Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Kui kaua on hing pärast surma maa peal?
#1
Olen kuulnud kunagi, et hing on mingi teatud aja peale surma maa peal. Küsimus tekkis sellest, et mu vanaisa suri 20. novembri hilisõhtul, aga täna öösel vastu 16. detsembrit hakkas meil suitsuandur umbes 10 sekundiks tööle, kõik ärkasid üles. See tundub lihtsalt natuke ebaloogiline. Muidugi võib see olla tehnika viga, aga ma lihtsalt otsustasin igaks juhuks kontrollida, andke andeks, kui loll küsimus.

[Muudetud: 16-12-2009 InDemand]
Vasta
#2
Usutavasti on see tehnika viga.

Aga... üldise arusaama järgi võib hing olla maa peal kuni 40 päeva, peale seda sõltub see juba suuresti sellest, mida tehti lahkunu kehaga. Kremeerimine on igal juhul etem kui matmine, eriti on ta etem kiriklikust matmisest.

Liiga pikk lein hoiab samuti hingeosi kinni. Mida vähem kinni hoitakse, seda parem. Mis sa arvad, mille jaoks peied nii levinud komme on? Peied on rõõmsad sündmused, erinevalt matusest kus itketakse. 40 päeva on maksimaalne aeg, mis saab hinge itkemisega kinni hoida, selle aja sees peaks toimuma juba hüvastijätt ning peied.
Vasta
#3
Ta maeti. Aga jah, aitäh.
Vasta
#4
PurjusEesel -võib-olla on sul ka neist selgitustest abi:
Hinge tuleb Maa pealt lahkumiseks ette valmistada varakult-siis ei teki tal ka vaimuilmas keerulisi situatsioone. Üks põhjusi, miks mitte lahkuda füüsilise surma paigast, on hinge soov enne edasist kulgu vaimuilma oma lähedastele vaimset lohutust pakkuda.
Inimene( Ta Hing) pole päriselt tegelikult lahkunud seni, kuni teda mäletavad need, kes Maale jäid. Väga paljud hinged tahavad siiski jääda mitmeks Maa päevaks hõljuma oma surmakoha ümbrusse. Vaimudel on kergem tulla Maa inimeste juurde pärast hämardumist. Nad näevad Maa inimesi eredate valguslaikudena...

ära väga muretse, päikest

iitt
Vasta
#5
Ma muidugi ei tea statistikat selle kohta, kuidas inimeste suremus jaguneb. On ülekaal loomulikul surmal või haiguste/õnnetuste osas. Ega sellel vist suurt tähtsust ei olegi, aga viimaste näidete puhul ei saa vist kuidagi rääkida mingist ettevalmistavast osast? Või peaks asjasse suhtuma nii, et me oleme siin kehas ajutiselt ja lahkumine loomulik ja seeläbi pidev selle teadvustamine endale ja teistele olekski nagu ettevalmistus teispoolsusesse minekuks?
Vasta
#6
KrayonFänn -"Või peaks asjasse suhtuma nii, et me oleme siin kehas ajutiselt ja lahkumine loomulik ja seeläbi pidev selle teadvustamine endale ja teistele olekski nagu ettevalmistus teispoolsusesse minekuks? "

...just täpselt nii see ongi, sest Surm võib meid tabada mistahes ajahetkel ja me peame selleks ALATI valmis olema. Mõned filosoofid on väitnud, et alates sünnihetkest peame kohe Surmaks valmistuma. Ma ei plaaninud seda teemat siin jõulueelset rahu silmas pidades põhjalikumalt käsitleda, kuid kuna see jälle aktuaalseks muutus( ja inimesed surevad kahjuks/ õnneks ka jõulude ajal), siis veel mõtteid samal teemal:
Iga hinge viib edasi tema ausus. Paljudes füüsilistes kehades ja taustsüsteemides viibimine avardab meie tõelise mina loomust. Maapealne elu on ajutine.
Aeg on üksnes muutuste väljendajaks füüsilistes dimensioonides, et nad saaksid oma arengut hõlpsamini mõõta. Hoolimata Maa perekonnast ja sõpradest, tunnevad paljud kehastunud hinged end keset päratut umbisikulist elanikkonda üksildase ja anonüümsena. Kui möödunud elu haavad on paranenud, ja me oleme taas iseendaga täielikult üks, tunneme tõmmet oma identiteeti füüsiliselt väljendada.
Hingedel on vabadus valida, kes, kus ja millal nad oma füüsilistes eludes tahavad olla. Ilma kehas elamata kestavad hinge õpingud samale tasemele jõudmiseks tunduvalt kauem.
Vaimu elu Maa peal on üks kõige materiaalsematest ja ebatäiuslikumatest ja lapsepõlv ei ole kusagil abitum kui Maal.
Hinge saatus peale surma sõltub sellest, millest me surmahetkel mõtleme, ja me peame selleks hetkeks valmistuma kogu elu jooksul...sest pärast surma on ainukesed kaasavõetavad asjad meie head ja halvad teod.
Vaid siis, kui inimene usub elusse peale surma, on tema maise elu lõpul, tema surmal, mõistlik eesmärk..enamus inimesi kardavad nii kangesti suremist, et nad on hakanud kartma elamist.
Valud, mis mõnikord surmamomendiga kaasnevad, on vaimudele rõõmuks, sest et vaim näeb liginemas oma katseaja lõppu.
Ja lõpetuseks/ lohutuseks-kui võrrelda omavahel sünni-ja surmahetke, siis on sündimise füüsiline shokk palju suurem



Vasta
#7
Tsitaat:Algselt postitas Celtic
Usutavasti on see tehnika viga.

Aga... üldise arusaama järgi võib hing olla maa peal kuni 40 päeva, peale seda sõltub see juba suuresti sellest, mida tehti lahkunu kehaga. Kremeerimine on igal juhul etem kui matmine, eriti on ta etem kiriklikust matmisest.

Venelased ju prassivad(-sid) haua peal ja ei nuta (mõttetut ja võltsi) nuttu. Paljud teisedki kultuurid (nt vanad roomlased austasid ja) austavad seda 40 päeva pikkust perioodi, mille jooksul peetakse pidustusi ja ollakse võimalikult rõõmsad. (Kuigi eks pisuke nuttki tuleb sisse.)

Vanasti ei olnud matused nii kurvad sündmused, kui need praegu kipuvad olema. Isegi kui mõni ei pruukinud uskuda taassündi või seda, et inimene paremasse paika läks, suudeti asja ikka veidi paremini võtta.
Vasta
#8
InDemand- võta seda kaasajal kui ÄRI, kui paljud sellest käivet ja tegevust saavad, pean silmas matuseid, oskad ise ehk arvutada ja selle n.n. " toiduahela " välja tuua ja mida pikemalt see kestab seda mõnele kasulikum
Tegelt on kurb ja kahju ikka mahajääjatel ja endi pärast, varandused/ pärandused vaja jagada jne
Vasta
#9
lihtsalt märkusena: suur osa asjast, mida mõistate "hingena", jääbki surnuaiale ringi hulkuma, kuni ta seal laguneb ~mõnesaja aasta jooksul. kellel kiiremini, kellel aeglasemalt.
väga suur osa sellest, mida peetakse surematuks, on surelik ning tõeliselt surematu on jälle see, mis jääb inimese elu kestel suuresti mõjutamata.
ütleme nii: inimene kui selline on surelik.
sa võid viia oma teadvuse sellesse kohta, mis on surematu. see on raske ja pikk töö.
on raske mõista, et su sees on miski, mis oled sa ise ning mida sa ei suuda elu seeski puudutada (kui tööd ei tee (enda kallal)).
Vasta
#10
Suitsuanduril võib patarei tühjaks saada või on vilets kontakt, selle kohta ta annab märku piiksumisega teatud aja tagant niikaua kui lõplikult tühjeneb või kontakt heaks muutub. Vaimudega pole sel juhtumil midagi pistmist.
Vasta
#11
hing on surematu, kuid maa peal võib ta väga erinevatel põhjustel viibida:

a) ei saa lahkuda
b) ei lasta lahkuda
c) ei taha lahkuda
d) ei oska lahkuda

need omakorda jagunevad jälle mitmeteks allõikudekd,

vaata ka mu varasemaid põhjalikke postitusi selles osa
Vasta
#12
Minu vend varakult ja kiiresti lahkus elust. Tõusis hommikul, et minna tööle, äkki kukkus ja oli kõik. Süda jäi seisma.
Mina teadsin, et hing maa peal 40 päeva. Panin mobiili mälusse kuupäeva ja kella aega, et ma paneksin küünalt põlema kell 6 hommikul 40-l päeval. Ja äkki mobiil andis märku 39-l päeval kell 6. Ma panin küünla põlema ja soovisin talle head teed. Kontrollides mobiili avastasin, et mälusse oli pandud homne kuupäev. Järelikult, nad lahkuvad 39 päeval, hiljem sain lugeda selle kohta.
Vasta
#13
(31-08-2013, 09:57 )Staffi Kirjutas: Minu vend varakult ja kiiresti lahkus elust. Tõusis hommikul, et minna tööle, äkki kukkus ja oli kõik. Süda jäi seisma.
Mina teadsin, et hing maa peal 40 päeva. Panin mobiili mälusse kuupäeva ja kella aega, et ma paneksin küünalt põlema kell 6 hommikul 40-l päeval. Ja äkki mobiil andis märku 39-l päeval kell 6. Ma panin küünla põlema ja soovisin talle head teed. Kontrollides mobiili avastasin, et mälusse oli pandud homne kuupäev. Järelikult, nad lahkuvad 39 päeval, hiljem sain lugeda selle kohta.

Smile1 Noh, mina küll ei kavatse 39 või 40 päeva siin veel tiirutada peale kehast lahkumist. Kui üldse lubatakse kuhugi minna, siis teeks ruttu lastele/sõpradele tiiru peale, poetaks mingit infi neile unenägudesse ja ...

Muidugi iseasi on, et kui ma hingena ja ilma kehata eksisteerin, kuidas ma siis aega mõistan, kas on olemas sellised mõisted nagu siseaeg, lineaarne aeg, välisaeg jne.
Vasta
#14
39 päeva on antud meile et me lõpetaksime siin maa peal mingit asju.
Vennast. Kõik 38 päeva vend käis nii õhtul kui öösel minu juures, ometi tal oli pere ja minu õde ja ema ka. Aga käis ainult minu juures. Nii laps kui koerad jooksid välisukse juurde, kuulsid, et keegi tulemas. Kui uks oli avatud, ei olnud seal kedagi, ainult koerad nägid kedagi, sest käitusid nii nagu nägid head vana tuttavad, liputasid sabasid. Poeg olles 14 aastane juba kartis üksinda kodus olla õhtuti. Mina ei kartnud, kui vend tuli mind öösel äratamas, lihtsalt palusin, et ta ei segaks, sest varakult pidin tööle tõusma. Ükskord tööle minnes, võtsin teise käekotti ja kui olin uksest väljumas, kuulsin midagi kukkumas minu toas. Ma läksin vaatama, minu eilne kott toa nurgast lendas keset põranda ja töövõtmed kotis välja pudenesid. kindlasti seda tegi vend, ma tänasin teda. Minu töökoht oli kaugel ja ilma võtmeteta ma ei oleks saanud tööle pääseda.
Vasta
#15
Kuidas selle ajaga on ,ei tea,kui Piiblist uurida siis maine ja tevane aeg on erinev küll.Surnutega on aravatavasti ka mingi keiss,isegi nägin unes kuu aega ette isa surma,peale seda kohtusin unes taas temaga,matused toimusid nädala pärast.
Vasta
#16
40 päeva USUTAKSE olevat, kindlaid fakte pole.
Vasta
#17
Eks see 40 p ole mingi keskmine, kõikumistega siia-sinna.

Vasta
#18
Kõigepealt kirjutan lahti surma mehaanika. Püüan seda teha nii lühidalt ja nii kokkusurutult kui vähegi võimalik.
Eluea pikkuse määrab, eluküünla pikkus. See on kõikidel väga erinev. Normaalse surma puhul.
Küünal hakkab kustuma. Umbes kaks nädalat enne minekut, hakkab inimene ise tundma, minu aeg hakkab otsa saama. Selle kahe nädala jooksul, avaneb surma värav. Läbi selle minnaksegi HINGEDE maale. Hingede maal, hing puhkab ja valmistub oma uueks kehastuseks. Raskete haiguste puhul, avaneb surma värav viimasel hetkel. Siit on pärit need kolossaalselt kiired liikumised tunnelis. Valgus tunneli lõpus, see on hingede maa. Tagasitulek. Nii räägivad kliinilisest surmast tagasi pöördunud.
Surres võetakse kaasa selle materiaalse keha mälu. Keha mälu ühineb dubleeritud mäluga, see on alateadvusega. Mitevajalikud tajud uinuvad. (Need hakkavad avanema uuesti sündides, sigimise hetkest alates). Nii jõuame hingede maale, oma uut kehastust ootama. Aga hingede maa võtab vastu ainult puhtaid hingi. Jah oma selles materiaalses ilmas tehtud patud tuleb hingel ise ära koristada.
Vägivaldse surma puhul. Eluküünal küll kustub, kuid surma värav ei ole veel avanenud. Sest ka materjalselsel lihakehal on mälu. Ning see sulgeb kõik uksed. Hing jääb hinge koju neljaks päevaks vangi. Selle aja jooksul kaob ka ühendus materiaalse keha mäluga. Samuti kaob võimalus kasutada dubleeritud mälu. Kui hing nelja päeva pärast oma vanglast vabaneb, ei ole tal mingitki ettekujutust, kes ta on? Kus ta on? Miks ta siin on? Ta on kolossaalselt tige, kuna ta ei saa kasutada oma materiaalset keha. Kui 40ne päeva jooksul seda hinge kätte ei saada, teda maha ei rahustata ja teda siit ära ei saadeta(kutsutud saatjaga). Hakkab ta endale materijaaset keha kokku panema. Seda tehakse kõikkitest ettejuhtuvatest energiatest. Tavaliselt on see MUST. Nüüd hakkab see must kummitus otsima neid, kes suudaksid talle selgeks teha – mis temaga on juhtunud. Nendega ei ole võimalik suhelda. Räägitakse, ainult musta maagia deemonitel on võimalik nendega suhelda. Pole kontrollinud. Šamaanid kasutavad kõikvõimalike drooge ja igasuguseid ime vigureid et nendega suhelda, neid maha rahustada ning ära saata.
Aastaid tagasi, kui mässasime laste koolis, trepist alla kukkunud ja koheselt surma saanud väikese lapsega. Olles ta musta kogu kätte saanud, teda niipalju puhastanud. Kui vähegi võimalik. Lõpuks tuli sooritada üks väga kummaline protsetuur. Siis ei saanud ma selle protsetuuri mõttest aru. Aastaid tagasi, ühes vestluses oma vaimse õpetajaga. Ütles ta väga huvitava lause, see lause pani pusle kokku. Miks seda protseduuri vaja oli. Pärast protsetuuri sooritamist oli selle lapse esimesed sõnad. KUS MA OLEN? MIS MINUGA JUHTUS?
Selle protsetuuriga taastasime selle lapse mälud.
Protsetuuri kirjeldan kunagi edaspidi.
VÄGIVALDNE SURM EI OLE LAHENDUS.
KA VÄGIVALATSEJA SAAB KARISTADA.
Neid musti, vägivaldselt surnuid on - oi kui palju.
Ükskõik kust otsast vaadata – aga; ENESETAPP JA VÄGIVALDNE SURM EI OLE LAHENDUS!!!
See postitus kuulub ka selle teema juurde.
https://www.para-web.org/showthread.php?tid=7358 Postitus: #24

Lubasin et ma seletan lahti selle jutustuse.
https://www.youtube.com/watch?v=kAXzk0xPQUM
Kõigepealt seletan jutustuse lahti neile kes vene keelest aru ei saa.
Heliseb telefon. Leonid räägib et foorumis keegi RIP kutsub neid sõja ajal alla kukkunud saksa lennukki juurde nodi ära tooma. Lennuk asub ligipääsmatul soosaarel. Järgmisel päeval, kui soosaarele jõutakse, kargab põõsastest välja sakslane, kes hakkab automaadist tulistama. Igor tormab tema juurde ja virutab jalaga temast läbi. Sakslasest jääb järele udupilv mis hajud kiiresti. Jõutakse kolme sakslase haua juurde, neljas on kinni ajamata. Luukerel kuuliauk peas ja püstol käes. See oligi neid ehmatav kummitus. Igor soovitab ka selle haua kinni ajada. Kinni pitseerida et sakslane ei saaks enam kedagi kummitada. Töö tehtud jõutakse lennuki juurde. Alii Baba varasalv. Igor ütleb väga mõtlikult – ma tahaks teile veel midagi näidata, ning viib nad umbes 50m kaugusel asuva kuristiku servale. Vaadates alla näevad nad Igorit kellel on südame piirkonnast roigas läbi. Ta on juba mitu päeva surnud. Kuristiku serval aga seisab elus Igor. Nüüd jutustab Igor, kuidas see kõik juhtus.
See mida Igor jutustab on 100% tõsi.
Ja nüüd hakkan mina jutustama – miks see kõik on tõsi. Ilma eelnenut läbi lugemata on teil edaspidisest jutust raske aru saada. Teatavasti kogu universumi ulatuses liigub ja muutub energia (lahendused ütleks vaim, mina jään termini energia juurde, konkreetsem ja arusaadavam) väga rangete seaduste ja reeglite alusel. Kui neid seadusi eirata, tekibki olukord, kuhu sattus Igor ja frits. Edasine selgitus on aga Q11 lemmikteema.
See on tõesti tõsi. Kõik me elame siin ja praegu. Just antud hetkel liikuvas energeetilises väljas. Normaalse surma puhul liigub surnu selle liikuva energia väljaga kaasa. Ning ta saab rahulikult minna hingede maale. Vägivaldse surma puhul jääb aga hing sellesse energeetilisse energia mulli kinni, kus ta antud hetkel asub. Kuna aga energia liikumist ei ole võimalik peatada, siis energia liikudes, veab energia kaasa ka tolle energia mulli, kus asub vägivaldselt surnud. Selle mulli sees olev surnu on ajatu, kuna mulli sees energia ei liigu. Ta saab selle seest välja hüpata, nagu dšinn pudelist. Kui ta saab end veel kellegi külge haakida, on pahandust – oi kui palju. Pudelisse ta tagasi minna enam ei taha.
Igor taipas väga kiirest, mis temega juhtus. Arvan et ta oli puhta ja lahtise hingega inimene, need suudavad kohe peale õnnetust kehast lahkuda. Kõige tõenäolisem, et ka tema kaitseingel aitas teda. Need omadused millest ta räägib on tõsi. Minu pool käib üks energeetiline teisik. Ka temal on sarnased võimed. Ainult nendel energeetilistel noodustistel ei ole varju. Nende peal on vari näha, aga nendel enestel ei ole varju.
Kui antud seltskond läbis esimest korda küla, kus asus Igori vanaisa maja. Siis läbisid nad energia mulli, mis oli pärit minevikust. Kõige tõenäolisem et Igor kutsus välja selle mulli. Tagasi tulles olid nad aga siin ja praegu asuvas liikuvas energeetilises väljas. Teadmatus kohutas seltskonda kõvasti.
Neid siia kahe maailma vahele jäänud hingi on kolossaalselt palju. Aga neid kes tegelevad nende hingede lahti haakimisega ja ära saatmisega – on väga vähe.
Ärge hakake mulle lolle küsimusi esitama, vaid püüdke kaasa mõelda ja minu teksti täiendada.
Vasta
#19
Ma kirjutan natuke teise nurga alt.
Võtame näiteks une. Seal oleme tihtilugu hoopis muu välimusega kui ärkvelolekus. Teadlikus unes või astraalis saame seda ka peeglist vaadelda. Mõnikord juhtub koguni nii, et moondume kas mehest naiseks või vastupidi, vanast nooreks...isegi loomaks mõnikord.
Kui ärkvelolekus oleme keskealine naisterahvas ja unes muutume poisiks...siis mida see tähendab?
Mõned arvavad, et ju see eelmise elu sähvatus ole.
Võib-olla.
Astraalis muundusin hundiks, järelikult minu hing elas ennem hundina.
Võib-olla.
Nii...aga miski on ju olnud püsiv. Isegi kui sellist eelmiste ja tulevate elude teooriat arvesse võttes.
Kas ei oleks tõenäolisem selline lähenemine – Unejoonistaja võib Teises Seisundis ( Vaimuilmas ehk Unemaailmas) luua ükskõik millise objekti millega oleks võimalik samastuda?
Mina tunne ju ei muutu. Olen seal kas või vihmauss soojas sõnniku-hunnikus.
Ja kui lähme selle arutlusega edasi Ärkvelolekusse, siis jõuaksime samuti arusaamisele, et ei see keha ega need mõtted pole Mina.
Mina on nii Ärkvelolekus, Uneilmas ja ka Sügavas Unes ikkagi Üks ja Sama.
Niiet Kalldunni kommentaarile lisaksin – Minal pole mingit vahet millist seisundit kogeb...Smile
Vasta
#20
Õudusjutt ja muud midagi.
Vasta
#21
Q11. Sinu vaated minu tekstile, ei täienda seda mitte üks raas. Kõik see mida mina kirjeldasin on täiesti reaalselt olemas. Selles liikuvas energeetilises hetkes. Sinu väited on liiga äpud et neid arvesse võtta. Palun roni teise mätta otsa – võib olla näed sealt paremini. Soovitan tungivalt!

Jah – tõesti enamik inimestele õudusjutt – kuid see selgitab väga palju.
Vasta
#22
„Reaalselt olemas“
Vaatleme seda väidet lühidalt, mida see tähendaks.
Oma ümbrust näeme vaid tajude kaudu. Nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine.
Koged vaid neid...mitte midagi muud.
Kas on tajud olemas. Jah muidugi.
Kas need kirjeldavad „maailma“? Ei tea.
Aga kui tajud kaovad, siis Mina kaob? Või ei...Smile
Vasta
#23
(30-10-2020, 17:04 )kalldunn Kirjutas: Lennuk asub ligipääsmatul soosaarel. Järgmisel päeval, kui soosaarele jõutakse, kargab põõsastest välja sakslane, kes hakkab automaadist tulistama.
Kuidas nad siis saarele jõudsid kui ta ligipääsmatu on ?
Ja mis soosaar see selline on, et lausa kuristiku servast alla vaadati sellel soosaarel ?
Ükski haud ei püsi mõnda päevagi lahti , ise variseb kinni.
Vasta
#24
(30-10-2020, 19:30 )Q11 Kirjutas: „Reaalselt olemas“
Vaatleme seda väidet lühidalt, mida see tähendaks.
Oma ümbrust näeme vaid tajude kaudu. Nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine.
Koged vaid neid...mitte midagi muud.
Kas on tajud olemas. Jah muidugi.
Kas need kirjeldavad „maailma“? Ei tea.
Aga kui tajud kaovad, siis Mina kaob? Või ei...Smile
Inimnene kirjeldab maailma tajude kaudu. Mis "reaalselt" on talle igavesti teadmatu, ta saab tajusid avardad: mikroskoop, mõõteriistad ja muud abivahendid aga olemus jääb teadmata.Bleh
Loen raamatut: Edward Snowden "Igavesed andmed" ja tundub, et tehnika areng on kiirem kui inimene kes seda kasutab. Terminaatori filmist tuttav tulevik võib olla reaalsus juba 20-30a. pärast või isegi varem. Kui tajud kaovad? Oled koomas, või "peatasid maailma" ja siis oled maailmale sellel htkel surnud. Olgugi, et saad tagasi tulla kui jälle maailma "kokku" paned. Eelnev film on utoopia, ilus legend ja väljamõeldis.......olgugi, et KÕIK on võimalikPh34r2
Vasta
#25
„Oled koomas, või "peatasid maailma" ja siis oled maailmale sellel htkel surnud.“
Inimene ei ole teadvusel, samamoodi ka maailm mitte.
Ehk...Mina (Jumal) ei tunne inimest ehk maailma...Ta tunneb vaid Iseennast...Smile

Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kui Kuressaares jalutasid vaimud ringi.. Maario 1 164 06-03-2024, 19:34
Viimane postitus: Maario
  Hing ja elundite siirdamine LibaHunt 4 4,245 20-05-2021, 16:00
Viimane postitus: Q11
  Surma ennustus ? ZxZ 35 21,558 09-10-2016, 13:09
Viimane postitus: Digitaria
  Kui tugev side reaalses elus katkeb vaimses Kolmnurk 4 2,930 22-02-2013, 02:56
Viimane postitus: PiziIngliito
  palju kaalub hing või vaim.? Taivo 70 27,087 24-09-2010, 17:52
Viimane postitus: Nielander
  Kui vaimud eksisteerivad,siis..? Apocalypse 7 5,464 02-03-2010, 22:16
Viimane postitus: esoteerik

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat