Para-web'i kokkutulek 30. august - 1. september 2019


Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
Autor Sõnum
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
10-01-2012 13:04
Postitus: #101
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
Otsisin lisateavet Frommi kohta, leidsin FBI failid:

http://vault.fbi.gov/Erich%20Fromm

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Krt
Bännitud

Postitusi: 957
Liitunud: Dec 2011
10-01-2012 17:26
Postitus: #102
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
Pole vahet, kas mõtled tarkusearmastust kui filosoofiat või või mõnda muud ainevaldkonda. Sest kõiki erivaldkondi ühendabki endasse tõmbav ja neelav algne tume armastuseaine kui mateeriavundament.

Vaid Kõiksuse surematus pimedusesüdames on kõik lubatud.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,185
Liitunud: Jul 2010
10-01-2012 18:19
Postitus: #103
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
(10-01-2012 17:26 )Krt Kirjutas:  Pole vahet, kas mõtled tarkusearmastust kui filosoofiat või või mõnda muud ainevaldkonda. Sest kõiki erivaldkondi ühendabki endasse tõmbav ja neelav algne tume armastuseaine kui mateeriavundament.

Armastusaine? Päris huvitav. Ja veel, kui mateeriavundament ? Piltlikult siis: mõned meist elavad, kesk seda armastusainet, nagu
"armastusaineta- (tumedas) mateeriaaugus". Ilma igasuguse armastuseta kellegi v. millegi vastu. Ehk on küll kaelani armastusaine-
mateerias, aga on jäänud sellest "tõmbavast-neelavast" määrdumata-puutumata.Sad
Oleks see (tume)armastusenergia-vorm - siis oleks väheke lihtsam seda seletada, endale visualiseerida. Elab ja on, aga hinge lihtsalt pole!
Tõsi küll - selle "energiaga" lipsaks aga Jumal sisse!Hrmm
... esialgu arvan, ei tea.
(selle postituse viimane muutmine: 10-01-2012 21:23 Ott Sama.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
WhiteWolf Eemal
Veteran

Postitusi: 1,084
Liitunud: Sep 2009
10-01-2012 19:56
Postitus: #104
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
(10-01-2012 05:21 )Müstik Kirjutas:  Viimane mõttetera seal on eriti hea:
- Elu eesmärk on selles, et täielikult sündida (ennast leida?) ja tema tragöödia on selles, et enamik sureb niimoodi sündimata -
Täiesti nõus. Vastav illustratsioon ida filosoofiast:
Tsitaat:"Casanova on täiuslik taolane," kuulutas härra Kwan, kui olime vaadanud filmi La Nuit de Varennes. Taas olin ma segaduses. Kuidas võiks härra Kwani sugune kloostris kasvanud mees, kes pooldab elustiili, mis sisaldab mediteerimist, enesepiiramist ja tsölibaati, nimetada Casanovat täiuslikuks taolaseks?
"Olete te kindel?" küsisin temalt. "Ta tundus olevat omaenda naudingutele pühendunud võrgutaja."
"Aga temas oli sügavamat mõistmist," vastas härra Kwan kindlalt. "Ta tajus omaenda loomust ega kõhelnud oma ettemääratuse täideviimisel. Ta oli vabamõtleja ning kõrgelt haritud mees. Sellepärast nimetangi ma teda täiuslikuks taolaseks."
Allikas.

(10-01-2012 17:26 )Krt Kirjutas:  Sest kõiki erivaldkondi ühendabki endasse tõmbav ja neelav algne tume armastuseaine kui mateeriavundament.
Just! Susid näiteks armastavad väga lambaid - siiralt, palavalt ja kustumatult! Bleh

Maa on kvantarvuti, millel jookseb Uniwersumi parim strateegiamäng.
(isiklik tähelepanek)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Krt
Bännitud

Postitusi: 957
Liitunud: Dec 2011
10-01-2012 21:11
Postitus: #105
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
Sai nagu juba öeldud, et algne armastuse ainemateeria ühendab kõik eri ainevaldkonnad, kuidas mõnel siis hingeenergiaga seonduv välja jääb? Isekusetuum on enesearmastuseks ikka maksimaalselt võimeline, st. ka hingel pole kuskile pääsu ajatust kuratlikust kaoseenergiast.
(selle postituse viimane muutmine: 10-01-2012 21:36 Krt.)

Vaid Kõiksuse surematus pimedusesüdames on kõik lubatud.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
10-01-2012 21:57
Postitus: #106
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
Kui juba WW idafilosoofiast taas juttu tegi, siis veel üks huvitav teos, mis eesti keeles ilmunud.
David Pond. "Lääne teeotsija idamaistel radadel."
Sisu tutvustus
Läänelik haridus on meid õpetanud analüüsima ja lõpplahendust otsima. Idamaine rada õpetab sellest vajadusest loobuma ning jääma vaatlejaks. Nii kohtub rändur elu müsteeriumiga – ta avastab teadvuse tasandid, mis jäävad ratsionaalse mõistuse piiridest väljapoole. “Lääne teeotsija idamaistel radadel” aitab lääne kultuuriruumis sündinul avastada budismi, hinduismi, taoismi ja tantra filosoofilisi allhoovusi. Raamat pakub harjutusi ja meditatsioonitehnikaid, mida on lihtne nüüdisaegse elurütmiga kohandada. Me õpime, kuidas meelt rahustada, sisehäält kuulata, inspiratsiooni koguda ja looduses tasakaalu saavutada.

http://www.raamatumaailm.ee/raamat/laane...el-radadel

Lisaks meenus, et ka Uku Masingut huvitasid lisaks teistele usunditele taoism ja budism.
Veel enne kui ta sai Vana Testamendi professoriks, valiti ta usundiloo professoriks, ta pidas loenguid eesti ja polüneesia usundist ning seminare taoismist, pärast sõda luges Usuteaduse Instituudis budismi.

http://arvamus.postimees.ee/150627/tooma...losoofina/

Leidsin veel, et taoismist on meil varem juttu olnud teemas ALKEEMIKUD EESTIS.
http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid121968


Igtahes, WW, tänud huvitavatele raamatutele juhatamast! Smile

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
WhiteWolf Eemal
Veteran

Postitusi: 1,084
Liitunud: Sep 2009
10-01-2012 22:45
Postitus: #107
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
Nendest huvitavatest raamatutest on foorumis juba teema olemas - link.

Aga huvilistele soovitan Theo Fischer - Wu wei, Tao elukunst.
Lühike ja üsna konkreetne raamatuke - maailm on keeruline ainult siis, kui ta keeruliseks mõelda. Laugh

Maa on kvantarvuti, millel jookseb Uniwersumi parim strateegiamäng.
(isiklik tähelepanek)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
10-01-2012 23:08
Postitus: #108
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
Sul on õigus - ja VS on selles teemas Tao tutvustamisel väga tubli olnud.
Mina aga leidsin lõpuks üles teema, kuhu Seitsme kiire õpetusest kirjutasin.
Wu wei sisaldab ka mõtteterasid, näiteks seda, et me ei peaks otsustustes oma sisemise autoriteedi, Tao vastu tegutsema. Wu wei on kunst õigel ajahetkel õigesti toimida. Smile

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
WhiteWolf Eemal
Veteran

Postitusi: 1,084
Liitunud: Sep 2009
10-01-2012 23:18
Postitus: #109
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
(10-01-2012 23:08 )Müstik Kirjutas:  Wu wei on kunst õigel ajahetkel õigesti toimida.
Just. Vahel saab ja võib järelikult ka 'vale' ajahetk olla.
(selle postituse viimane muutmine: 20-01-2012 12:51 WhiteWolf.)

