Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mis on VABADUS?
#51
(28-09-2017, 09:28 )olematu Kirjutas: Kõigest vaba ei saa olla kunagi. Suhteliselt vaba aga küll. Suhtelise vabaduse annab igaühele , sõltumata intelligentsi astmest maa . Ja ainult endale kuuluv eluase. See on ka põhjus,miks esimesena taasiseseisvunud riigis kaotati põllumajandus. Mõtelemisvõime kaotanud inimesed olid harjunud olema tööandja konksu otsas.

Ja muu oli kõik aja küsimus . Millal maarahvas laiali pudeneb . Ning oma põlise vabaduse kaotab .
Õige jutt.
Me peame aru saama, et Eesti maaelu vajab eeskätt OMANIKKE, mitte palgatöölisi ehk moonakaid (pärisorje)!
Tuleb astuda samme Eesti kodanike sidumiseks oma maa ja koduga – inimesed peavad tundma, et nad on ka riigile vajalikud. Ja riik, kui kodanike ühendus(ühistu), peab toetama oma kodanikke, küll siis kodanikud hoolivad ka oma riigist.

Vasta
#52
(28-09-2017, 14:54 )Nofretete Kirjutas:
(28-09-2017, 09:28 )olematu Kirjutas: Kõigest vaba ei saa olla kunagi. Suhteliselt vaba aga küll. Suhtelise vabaduse annab igaühele , sõltumata intelligentsi astmest maa . Ja ainult endale kuuluv eluase. See on ka põhjus,miks esimesena taasiseseisvunud riigis kaotati põllumajandus. Mõtelemisvõime kaotanud inimesed olid harjunud olema tööandja konksu otsas.

Ja muu oli kõik aja küsimus . Millal maarahvas laiali pudeneb . Ning oma põlise vabaduse kaotab .
Õige jutt.
Me peame aru saama, et Eesti maaelu vajab eeskätt OMANIKKE, mitte palgatöölisi ehk moonakaid (pärisorje)!
Tuleb astuda samme Eesti kodanike sidumiseks oma maa ja koduga – inimesed peavad tundma, et nad on ka riigile vajalikud. Ja riik, kui kodanike ühendus(ühistu), peab toetama oma kodanikke, küll siis kodanikud hoolivad ka oma riigist.
Ma ei tea, kas on õige riiki teemasse tuua. Algselt siiski oli maa ja rahvas. Riigid koos kaasnevaga tulid alles hiljem .

Ja omandivorm kui selline ei ole vist ka asjakohane . Koos sellest omandivormist tulenevate maksetega . Miskipärast maailmas paistab teatud riikides olevat
hakkamasaamine üldse karistatav.

Ühisvara kui sellise etapp on meil mitte väga kauges minevikus läbitud. Mõisa köis jne...Iidsemast ühiskondlikust korrast kirjutas väga hästi minu arust August Gailit " Karges Meres " Ekraniseering muide on ka Tallinfilmi poolt tehtud, ja netiavarustes ringles ta mingi aeg ka. Kel huvi, see otsib ise . Et kuhu viib ühiskonnakord, kus üks rabab, ja kümme ootavad lusikaga laua ääres .

Et miski muutuks, peaks midagi kaduma ajaloo prügikasti . Et üldse see paljuräägitud vabadus ja armastus saaks tulla. Mis asi see olema peaks, ma isegi aiman . Aga pakun, et ühiskond tervikuna ei ole selleks valmis . Jääb vajaka teadmisi , oskusi ja tahtmist .
Vasta
#53
Võibolla sellepärast kutsutaksegi seda" leap of faith"
Vasta
#54
http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/a...tleme-taas
Siin on puudutatud nii vabadust ja oskust sellest aru saada, estonia hukkumist kui ka LGBT "probleemi". Tasub kuulata ja kõigega saab nõustuda v.a, tõe tunnetus või õigemini absoluutse tõe küsimus. Absoluutsed asjad kuuluvad usu juurde näiteks dogmad. Kaks erineva hariduse ja kultuuri taustaga inimest kui saavad selle "tõe" teada väljendavad seda erinevalt ja siis ta pole enam absoluutne sest on inimese poolt tõlgendatud. Tegelikult kõik siin maailmas on kirjeldatud läbi inimese tunnetuse ja see on piiratud. Piiratud on inimese kui liigi tunnetuse piiratusega.......
Vasta
#55
Minu jaoks on vabadus pressingu, kus midagi tavaliselt tähistatakse sõnaga "peab", puudumine ja vabadus sisaldab kõiges enam tahtmist /tahet.
Vasta
#56
Sain just administratsioonilt süüdistuse et viljelen "smal talk-i". Mea culpa. Sisutiheda ja mõterikka teksti loomine on vastutusrikas ülesanne ja selle nõudmine kahtlemata parim viis kuidas piirata vabadust.
Vabadus, kallid kaasfoorumlased, on tühipaljas illusioon.
Vasta
#57
Vabadus on tunnetatud paratamatus. Seega on see igaühe sisemine asi, kas ta tunneb end vabana või mitte.
Vasta
#58
(10-08-2018, 09:35 )Aadu66 Kirjutas: Vabadus on tunnetatud paratamatus. Seega on see igaühe sisemine asi, kas ta tunneb end vabana või mitte.
Sellisel kujul tsiteeriti Kanti nõukogude ajal. "Kurjad keeled" väidavad, et sellel oli ka lõpp: "...olla vaba."
Pole ma siin lõimes märganud ühte jaotust, mida viimasel ajal järjest rohkem on hakatud kasutama: vaba millest? ja vaba milleks?
Vasta
#59
Nagu ka esimeses postituses kirjutati: Vabadus minu jaoks on sisemine tunne.
Alustatakse tundest ja kui mõtlemiseni jõutakse, siis tekivad ka küsimused ja leitakse vastused küsimustele.

Ja kui eespool mainitud "peab" puudumist arvesse võtta, siis ei saa kunagi täielikult vaba olla, sest elus olemiseks (eksisteerimiseks ja arenemiseks) peab energiat hankima ja tarbima (seda liikumises hoidma).
Vasta
#60
Einar Laigna rääkis sellest juba aastakümneid tagasi. Isik tahab olla vaba, aga nimelt millest vaba? Ja nüüd siis selgubki liber sotsialismi tingimustes, et sõnaga vabadus õigustatakse moraalile ja eetikale sülitamist. Euroopa väärtused annavad inimesele õiguse olla vaba inimlikkusest.
Vasta
#61
Naljakas ma pole risititud, aga käsitlen maailma 10 käsu raames.
set...
Vasta
#62
Kuna otsisin foorumist häid mõtteid, et kas oleme oma tegudes ja mõtetes vabad, siis komistasin väga hea teema külge:


(19-01-2010, 16:47 )WEbdES Kirjutas: Vabadus,ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
"Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda"
Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni katekismus", 1865

Kirjutan alljärgnevalt siia enda tunnetuse vabaduse kohta.

Vabadus minu jaoks on sisemine tunne, segu erinevatest emotsioonidest, oma keha heaolust, ühiskondlikust positsioonist ning majanduslikust olukorrast. Vabadus jaguneb minu nägemuse järgi kolmeks, mis tervikuna moodustab täieliku vabaduse.


FÜÜSILINE VABADUS

- vabadus, mis on seotud sinu füüsilise kehaga, liikumisega ruumis. Füüsilist vabadust võib takistada füüsilise keha võimetus liikuda, samuti väliskeskkonna tegurid (nt vangla).

FINANTSILINE VABADUS, kui vabaduse ostmine raha eest
SIIN VÕIKS ESIMENE KÜSIMUS OLLA: “MIS ON RIKKUS?”

– seotud materjalistlikku maailmavaatega. Finantsiline vabadus (=def „Finantsiline rikkus“) on seotud aja ja rahaga.

Definitsioon: Finantsiline vabadus on ajavahemik (aeg), kus peale sissetulekute lõppemist ei laeku finantsiliselt ühtegi aktiivset sissetulekut ega tehta aktiivset tööd kuni olukorrani, kus:


1. varad, hoiused ning eelnevad sissetulekud on ära kulutatud (pankrott, finantsiline vaesus).

Siia kuuluvad enamik inimesi maailmas, nad on palgatöötajad. Üle 90% maailma inimestest teenib oma tulusid aktiivselt, vahetab oma aja raha vastu. Sellise skeemi järgi elavad inimesed satuvad alati hätta, kui kaotavad töö, või jäävad hätta oma kulude maksmisel. Samuti on nad suures sõltuvuses oma töökohast kinni hoidmises, tahavad stabiilsust ja igasuguseid hüvesid ja boonuseid riigi poolt. Tavaliselt suudavad selles skeemis elavad inimesed finantsiliselt vabad olla vaid 1 kuu. Sest enamjaolt palka jagub vaid üheks kuuks. Päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse, kella 9-17 kestab nende inimeste tööpäev, kulutades sellega ära enamiku oma täisväärtuslikust elust. Neil inimestel on ka vähem teadmisi erinevatest majanduslikest võimalustest, pigem on kriitilised igasuguste uute võimaluste kohta (kui tegemist ei ole just parema töökoha leidmisega, mis on tasuvam, perspektiivikam ja ühiskonnas rohkem respekteeritud – seda nimetatakse karjääriks). Nad arvavad, et paljud teised ettevõtlusvormid on riskantsed. Sellised mõtteviisid tekivad massipsühhoosist. Kõik ju teevad nii, mu vanemad tegid, mu sõbrad teevad ning enamik, keda ma tean. Seepärast on see ka nende jaoks ainus parim lahendus ja tõde.

Siia skeemi kuuluvad ka enamik väikeettevõtjaid, kes omavad küll rohkem teadmisi, kuid ei julge ega pole ka piisavalt ideid ja ettevõtmist, et panna oma firma tööle iseseisvalt ning vastutus ära anda kellegile teisele.

Samuti on selles skeemis olevad inimesed ego probleemide ohvrid. Nad tahavad olla ja välja näidata kõrgemat elamisväärtust, kui nad reaalselt endale lubada saavad. Seepärast on need inimesed kõige suuremad tarbijad ja laenuvõtjad. Nende inimeste jaoks ongi üles ehitatud kogu majandus ning tarbimiskultuur. Nende jaoks tehakse suuri reklaamikampaaniaid, ka naiivselt pettes. Massimeedia on nende jaoks tähtis, vaadates peale tööd tundide viisi erinevaid meelelahutussaateid ja filme, aimamata, et tegelikult on massimeedia nende enda ja ühiskonna suunaja ja mõjutaja. Bling bling, moodne firmamärk oma aluspükstel, jalanõudel, kallis mööblitükk, naabrist ja sõpradest parem auto ning kallis eluaegse laenu peale võetud maja heas elamurajoonis loob nende jaoks parema enesehinnangu ja ühiskondliku positsiooni.


2. Sissetulekud hoitakse passiivsete tulude näol tasemel, mis säilivad teatud väärtustel.

Selle skeemi järgi elavad suurettevõtjad, autoritasu teenivad inimesed ning investorid. Kui sa oled ettevõtja, kes on ehitanud firma, mis töötab ise või oled muusik, kunstnik, kirjanik jne, kes saab autoritasusid või kui omad väärtpabereid ja oskad neid enda jaoks neid teenima panna või omad piisavalt kinnisvara, mis üürimise, vahetamise ja müümistehingute näol loob passiivse sissetuleku. Siia skeemi kuuluvad ka inimesed, kes on loonud passiivsed sissetulekud võrkturustusfirmade poolt. Selles grupis inimesed on mõistnud, mis väärtust omab aeg ning raha. Nad teavad palju majandusest, nad ei karda riskeerida. Kui eelnevas skeemis olid inimesed uute võimaluste leidmisel vanamoodsad, siis selles skeemis otsivad ja on pigem alati avatud erinevatele võimalustele. Need inimesed sõidavad heade autodega, kannavad parimaid riideid, omavad parimat kinnisvara.... kuid siin on üks eeldus, ühtegi asja ei ole ostetud laenu peale, kõik raha on juba olemas eelneva tegevuse tagajärjel. Laenusid võetakse vaid siis, kui ollakse kindlad või riskeerivad arvestades, et see toob neile märkimisväärseid tulusid. Need inimesed ärkavad üles pigem oma bioloogilise kella järgi, mitte et kindlasti peab tõusma. Selles grupis olevatel inimestel võib olla suur ego, kuid see ongi finantsilise vabaduse aspektilt ehtsam ja õigustatum.


3. Varad on küll ära kulutatud kuid on võimalik siiski hakkama saada (täielik sõltumatus).

Filosoofia, kui ei ole raha, siis ei saa seda ka kontrollida! Täielik sõltumatus esineb pigem inimestel, keda kõige vähem ühiskonnas võiks finantsiliselt vabadeks nimetada- kodutud, inimesed kes elavad tänavatel, neil ei ole sissetulekuid, süüa leiavad prügikastidest või annetustest ning pudeli müügist saadud raha eest. Selliselt elav inimene ei pea ilmtingimata olema kodutu vaid võiks olla ka tavaline maal elav inimene: tal ei ole ühtegi sissetulekut, ometi on tal maa ning maja, ning elatub põhiliselt kodu aias olevatest saadustest. Teiste skeemide järgi elavad inimesed peavad neid inimesi vaeseteks, pompsideks, maakateks, joodikuteks jne. Paljud selles grupis elavad inimesed ongi jäänud hätta, andnud alla selle ühiskonna surve all, kaotanud kodu või pere, kaotanud elu mõtte, on mingi haiguse, alkoholi või narkootikumide sõltuvuse ohrvid. Paljudel inimestel on täiesti ükskõik kõikidest ühiskondlikest väärtustest. Nad ei oma eriti mingeid suuri raha summasid ega muud vara. Ometi on nad inimesed ning nende järgi saab hästi analüüsida meie ühiskonna tervist, heaolu ning hoolivust.

Kuid selle skeemi alusel elab ka inimesi, kes on mõistnud midagi, mis loob sellest võimsaima finantsilise vabaduse grupi. Need inimesed mõistavad eelkõige aja väärtust. Need inimesed on endale teadvustanud, et neile on antud x arv aastaid, mis paneb neid mõtlema suurte eluküsimuste, nagu minu ülesanne, eesmärk elus, mis on õnn, armastus, pere, väärtus. Nad ongi avastanud, et pigem inimene ise on see kõige tähtsam väärtus, suhted, enese ja teiste areng, tunded ja emotsioonid, tervis ning kogemused.

Nad on saanud aru, et tänapäevane tarbimisühiskond ei loo inimese jaoks õnne, armastust ega ka täielikku vabadust. Inimene omab iha ja tõelist soovi (mis on täiesti nauditav), kui ta veel teatud asja ei oma. Kunagi, kui sa selle asja enda omandusse saad, kaob tuntavalt selle asja väärtus sinus eneses, sa kasutad seda asja, kuid hiljem kaotatakse selle asja vastu huvi. Paljud asjad kaotavad oma väärtuse selliselt, et sa isegi ei kasuta enam seda. Teised asjad aga tekitavad sõltuvuse ning hiljem leiad end mõtlemas, kuidas ma küll ilma selleta hakkama sain. Kolmandad asjad tekitavad mugavust, muudavad sind laisemaks. Neljandad asjad loovad sinus kõrgema ego ning muutes sind ühiskonna silmis populaarsemaks ja täisväärtuslikumaks.

Suurim avastus aga on nende inimeste jaoks see, et tegelikult on see kõik illusioon ning paljuski lähenemise, mõtlemise, suhtumise ning analüüsimise küsimus. Loomulikult tuleb leida eneses see kuldne kesktee, kus mõistetakse, kas teatud asjad on ikka vajalikud ning täidaksid oma otstarvet selliselt, et selle nimel näha sellist vaeva, et omada. Need inimesed mõistavad, et vaimne vabadus (vt allpool) on lahendus kogu elule, õnnele ning vabadusele. Seega selle skeemi alusel elavad inimesed kasutades vaimse vabaduse põhimõtteid saavutaksid tõelise vabaduse.

Selles grupis olevad inimesed viivad raha minimaalsele tasemele ning teevad tööd vaid sel määral, et oma põhivajadused täita. Samuti peavad need inimesed mõistma palju praeguse ühiskonna mõjust, mõistma ja analüüsima oma hirmusid- kõigest sellest vaimse vabaduse teemas (vt allpool).

EMOTSIONAALNE, VAIMNE VABADUS

– Vabadus, mis väljendub inimese rahus, õnnes, armastuses. Oskus tunda end tõeliselt õnnelikuna, võime armastada, andestada. Tunda end hästi Hetkes, s.t väärtustada oma elu, oma eesmärki, oma keha, keskkonda ning inimesi, kes on sinu ümber. Vaimne vabadus on seotud elutarkusega. Kõrgendatud meeled ning intuitsioon (oskus näha sündmusi detailidena, mitte üldpildina). Omane pidev areng.

Vaimne vabadus on seotud ka valgustatusega. See tähendab kannatuste lõppu oma teadvuses (Buddha). Mõtte ja emotsiooni täielik puhtus ning kontroll. Kõrgem tunnetus oma vaimu ja keha vahel. Meelte kõrgendatud olek. Sisemine rahu. Mõtted ei kontrolli mind, vaid mina kontrollin mõtteid.

Siia kategooriasse kuulub veel aeg mõtlemiseks ning mittemõtlemiseks. Inimene on harjunud mõtlema nn argimõtteid (ülekoormatud mõttehalvatus), kus peateemadeks on, mida süüa, mis tööd peab ära tegema, kuhu minema peab, mis maksud vaja maksta ning milline on rahaline seis, mis on mured peres ja suhetega jpms. Tihti peale elatakse oma elu ära, mõtlemata teemadel, mis aitaksid mõista paremini elu keerukusi. Me ei mõista tihti peale, kui oluline on mõtlemine. Teisalt on oluline reserveerida oma aega mittemõtlemiseks. Olukord kus oleme oma domineerivate stampmõtete orjad, me ei suuda end välja lülitada, et puhata. Mõtted kontrollivad inimest. Tegelikult peab inimene kontrollima mõtteid. Oluline on harjutada end mittemõtlema (meditatsioon) ning oma domineerivate mõtete valimine ja mõtete suunamine. Mõtteid mittekontrolliva inimese argipäevaseks kaaslaseks on tihti peale stress ja depressioon.

Praegune ühiskond pärsib vaimset vabadust. Meile on ette antud nii täpsed põhikäigud, mis elus tegema peab. Ühiskond soodustab ka pidevat kopeerimist, selle ohvriks on kogu inimkond. Kopeerimine on kui inimkonna mälu, millega saab edasi viia põlvkondade vahel kombeid ja kultuuripärandit, kuid kahjuks on see saanud samaselt ka takistuseks meie enese arengus. Me teeme seda, mida teeb enamik meist. See, mida enamik teeb, on kahjuks kujunenud õigeks. Me ei saa areneda ega ise mõelda, kui me kopeerime. Kopeeritakse kõike, nii head kui ka halba. Inimene areneb minu teada läbi isiklike muutuste, isiklike vigade tegemise, läbi analüüsi. Kas minus mõtleb ühiskond või olen ikka Mina see, kes mõtleb. Me oleme harjunud mõtlema, arvama, ja tegema nagu kogu ühiskond seda teeb, inimene ise on end surunud maha, isegi niivõrd, et tegelikult ta samastab enda mõtted samaseks ühiskonnaga- see on enesepettus. Miks see nii on? Miks inimene hävitab end seest väljaspoole?

Põhjuseks on hirmud. Inimese jaoks on väga raske olla täiesti iseseisev. Ühiskond soodustab üksteisele toetumist. Inimesel on väga raske väita midagi, mis on täiesti erinev selle kogukonna põhimõtetega. Ta satub tugeva kriitika, pahameele või isegi selle kogukonna ohvriks. Loomulikult ei taha inimene end hävitada. Demokraatlikus riigis on tavaks öelda, et meil on sõnavabadus ja täielik õigus end väljendada. Tegelikkuses see nii ei ole. Me ei saa tegelikult olla täiesti vabad ei demokraatias ega ka mõnes teises süsteemis. Radikaalseks vabaduseks, arvamuse ning sõnavabaduse avaldamiseks saab inimene väljendada vaid grupeeringuna. Näiteks revolutsiooni ei saa inimene kunagi teha üksi, selleks on vaja kriitilist massi sellest kogukonnast, kes kõik mõtlevad sarnaselt.


SAMMUD LÄHEMALE VAIMSELE VABADUSELE.

Hirmud on väga olulised, millega peab tegelema, et saada lähemale vaimsele vabadusele.

1. Me peame end kõigepealt vabastama end praeguseaja ühiskonna väärtushinnangutest. Kuidas? See on väga lihtne. Selleks on vaja teatud aega, mis on igal inimesel erinev, pead seda ise tunnetama. Esiteks loobu ning taandu massimeedia vahenditest, televisioonist, raadiost ning internetist. Teiseks ole enda ja ühiskonna kriitilisem, analüüsides ennast ja ühiskonda, mõtle kas need põhimõtted on samad, mille nimel mina elan ja tahan elada. Mis on õige ning mis on vale. Samuti tee seda iga inimese kohta, kes midagi sinule räägib. Üldiselt loo endale keskkond, kus sa saad mingi hetk öelda, et mina, see on ühiskond. Aja jooksul sa mõistad, mida mõtlen.

2. Suutma eristada oma mõtteid, kas mõtted on minu enda puhtast teadvusest või olen ma ühiskonna ori.

3. Seejärel suutma panna paika oma tõelised soovid ja eesmärgid. Pane kirja oma täiesti primaarsed ja väga tähtsad vajadused ning asjad ning ole väga kriitiline. See on oluline, et sa mõistaksid, kui palju pahna sul endal ümber on, mis sulle tegelikult üldse vaja ei ole.

4. Analüüsima, kas ja kuidas mina suudan vastu olla sellele survele, mis tuleb teiste kogukonna liikmete poolt, kuna sa oled hetkel erinev. Proovi vabastada end mõttest, et mis keegi minust arvab. Kui sa suudad seda visualiseerida, siis saad hakata vaatama tõeliselt enda sisse ning end paremini tundma õppida.

5. Teadvuse puhastamine ja rahustamine. Tegele endaga, ole rohkem üksi. Kui sa kuulasid raadiot, siis kuula nüüd midagi tavatut, näiteks klassikalist muusikat. Ole rohkem vaikuses ning leia paikasid, kus on täielik vaikus, tunneta end selles ruumis ja keskkonnas, tunneta aega ning igat heli, mis millegi või kellegi tagajärjel tekkis. Mediteeri, eesmärk on end lõdvestada, rahuneda ning MITTE MÕELDA, proovi et su peas ei oleks ühtegi mõtet. See on alguses täiesti võimatu, kuid aja jooksul see tuleb välja. Tee sporti, leia rohkem selliseid spordivõimalusi, kus oled pigem üksi. Oluline on olla ka looduses, jalutada metsas, istuda kuskil järve ääres ja lihtsalt nautida värsket õhku, looduse hääli. Meil on ürgne side loodusega, rahu ja rõõm on looduses olles garanteeritud. Leia asjades ilu ning kui sa selle leiad, siis jää seda nautima rohkem kui hetkeks.

6. Muuda oma teist saatust. Esimene saatus on inimesel paika pandud, need on raamid, mille vahel meil üldse on võimalik liikuda, üldised seaduspärasused. Teine saatus on mõte-tegevus-tagajärg sündmused, saatus, mille me ise loome. Et muuta oma teist saatust, tee midagi tavatut. Kui sa oled igal päeval käinud tööle autoga, siis otsusta täna, et sa lähed tööle hoopis bussiga või koguni jala, isegi kui on pikk maa minna. Kui sa oled teatud distantsi sõitnud kogu aeg ühte teed pidi, siis mine seekord teist teed, isegi kui see teeb ringi sisse. Kui sa oled mõelnud mõne hobi peale, kuid ei ole seda alustanud, siis alusta nüüd ja kui sa ei ole mõelnud mõne hobi peale, siis leia see ja tegele sellega vahelduseks. Teise saatuse muutmine on värskendav ja rutiiniks muutunud tegevused muutuvad, sest teistsuguse tegevuse tagajärg on hoopis teine, mis viib muude uute tegevuste juurde ning seeläbi jällegi uute tagajärgedeni.

7. Esita küsimusi ning vasta läbi fantaasia ja visualiseerimise. Kui sa ei tea küsimusi, siis sa ei saa ka endale vastata. Oled kindlasti üllatunud kuidas sa endale vastad mõne tavatu küsimuse peale, see on hoopis teine, kui sa tavaliselt käituksid või teeksid. Küsimused võiksid olla seotud oma tunnete, tegevuste, harjumuste, ihade, suhete kohta. Teisest küljest küsi ühiskonna kohta. Küsi näiteks, mis on raha ja mis siis kui raha ei oleks olemas, võta aega et endale vastata, pähe hüpanud mõtted muutuvad ehk pärastpoole palju huvitavamaks. Teadvusta, et ühele küsimusele võib olla rohkem kui üks vastus, pigem sadu võimalusi, mis viivad kõik erinevate tagajärgedeni. Tavaliselt otsustab inimene kõige lihtsama ja tavapärasema tegevuse kasuks. Võid harjutuseks püstitada teema, millele lahendust ei tea ning kirjutada sellele vähemalt 20 vastust. Esimesed vastused on kerged, need on otsused mida sa tavaliselt teeksid, hiljem läheb raskeks ja lõpuks võivad pingutatud vastused olla puhas ulme ja rumalus, kuid just need vastused võivad olla parimad lahendused. Seega tee seda harjutust jadana, valitud vastusest esita see küsimusena ning vasta uuesti 20 korda jne.

8. Oma elu piiride paika panemine. Pead teadvustama, mis on kõige hullem, mis sinuga juhtuda saab, samuti parimad asjad. Kui sa saad aru neist piiridest ja suudad määratleda enda asukoha nende piiride vahel, siis saad paremini oma hetke olukorda väärtustada. Samuti annab oma elu raamistamine sulle rahu, kuna teadmatus tekitab tihti peale Kaost, suuremat paanikat kui kõige hullema sündmuse tagajärg. Nende kõige hullemate ja kõige paremate sündmuste puhtast teadvustamist ei piisa. Proovi ka visualiseerida ning leida, mis võiksid olla lahendused, et edasi minna ning neist sündmustest välja tulla või nende tagajärgede pärast elades.

9. Mine detailidesse. Tõsta oma käsi silmade kõrgusele. Vaata seda. Keera oma kätt ühtpidi ja siis teistpidi. Jälgi teraselt igat liigutust, liiguta oma sõrmi, vaata käe, sõrmede, näppude, küünte, naha kuju. Mis sa tunned? Soojust, õhu liikumist, lihaste tunnetust? Tunneta kui hea side on minu mõtte närvisüsteemi ja käe vahel. See oli vaid näide sinu käe puhul. Aga vahelduseks ava tõeliselt oma silmad ja jälgi tuba, kus sa oled, mis värvid seal on, mis asjad seal on, kus nad asuvad, mis on nende ülesanne, miks nad asuvad seal, kus nad asuvad. Kui sa oled jälginud oma tuba, sulge silmad ning tunneta neid asju, kujutle et nad on seal, tekita need pildid oma teadvuses ning lase vabalt teha muudatusi, mis iganes su teadvuses tekivad. Seejärel tõuse püsti, ja liigu selles toas, tunneta neid seinasid, tunneta takistusi, mis need takistused on, lihtsalt vabane kõigest ja tee seal toas midagi, intuitiivselt, see ei pea olema mingi püsiv tegevus, lihtsalt midagi hetke sähvatuse moodi tegevus. Ära häbene enda ees, kui mingi tegevus tundus rumal. Sa pigem avastad end, kui see oli naljakas, siis naera, kui kurb, siis nuta.

Tee sarnaseid harjutusi iga päev ja igal pool- metsas, linnas, tööl. Jälgi asju detailides, tunneta neid, leia asjades ilu, mis sulle hästi mõjub. Sa avastad palju, avastad, et miski, mis on nii ilus, oled kõndinud sellest aastaid mööda, seda tähele panemata. Mine vii oma mõtted reisima, las nad uitavad vabalt mingi uue mõtte tulemusena.

Päikest!

Vasta
#63
vabadus on ainult vabadus kui see on enda isiklik täielik vabadus, mitte vabadus mis pärineb millegilt/kellegilt muult peale üksikisiku enda.

vabadus peaks tähendama seda, et saaks kõike teha. Kõige all kõike. Keha teeb piirid, loodusseadused teevad piirid. Kes suudaks teha kõike see oleks vaba. teised võivad arvata ja endale valetada aga pole vabad.

Mu arvamus.

oot oot...tegelikult ma ei tea, kas on võimalik vaba olla.
Vasta
#64
(28-06-2019, 18:27 )Tegudele Kirjutas: vabadus on ainult vabadus kui see on enda isiklik täielik vabadus, mitte vabadus mis pärineb millegilt/kellegilt muult peale üksikisiku enda.

vabadus peaks tähendama seda, et saaks kõike teha. Kõige all kõike. Keha teeb piirid, loodusseadused teevad piirid. Kes suudaks teha kõike see oleks vaba. teised võivad arvata ja endale valetada aga pole vabad.

Mu arvamus.

oot oot...tegelikult ma ei tea, kas on võimalik vaba olla.

Vabadus ei tähenda kindlasti seda, kui kolmainsus oma suva pärast mingi teema lukku paneb.
Vasta
#65
(30-11-2019, 18:49 )Minaelan Kirjutas:
(28-06-2019, 18:27 )Tegudele Kirjutas: vabadus on ainult vabadus kui see on enda isiklik täielik vabadus, mitte vabadus mis pärineb millegilt/kellegilt muult peale üksikisiku enda.

vabadus peaks tähendama seda, et saaks kõike teha. Kõige all kõike. Keha teeb piirid, loodusseadused teevad piirid. Kes suudaks teha kõike see oleks vaba. teised võivad arvata ja endale valetada aga pole vabad.

Mu arvamus.

oot oot...tegelikult ma ei tea, kas on võimalik vaba olla.

Vabadus ei tähenda kindlasti seda, kui kolmainsus oma suva pärast mingi teema lukku paneb.

Personali teema panin mina isiklikult lukku ja seda konkreetselt sinu Minaelan foorumi trollimise ja spämmimise tõttu.

Neil kolmel päeval mil sa hiljuti bänni said jäi ka kõnealusesse teemasse postitamine seisma ning foorumi liikmed hakkasid selle asemel hoopis teistes teemades teemaarendusi tegema.

Niipea kui sa foorumisse tagasi tulid alustasid oma tühja võitlust tuuleveskitega seal edasi. Selline asi ei vii foorumit edasi ja teema läks lukku. Ma ei kavatse pikemalt seda siin lahata.

Palun lõpeta oma spämm ning arutle parem foorumi para- teemadel edasi!
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Mis on AEG ? iitt 52 19,151 03-06-2021, 06:52
Viimane postitus: akkillus
  Mis juhtub hingega enesetapu tagajärjel? JustAngel 60 42,167 22-02-2013, 15:01
Viimane postitus: Ultron
  Mis teevad surnute hinged? Wilholmensis 28 17,577 23-09-2012, 22:25
Viimane postitus: Rein
  Mis saab enesetapja hingest? Laanelill 10 10,135 30-04-2011, 15:44
Viimane postitus: alar

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat