu- kui poliitikaasjust, kaitsesid vaeseid, kutsusid sõdu vältima ja rahu hoidma. Tihti kuulutati ühiskondliku võrdsuse saabumist ja head aega.
Eesti prohvetitest enamikku võib kindlasti pidada usuprohvetiteks.
Prohvetipärimus levis koos vennastekoguduse äratusliikumisega, mis elavdas usuelu ja tõi ühtlasi esile usujuhid, samuti ka lihtsalt prohvetid.
Rahvapärimus räägib, et Maltsvet kuulutand ette tulevikusündmusi, rääkides Vene riigi langemisest ja tsaari kukutamisest. Kutsund üles rahvast maha jätma varandust ja minema tõotatud maale, kus kõik elavad muretult ja külluses.
(Prohvetid ja pühakud, Mare Kõiva)
Tooksin siinkohal ära veel paar prohvetlikku inimest, kelledest, eelmise sajandi 30ndate aastate ajalehtedeski juttu oli. Sotka Kadri ja Jakob Kruusmann.
Eriti elawalt on rahwa mälestusse püsima jäänud hilisemal ajal esinenud hulkurid, naqu Hulja-Uude , kuid ei ole kustunud aegade jooksul ka sarnased tüübid, nagu Sotka Kadri ja Korwi-Wana. Wiimased oma ennustuslikkude wäljenduste poolest, mis hiljem tõepoolest täide läinud, on muutunud otse legendaarseteks kujudeks. Kaugeleulatava kuulsuse oma kummalise ennustuswõimega on omandanud Awinurmelt pärit Sotka Kadri. Liikudes ringi Wirumaal kerjusnaisena, peeti teda tawaliseks waimuhaigeks. Kui aga 50—60 eluaastate -wahel Kadri ennustuse wäljendust awaldama hakkas, mis warem wõi hiljem täppelt täide läksid, omandas ta laialdaselt „prohweti" nimetuse ning kuulsuse. Ennustuswõime tulnud Kadri juures ilmsiks tavaliselt just kuuloomise ajal, mis puhul naine mõnda võpsikusse või kõrwalisse kohta läinud, kus palwetamise kõrwal walju häälega rääkides oma kummalisi ennustusi avaldanud. Kuid neid ennustusi rääkinud Kadri ka taludes, kuhu tema sattus parajasti oma ennustuswõime pealetulles. Nii on Sotka Kadri õieti ennustanud Awinurme raudtee ehitamist ühes Awinurme metsade kadumisega. Kadri näidanud lähedal üht heinamaad, kust ennustataw raudtee läbi pidi minema, ja mis praegu seisab tõepoolest juba aastakümneid peale Kadrit ehitatud Sonda—Mustwee raudtee all. Ja kui tol ajal keegi weel unistadagi ei teadnud Awinurme kiriku ehitamisest, määras Kadri kindlaks isegi kiriku asukoha, millisel kohal tõepoolest tänapäew Awinurme kirik seisab. Kadri nimelt liikunud ühe mehega Awinurme mõisa piirkonnas, kus järsku praeguse kiriku asukohal põlwili langenud, hoogsalt ja kaua aega palwetanud ja lõpuks oma ennustuslikud sõnad lausunud. Weel teatakse kõnelda Kadri omapärastest ennustustest tänapäewal kasutatawate autode, lennuki, telefoni ja isegi raadio kohta, millistest ennustustest tol ajal muidugi wäga raske aru oli saada. Kui Kadri muidu nii head kui ka halba ennustas, siis mõisnikkudele ta ennustas eranditult alati halba. Nii ennustanud tema ühele Awinurme piirkonna mõisnikule kaugelt enne 1903. a, sündmuseid ühes lähedases külas aset leidnud tuleõnnetuse puhul ka mõisahoonete põlemist. Kuna Kadri oma sasis juustega ja rahutute ning õudselt kiirgajate silmadega hirmuäratawana wälja nagi, siis kuuldes naise kummalist ennustust mõisnik kohkus niiwõrd nähtust-kuuldust, et haigestus raskekujuliselt. Kuigi: 1906. a. selle mõisa hooned Kadri ennustustest ja kohalikkude elanikkude süütamiskawatsustest hoolimata põlemata jäid, langesid nad kolm aastat hiljem siiski tuleroaks. Ja ühes mõisahoonetega ta ümbruskonna hooned. Üldse ennustas Kadri tulekahjusid korduvalt ja alati ikka õieti. Samuti kuulutas Kadri õieti ette ka surmajuhtumeid ning mitmesuguseid õnnetust. Mäletatakse, kuidas Kadri ühele Awinurme mehele, kes puuanumate koormaga linna sõitnud, teele wastu läinud ja mehel koju tagasi pöörata käskinud, kui ta mitte surmale wastu sõita ei tahtwat. Mees aga naernud sellise hoiatuse peale ja löönud Kadrit piitsaga. Kuid weel samal ööl tapeti mees metsawahelisel teel. Selliste õudsete õnnetuste tõttu hakati Kadrit lõpuks kartma. „Pühaku" ja prohweti" kuulsust kippus asendama „kurja nõia" kuulsus. Taludes kardeti teda sisse lasta kui õnnestuste toojat. Naine suri täiesti üksikuna ja tundmatuna ühes Aminurme saunas.
Korwi-Wana ennustas iseseisvumist juba 1908. a. Teise Wirumaa hulkurina on omandanud prohweti oreooli Korwi-Wana või Wenewere-Juhan, kelle ametlik nimi Jakob Kruusmann, pärit Wenewerest. Ringi liikus ta peale Wirumaa weel P.Tartumaal. Igalpool wõeti teda wastu mitte kui kerjust, waid kui külalist. Wastuwõtu tasuks punus ta taludes puujuurtest korwe ja witsadest kalapüügiriistu. Ehk küll mees oli kehwalt ja wiletsalt riietatud, ei põlatud teda kusagil, waid suursuguse wäljanägemise, eriti aga patriarhaalse habeme tõttu peeti temast isegi suurt lugu. Ainult naermise ja mõnikord isegi pilkamise osaliseks sai ta sageli oma prohwetlikude ennustuste pärast, mida ei usutud nende kaugeleulatawa tähenduse pärast. Olles noores eas kauemat aega mõisateenija ja kannatades isiklikult mõisnikkude mägiwallategude ning peksmise all, olid mõisnikud temale muutunud wihatumaiks waenlasiks. Nii ennustas Korwi-Wana 1907.—1908. aastal, mil igaüks uskus wankumatult -Wene riigi tugewusse ja tsaariwalitsuse kindlusse, et, "preislased" jälle tulewat ja rahwale raske aja peale panewat. Enne , "preislaste" tulekut langevat aga selle raske katsumisaja puhul meie rahwa paremad ja wapramad pojad. Preislaste kohta seletas wana Jakob, kes sel ajal 70
a, wana, et need tulewat küll meie maale suurel hulgal ja relwastatult, kuid orjust nad siiski sisse ei seadvat. Sellest hoolimata tunduwat mõisnikkude preislaste siinwiibimise aeg rahwale täieliku or jaajana. „Preislaste" meie maale jäämist ennustas Jakob aga ainult lühemaks ajaks, sest üles tõusev tugew walge Eesti mees pidi preislased jällegi minema kihutama. Selle järele pidi eestlastele osaks langema parem rahuajajärk. Kui hiljem ilmasõda puhkes, wene tsaaride troon kokku warises, sakslased Eestimaa okupeerisid, selle järele wabadussõja kaudu maa salle waenlastest wabastati, alles siis mõisteti Jakob Kruusmanni ennustuste tähendust ja neid wiimase Wirumaa rahwaprohweti ennustusi tuletatakse weel tänapäew aukartusega meele. Kui ennustaja ise tähendas, et tema enese silmad "preislaste" tulekut ei näe, siis seegi eelaimdus täitus: mees suri 1912. a.
Allikas: Virumaa Teataja, 7 jaan. 1938
Sotka Kadrist oli juttu ka Uudislehe artiklis, 16 april. 1930ndal aastal.
Abi
Hulja-Uude, Sotka Kadri ja Korwi-Wana. 
Mannu