Maa on kvantarvuti, millel jookseb Uniwersumi parim strateegiamäng.
(isiklik tähelepanek)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
21-12-2013 00:04
Postitus: #110
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
Kuna aasta lõpul jääb ehk aega ka mõtisklusteks, siis jätkan teemaga.
Teema sai alguse Bertrand Russelliga, ja siin jätkuks

Bertrand Russelli tervisliku demokraatia kümme käsku.

1. Ära ole milleski absoluutselt kindel.
2. Ära arva, et on mõtet toota teadmisi fakte varjates, sest kõik tõendid tulevad kindlasti ilmsiks.
3. Ära kunagi püüa mõjutada kellegi arvamust, see õnnestuks sul kindlasti.
4. Kui puutud kokku vastuseisuga, olgu see kasvõi su abikaasa või laste seisukohad, püüa see ületada argumentide ning mitte jõuga, sest võit, mis sõltub võimust, on ebareaalne ja illusoorne.
5. Ära usu autoriteete; alati on võimalik leida neile alternatiivseid autoriteete.
6. Ära kasuta jõudu sinu arvates kahjulike arvamuste mahasurumiseks, sest need arvamused võivad sinu maha suruda.
7. Ära karda olla oma arvamustes ekstsentriline, sest ka kõik praegu aktsepteeritud arvamused olid kunagi ekstsentrilised.
8. Leia rõõmu pigem intelligentsest eriarvamusest kui passiivsest nõusolekust, sest hinnates intelligentsust, viitab esimene sügavamale nõusolekule kui teine.
9. Ole pedantselt aus isegi siis, kui tõde on ebameeldiv, sest selle varjamine on veel ebameeldivam.
10. Ära kadetse neid, kes elavad õndsas rumaluses, sest vaid rumalad võivad arvata, et see on tõeline õnn.

http://www.telegram.ee/vaimsus/bertrand-...umme-kasku
(selle postituse viimane muutmine: 21-12-2013 00:08 Müstik.)

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Faraday
Lihtsalt lõbus

Postitusi: 1,460
Liitunud: Feb 2013
21-12-2013 01:36
Postitus: #111
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
(21-12-2013 00:04 )Müstik Kirjutas:  Kuna aasta lõpul jääb ehk aega ka mõtisklusteks, siis jätkan teemaga.
Teema sai alguse Bertrand Russelliga, ja siin jätkuks

Ilusad kümme käskuwink

Lisaks üheteistkümnenda või siis pigem ühe kokkuvõtva:
Usud kas või veerand telegramist saad ikka petetud poolegawink
Päikest.

Ära õpeta oma lapsi lihtsalt lugema ... Õpeta neid loetu kohta ka küsimusi esitama. Õpeta neid küsimusi küsima kõige kohta.
----
Ja õpi kõike seda ka ise. Eelkõige mõtlemist.
Faraday
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Minaelan
Veteran

Postitusi: 2,403
Liitunud: Jul 2011
21-12-2013 09:51
Postitus: #112
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
(21-12-2013 01:36 )Faraday Kirjutas:  
(21-12-2013 00:04 )Müstik Kirjutas:  Kuna aasta lõpul jääb ehk aega ka mõtisklusteks, siis jätkan teemaga.
Teema sai alguse Bertrand Russelliga, ja siin jätkuks

Ilusad kümme käskuwink

Lisaks üheteistkümnenda või siis pigem ühe kokkuvõtva:
Usud kas või veerand telegramist saad ikka petetud poolegawink
Päikest.

Noh. sellist optimistlikku usku poleks küll sinult oodanud. Et 12,5 protsenti sellest võiks tõde olla... lihtsalt suurepärane.
Käsitletud isik nimelt oli palju tagasihoidlikum:

1."Ära ole milleski absoluutselt kindel."

Müstik, need mulle väga meeldivad:

"Ära karda olla oma arvamustes ekstsentriline, sest ka kõik praegu aktsepteeritud arvamused olid kunagi ekstsentrilised.

Leia rõõmu pigem intelligentsest eriarvamusest kui passiivsest nõusolekust, sest hinnates intelligentsust, viitab esimene sügavamale nõusolekule kui teine."

Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.


Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.
Dalai-laama
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
21-09-2014 13:03
Postitus: #113
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
Natuke teemale lisaks vene filosoofiast.
Androgüünne Venemaa.

Vene filosoofia tekib ja eksisteerib kui kirjandusliik. Ta eelistab jutustamisviisi uurimisviisile. Meie jaoks koosneb vene diskursus mitmetest erinevatest elementidest: esiteks rahvapärimuse arhetüübid: idioomid, vanasõnad, kõnekäänud, muinasjutud, valmid jms., teiseks saab vene filosoofia spetsiifiliseks keeleks slavofiilide keel, kolmandaks õigeusu kultuurilis-sümbolistlik sisu ja neljandaks traditsioonilise rahvateadvuse ratsionaliseerimine.

Sümptomaatiline on, et ükski nõukogude filosoof ei tegelenud vene filosoofia uurimisega. Vene diskursuse eripära on määratud õigeusuga, mille järgi tõde ei ole sõnas, vaid on kujus. Kristust nimetatakse Jumala kujuks. Tõde võib pigem näha kui mõelda. Tõde on Jumalalt ja ei ole mõtlemise produkt.

Messianistlik idee Vene inimtüübis põrkavad alati kokku kaks elementi - ürgne, looduslik paganlus, ääretu Venemaa stiihilisus ja Bütsansist saadud ortodoksne asketism, püüdlemine hauataguse maailma poole.

Vene tsaari tiitel ei saa kuidagi olla tulnud Lääne caesarist nagu tavaliselt arvatakse, sest seda ei oleks kirik aktsepteerinud. Küll on teada, et tsaari tiitli võtsid kasutusele tatarlased-mongolid ja see oli vana sküüdi juhi tiitel, mida hiljem kasutasid ka Krimmi ja Kaasani khaanid.

Tsaari tiitel oli enam mõeldud välispoliitiliseks kasutamiseks, et tsaar võiks läbirääkimisel olla võrdne Krimmi ja Kaasani khaanidega. Esimeseks tsaariks krooniti 16-aastane Ivan IV, kellel ka endal olid tatari juured ja kes Glinskite suguvõsa kaudu pärines Sartakist. Just see oli põhjus, miks Ivan Julm otsustati kroonida tsaariks.

Sakraalse Politeya otsingud on venelastele omased olnud kõigil aegadel. Riiki kujundati ja suurendati messianistliku idee sümboolikast lähtudes.

Pärast Bütsansi langemist - Teise Rooma, suurima õigeuskliku riigi hukkumist - tärkas vene rahva hulgas aimdus, et Venemaa on jäänud ainsaks õigeusklikuks riigiks maailmas. Strarets Filofei kuulutas Moskva Kolmandaks Roomaks. “Jumalast valituse ja Kolmanda Rooma idee saab vene rahvuslik-religioosseks antropoloogiaks, mis ei ole selgelt väljendatud mingeis vormeleis, kuid on tajutav kõigi poolt,” ütleb Aleksander Dugin.


Anarhism ja nihilism.
Berdjajev (eraldi teema Berdjajevi kohta) kinnitab, et anarhism on samasugune vene vaimusünnitis nagu nihilism ja narodniklus. See on vene rahva hingelise struktuuri üks poolus: “vene rahvas on riigirahvas, sõnakuulelikult valmis olema suure maailmariigi loomise materjaliks ja samaaegselt on tal kalduvus mässule, vabadusse põgenemisele, anarhiale. Vene dionüüsiline stiihia on anarhiline. Stenka Razin ja Pugatšov on iseloomulikud venepärased figuurid ning rahvas mäletab neid.

Aristokraadid Kropotkin, Bakunin ja Tolstoi olid ülemaailmse anarhismi loojad.

25 aastat valitses vene kirikut ja ideoloogiliselt ka Vene Püha Sinodi ülemprokürör Pabedonostsev, kes oli Romanovite Venemaa vaimne juht. Berdjajev kirjutab: “Eraelus oli see suurinkvisiitori maine omandanud mees pehmeloomuline, armastas liigutavalt lapsi, kartis oma naist ega olnud ligemeste suhtes sugugi hirmuäratav”.

Pabedonostsev sarnanes Leniniga selles, et suhtus maailma nihilistlikult ja ei uskunud inimesesse. Kui Pabdonostsev põlgas talle alluvat kiriklikku hierarhiat, siis Lenin põlgas samuti revolutsioonilist eliiti ega uskunud selle inimlikku väärtusesse. Venemaa ja vene rahva saatuses on hämmastav, et Venemaad valitsesid nii enne kui pärast revolutsiooni nihilistid.

http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=354
Vene filosoofe:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Vene_filosoofid

Venemaa Euroopale vastandumisest ja vene-eurooplase tekkest;
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/igavene...d=51134180
Vene-eurooplased olid Peeter I, N. Karamzin, A. PuškinA. Homkjakov, I. Kirejevski, M. Lermontov, N. Lobatševski, A. Tolstoi, I. Gontšarov, I. Turgenev, I. Tsernõševski, K. Kivelin, V. Kljutševski, S. Solovjov, V. Solovjov, I. Metšnikov, D. Mendelejev, A. Tšehhov, I. Bunin, P. Miljukov, V. Vernadski, F. Stepun jt.

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Pelle
Uustulnukas

Postitusi: 18
Liitunud: Jan 2015
04-02-2015 10:19
Postitus: #114
RE: Filosoofia - kes millist filosoofi lugenud on?
Mulle on meelde jäänud ühe naljahamba ütlus ,et kui minna filosoofia kateedri ukse taha ja suruda kõrv vastu lukuauku,siis võid kuulda sealt hoogsat Kant`imist,Hegel`damist ning Ficht(e)`tlemist. Smile
Jah valik,mida uurida ja lugeda on meeletu...lisaks kodumaistele Masingule ja Kaplinskile on mulle meele järgi Wilber ja Alan Watts.
Wattsi on kahjuks vähe eesti keelde tõlgitud aga siinkohal tooks ära tema ühe essee ,mis ilmus aastaid tagasi "Vikerkaare`s".

Alan WATTS
MÄNG JA ELUSUND
On's need tingimata vastuolus?
Mulle paistab, et elu kulgeb iseenesest.
Hiinakeelne sõna loodus kohta — zi ran —
tähendabki seda, mis toimub iseenesest.
Väga veider, et kõigi tüüpiliste EUROOPA
keelte grammatika tõttu, mida me kõneleme,
oleme võimetud ette kujutama protsessi,
mis kulgeks iseenesest. Iga tegusõna juurde
peab käima nimisõna kui tema alus, määraja,
ning me arvame, et asi pole korras, kui keegi
või miski seda ei korralda või selle eest
hoolt ei kanna. Nõnda tundub idee iseenesest,
iseenda väel kulgevast protsessist meile
hirmuäratav, sest ei ole näha käimapanijat.
Ameerika Ühendriikides seisame me tõsise
sotsiaalse ja poliitilise konflikti ees, sest me
arvame, et peaksime elama vabariigis, samal
ajal kui suurem osa kodanikke usub, et
universumis kehtib monarhia. Te ei saa olla
lojaalsed Ameerika Ühendriikide kodanikud
uskumata, et vabariik on parim valitsusvorm,
ja ometi ihkame monarhi, kedagi teist,
kellele lükata vastutus. Me ei võta midagi
iseenesest ja kaebame ühtelugu, et see, mis me
oleme, on mineviku vili: «Mu isa ja ema
olid neurootikud ja seetõttu tegid nad minust-
ki neurootiku. Ja nende isa ja ema olid neu-
rootikud ja tegid neist neurootikud . . .» ja nii
Aadama ja Eevani välja. Kas te mäletate,
mis õieti juhtus Eedeni aias? Jumal pani
lõksu üles. Ta ütles, et on üks eriline puu,
mille vilja ei tohi süüa. Kui ta poleks tege-
likult tahtnud, et Aadam ja Eeva seda sööksid,
poleks ta selle kohta midagi öelnud. Kui ta
aga sellele juba kord tähelepanu juhtis, võis
olla kindel, et nad lähevad ja söövad seda.
Kui siis Jumal nägi Aadamat süüdlaslikult
pilku maha löömas, küsis ta: «Aadam, kas sa
sõid selle puu vilja, mille kohta ma ütlesin,
et seda ei tohi süüa?» Ja Aadam vastas:
«See naine, kelle sa mulle andsid, ahvatles
mind ja ma sõin.» Siis vaatas Jumal väga
valjult Eevale otsa ja küsis: «Eeva, kas sa
sõid selle puu vilja, mille kohta ma ütlesin,
et seda ei tohi süüa?» Ja Eeva vastas: «Madu
meelitas mind.» Ajasid üksteise kaela, nagu
näha. Siis vaatas Jumal maole otsa ja — seda
pole küll Piiblis kirjas — nad pilgutasid
teineteisele silma. Nad olid juba ammu ette
kavatsenud, et universum ei pea olema lihtsalt
kuulekas käsutäitja, kus mina-Jumal-ütlen-
sina-pead-tegema-nii-ja-nii ja teie teetegi
automaatselt nõnda. Poleks ju mingit nalja,
kui poleks üllatust. Heebrea jumalasõnas
seisab kirjas, et Jumal pani loomise ajal
Aadama südamesse ühe asja, mida kutsutakse
Yetzer Ha-ra. See tähendab «isemeelne
vaim». Täpselt samuti on asi siis, kui te
valmistate raguud ja panete sellesse soola.
Te ei taha, et raguu saaks liiga soolane, vaid
ikka parasjagu. Just nõnda pani Jumal
Aadamat luues temasse paraja annuse ula-
kust, et juhtuks midagi üllatavat ja teist-
sugust, mida Jumal ei suudaks ette näha.
See on siinkohal väga tähtis, sest ma tahan
rääkida meie ühtsustundest, meie võõran-
dumistundest ja takistustest, mida me endasse
sisendame, pidades oma elusundi kohustu-
seks.
Kui te kujutleksite ennast Jumala asemele
tavaettekujutuses Jumalast kui kõigeväelisest
Isast, tähendaks see seda, et oleksite üks
ennasttäis kult, kellel on kõigega asja. Teile
on teada kõik, mis oli, ja kõik, mis tuleb,
ning teil on täielik kontroll kosmose üle,
teil on absoluutne võim ja te olete
surmani tüdinenud. Siis ütlete endale: «Inime-
ne, eksi! Ma ootan üllatust.» Ja siin te
olete, ainult et te ei tohi seda endale
tunnistada. Teada seda, et olete Jumal,
on hullumeelsuse tunnusmärk. See on abso-
luutne tabu, eriti ristiusus.
^Jeesus löödi selle teadmise eest risti ja
kristlased ütlevad: «Olgu pealegi, Jeesus oli
Jumal, aga sellest aitab. Rohkem mitte
kedagi!» Kuid Evangeelium on ilmutus meile
kõigile sellest, mida hindud on alati tead-
nud — tat tvam asi — see sa oled! Kui Jeesus
oleks elanud Indias, oleks talle tema avastuse
puhul õnne soovitud, mitte teda risti löödud.
Indias on palju inimesi, kes teavad, et nad on
maskeeritud Jumalad. Šri Rämakrišna, Sri
Ramana, Krišna ja Buddha — nad kõik
avastasid selle, sest see pole mingi erandlik
õigus, et keegi üksi on Jumal, vaid kõik on
Jumalad, ja kui ma teile silma vaatan, näen
ma universumit endale vastu vaatamas.
Nõnda olemegi olukorras, kus teadmine,
et ollakse Jumal, on tabu ja me ei tohi
seda endale tunnistada, et me teame, kes me
oleme, sest meil on hirm, üks enesepettuse
liike, ärakadumise, võõristuse, üksinduse ja
mitte kuskile kuuluvuse tunde ees. Tavalises
kõnepruugis öeldakse, et me tuleme ilmale,
kuigi me midagi sellist ju ei tee. Me- tuleme
temast välja. Nii nagu vili tuleb puust.
muna kanast ja laps emaüsast, oleme me kõik
universumi tähised. Nii nagu võrkkestal on
müriaade pisikesi närvilõpmeid, oleme meie
universumi närvilõpmed. Ja naljakad asjad
juhtuvad. Kuna meid on nii palju, on uni-
versum mitmekülgne; nõnda võib näha ennast
eelarvamustevabalt. Siin me oleme ja tahame
teada saada, mis on käimas. Me vahime läbi
teleskoopide, et näha kaugeimaid asju väljas-
pool, ja läbi mikroskoopide, et näha kaugei-
maid asju seespool, ja mida keerulisemaks
meie riistad muutuvad, seda kaugemale jook-
seb maailm meie eest ära. Kui meie teles-
koobid muutuvad võimsamaks, universum
avardub. See on meie endi ärajooksmine meie
eneste eest.
Te teate ju, et mõni aasta tagasi me
arvasime, et ta on meil käes. Me avastasime
asja, mille nimi on aatom, ja see see oligi.
Kuid vaat sulle säh! Välja ilmus elektron.
Ja põmm! Prooton. Kui see kõik juba selja
taha jäi, tulid veel kõiksugu värgid — me-
sonid ja antiosakesed ja asi läks aina hulle-
maks. Me oleme iseennast vaatlev süsteem,
mis sarnaneb maole nimega Ouroboros, kes
salvab oma saba ja püüab ennast alla neelata.
et teada saada, mis asi ta on. Samalaadne
on kogu küsimus: «Kes ma olen?» Me ütleme:
«Ma tahaksin ennast näha», kuid proovige
vaid vaadata oma pead. Kas te saate seda
näha? Silme ees ei ole pime, kuid pole ka
ühetaolist ruumi — mitte kusagil pole midagi
ühetasast. Ja sellega pole lugu veel lõppe-
nud. Suurem osa meist arvab terve mõistuse
seisukohalt, et ruum pole mitte midagi, et
ta pole üldse tähtis ja et tal pole energiat.
Kuid tõsiasi on see, et ruum on kogu olemise
alus. Kuidas saaksid olemas olla tähed ilma
ruumita? Tähed paistavad ruumist, miski
tuleb mitte millestki nagu siis, kui te
kuulatate eelhäälestuseta ja kuulete vaikusest
tulemas kõiki helisid. See on hämmastav.
Vaikus on helide allikas, nii nagu ruum on
tähtede allikas ja naine on inimese allikas.
Kui te kuulate midagi väga tähelepanelikult,
avastate, et pole ei minevikku ega tulevikku
ega kuulamist ennast. Te ei saa kuulata
iseennast kuulamas. Te elate igaveses praegus
ja see te olete. See on tegelikult
äärmiselt lihtne ja just nõnda see on.
Ma alustasin väitega, et elusund, elusole-
mine kulgeb iseenesest ja armastus suurelt
osalt niisama. Häda on selles, et kui me
olime lapsed, rääkisid meie vanemad ja lähe-
dased meile, et meie kõhus on neid armastada.
Jumal ütles: «Sina pead Issandat, oma Juma-
lat kõigest südamest, kõigest hingest, kõigest
meelest ja kõige oma kangusega armastama
ja sa pead oma ligimest armastama nagu
iseennast.» Samamoodi ütlevad meie emad
meile: «Sa pead peale sööki tänama.» «Mine
juba magama.» «Vaata, missugune su nägu
on.» «Jäta mossitamine.» «Oh, sa punastad.»
«Võta ennast kokku.» «Pane tähele.» Ja
kõigi nende komandode põhiline mõte on
järgmine: sa pead tegema seda, mis on luba-
tud, ainult siis, kui sa teed seda nii, nagu
kästakse. Sa p e a d mind armastama. See on
topeltlõks ja ajab igaühe täiesti segadusse.
Mees ütleb naisele: «Kaliis, kas sa ikka armas-
tad mind?» Ja too vastab: «Muidugi, ma
püüan teha oma parima.» Kuid sellist vastust
ei oota ju keegi. Oodatakse, et öeldaks:
«Ma armastan sind nii, et võiksin su nahka
pista. Ma ei saa sinna midagi parata, et ma
sind armastan. Ma olen su lootusetu
ohver.» Nõndaviisi peame me sunniviisil
armastama nagu sunniviisil elamagi. Me tun-
neme, et peame edasi minema, sest see on
meie kõhus. Me oleme elamisest väsinud ja
kardame surma, kuid me peame edasi
minema. Miks? Loomulikult te ütlete:
«Mul on keegi, kelle eest ma pean hoolitsema,
mul on lapsed ja ma pean tööl käima, et
neid ülal pidada.» Kuid see kõik õpetab
neile sedasama suhtumist, nii et nemadki
lohistavad end edasi, et oma lapsi ülal pida-
da, need õpivad neilt omakorda sedasama
lohistamist, võitlevad selle endale välja.
Nõnda ma jälgin suure hämmastusega
maailma käiku. Ma näen kõiki neid inimesi
edasi-tagasi sõelumas, kihutamas maniakaal-
selt autodega, et jõuda oma kontorisse,
kus nad käivad raha tegemas. Milleks? Seda-
viisi nad teevad vahetpidamata üht ja seda-
sama ning väga vähestele neist see meeldib.
Mõistlikud inimesed maksavad mängu eest —
selline on elukunst. Kuid kogu idee peksta ja
taguda oma ajusid välja selleks, et elada, on
ju naeruväärne. Albert Camus väidab oma
raamatu «Sisyphose müüt» alguses väga aru-
kalt: «On üksainus tõsine filosoofiline prob-
leem: enesetapp.» Mõtelge selle üle veel kord
järele. Kas te peate edasi minema? Palju
lihtsam oleks seisma jääda. Milles küsimus,
on's midagi kahetseda, kui edasiminek kät-
keb? Mis on surm? Heita magama ja mitte
kunagi enam ärgata. Oh, kui kõhutav on olla
igavesti pimeduses! Kuid see pole ju nõnda.
Ei ole ka igavest elu. On nii, nagu polekski
teid kunagi olemas olnud. Mitte ainult, et
teid pole kunagi olnud, vaid mitte kedagi
pole kunagi olnud; ja nõnda see ju oligi
enne teie sündimist.
Täpselt samuti, nagu teil on nähtamatu
pea, on ka teie ülim tegelikkus, teie olemise
alus mittemiski. Sünyatä on budistlik mõiste
tühjuse kohta — see on ruum, see on teadvus,
see on see, kus «me elame ja liigume
ja oleme olemas» — Jumal, Suur Tühjus.
Õnneks pole võimalik teada saada, mis see on,
sest kui me seda teada saaksime, siis
me tüdineksime sellest.
Suur hollandi filosoof van der Leeuw on
öelnud: «Elu saladus ei ole see, kuidas
vabaneda, vaid see, kuidas tegelikkust koge-
da.» Õnneks on kogu meie teadvuse kesk-
mes pidev küsimus, pidev probleem, mille
kohta me ei tea öelda, mis see on. See-
tõttu on elu ikkagi huvitav. Me püüame
kogu aeg teada saada, aga elu ei too meile
vastust. Klassifitseerimine on ainuke viis
vastata küsimusele: «Mis on tegelikkus?» Kas
sa oled või sind ei ole? Oled sa mees või
naine? Oled sa vabariiklane või demokraat?
Oled sa loom, taim, kivi, plekksepp,
rätsep, sõdur, meremees, rikas, vaene kerjus.
varas? Me kõik kuulume mingisse klassi,
kuid seda, mis see kõige tähtsam o n ei saa
klassifitseerida. M itte keegi ei tea, mis see o n,
ja tegelikult ei saa seda küsimust mõistlikul
viisil esitadagi.
On olemas palju filosoofilisi teooriaid selle
kohta, mis on tegelikkus. Mõned ütlevad:
«Tegelikkus on mateeria — saate aru, on ju
midagi, mida nimetatakse aineks.» Ja
filosoofid, kes ülikoolides alati laua taga
loenguid peavad, koputavad ikka ja jälle
lauale ja küsivad: «Noh, kas laud on tegelik
või ei ole?» Kui dr Johnson kuulis piiskop
Berkeley teooriat, et kõik on tegelikult
meeleline, kummutas ta selle, lüües vastu
kivi ja öeldes: «Olen kindel, et iga terve
mõistusega inimese jaoks on see kivi igati
materiaalne ja füüsikaline.» Samal ajal, kui
peenemad mõtlejad teiselt poolt laususid:
«Pole olemas midagi materiaalset, kõik see et,
meeleline moodustis. Kogu maailm on tead-
vuse fenomen.» Piiskop Berkeley ajal ei tea-
tud kuigi palju neuroloogiast. Praegu teame
sellest märksa rohkem ja võime öelda sama
asja palju keerulisemalt: teie närvisüsteemi
struktuur determineerib maailma, mida te
näete. Teiste sõnadega, maailmas väljaspool
silma päike ei paista. Maailmas väljaspool tak-
tiilseid närvilõpmeid tuli ei põleta. Maailmas
väljaspool lihaseid ei ole kivid rasked ja väl-
jaspool õrna nahka ei ole nad kõvad. Nagu
näete, on kõik suhteline. Väga lihtne
on vastus vanale küsimusele: kui met-
sas langeb puu ja keegi seda ei kuule,
kas ta siis ragiseb või ei? Hääl on suhe õhu
võnkumise ja kõrva trumminaha vahel. Kui
ma löön trummi, millel pole nahka peal, on
ükskõik, kui kõvasti ma löön, häält ei tee
ta ikkagi. Samamoodi võib õhk kogu aeg
võnkuda, aga kui pole kõrva trümmihahka
ja auditiivset närvisüsteemi, ei ole ka häält.
Tänu oma füüsikalistele struktuuridele loome
me võnkumisest maailma, mis muidu oleks
tühi. Me loome seda tühjusest, kuid asume
ise samuti selles maailmas. Meie keha ja
närvisüsteem kuuluvad välisesse maailma.
Teie olete minu välises maailmas ja mina
olen teie välises maailmas. Nõnda tekib muna
ja kana situatsioon — on ju naljakas. Neu-
roloogilisest vaatepunktist loome me iseoma
maailma ja samal ajal on maailm meid ennast
loonud. Lõppude lõpuks võib iga füüsik ära
näidata, et te olete üks elektriliste olluste ja
protsesside sumin nagu kõik muugi. Kõikjal
käib üks džäss ja see on õudsalt vahva,
sest see on iseenda äratundmine sinu läbi.
Kogu olemine on võnkumine ja igal võnku-
misel on kaks põhilist aspekti. Üht võib
nimetada «sisse»-, teist «välja»-lülituseks. Kui
ma istun kinos tüdruku kõrval ja tunnen,
et ta meeldib mulle, ja panen käe tema
põlvele ja jätangi sinna, märkab ta seda algul,
aga kui ma oma kätt ei liiguta, siis ei tunne
ta seda varsti enam. Kui ma aga selle
asemel, et käe paigale jätan, hakkan tema
põlve silitama või patsutama, lülitub tema
taju sisse ja välja ning ta taipab, et ma
pööran talle tähelepanu. Kõik, mis meiega
toimub, käib sisse-välja-sisse-välja-sisse-väl-
ja-lülituste kaudu. Võtke kas või valguse
tajumine. Valguse võnkumine on nii sage,
et võrkkest ei registreeri väljalülitusi, ta
jääbki sisselülituste mõju alla ja nõnda näe-
megi oma silmadega asju suhteliselt püsivana.
Kui me aga paneme silmad kinni ja jääme
kuulatama, kuuleme me nii sisse- kui ka
väljalülitusi, eriti madalatel helisagedustel.
Kõrgetel sagedustel ei kuule me väljalülitusi,
vaid ainult sisselülitusi. Kui aga minna Jile
madalatele sagedustele, kuuleme nii sisse- kui
ka väljalülitusi. Tegelikult on kõik füüsika-
liselt olemasolev üks põksumine, positiivsete
ja negatiivsete elektrilaengute vaheldumine.
Lugege Encyclopedia Britannica neljateist-
kümnendast väljaandest elektri kohta käiva
artikli kaht esimest paragrahvi. See on õpe-
tatud, teaduslik artikkel kõiksugu valemite ja
tehnilise informatsiooniga, kuid ta algab
puhta metafüüsikaga. «Elekter,» ütleb artikli
autor, «on absoluut. Me ei tunne midagi
muud taolist. Ta on kõige alus . . .» On
ju näha, et siin aetakse puhtakujulist
teoloogiat.
Nõnda see on — kõik käib sisse ja välja,
jaguneb mees- ja naispooleks, yangiks ja
y/«'iks, nüüd paistab, nüüd ei paista. Meie
üheksateistkümnenda sajandi tagapõhi on
harjutanud meid mõtlema, et energia, mis
lülitub sisse ja välja, on oma olemuselt juhm,
mehaaniline värk. Freud nimetas seda libi-
doks. Teised on nimetanud seda pimedaks
energiaks ja seepärast tunneme, et meie kui
inimolendid oleme tõugud. Kui miljon ahvi
töötaksid kirjutusmasinatel miljon aastat,
võiksid nad statistiliselt Piibli valmis trükkida.
Loomulikult lahustuksid nad niipea, kui selle-
ga valmis saavad, uuesti nonsensiks. Meid
on harjutatud tundma, et oleme tõugud,
lihtsalt äpardunud juhused. See on võõran-
dumine ja iseenesest suur probleem. Mulle
näib igatahes, et me pole äpardunud juhu-
sed. Mõned ütlevad, et me pole midagi
muud kui kogum baktereid, kes roomavad
ringi üht kivikera mööda, mis tiirleb tähtsu-
setu tähe ümber ühe pisikese galaktika ääre-
narmastes. Miks inimesed sedasi räägivad?
Sest nad tahavad öelda: «Ma olen tõsine rea-
list, sitke sell. Ma vaatan faktidele otse
silma ja need on rängad faktid. Mõte, et
seal üleval on keegi, kes meie eest hoolt
kannab, on vanade naiste ja muidu põdurate
jaoks, ja üldse arvan ma, et universum
on üks pundar jama.» Sellist sõnumit kuulete
te teatud tüüpi inimeste käest. Vaata alati
inimese filosoofiat, et näha, mida ta ütleb
enda kohta. Teie filosoofia on teie osa, teie
mäng, mida te mängite. Mina tunnistan, et mi-
nu filosoofia on mäng, mida ma mängin. See
on minu suur toiming. Ja kui ma lähen, et
seda mängida, ma lähen, et mängida suurimat
mängu, mida ma suudan ette kujutada,
ja ütlen: «Põrgusse kõik see lollus! Ma
tean väga hästi, et olen püsitu, et olen millegi
püsitu kehastus, mis ise pole enam mitte
midagi.» Ja seda ma just tahangi. Ma olen
universumi juure ja olluse kehastus, mida
inimesed nimetavad Jumalaks, Aatmaniks või
Brahmaniks. Ja ma arvan, et seda on
naljakas tunda. Naljakas on seda tunda mitte
kui kategooriat, vaid kui positiivset ko-
gemust, mida sa võid tõesti läbi elada.
Seepärast on minu ülesanne jagada seda
tunnet niipalju kui võimalik, et teil
poleks enam vaja mingit psühhoteraa-
piat, mingit gurut ega mingit religiooni —
minema kõik!
Siiski on olemas asi, mida võiks nimetada
religiooniks teravate elamuste jaoks. Minu
lemmikkirik on vene õigeusu katedraal Parii-
sis, mis tõesti tõstab tuju. Seal on kulda,
viirukit, ikoone, tohutult küünlaid ja hiilgav
muusika. Preestrid tulevad pühamust kuning-
like uste tagant, mis eraldavad kiriku pea-
ruumi sisemisest pühapaigast, ja kui uksed
lahti lähevad, ilmub sealt välja keegi, kes
sarnaneb Issanda Jumal endaga, uhkes rüüs,
ja kõik see muudkui kestab ja kestab ja
kestab ja kui sa ära tüdined, lähed sa üle
tänava viinapoodi ning tellid vodkat, kaaviari
ja pirukaid. Kõigil tõuseb tuju ja siis võib
kirikusse tagasi minna. Selline religioon on
nagu tants, rõõmus väljaelamine, ja Jumal ei
kirjuta ette, mida peab tegema, sest kõigest
sellest, mis toimub vene kirikus, ei saa keegi
nagunii midagi aru. Kõik teevad suurt ja
hiilgavat lärmi. See on oma olemuselt muusi-
ka ja muusika on oma olemuselt mäng.
Selles ongi olemise suurimaid saladusi, sest
muusikas nagu eluvõitluseski ei toimu tege-
likult mitte midagi. Muusika on sihitu ulm.
Tants on sama, ainult et liikumises. Tantsides
ei lähe me kusagile, vaid teeme aina ringe ja
ringe. Nõnda on muusika ja tants universumi
mudelid. India teooriate järgi käib universum
muudkui ringi ja ringi; püha Hippo Augusti-
nuse järgi läheb universum mööda sirget
joont. See on üks kõige kõhutavamaid
ideid, mis Lääne tsivilisatsioonile iial on ette
pandud. Kui aeg oleks tsükliline, võiks Jeesus
Kristust ikka ja jälle risti lüüa. Et seda
ei juhtuks, ongi olemas ainult üks ja küllal-
dane ohverdus, armulaud ja andeksandmine
kogu maailma patustele. Aeg läheb mööda
sirget joont loomisest ärahävitamise ja viimse
kohtupäevani. Selle köha peal kätkeb iga-
ühe mõtlemine, sest keegi ei tea, kuidas
neil läheb, kui nad taevasse satuvad. Kõik
teavad, kuidas neil põrgus läheb. Kui te
vaatate Metropolitan MuseurrVis Jan van
Eycki maali viimsest kohtupäevast, saab kõhe
selgeks, et taevas on kõik põhjalikult tüdinud.
Igaüks istub nagu kass, kes on kanaari-
linnu alla neelanud. Ridade viisi, kõigeväge-
vama Issanda Jumalaga eesotsas vahivad kõik
võrdselt tülpinult. Kuid otse nende all on
nahkhiiretiivuline pealuu, laotades laiali oma
jubedaid tiibu, ja väänlevad alasti kehad, keda
söövad maod ja kes purevad üksteist. Otse
nende all käib orgia, kuid kõik need väärikad
inimesed üleval taevas on määratud igaveseks
seisma kirikus ilmses ülima tülpimuse seisun-
dis.
Vaadake samuti Gustave Dore illustratsioo-
ne Dante Divina Commedia'\e. Ta oli suure-
pärane graafik, ja kui ta käsitleb Inferno
teemat, on ta tulvil kujutlusvõimet, kui ta aga
jõuab Paradiso'm, on ta kujutlusvõimel ots.
Kõik, mis ta suudab, on valgetes öösärkides
daamid, kes lohistavad end läbi taeva-
ringide, teate küll — inglid. Tal pole aga
aimugi, mis asi see ingel on! Tõepoolest,
väga vähe on inimesi, kel oleks õiget ette-
kujutust paradiisist. Väga veider, et meie
ettekujutus paradiisist on nii lahja. Tudengid
peaksid kirjutama oma mõtetest taeva kohta,
et arendada kujutlusvõimet. Asi on selles, et
me pole endale kunagi tunnistanud, et meie
idee taevast on tegelikult täiesti käsutu. Mis
mõtet on meie Jumala-ideel? Ilmselt mitte
mingisugust. Nagu lastelgi, kui nad on väike-
sed ja targad: nad lalisevad; häälitsustel
pole mingit tähendust ega mõtet — just selline
ongi universum.
Asi on selles, et elu nagu muusikagi on
iseenda päralt. Me elame igaveses praegus,
ja kui me kuulame muusikat, ei kuula me ei
möödunut ega tulevat, vaid avardunud olevat.
Nii nagu meie nägemisväli on lai ja avar,
pole ka praegune hetk mingi juuste-
piir, mida kell parasjagu näitab. Praegune
hetk on kogemuste väli, midagi palju enamat
kui lihtsalt punkt ajateljel. Kuulata meloodiat
tähendab kuulata intervalle toonide vahel.
Praeguses hetkes võime me kuulda inter-
valle ja näha rütme. Igas hetkes võime tunda
edasiliikuvat jätkuvust.
Kui ma räägin igavesest praegust, siis pa-
lun ärge ajage seda segi sekundi murdosaga;
see pole hoopiski üks ja sama. Igavene
praegu on avar, kerge ja rikas, aga ka
vallatu. See tuletab mulle meelde lõbusat
lugu ühest Oxfordi Kristuse kiriku õpetajast,
kel oli õudselt halb käekiri. See oli nii halb,
et ta isegi ei suutnud seda lugeda. Ühel
päeval, kui ta pidas jutlust ja hakkas oma
märkmeid lugema, ta lausus: You who are
frivolous, of course . . ., uh, You who are
frivolous of course ... , Ah! You who are
followers of Christ!»1 Kas te näete siin seost?
«Vaadake liiliaid välja peal, kuidas nad kas-
vavad; nad ei näe vaeva ega keeruta, kuid
isegi Saalomon kõiges oma hiilguses ei käinud
riides nagu nemad.» Sellest siis ütleme: «Ärge
tundke hirmu homse päeva ees, teie, kes te
olete muidugi vallatud.»2
See on jumalik vallatus. Armastus, mis
liigutab Päikest ja teisi tähti, on vallatus.
Seepärast võib Jumalat ette kujutada kui
siirast, mitte aga tõsist olendit. Kui ilus ja
veetlev naine ütleks mulle: «Ma armastan
sind» ja mina vastaksin talle: «On sul tõsi
taga või sa ainult mängid minuga?», siis
oleks see vale vastus, sest ma just nimelt
loodaksin, et tal ei ole tõsi taga, vaid et ta
mängib minuga. Seepärast vastaksin ma talle
hoopis: «Oled sa siiras või tahad sa mind
lihtsalt õnneks võtta?» Näete ju, et mängu-
lisus on universumi energia tõeline olemus.
See on muusika. Ja minu arvates ei ole heal
muusikal, nagu Bachi omal, mingit mõtet.
Klassikalisel muusikal, olgu siis Läänes, Indias
või Hiinas, ei ole mingisugust mõtet peale

tema enda helide. Ka sõnadel nagu muusikal-
gi pole mõtet. Sõnad on vaid helid, mis
tähistavad ja märgivad midagi muud kui ise-
ennast. Rahapaberid tähistavad jõukust, maa-
kaardid maakohti ja ka sõnad tähistavad
alati midagi muud. Selline heli nagu «vesi»
ei tee meid märjaks. Seda heli ei saa ka juua.
See tähendab, et sõna on vaid sümboLja
tähistab midagi muud kui iseennast. Ja siiski
me ütleme, et sõnadel on mõte. Ja inimesed
lähevad peast segi, sest nad tahavad, et
elul oleks mõte nagu sõnadelgi. Goethe
riputas endale seina peale lause: «. . . kõik,
mis on surelik, on vaid sümbol.» Mille
sümbol? Mis mõte sinul on? Just nagu
peaks sul mingi mõte olema, just nagu oleksid
sa tühipaljas sõna, just nagu oleksid sa
midagi, mida saab sõnaraamatust järelegi
vaadata. Sina ise o 1 e d k i mõte. Selles on asi:
elu mõte ja hüve on täpselt see, mis on siin
ja praegu. Me ei pea kusagile minema.
Vaadake välja tänavale ja te näete, et ini-
mesed mõtlevad meeleheitlikult sellele,
et nad lähevad kuhugile, et nad ajavad
tähtsaid asju. Nende silmad vahivad kaugele
eemale ja nende ninad ulatuvad kauge-
le ette. Nad lähevadkuskile, neil
on eesmärk, nad tahavad mi-
dagi saavutada. Kas te saate ennast
teostada siin ja praegu, istudes seal,
kus te parasjagu juhtute olema, ilma
et peaksite kuskile mujale minema? Te olete
just seal, kus te olete. Seepärast kutsuvadki
hindud meie kõigi tõelist mina aatmaniks,
inimeseks, kes on seal, kus ta on. Budist-
likus ikonograafias on olend nimega Avaloki-
tešvara, keda Jaapanis hüütakse Kannoniks,
Hiinas Guanyiniks ja Tiibetis Chenrezigiks.
Neid nimesid tõlgitakse tavaliselt kui «Halas-
tuse Jumal (anna)» ja teda kujutatakse tu-
handekäelisena. Käed asetsevad kiirtena te-
mast väljapoole; ta on kosmiline tuhatjalgne,
kaastunde kehastus. Siiski ei ole ta täiesti
naissoost. Ta on hermafrodiit, mees/naine.
Avalokitešvara tähendab tähelepanelikku, kes
on alati hooles. Tema nime on lihtne meeles
pidada, sest koknid ütlevad: «äve a look
it» — take a look at it.}'
Keel on lihtsalt lummav. Me võime tema
sisse minna ja mängida sõnade ja nende muu-
sika ning võluga kõiksugu mänge. Aga siin
on üks asi, mille juurde ma kõhe jõuan:
kultuur, mis välistab vallatuse, on elu seisu-
kohalt kadunud, ja sellepärast ongi hiina
kommunistid väga ohtlikud. Nad on kõige
tõsisemad inimesed, kõige enam pühendunud
elusünnile. Hiinas ja Venemaal on elu väga
üksluine, sest seal arvatakse, et elu tahab
elamist, ja nii kaua, kui seda on teile antud,
'Vaata sinna.
pole tähtis, kui vastikut toitu te sööte või kui
kõledaid riideid te kannate. See on igatpidi
vale seisukoht. Viga on Mao Zedongi punase
raamatu 224. leheküljel, kus ta ütleb: «Kõige
tähtsam on mõtelda, nii et laup kipras»,
nagu aitaks laubalihaste pingutamine kuidagi
kaasa selgele mõtlemisele. See käib vastu
Lao-zile, kes on suurim kõikidest hiina filo-
soofidest, Tarkuse Isa. Te ei saa oma meelt
või närvisüsteemi tugevdada pingutuse abil;
see on psühho-füsioloogilise talitluse juures
kõige tähtsam. Mao Zedong tegi selle vea,
mis osutab tema ülemäärasele tõsidusele. See
on asi, mida ma tahan rõhutada: elu pole
väärt elamist, kui ta on peale sunnitud. Võiks
küsidä,"miks rohkem inimesi ei vali enese-
tapu. Suurem osa inimestest vastaks, et
nad ei tapa end kas siis hirmust selle ees
või nad tunnevad, et tuleb igal juhul edasi
minna, sest «kuniks on elu, on ka lootust»
(milline jube deviis), või ei tapa nad end
sellepärast, et neile meeldib tantsida. Isegi
kui te ei ole eriti rikas ning elate ausat ja
lihtsat elu, annab läbikäimine teiste inimeste-
ga, päikese ja taevatähtede paiste, rohu sahin
ja vee vulin teie elule kahtlemata oma sele-
tuse. Ühes haikus öeldakse: «Pikk öö ja vee-
vulin lausuvad mulle, mida ma mõtlen.»
Nüüd sellest, mida ma püüan kirjeldada
kui mängu. Mäng on sanskriti keeles lüä.
lllä tuletub samast verbijuurest, mis meie
sõna liit ('elav, rütmiline laul' ingl k —
M.l ». ja universumit nimetatakse Višnu-
lTlaks, Višnu mänguks. Kui me räägime
mängust, siis me mõtleme ka teatrile.
Teater on väga veider asi, sest tema all
mõistetakse tavaliselt lava ja eesriiet. Kuid la-
va taga on garderoob, kus näitlejad riietuvad.
Nad teavad, kes nad tegelikult on, enne kui
nad võtavad endale oma osad (personad).
«Persona» tähendab maski, mille läbi näitle-
jad kõnelesid, persona, sest neid maske käsu-
tati vabaõhulavadel kreeka-rooma draama-
des. Neil olid võimendavad hääletorud, et
häält saaks suunata endast väljapoole, just
nagu teie isiksuski suunab endast välja-
poole teie ettekujutust iseendast. See ei ole
mingil juhul teie ise — see on teie mask.
Nõnda siis tuleb näitleja lavale ja tema kava-
lus seisneb selles, et veenda publikut kõige
laval toimuva ehtsuses. Publik teab eesriide ja
lava eraldatuse tõttu endast, et laval toimuv
ei ole tegelikut ehtne, aga näitlejad mängivad
riii hästi, et nad panevad inimesi nutma,
naerma, karjuma ja hirmul oma tooli-
serval istuma. Kujutlus sunnib kõike seda
viimse piirini: parimad näitlejad kõige tänu-
väärsema publikuga — need oleme me ise!
Te näete, et see on mäng. Kuid me võtame
seda tõsiselt ja ei suuda seepärast läbi
näha. Me kurname ja tapame üksteist,
oleme üksteise vastu alatud, kuigi meil pole
selleks vähimatki põhjust. Me võime
seda siiski ka mõista ja läbi näha, me võime
aru saada, et kogu elu on nali. Mis muud on
lõppude lõpuks joker (narr) kaardimängus
kui metsik kaart, mis võib mängida kõiki
osi. Narr on kaardipakis Jumala sümbol.
Vanasti oli kuningatel õukonnas alati koja-
narr, ja kes muu ta oli kui hull inimene.
Ta oli skisofreenik, kes tegi etteaimamatuid
märkusi, ja igaüks võis naerust möirata, sest
ta ütles asju, mis olid kontekstist väljas.
Skisofreenikud on omamoodi süüdimatud,
kuna neid ei saa hukka mõista. Skisofreeni-
line laps ei hooli sellest, kui auto talle otsa
sõidab — mis juhtuma peab, see juhtugu.
Nõnda siis istusid kuningatroonide jalameil
need veidrikest skisofreenikud, et tuletada
kuningale meelde, et ta ei võtaks end liiga
tõsiselt, nagu näiteks «Richard II»:
«. . . sest õõnsas vürstikroonis,
mis sureliku laupa võrutab,
on surma õukond, istub veiderdaja,
kes vürsti pilkab, hiilgust mõnitades
tal lubab hingetõmbeks pisistseenis
monarhitseda, tappa pilgu läbi,
ja talle tühist kõrkust sisendab,
nii nagu oleks liha, elu ringmüür,
vask hävimatu. Nõnda naljatanud,
ta tuleb viimaks, torkab tillukese
nööpnõela müüri, — ongi läbi vürsti»
(G. Meri tõlge. Shakespeare. Kogutud
teosed. I. k. Tln., «Eesti Raamat», 1959,
lk 216-217.)

Shakespeare on tulvil sedalaadi tarkust.
«Tormis» kõneldakse elu kaduvusest nõnda:
«Me lustil nüüd on lõpp. Me näitlejad,
nii nagu öeldud, olid vaimud, kes
nüüd õhku hajusid kui hõre õhk;
ja nagu selle lumma kehatus,
nii pilvekõrgu tornid, uhked lossid
ja templid ning see hiiglakera ise
ja kõik, mis on ta pärand, laostub kord
ja hajub kui see lumm, nii et ei jää
tast vinetki. Me tehtud oleme
sestsamast ainest, millest unenäod:
me väikest elu piirab uni. .»
(G. Meri tõlge. Shakespeare. Kogutud teo-
sed. VII k. Tln., «Eesti Raamat», 1975, lk
369.)
Kõige lummavamad asjad poeesias on kirju-
tatud olemuslikkuse puudumise, kaduvuse
teemal. Keegi meist ei ole olemuslik tervik,
me oleme tuleleegi moodi. Tuleleek on kuuma
gaasi voog, mis nagu veekeeris jões pidevalt
liigub ja muutub, kuigi jääb kogu aeg samaks.
Igaüks meist voolab, ja kes sellele vastu ajab,
läheb hulluks. See on nagu inimene, kes
püüab vett oma käes hoida — mida kõvemini
ta pigistab, seda nobedamini voolab vesi ta
sõrmede vahelt välja. Nõnda ongi põhi-
mõte elust rõõmu tunda — see pole ette-
kirjutus ega moraalilugemine, sel pole midagi
pistmist sellega, mida teil tuleks silmas
pidada et cetera, see on vaid praktiline
soovitus — selles, et mitte temast ära rippu-
da — las minna.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Revolver - vaimsus ja filosoofia positiivne 8 2,768 27-06-2017 09:36
Viimane postitus: positiivne
  Psühhomaagia-filosoofia Krt 25 10,118 20-01-2014 11:50
Viimane postitus: Krt
  Berdjajevi filosoofia Kordus 13 4,596 19-12-2006 12:01
Viimane postitus: Kordus

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog