[alter]

Brasiilia ja Boliivia piirialalt avastati pärast metsa maharaiumist senitundmatu tsivilisatsiooni jäänused.

Amazonasest paljastunud kohast üle lendamisel nägid arheoloogid teede abil seotud inimasustusi ja geoglüüfe, kirjutab New Scientist.

Kokku leiti 260 erinevat märki, mis viitasid kunagistele inimasustustele.

Siiani on levinud arvamus, et Amazonase läbipääsmatutes vihmametsades ei olnud arenenud tsivilisatsiooni nagu läänes asuvate Andide piirkonnas, kus elasid kuulsad inkad.

Kuid metsade maharaiumine ja satelliitfotod räägivad nüüd hoopis teist juttu.

«Iga päev avastame midagi uut. Selle kultuuri jäänused on väga erineva kujuga, on ruute, ristkülikuid, kuid ka ümaraid, kaheksanurkseid ja koonuse kujuga ehitisi. Samas on ka palju maapinnale joonistatud geoglüüfe,» selgitas Parà ülikooli arheoloog Denise Schaan.

Uus avastus kinnitab teooriat, et 15. sajandil oli praegustel Põhja-Boliivia ja Lääne-Brasiilia aladel omavahel seotud inimasustuste võrgustik.

«Leid näitab, et Lääne-Amazonas oli enne eurooplaste sissetungi tihedalt asustatud. Avastatud inimasustuse ja geoglüüfide rajamise aeg ei pruugi siiski kattuda,» selgitas Soome teadlane Martti Pärssinen.

Geoglüüfid on 11 meetri laiuseid ja 1 -2 meetrit sügavad kanalid maapinnal. Nende läbimõõt ulatub 90 – 300 meetrini. Viimased sellised tehti 13. sajandil.

Väljakaevamistel paljastusid mitmed igapäevaelus kasutatud asjad. Osades külades oli märke elutegevusest, teistes mitte. Arvatakse, et need viimased olid vaid tseremoniaalpaigad.

Arheoloogide kinnitusel leidub ka niinimetatud kindluskülasid. Sealsed ehitiste jäänused näitavad, et need olid rajatud kaitse eesmärgil. Osa ehitisi aga on suunatud põhja, mis võib viidata sellele, et need omasid astronoomilist tähtsust.

Teadlaste sõnul ei ole nad veel leidnud märke, et Amazonase tsivilisatsioon ehitas püramiide või neil oli oma kirjakeel.

«Tegemist on siiski küllaltki arenenud kultuuriga, nende puhul ei olnud tegemist isoleeritud kogukondadega,» selgitasid arheoloogid.

Kuigi inkade alad laiuvad uuest avastatud paigast vaid 200 kilomeetri kaugusel, ei leitud sealt siiski märke inkade kohta. Teadlaste sõnul ei ole avastatud geoglüüfidel midagi pistmist inkade geoglüüdide ega kultuuriga.

Fotot vaata siit.

Allikas: http://www.postimees.ee/?id=199696

[Müstik]

Just panin eile nende avastatud geoglüüfide kohta video teemasse Peruu, Boliivia ja Altiplano.
Seal nimetati neid Tiahuanaco geoglüüfideks:

http://www.youtube.com/watch?v=OuMLudVl_A0


Tiahuanaco kultuuri ajast on see suur mõistatus Puumavärav ( Puma Punku), mis on ehitatud ligi sajatonnistest liivakiviplokkidest ja veel palju põnevat-
Arvatakse, et 11.a.tuh.eKr toimus T-s looduskatastroof. Inkad asustasid selle paiga alles 15.sajandil.
Inkade eelsel perioodil eksisteerinud Tiahuanaco kultuur eksisteeris peale Boliivia ka Peruus, Argentinas ja Tšiilis 1500 eKr kuni 1200 pKr.

Nüüd siis tekkinud nimetus Amazonase kultuur. Hm! Huvitav!?

Maa-aluste tunnelite teemas oli ka üks huvitav link, kus juttu, et igalpool sealkandis on maa-alused tunnelid, mis läbivad kõiki sealseid praegusi riike.

[alter]

"Tiahuanaco kultuuri ajast on see suur mõistatus Puumavärav ( Puma Punku), mis on ehitatud ligi sajatonnistest liivakiviplokkidest."

http://www.youtube.com/watch?v=vKuE9bVqe...re=related - Tihuanaco ja Pumapunku varemed. Videos räägib küll, et need varemed võivad olla 17 000 aastat vanad ja vanima "linna" jäänused maailmas. Need kivimiplokid on valmistatud graniidist ja mingist "diorite" (ei saa ingise keelest aru), millest ainuke kõvem materjal on teemant, mis muudab selle veelgi uskumatuks.

1. dyrite can only be cut by dyrite or harder "diamond"
2. experts have stated we today with our technology couldnt recreate puma punku
3. there is no other architechture anywhere else around the world
4. its at a very high altitude and crops wouldnt grow, how do you support the workforce it would be needed to create that for extended periods of time
5. to my knowledge there is no dyrite around the place. soo question must be asked how did they take 500,000 pound blocks up to that elevation
if im wrong i stand corrected

http://www.sciforums.com/showthread.php?p=2429712 - seal lükatakse need väited kõik ümber.

Sealt Amazonase metsast leitud geoglüüfid ei pruugi küll Tiahuanaco'ga seotud olla, seda alles uuritakse.



[Muudetud: 12-11-2009 alter]

[Müstik]

Nad võivadki olla vanemad, kirjutasin ju, et see Tiahuanaco kultuur hävines 11.a-tuh. eKr..
See ulatus peale Boliivia ka Peruusse, Argentinasse ja Tšiili.
Need geoglüüfid algavadki ju Boliiviast.
Boliivias aga on need Tiahuanaco muistsed rajatised.
Tiahuanaco ehitiste varemeist on peale Puma Punku tuntumad veel A k a p a n a a s t m i k p ü r a m i i d (kõrgus 17,7 m), kivimüüriga ümbritsetud C a l a s a s a y a tempel koos kivitrepiga (130x135 m) ja kahe massiivse raidkujuga kalasoomustest rüüdes.
Need on väga huvitavad kujud.
Pilt ühest:

http://ugoolcese.files.wordpress.com/200...aco-10.jpg

Minu arvates meenutab nii Lihavõttesaare kujusid kui Tollani sõdalasi ehk atlante:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/co...e_Tula.jpg


Palju räägitakse tolteekidest, aga tolteegid olid ainult Tiahuanaco kultuuri edasi arendajad ja asteegid omakorda nende järgijad.
Tolteegi ülikute peamine traspordivahend oli õhulaev, mis töötas maagilise vril-jõu abil.
Millised olid siis veel Tiahuanaco kultuuri transpordi või ehitusvahendid?
Näiteks Puma Punku saja tonniseid kiviplokke ei ole võimalik liigutada ega ka ära viia, sest selliseid liikuvaid kraanasid, mis suudaksid paigalt liigutada mitmesajatonniseid esemeid, pole lihstalt olemas.
Pildid, kus on ka konstruktsioon, milline see ehitis võis omal ajal välja näha:

http://www.world-mysteries.com/mpl_6.htm

Aga nüüd läks jutt muidugi Amazonase leitust kaugemale, aga kes teab, kes seal Amazonases tegutsesid? Eks neid geoglüüfe tehti ikka ju väga ammusel ajal.

Üldiselt on nii, et teadlased ei taha ikka veel aktsepteeerida nii vanu kultuure ja seepärast tulebki kogu aeg vastuolulisi teateid.
Muuseas, mida sa Altiplanost arvad?




[Muudetud: 11-12-2009 Müstik]

[alter]

Amazonasest leiti tundmatu tsivilisatsioon

Sügaval Amazonases välja ilmunud sajad geomeetrilised monumendid võivad endast kujutada jäänukeid senitundmata ühiskonnast, väidavad teadlased.

Arheoloogid on avastanud üle 200 täiusliku ringi või nelinurga kujuga muldrajatise, millest paljusid ühendavad sirged teed. Ühes kaevepaigas on artefaktide päritoluaastaks määratud 1238 pKr, kuid teiste vanus võib küündida isegi kaugele aastasse 200 pKr, vahendab The Daily Mail.



Mullast vundamendid leiti enam kui 240 km läbimõõduga alalt, kuhu jäävad nii Boliivia põhjapiirkond kui Brasiilia Amazonase osariik.

Esimesed rajatised leiti juba aastal 1999, pärast seda, kui suured alad puutumatut põlismetsa olid veiste karjatamiseks sobiliku maa vabastamiseks maha raiutud.

Amazonase basseini savirikkast pinnasest vormitud muldrajatised koosnevad kuni üheksa meetri laiustest ja kolme meetri sügavustest kraavidest, mille kõrval on ligi meetrikõrgused vallid. Seni leitutest kõige suuremate kraav-ringide läbimõõt ületab 300 meetrit.

Puudest lagedal savannitaolisel maastikul on muldrajatisi ehk “geoglüüfe” nüüd lihtne märgata ning teadlased on kaardirakenduse Google Earth abil koostanud arhiivi.

Teadlaste töörühm on kõiki leide analüüsinud ajakirjas Antiquity avaldatud töös.

Nad leidsid, et enamik rajatisi olid kobaras 200-meetrisel platool jõeorgude kohal. See oleks sealsetele elanikele andnud kaitse-eelise ning hea ülevaate ülesjõge liikuvatest inimestest. Suurem osa rajatisi asus ka mageveeallikate lähistel.

Uurijate püstitatud hüpoteesi kohaselt võisid monumendid, mille juures oli kasutatud äärmiselt sümbolistliku geomeetriaga kujundeid, täita ka tseremoniaalset funktsiooni.

“Sõltumata sellest, kas seda ala kasutati puhttseremoniaalseteks või kaitse-eesmärkideks, on selge, et piirkond oli Euroopaga kohtumise eelõhtul tihedalt asustatud suhteliselt paikse rahvastikuga,” ütleb uurimuse kaasautor Denise Schaan Brasiilia Pará föderaalsest ülikoolist.

Teadlaste hinnangul nõudis ühe geoglüüfi konstrueerimine vähemalt 300 inimest, kui võtta arvesse nii töölisi kui kohalikke abilisi. See annab mõista, et kokku pidi rahvaarv ulatuma umbes 60 000 inimeseni.

Schaan lisab, et järelejäänud metsapind võib enda all peita juba avastatutest kuni kümme korda arvukamalt muldrajatisi.

Väljakaevamised on mõnedes paikades paljastanud ka tõendeid pidevast asustusest, kaasa arvatud kodukeraamikat, sütt ja käsikivikilde.

Leiud heidavad tõsist kahtlust varasematele uurimustele, mis jõudsid järeldusele, et piirkonnas said eksisteerida ainult väikesed ja ebapüsivad külakesed.

Selle asemel on tõenäoline, et Amazonase alad kihasid kunagi keerukatest ühiskondadest, mille ilmselt hävitasid 500 aasta eest Euroopa anastajate poolt Lõuna-Ameerikasse toodud tõved.

Lost Amazon civilisation revealed after forests cleared for cattle grazing

Allikas: http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...d=28318855

[Müstik]

Hakkab selguma, et enne Kolumbuse avastusretke võis Amazonase jõe ääres elada isegi kümneid miljoneid inimesi.

http://epl.delfi.ee/news/forte/teadlased...d=72003587