•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7(current)
  • 8
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Jamaloogia
Näiteks toosama seestamine, Niealander, või kuidasiganes nimetada sarnaseid mõju all olemisi. Küllap psühholoogias ja psühhiaatrias selgitusi leidub, kuid enamasti on need sümptomaatilised, nagu ka lahendused ja tõenäoliselt kõik mõjutajad pole ka seletust leidnud. Holistilised teadused on üsna lapsekingades ja piirteadustest ei piisa, et kogu pilti hõlmata - see siis see häda teadustega, millele ennist viitasin - jäävad oma karpi, ei võimalda kõike arvesse võtta.
Tsitaat: ...kui mitu erinevat teooriat, hüpoteesi ja oletust, mis kõik tuginevad teadusliku vundamendil, peame me läbi püstitama/analüüsima/kõrvale heitma, enne kui saame postuleerida midagi...
Vasta
(11-09-2017, 01:51 )murjam Kirjutas: Iseasi, kas teaduste tõenditest piisab inimese elus võimaliku ettetuleva probleemi lahendamiseks. Näib, et laiemas plaanis valdavalt ei piisa. Kurjusest-ahnusest ei ole jagu saadud... ega inimhinge tasakaalu.

Aga mis siis peale teaduse või selle metoodika võiks lahendust pakkuda? Võtame näiteks kurjuse ja ahnuse. Ma eeldan, et sa pead kurjuse all silmas mingeid tegusid inimeste poolt kellel puudub empaatia ja keda võiks liigitada sadistide ja/või psühhopaatide hulka. Kindlasti ei ole teadus siinkohal vait - see näeb probleemi nende inimeste lapsepõlves, kasvatuses, haigustes, traumeerivates kogemustes kombineeritud geneetiliste eelsoodumustega. Lahendus - harmoonilisem lapsepõlv, vähem psühholoogilisi traumasid, majanduslik jätkusuutlikus ja võimalusel ravi. Võib olla ei ole ka kaugel aeg kui me saame inimese geneetikat muuta ja eemalda inimloomast halvima juba sõna otses mõttes eos. Teadus annab selleks vahendid ning kui asja suures utilitaristlikus plaanis vaadata, ka üsna hea põhjuse. Saja protsendilist lahendust kohe ja praegu on muidugi palju tahetud, sest me ei tea veel kõike, kuid ma ei näe mingit põhjust miks oma usku peaks panema millegisse muusse kui teadusesse. Isegi kandidaati ei oska nimetada.

Selle pisut esoteeriamaigulise sõnaga "kurjus" tuleb meelde üks lugu, mis vähemalt minu jaoks konseptsioone nagu "vaba tahe" ja "kurjus" ümber defineeris.

1. augustil, 1966. aastal tappis Charles Whitman USA's Texase osariigis oma ema ja naise ning ronis vintpüssiga kohaliku ülikoolilinnaku torni, kust ta tulistas poolteist tundi järjest suvalisi inimesi, tappes veel 14 ja haavates 31 inimest. Viimaks suutis politsei ta maha lasta.

Ajalukku on see mees läinud massimõrvariga ning tekib tunne nagu ta oleks olnud puhas kurjus. Seda aga seni, kuni lugeda tema enesetapukirju, mille ta eelmisel ja samal päeval kirjutas ning mille politsei tema laiba juurest avastas. I kiri (kirjutatud vahetult oma ema tapmist) II kiri (kirjutatud osaliselt eelmisel õhtul ja täiendatud peale oma naise tapmist).

Kokkuvõttes selgitab ta kirjades, et on ennast alati pidanud intelligentseks ja korralikuks inimeseks, kuid viimasel ajal on ta hakanud tundma seletamatuid vägivallapuhanguid. Ta otsis abi psühhiaatri käest ning sõi mingeid rohte, kuid need ei aidanud. Ta väidab, et ta armastas väga nii oma ema kui ka naist ning ei suuda anda korraliku põhjust miks ta otsustas nad tappa. Viimaks leiab kirjast palve, et tema surnukeha lahataks, et arstid saaksid teada mis tal viga oli.

Lahkamisel avastati Whitmani ajust pähklisuurune kasvaja, mis näis olevat surnud mehe mandelkehale - ajuosale mis tegeleb emotsioonide ja motiividega.

Seda viimast osa teada saades kaob minu jaoks igasugune kujutlus, et Whitman oli kuidagi kuri inimene - ta oli lihtsal omaenese bioloogia ohver ning kui teadlased oleksid selle kasvaja varem avastanud.. oleks ehk ajalugu teisiti kulgenud. Vabale tahtele ei näi üldse ruumi jäävat.

Mõnes mõttes on aga meie kõigi ajud ühed suured kasvajad. Üks lapsepõlves läbielatud kogemus surub ühte suunda, teine teise suunda. Ained mida tarbime kolmandasse. Hetkeajendil tehtud otsus ei sünni eimillegist, vaid selle juured ulatuvad (deterministlikult) Suure Pauguni. Nende seosete mõistmine on aga täielikult teaduse pärusmaa. Sa ei saa palvetada kasvajat minema ning pole mingit põhjust arvata, et müstiline käsi sirutub mingist kõrgemast dimensioonist ning rikub kausaalsuse ahelat siin maailmas.






Vasta
Whitman oli see endine mereväelasest kellatorni snaiper? Ei olnud kuulnudki varem seda kasvaja lugu.
Kurjuse inimkonnast väljajuurimise teemal on Solzhenizenil hea tsitaat-panen copy-paste inglise keeles-

“Gradually it was disclosed to me that the line separating good and evil passes not through states, nor between classes, nor between political parties either -- but right through every human heart -- and through all human hearts. This line shifts. Inside us, it oscillates with the years. And even within hearts overwhelmed by evil, one small bridgehead of good is retained. And even in the best of all hearts, there remains ... an unuprooted small corner of evil.
Since then I have come to understand the truth of all the religions of the world: They struggle with the evil inside a human being (inside every human being). It is impossible to expel evil from the world in its entirety, but it is possible to constrict it within each person.”
Vasta
Selle "hullunud & kurja snaipri" juures on ajukasvaja vaid tühine osa kogupildist.

Põhjusliku tasandi vaates on mistahes haiguste näol tegemist mingite nö "moonutustega-hälvetega põhjuslikes mustrites" - ehk kui põhjuslik tasand toimiks inimesel täiuslikult (nagu haldjal), siis poleks inimestel mingeid haiguseid (nagu NewAge roosa-manna jutt 4. sageduse haiguste-vabast maisest paradiisist).

Kui inimesed näeks põhjusliku tasandi vaates läbi mistahes kõrvalekalletest tulenevad tagajärjed (haigused), ning kõrvaldaks nende haiguste algsed põhjused juba eos, poleks ka haigusi (nö esimese viina-pitsi järel näed läbi sopa-joodiku arengujada, ning loobud seetõttu koheselt & jäädavalt etanooli tarbimisest ).

Seega tulnuks seda "hull-snaiprit" edasi uurida: millist laadi mõttemaailma häired tal esinesid (algne põhjus), mis viisid tal ajukasvaja tekkeni (tagajärg) - tagajärgede tagajärjeks oli suvaliste inimeste tappmine.

-----

Nielanderi arutlustes on küll püüdlus loogika & seoste poole, kuid ta jääb nö "1. trepiastmel seisma", st ta ei üritagi tungida kõrgemale olemuslike põhjuste poole.

Näide: jobu-tulnukad uurivad Maad, ning näevad jää-mägede vahel liikumas mingit objekti (kaubalaev), mis eirab kõiki "juhusliku liikumise reegleid" (väldib teadlikult kokkupõrkeid jäämägedega ja seda lausa korduvalt!).

Tulnukad teevad "uurimuse", ning tuvastavad:

1) Laeva liigutab "tüür" - tüüri liigutavad "trossid" - trosse liigutab toas nimega "tüürimees" asuv rooliratas.

Seega peitub kaubalaeva liikumise võti "roolirattas" - uurimine lõpetatud, tulemused fikseeritud, põhjus tuvastatud! (Nielander kipub taoliste kohtade peale seisma jääma!).

Kui aga tulnukad läinuks oma "uurimusega" sügavamale, avastanuks nad mitmeid uusi tasandeid, mis viinuks tegelikele põhjustule palju lähemale:

2) Käsi liigutab rooliratast, käe juht-impulsid tulevad "ajust" - seega juhib laeva mingi "termiidi-taoline" eel-programmeeritud olend (programm: viia laev Londonist NewYorki, vältides jäämägesid) - uurimine lõpetatud, põhjus leitud Smile

3) Sügavam tüürimehe aju uuring näidanuks, et tegu polegi termiidi-laadse nö "eel-programmeeritud ajuga", vaid inimesele omase nö "universaalse ajuga".

4) Veelgi sügavam uurimine tuvastanuks kõik hing-olemi & vaim-tervikolemuse osad.

-----

Ühesõnaga püüelge "põhjuste põhjuste" nägemise suunas, ning jamaloogia kaotab oma algse mõtte.
Vasta
(13-09-2017, 09:39 )lahendused Kirjutas: Seega tulnuks seda "hull-snaiprit" edasi uurida: millist laadi mõttemaailma häired tal esinesid (algne põhjus), mis viisid tal ajukasvaja tekkeni (tagajärg) - tagajärgede tagajärjeks oli suvaliste inimeste tappmine.

Miks sa eeldad, et ajukasvajani viisid mõttemaailma häired? Ma paneks kasvaja üheks suurimaks vahetuks põhjuseks tapmisele. Vahetule põhjusele võib juba eelnevaid põhjusi kuni Suure Pauguni välja mõelda* - geneetiline eelsoodumus, lapsepõlves tarbitud kemikaalid, traumad, jne. Väidetav võime endale kasvajat ajju mõelda vajaks eelnevalt mingit (teaduslikku) tõestust.

(13-09-2017, 09:39 )lahendused Kirjutas: Nielanderi arutlustes on küll püüdlus loogika & seoste poole, kuid ta jääb nö "1. trepiastmel seisma", st ta ei üritagi tungida kõrgemale olemuslike põhjuste poole.

No kas deterministlik vaade, mis algab Suure Pauguga, on siis sinu arvates nõnda pinnapealne. Ma nõustun, et tulnukate järeldus roolirattast oleks poolik ning olemuselt mitte-teaduslik (kuna see ei seleta iseenesest midagi). Kui sa aga tahad (kui ikka tahad?) hakata väitma, et meie praegust universumi aja- ja ruumikontiinumi mõjutavad mingisugused jõud või nähtused, mille mõju ei ole põhimõtteliselt teadusele uuritavad, kuigi mille mõju siiski saab meie igapäevaelus eksisteerida... siis ma ei saa aru, mida sa väidad. Võimalik, et räägime üksteisest lihtsalt mööda.

*Suure Pauguni, kuna peaaegu definitsioonikohaselt ei saa me teada midagi enne aja ja ruumi teket. Küll aga saaksime teoreetiliselt tuvastada universumis mustreid, mis annaksid aimu selle algseisundi struktuurist.

(13-09-2017, 09:39 )lahendused Kirjutas: Ühesõnaga püüelge "põhjuste põhjuste" nägemise suunas, ning jamaloogia kaotab oma algse mõtte.

Kahe käega poolt. Paraku enamus jamaloogidest lõpetab selle püüdluse sõnadega "jumal", "kummitus" või "hing" - mis on minu pilgule kõigest seniräägitust pinnapealseim.
Vasta
Kasvaja algpõhjuste otsingul ei pea "suure pauguni" välja minema - piisaks ka eelnevalt elatud elus kogetud tunde & mentaali analüüsimisest.

Näiteks "lapsepõlves tarbitud kemikaalid" on mentaalse tasandi objekt (kui sul ikka mõtlemisega kõik korras on, siis sa lihtsalt ei tarbi neid kemikaale & muid mürke - kui aga mõtlemises on mingi moonutus, siis tarbid kemikaale & odavaid pool-mürgiseid tooteid, ning sellele järgnevad igasugu kasvajad ja muud haigused).

Näiteks "geneetiline eelsoodumus" on põhjusliku tasandi objekt (eelmistes eludes sooritatud eksimused-moonutused, mis on jõudnud põhjusliku tasandini, ning ilmnevad nö "elude üleselt", kuni vastav moonutus lõpuks kõrvaldatakse).

Mõtlemise mõjust tervisele on Luule Viilma teostes kirjutatud.
Ta töötas väikses Haapsalu-taolises linnas arstina, kus teadis-ja-tundis kõiki patsiente ka isikliks elus: algul nägi ta seoseid suguhaiuste valdkonnas ("lõdva püksikummiga patsiendid" said tripperi 20 minutilise juhuseksiga, kuid terveks said nad nädalase süstide seeriaga: ehk meditsiin oli võimetu inimese moondunud mõtlemis ees: 20 minutilise mõtte-moonutuse kompenseerimiseks kulub 7-päeva ravimist) - täpselt sama muster kordus nii luumurdudega (moonutus mõtlemises, st liiga uljalt kulgeti libedal jääl), kui ka mistahes muude haigustega - nii ta jõudiski järeldusele: mistahes haiguste algpõhjused peituvad "moondunud mõtlemises" - kui taoline väide võtta nö "aktsioomiks", siis avaneb hoopis teistsugune pilt kõigi haiguste olemusele (ehk sama nagu muistsel ajal: külanõid-shamaan ravis 1. kord su terveks, ning luges sõnad peale kuidas tuleks elada - kui järgmine kord samasse ämbrisse astusid, siis ei ravinud sind enam keegi terveks, ning kõngesid ära).

Ma tahan väita seda, et taoliste arutelude juures peaks jätma koha nö "tõestamatute peenemate kihtide jaoks" - nagu ühes eelmises kirjas toodud "pühapäeva-joodiku näide" (viinapudeli omamine ei tee veel joodikuks - ehk kui joodik ei taha viinaravilasse minna, siis viiakse teda ikkagi ravilasse "viinapudeli omamise pärast" - ning kui karsklane üritab tollis mängida joodikut (joon pudeli viina päevas ja näen deliiriumi kuradikesi), siis tollitöötaja konfiskeerib ikkagi viinapudeli ära (sul pole "joodiku nägu", seega sa ei joo seda viina ise, vaid viid teistele: nii ei tohi teha ja viin konfiskeeritud!).

------

Teadusliku tõestuse juures välditakse teatud lähenemisi: näiteks olen ma aastaid tagasi näinud Youtubes videot Hiina teadlaste uuringust, kus süstiti kontrast-ainet meridiaan-punktidesse (spetsiifilised punktid kehal, mis on hiina nõel-ravi joonistel ära toodud) - meridiaan-punkti ümbruses "hajus" kontrast-aine laiali, kuid järgmise meridiaan-punkti ümbruses "kontsentreerus" kontrast-aine tagasi, ning nii kogu meridiaani ulatuses kõikides punktides - taoline "hajumine-kontsentreerumine" tõestas, et hiina meridiaan-punkitde teooria kirjeldab nö "objektiivset reaalsust" - kuid klassikalise lääne meditsiini järgi on taoline "hajumine-kontsentreerumine" võimatu (kui aine hajub-lahustub, siis ise-enesest ta enam tagasi ei kontsentreeru) - ehk füüsika terminites väljendudes pole "pidevuse võrrand" täidetud meridiaane pidi liikudes.

Loomulikult "kustus" taoline video-klipp nädalate möödudes, ning alles jäi tüüpiline silt stiilis "pseudo-teaduslik jamps".
Ilmselt mingites hiina-keelsetes teadus-arhiivides on vastav uurimus alles, ning ilmselt ka mingites vene & araabia keelsetes video-portaalides on klipp nähtav (kuid ingliskeelses youtubes otsides ei leia midagi sellist: muidu saaks ju skeptikutele ära tõestada meridiaan-punktide-ja-kanalite olemasolu kehas).

Sarnane "välditav teema" para-veebi igapäeva-elust oli aastaid tagasi "etanooli liigtarbimine kokkutulekutel" (ilmselgelt oli vastav probleem olemas, ning ilmselgelt selle käsitlemist välditi) - aga selliste vaidlustega ehk ei hakkaks praegust teemat risustama (igatahes on teatud teemasid erinevates eluvaldkondades, mida ei taheta käsitleda).
Vasta
On olemas MAOA geen( https://en.wikipedia.org/wiki/Monoamine_oxidase_A ),rohkem tuntud kui ¨warrior gene¨.Seda iseloomustab empaatia puudumine ja kalduvus vägivallale.Kui see geen kombineerida halva lapsepõlvega(nt purjus isa andis ilmaasjata konstantselt ihunuhtlust) siis on lootus saada sarimõrvav väga suur.Normaalse lapsepõlve puhul enamasti mitte,aga võib olla muid faktoreid,mis aktiveerivad selle ¨super-raevu¨hoo.Nagu nt kasvaja ajus?

“Warrior Gene” Predicts Aggressive Behavior After Provocation
https://news.brown.edu/articles/2009/01/hotsauce
Vasta
(12-09-2017, 21:45 )Nielander Kirjutas: Ajalukku on see mees läinud massimõrvariga ning tekib tunne nagu ta oleks olnud puhas kurjus. Seda aga seni, kuni lugeda tema enesetapukirju, mille ta eelmisel ja samal päeval kirjutas ning mille politsei tema laiba juurest avastas. I kiri (kirjutatud vahetult oma ema tapmist) II kiri (kirjutatud osaliselt eelmisel õhtul ja täiendatud peale oma naise tapmist).

Kokkuvõttes selgitab ta kirjades, et on ennast alati pidanud intelligentseks ja korralikuks inimeseks, kuid viimasel ajal on ta hakanud tundma seletamatuid vägivallapuhanguid. Ta otsis abi psühhiaatri käest ning sõi mingeid rohte, kuid need ei aidanud. Ta väidab, et ta armastas väga nii oma ema kui ka naist ning ei suuda anda korraliku põhjust miks ta otsustas nad tappa. Viimaks leiab kirjast palve, et tema surnukeha lahataks, et arstid saaksid teada mis tal viga oli.

Lahkamisel avastati Whitmani ajust pähklisuurune kasvaja, mis näis olevat surnud mehe mandelkehale - ajuosale mis tegeleb emotsioonide ja motiividega.

Paranormaalse uskumisest on haiguste puhul abi vast mitte niivõrd paranormaalsest endast kui just uskumisest. Religioonid on läänemaailmas oma mõjuvõimu õigustatult kaotanud ja seega usub igaüks just seda, mida ta usub.

Kui inimene on piisavalt teadlik, saab ta aru, et teda tapmasundiv tunne on midagi võõrast, midagi sellist, mis pole tema isikule tavaliselt mitteomane. nagu siingi näites. Ta otsis abi, aga ei saanud. Olnuks ta siiralt usklik (nt kristlanegi, veelparem budist), oleks ta kogukonna toetusel "diagnoosinud" end kui seestunu, deemonist vaevatu. Tema haigus oleks saanud deemonina isiksustatud. Ja isiksustatud kurjust on kergem ohjata kui mingit ebamäärast tunnet. Piisava teadlikkuse korral oleks see võimaldanud tal eristada deemoni mõtteid enda mõtetest (resp haigusest tingitud mõtteid tema endisele isiksusele omastest mõtetest) ja kogukonna toel oleks teda ehk suudetud kuskil kinni hoida või mõnel leebemal kombel ohjata (vb olnuks abi igapäevasest pihtimisest ja anonüümsete alkohoolikute taolisest rääkimisseannsidest).
Kasvajasse oleks ta ikka surnud või siis heal juhul ainult iseenda tapmisega piirdunud.

Samasugust siirast uskumist saab asendada seesama jamaloogia. Kergematel juhtumitel palju rohkem. Kergema deemoniga on mul endalgi kogemusi.

Võime sellisel viisil siiralt uskuda (= teada esoteerilises tähenduses) pidi olema geneetiline, hetkel ei leia allikat, mingi peavoolu popteaduslik ajakiri. Ja seda geenikombinatsiooni pidi olema ikka paljudel (pooltel või enamatel, ei mäleta täpselt). Autor ei osanud leida põhjust, miks peaks olema selline pealtnäha täiesti kasutu omadus evolutsiooni käigus nii paljudel säilinud. No aga ju ta siis ei olegi nii kasutu. Muude võrdsete tegurite korral (nt sama raske haigus lapsepõlves) annab suurema ellujäämislootuse nendele, kes usuvad oma paranemisse. Šamaanide ülesanne on seda usku käivitada-turgutada-kiirendada.




Vasta
Kes teist tahab tappa ei taha elada. Kui ta tõesti tahaks,alustaks ta endast või kui mune pole,siis oma perest.
Vasta
(13-09-2017, 13:24 )lahendused Kirjutas: Näiteks "lapsepõlves tarbitud kemikaalid" on mentaalse tasandi objekt (kui sul ikka mõtlemisega kõik korras on, siis sa lihtsalt ei tarbi neid kemikaale & muid mürke - kui aga mõtlemises on mingi moonutus, siis tarbid kemikaale & odavaid pool-mürgiseid tooteid, ning sellele järgnevad igasugu kasvajad ja muud haigused).

Kõik tarbitavad kemikaalid ei pruugi olla tarbitud "vaba tahte" poolt. Näiteks plii kütuseaurudes, vanemate poolt näkku puhutud sigaretisuits või kogemata söödud mürgimari.

(13-09-2017, 13:24 )lahendused Kirjutas: Näiteks "geneetiline eelsoodumus" on põhjusliku tasandi objekt (eelmistes eludes sooritatud eksimused-moonutused, mis on jõudnud põhjusliku tasandini, ning ilmnevad nö "elude üleselt", kuni vastav moonutus lõpuks kõrvaldatakse).
[...]
Ma tahan väita seda, et taoliste arutelude juures peaks jätma koha nö "tõestamatute peenemate kihtide jaoks"...

Kui sinu poolt väidetud eelmised elud suudavad muuta elusolendi geneetikat, siis see on tõestatav. Põhimõtteliselt peaks saama tuvastada geneetikas muutusi, mis tekivad pealtnäha eimillegist.

(13-09-2017, 13:24 )lahendused Kirjutas: Teadusliku tõestuse juures välditakse teatud lähenemisi: näiteks olen ma aastaid tagasi näinud Youtubes videot Hiina teadlaste uuringust, kus süstiti kontrast-ainet meridiaan-punktidesse... Loomulikult "kustus" taoline video-klipp nädalate möödudes, ning alles jäi tüüpiline silt stiilis "pseudo-teaduslik jamps".

Aga äkki oligi jamps? Kuidas sa saad hinnata aastaid tagasi nähtud klipi tõeväärtust... äkki sind peteti. Kui see tõesti nii oli, siis ma tunneksin sinu asemel selle klipi vastu kõvasti rohkem huvi kui lihtsalt mingi ammuse mälestuse äramainimine. See oleks üsna revolutsiooniline avastus...



(13-09-2017, 16:33 )Mannu Kirjutas: Paranormaalse uskumisest on haiguste puhul abi vast mitte niivõrd paranormaalsest endast kui just uskumisest.

Olnuks ta siiralt usklik (nt kristlanegi, veelparem budist), oleks ta kogukonna toetusel "diagnoosinud" end kui seestunu, deemonist vaevatu. Tema haigus oleks saanud deemonina isiksustatud. Ja isiksustatud kurjust on kergem ohjata kui mingit ebamäärast tunnet. Piisava teadlikkuse korral oleks see võimaldanud tal eristada deemoni mõtteid enda mõtetest (resp haigusest tingitud mõtteid tema endisele isiksusele omastest mõtetest) ja kogukonna toel oleks teda ehk suudetud kuskil kinni hoida või mõnel leebemal kombel ohjata (vb olnuks abi igapäevasest pihtimisest ja anonüümsete alkohoolikute taolisest rääkimisseannsidest).
Kasvajasse oleks ta ikka surnud või siis heal juhul ainult iseenda tapmisega piirdunud.

Ma peaaegu nõustuks sinuga. Teatud olukordades võiks see isegi toimida, aga see nõuaks ilmselt eelnevat vankumatut uskumuste kogumit. Muidu võib see inimene ju näiteks vabalt leida, et teda seestavad kõik ümbritsevad inimesed (deemonid) ja korraldada veel suurema veresauna.

Asja tuleks indiviidi tasandi asemel võrrelda kasu ja kahju suhtes laiemalt. Ma millegipärast olen siiski seda meelt, et kahju (nii otsene kui ka potentsiaalne) kaalub kasu üles.

Carl Sagan rääkis sellest minuarvates kõige tabavamalt. Ta ütles, et taolised uskumused (jamaloogia) ei ole midagi uut. Seda on usutud nii kaua kuni inimene on olnud inimene. Mis teeb aga just sellel ajastul selle eriti ohtlikuks on meie praeguse tehnoloogilise võimekuse hüppeline tõus. Ühesõnaga kui mängus on juba tuumarelvad, tohutud armeed ja globaalsed kliimamuutused, võivad pealtnäha süütud uskumused maksta elu tervele planeedile.

Ma arvan, et meil kellegist siin ei ole raskusi ettekujutada pühendunud usklikku vajutamast tuumanuppu sisemise veendumise alusel, et ta viib ellu näiteks jumala tahet.
Vasta
Ma arvan, et meil kellegist siin ei ole raskusi ettekujutada pühendunud usklikku vajutamast tuumanuppu sisemise veendumise alusel, et ta viib ellu näiteks jumala tahet.

Millise jumala?
Vasta
Pole hetkel liigset aega ja energiat süüvida detailidesse (ehk ükspäe jõuan tegeleda vastusega, mis minu posti peale kribasid), ent ühe, taaskord, kogupilti, laiemat plaani puudutava küsimuse tahaks siia vahele poetada küll:
(13-09-2017, 11:27 )Nielander Kirjutas: ... enamus jamaloogidest lõpetab selle püüdluse sõnadega "jumal", "kummitus" või "hing" - mis on minu pilgule kõigest seniräägitust pinnapealseim.
Üks reaalsuse käsitlusi justnimelt pilgust lähtubki: olemas on üksnes see, mida näeb nägija pilk, tunnistaja. Kui sinu pilk näeb miskit pinnapealsena, sõltub selle nähtuse vettpidavus pilkude kogusest, mis seda olulisena näevad? Või kuidas selle teaduskäsitlusega siinkohal täpsemalt on?

On siis, kuidas on, ent see, mis tegelt küsida tahtsin, käib nende ajaloost ja ka tänapäevast tuntud tõsiste (tipp-) teadlaste kohta, kes on ühel hetkel usku pöördunud, tõepoolest tõsiusklikeks hakanud. Näiteid on palju, igaüks saab ise guugeldada, aga kuidas Sa, Nielander, seletad niisugust tendentsi?

Laias plaanis näib, et usku pööravad kurjategijad, kes kahetsuses või hirmul - ja nende usukäekiri on ka vastav - hirmul põhinev ja armu paluv. Ärimehed seevastu tükivad pöörduma "vaimsele teele", mediteerivad ja muigutavad mõnda aega, kuni nö geen nõuab oma ja neist saavad "vaimsed nõustajad", näiteid lademes Laugh Need kaks nö medali pöördumist ilmselt ei vaja ei Sulle ega mulle pinda ebakõlade klaarimiseks ja on suht üheselt mõistetavad. Mind aga huvitab tõepoolest Sinu visioon, mis viib kõrgesti haritud ja pikalt pühendunud süvateadlase religiooni rüppe.
Vasta
(13-09-2017, 22:10 )Nielander Kirjutas: Carl Sagan rääkis sellest minuarvates kõige tabavamalt. Ta ütles, et taolised uskumused (jamaloogia) ei ole midagi uut. Seda on usutud nii kaua kuni inimene on olnud inimene. Mis teeb aga just sellel ajastul selle eriti ohtlikuks on meie praeguse tehnoloogilise võimekuse hüppeline tõus. Ühesõnaga kui mängus on juba tuumarelvad, tohutud armeed ja globaalsed kliimamuutused, võivad pealtnäha süütud uskumused maksta elu tervele planeedile.

Ma arvan, et meil kellegist siin ei ole raskusi ettekujutada pühendunud usklikku vajutamast tuumanuppu sisemise veendumise alusel, et ta viib ellu näiteks jumala tahet.
Siin tulebki sisse vahe jamaloogia ja suurte religioonide vahel. Jamaloogia on ohutum, sest jamaloogia on iga inimese individuaalne usk millesegi kõrgemasse. See eeldab juba seda, et inimene on suuteline ISE mõtlema, ISE sünteesima oma tunnetuse põhjal mingit maailmapilti, see eeldab teadlikkust ja mõtlemisvõimet + hingeline puhtus, mis annab uskumuse siiruse, ning võimaldab tõdeda "armasta ja tee mida tahad" ilma teisi kahjustamata. See on asi, mida saab nimetada inimese tasemeks.

Suured religioonid (mida eelkõige kritiseerib Sagan), aga ei nõua seda taset (kuigi see võib mõne inimese puhul olemas olla). Ja peamine, suurtel religioonidel tuleb taha massipsühhoos, suure hulga inimeste koosuskumine. Selle jaoks pole isegi trad. mõttes religiooni vaja, jätkub ideoloogiastki (kommunism, fašism jne). Esoteerikud nimetavad seda egregoriks.

Jamaloogial, niivõrd kuivõrd seda veel kanoniseeritud pole, jääb egregori jõud nõrgaks.

Aga oht on olemas ja selle vastu skeptikud heal juhul võitlevadki, halval juhul lahmivad pimedalt.

Vasta
(13-09-2017, 22:10 )Nielander Kirjutas: Kui sinu poolt väidetud eelmised elud suudavad muuta elusolendi geneetikat, siis see on tõestatav. Põhimõtteliselt peaks saama tuvastada geneetikas muutusi, mis tekivad pealtnäha eimillegist.

Kui vaadata inimeste sugupuid 10-20 põlve taguse ajani, siis leiab sealt "seinast seina", ehk madalast joodikust, kuni kõrge õpetlaseni - ning kõik need lõputud võimalused on peidus nii ema kui isa geenides.

Seega on lapse tervikolemusel võimalik oma keha "koostada" vanemate geenidest nö "seinast seina" - ehk vanemate geenid on vaid "vahend ja tooraine", millest lapse tervikolemus koostab omale sobiva keha.

Maine teadus suudab näha vaid nö "statistikat" (a'la sinise & pruuni silmaga vanematel on 75% tõenäosusega pruunide silmadega laps), ehk lainefunktsiooni mõõtmistulemust - kuid lapse tervikolemus suudab näha lainefunktsiooni ennast.

Lainefunktsiooni ei saa nö "1 mõõtmisega" ära mõõta (a'la 2 pilu katse): tuleb teha sadu mõõtmisi, ning paljude mõõtmistulemuste statistiline analüüs näitab lainefunktsiooni poolt ennustatu kokkulangevust mõõtmistulemustega.

Aga need "muutused eimillestki" on lapses avalduvad "kaugete vanavanemate omadused", mis on aga statistiliselt võimatud (miks lapses avaldus suur kogus kauge vana-vanema omadusi) - kuid "kehastunud vana-vanemate tervikolemus" annaks palju elegantsema kirjelduse taolistele "võimatutele kokkusattumustele" (tervikolemus koostab oma keha elude üleselt üsna sarnaselt).

------

Isiklik näide statistika versus otsene teadmine: vaimutõbilast põgeneb sinu hullunud naaber, kes tulistab suvalistele inimestele niisama kuule pähe - sul on statistiline tõenäosus homme surma saada 25% - selgeltnägija näeb nö "lainefunktsiooni taha", ning ütleb ära millistes olukordades sa surma saad (kõnnid tänaval punase särgiga, räägid valjusti telefoniga, lükkad käru), ning millistes olukordades sa ellu jääd (kannad rohelist särki, hoiad telefoni hääletuna, sõidad autoga) - kuid maine teadus piirdub vaid selle 25% tõenäosusega (ning sa ei tea täpselt milliste tingimuste korral sa sattud surijate 25% hulka, ning millistel tingimustel ellu jääjate 75% hulka).

Oletame, et võtad selgeltnägija soovitusi kuulda, ning jääd ellu - pärast aga parastad-irvitad: see 25% tõenäosus surma saada oli ju üsna väike, ma pidingi ju statistiliselt ellu jääma (ehk selgeltnägija on loll & petis).

Oletame, et talitad vastupidi selgeltnägija soovitustele, ning saad surma - pärast on jällegi hea ennast õigustada: võimalus surma saada oli küll väike, kuid statistliselt võib kõike juhtuda (ehk selgeltnägija on loll & petis).

Sarnaselt on mõned ellu jäänud sadu kordi "vene ruletti" mängides (statistiliselt tõestavad 5 teadlast 6-st: vene rulett on täiesti ohutu, ise proovisin järgi!) - kuid mõned saavad juba esimesel proovimisel surma - jällegi peitub sisuline vastus selles, et arenenud tervikolemus suudab taolisi asju ette näha ja vältida (see, kui suure hooga sa revolvri trummlit keerutad: arenematul jääb trummel seisma "suva kohas", arenenul taotluslikult valitud kohas).

-----

Kui suudetaks lainefunktsiooni ennast tajuda, siis asenduks "jamaloogia" otsese kõigi poolt korratava selgeltnägemisega.
Vasta
(13-09-2017, 23:31 )murjam Kirjutas: On siis, kuidas on, ent see, mis tegelt küsida tahtsin, käib nende ajaloost ja ka tänapäevast tuntud tõsiste (tipp-) teadlaste kohta, kes on ühel hetkel usku pöördunud, tõepoolest tõsiusklikeks hakanud. Näiteid on palju, igaüks saab ise guugeldada, aga kuidas Sa, Nielander, seletad niisugust tendentsi?

Ma ausalt öeldes ei tea selliseid väga. Googeldades hakkas silma vaid Francis Collins (Inimgenoomi projekti eestvedaja), kes väidetavalt pöörast kristlusesse pärast seda kui ta sattus kolmes osas külmunud kose peale. See olevat talle sümboliseerinud püha kolmainsust, mispeale ta otsekohe põlvili langes ja Jeesuse oma ellu vastu võttis.

Miks selliseid asju juhtub, ma ei oska üheselt öelda. Kõik inimesed on erinevad ja seega ka põhjused ühe ja teise maailmapildi adopteerimiseks. Võin aga välja pakkuda kolm juhtmõtet:

Esiteks: me ei tea kuivõrd ja mis põhjustel nad algselt ennast ateistidena identifitseerisid. Õigetele järeldustele on teatavasti võimalik jõuda ka valesid teid pidi, kuid kõigutades üht lühikeste jalgadega valet, võib kogu asi kokku kukkuda.

Teiseks: meie kõigi ajudes on erinevatele ideedele ja tõekspidamistele erinevad "ruumid". Näiteks on selliseid astronoome, kes vaatavad tööajal teleskoobist miljardite aastate vanust valgust kaugetelt kvasaritelt ning teevad oma arvutusi eeldusel, et valguse kiirus on alati konstantne... kuid koju minnes usuvad siiralt, et Maa on 6000 aastat vana. Ühesõnaga nad jätavad tööle minnes jumala laboriukse taha ja korjavad ta pärast uuesti üles.

Kolmandaks: olemaks hea teadlane ei ole alati vaja üliintelligentsi või sügavamat mõistmist teaduslikust meetodist ja selle suhtest ümbritseva maailmaga. Mõnedel juhtudel piisab kindlasti ka lihtsalt töökusest, ambitsioonikusest, headest suhtlusoskustest, jne...

(14-09-2017, 08:39 )Mannu Kirjutas: Siin tulebki sisse vahe jamaloogia ja suurte religioonide vahel. Jamaloogia on ohutum, sest jamaloogia on iga inimese individuaalne usk millesegi kõrgemasse. See eeldab juba seda, et inimene on suuteline ISE mõtlema, ISE sünteesima oma tunnetuse põhjal mingit maailmapilti, see eeldab teadlikkust ja mõtlemisvõimet + hingeline puhtus, mis annab uskumuse siiruse, ning võimaldab tõdeda "armasta ja tee mida tahad" ilma teisi kahjustamata. See on asi, mida saab nimetada inimese tasemeks.

Suured religioonid (mida eelkõige kritiseerib Sagan), aga ei nõua seda taset (kuigi see võib mõne inimese puhul olemas olla).

Jah, suured religioonid on muidugi ohtlikud... aga jamaloogia, kus kõik usuvad erinevaid asju, võivad olla isegi ohtlikumad. See sama idee, et kasvajaga "hull" võib hakata uskuma mida iganes, samas kui religioon hoiab teda selle reeglitega veel mingites piirides. Muidugi kõik oleneb...

Sagan kritiseeris religioone tegelikult suhteliselt vähe. Ta põhiargumendiks oli alati, et meil ei ole tõestust jumala(te) olemasolust... üksikasjadesse ta väga ei langenud. Põhirõhk oli ikka UFO'del, kummitustel, astroloogial, selgeltnägemisel, kanaldamisel, jms.

Sagani vaatenurk kosmoloogiale ja jumalatele (eestikeelsed subtiitrid):


(14-09-2017, 08:45 )lahendused Kirjutas: Maine teadus suudab näha vaid nö "statistikat" (a'la sinise & pruuni silmaga vanematel on 75% tõenäosusega pruunide silmadega laps), ehk lainefunktsiooni mõõtmistulemust - kuid lapse tervikolemus suudab näha lainefunktsiooni ennast.

DNA rekombinatsioonis ei tule mängu mingeid lainefunktsioone. Nukleotiidide paarid alluvad täiesti kindlatele keemilistele seaduspärasustele. Selles suhtes on nende konfiguratsioon deterministlik ning teadusele avatud ning selles suhtes ei saa seal üks nukleotiid liituda teisega ilma ilmse põhjuseta või tekkida paar pealtnäha eimillestki.

(14-09-2017, 08:45 )lahendused Kirjutas: Oletame, et võtad selgeltnägija soovitusi kuulda, ning jääd ellu - pärast aga parastad-irvitad: see 25% tõenäosus surma saada oli ju üsna väike, ma pidingi ju statistiliselt ellu jääma (ehk selgeltnägija on loll & petis).

Oletame, et talitad vastupidi selgeltnägija soovitustele, ning saad surma - pärast on jällegi hea ennast õigustada: võimalus surma saada oli küll väike, kuid statistliselt võib kõike juhtuda (ehk selgeltnägija on loll & petis).

Kõik väga õige, aga on üks lihtne viis, kuidas selgeltnägija usaldusväärsust siiski statistilisest testida - suurendada katsete arvu. Ühe katsega ei saa midagi öelda, aga sajaga juba üht-teist saaks.

Individuaalse katse puhul (=anekdoot) tekib aga õigustatud küsimus. Miks peaks keegi ühe taolise ühe katse puhul selgeltnägija võimet uskuma? Kui ei saa tõestada, et tal õigus ei olnud, ei saa ka tõestada, et tal see oli. Sellises olukorras peaks aluseks võtma nullhüpoteesi, et selgeltnägemist ei eksisteeri ning seletus asub kusagil mujal... kuna see vajab vähemat hulka eeldusi.
Vasta
(15-09-2017, 13:20 )Nielander Kirjutas: DNA rekombinatsioonis ei tule mängu mingeid lainefunktsioone. Nukleotiidide paarid alluvad täiesti kindlatele keemilistele seaduspärasustele. Selles suhtes on nende konfiguratsioon deterministlik ning teadusele avatud ning selles suhtes ei saa seal üks nukleotiid liituda teisega ilma ilmse põhjuseta või tekkida paar pealtnäha eimillestki.

Jällegi isiklik katse: mees saab lapse naisega, kellel on silmade värv erinev mehe omast (seega 75% võimalus pruuni silmaga last saada) - mis värvi silmadega laps tuleb JUST SINUL ?

See 25/75 tõenäosus pole mingi vastus - just konkreetselt minu lapse silmade värv (mis värvi silmadega ta tuleb: teadus sellele vastata ei suuda, kuid kontakteerudes selgeltnägemise abil tulevase lapse tervikolemusega saaks tema eelmiste kehastuste pealt näha tema eelistust silmavärvile).

Ema ja isa geenid ei muutu elu jooksul (kui nad just Tsernobõlis ei ela) - kuid sama pere laste silmavärvid ja isikuomadused võivad olla nö "seinast seina".
Kui vanemate geenide põhjal saaks TÄPSELT ennustada lapse kõiki omadusi, siis peaks ju olema võimatu erineva silmavärviga laste saamine samas peres, kuid ometi selliseid juhtumeid on.
Vasta
(15-09-2017, 18:13 )lahendused Kirjutas: Jällegi isiklik katse: mees saab lapse naisega, kellel on silmade värv erinev mehe omast (seega 75% võimalus pruuni silmaga last saada) - mis värvi silmadega laps tuleb JUST SINUL ?

See on lahendamatu küsimus, kuna ma ei tea millise geneetilse materjaliga spermatosoid millise geneetilise materjaliga munaraku viljastab. Kui teaks ja ma oleks selles vallas rohkem haritud, siis ma saaksin seda öelda. Tõenäosus on aga 75% pruunid.

See on sama hea kui sa küsiksid: "Ma viskan mündiga kulli-kirja, kumb tuleb?". Kui ma teaks mündi geomeetriat, tihedust; algse tõuke nurka, impulssi, selle jaotumist; gravitatsioonivälja tugevust; õhu koostist, tihedust, temperatuuri ning selle võimaliku liikumise tugevust ja suunda... siis pärast nädalat arvutamist oleks seda võimalik öelda.

Kus oleks selle kõige juures ruumi eelmisele eludele? Mis ülesannet nad selle kõige kõrval täidaks?
Vasta
No neid on veel, N, aga jah, meil on põhimõtteliselt erinev vaatepunkt: sina keskendud detailidesse, mina püüan hõlmata laiemat plaani, vaielda pole mõtet, ka vastanduda mitte - huvitav, kas selliselt erinevad fookused kord ka koostöövõimeliseks saavad?
Vasta
(15-09-2017, 23:47 )murjam Kirjutas: ...huvitav, kas selliselt erinevad fookused kord ka koostöövõimeliseks saavad?

Annaks jumal.
Vasta
minu või sinu jumal Laugh
Vasta
(16-09-2017, 00:43 )murjam Kirjutas: minu või sinu jumal Laugh

Vahet pole. Mitte-eksisteerimises on nad kõik võrdsed.
Vasta
kahtlemata, kui sa kord ühe poole neist siiralt palud. ma lihtsalt uurisin, ega sa ometi naljata wink
Vasta
(15-09-2017, 23:47 )murjam Kirjutas: ... huvitav, kas selliselt erinevad fookused kord ka koostöövõimeliseks saavad?
Psühhiaater Eve A. Wood võrdleb inimest ja tema tervist (nii vaimset kui füüsilist) kolme jalaga taburetiga. Iga jalg on võrdse tähtsusega. Need jalad on: keha, meel ja hing. Hing, vaim oma spirituaalses tähenduses. Kui üks jalg jääb liiga lühikeseks, kukub taburet ümber. Meie praegune maailm Läänes jätab hinge-vaimu jala lühikeseks, ja ka teadus ei luba seda pikendada, sest teaduslikud meetodid ei luba selle valdkonnaga tegeleda, pole kirjeldatav teaduslike meetoditega, jne.

Selleks vajab inimene mõõdukas annuses jamaloogiat või religiooni. Kui Sagan jt skeptikud tunnistaksid seda, oleks alus koostööle pandud. Koostööd on vaja, et tõrjuda eelkõige mõistusevastast (lapik maa jms) jamaloogiat ja ehk ka fanaatilisi uskujaid (eelkõige siiski suured religioonid).

Ja jamaloogidel endil on vaja teaduslik meetod kui täiesti tõene ja muutumisvõimeline osa oma maailmapilti integreerida. Erinevalt religioonist, teadus varem või hiljem tunnistab oma eksimusi (nt mandrite triivi teooria jpm).

Üksikud hullud, kas puhtalt psühhiaatrilised juhtumid või ajukasvajatega tüübid jäävad alatiseks olema, nagu ka muud kuriteod. Pole võimalik 100%liselt töötav meetod, sest inimesed on niivõrd erinevad.

_____________________________________________________________

Kuid paljude inimese hing lausa karjub selle "vaimse" jala järele.

Teadlased võiksid uurida seda, MIKS inimestel seda vaja on.

Mõni inimene tunnistab ja tunneb seda rohkem, mõni vähem. Mõni on leidnud selle "jala" lähisuhetes ja armastuses, kuid minu meelest suhted käivad pigem meele jala alla nagu ka kunst-kirjandus ja muu silmale ilus. Kuid hinge-vaimu alla käib nö "müstiline kogemus". Kes on seda kunagi kogenud, jääb selle järele alati igatsema nagu haldjate mängu nägemise järele. Ja mitte et see nii ilus ja meeldiv oleks. Ja kui siis skeptikud tulevad väitma, et ei haldjaid ega nende mängu pole olemas, ja et "aed on ilus ka ilma haldjateta", siis jääb lihtsalt tõdeda, et nii rääkivad inimesed pole lihtsalt kogenud, millest räägivad. Kusjuures ainete mõjul saadud kogemused EI ole see, vaid ainult ehk aimdus sellest, ja võimalik, et ka tee ja abivahend, kui osatakse piiri pidada.

Müstilist kogemust (MK) pidi haldama seesama mandelkeha (mandeltuum e amügdala), mis agressiooni ja seksuaalseid elamusi. Niiet oleks ehk tõesti kasulik kui seda ajuosa treenitaks just MK (või vähemalt hea seksi) tajumisele. Aju on nagu muskel. Too ajukasvajaga mees oleks võinud väga õnnelikuna surra wink

Kirikiri link:
Tsitaat:NT (neuroteoloogia) kasuks töötab hulk neurobioloogilisi leide: aju limbilises süsteemis on väidetavasti avastatud “Jumala-piirkond” (ingl ‘God spot’ resp neuraalsed struktuurid, mis töötlevad Püha vahetut kogemust), üha selgemaks saab, mis rolli mängivad Püha kohalolu-, tähenduslikkuse- ja reaalsusetunde töötlemisel parem eesmine oimusagarik ja amügdaloidkeha-hipokampuse kompleks. [8] On tähelepanuväärne, et sama piirkond vastutab ka seksuaalsete ja õõvastavate mälestuste, dissotsiatiivsete ja depersonalisatsiooni-seisundite, [9] déjà vu-tunde, pettekujutluste [10] ja hirmu, õuduse ning viha genereerimise eest. Seejuures on viha tuntuim amügdaloidkeha aktiveerumisele viitav reaktsioon. [11] Nähtavasti on homo sapiens’i dispositsioonil MK-ks sügavalt bioloogilised juured. Religioon ei ole oopium rahvale, väljamõeldis ega leiutis, vaid aju bioloogilise ehituse ja “elektriskeemi” integraalne osa.

Mandeltuum Wikist:
Tsitaat:Mandeltuumad ehk mandelkehad ehk amügdalad ehk amügdaloidkehad (ladina keeles corpus amygdaloideum, kreeka αμυγδαλή – mandel) on selgroogsete loomade aju oimusagaras asuvad paarilised ganglionirühmad.[1]

Aju külgvatsakese temporaalsarve ees paiknevad mandlikujulised mandelkehad, millel on 13 tuuma, kuuluvad basaaltuumade (hallaine kogumikud) hulka.

Mandeltuumad on limbilise süsteemi osa, mis tegeleb inimese emotsioonide ja motiividega.

Amügdala saadab impulsse hüpotalamusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimiseks.

Keerulisemate selgroogsete, sh inimeste mandeltuumadel on esmane roll emotsionaalsete sündmustega seotud emotsioonide, mälestuste tekkimisel ja säilimisel ning hirmu ja naudingute, aga ka vägivaldse käitumise tekkimisel.


Mandeltuumade asukoht inimese peaajus, altvaates
Amügdalade suurus on meestel ja naistel erinev, kastreeritud meestel väheneb amügdalade suurus ligi 30%.

Mandeltuumade arengu, liigse aktiivsuse, kurnatuse, tasakaalu häirumise ja/või funktsioonide häirumisega seostatakse inimestel depressiooni, autismi, posttraumaatilist stressi ja foobiaid.
Vasta
Super hea näide Nielanderilt garaažis hõljuva nähtamatu draakoni kohta Smile

Ma arvan, et jamaloogia tekib inimese sisemise ebakõla tulemusel. Vaim unistab suurelt, teeb ennast tähtsaks, armub endasse. Keha aga ei jaksa vaimu nõudmistega kaasa minna.

Mulle tundub, et kõige rohkem jamalooge on keskealiste inimeste hulgas. Sest nad tunnevad kuidas elujõud vaikselt vähenema hakkab ning et elus polegi olnud midagi erilist. Meeleheitel vaim hakkab siis erilisi asju ise tootma. Paljudel juhtudel üldsegi mitte teadlikult.

Googeldades leiab palju inimesi, kellele on andnud nõu nende surnud vanaema või kelle tegemisi on juhtinud inglid. Suurima tõenäosusega on põhjuseks füüsiline nõrkus, suutmatus oma elu juhtida ning sellest tulenev vajadus imede järele.

Tegelike supervõimetega inimene, see, kelle garaažis tõepoolest hõljub nn nähtamatu maagiline draakon, selline inimene ei saa olla haletsusväärne. Kui ta tajub või mõistab nähtusi milleni teised ei küündi, siis peab see eriliste võimetega inimene olema ka kehaliselt paremas vormis kui meie, tavalised. Tajumise puhtus ja energeetiline võimekus sõltub füüsilise keha tervisest.

Sest kuidas saab energeetilisi võimeid omada keegi, kelle kehas energia enam ringi ei käi, sest ta on nii rasvunud, et silmi pole rasvavoltide vahelt peaaegu nähagi? Miks enamus väidetavate supervõimetega inimesi on keskealised, lõdva pirnikujulise kehaehituse, madala haridusega ja enamuse elust töötanud madalapalgalistel ametikohtadel?

Eriliste võimetega inimese jaoks peaks ju olema naljaasi teha ära mitme töö, näha ette järgmisi suuri leiutisi, luua uut ja imetabast.
Vasta
"Pealtnägija" viis läbi eksperimendi, kus väidetavalt kadunud inimese leidmiseks pöörduti kolme Tallinna sensitiivi poole. Tulemus väga ei üllata.

http://menu.err.ee/632912/pealtnagija-ek...sensitiivi
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7(current)
  • 8
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat