27-03-2010, 22:36
Sel sügisel ostsin ühest raamatuantikvariaadist kasutatud raamatu, millega sain kaasa ka midagi ootamatut ja kõhedust tekitavat. Hakkasin nimelt ükspäev seda raamatut sirvma ja leidsin selle vahelt vana ajalehe väljalõike. Välja oli see lõigatud niimoodi, et aru pole saada, mis ajalehega tegu ega paista kuskilt ka aastaarvu, kuid ühel pool on kirjas spordiuudised, millest selgub, et Indrek Pertelson oli tulnud eelmisel päeval just NSVL meistriks džuudos (võstlused toimusid Tallinnas), nii et sellest võib teha omad järeldused ja teisel pool on järgnev jutt:
Viis tundi heitlust tundmatuga. Kas Järvakandis huligaanitsesid UFO-D?
Laupäeval, 1.septembri õhtul istusid Järvakandis ühe Nõlva tänava eramu toas ja vaatasid televiisorit majaperenaine Linda Vaher ja tema väimees Jaan Ušakov. Äkki kostis köögist tugevat kolinat. Jaan tõusis diivanilt ja läks asja kaema. Keedupott oli pliidilt maha kukkunud ja põrand kartuleid täis. Jaan kutsus ka ämma vaatama. Mitmel kartulil olid hambajäljed. Mis muud, kui rotid, arvasid mõlemad. Väimeespoeg otsis välja lõksu ja see sätiti saagi ooteks vinna. Rahulikult mindi televiisori manu. Kell oli sel ajal mõni minut üksteist läbi. Umbes paarikümne minuti pärast käis köögis jälle kõva mürtsatus. Seekord leiti laualt maha kukkunud kissellipott ja kõveraks paindunud varrega kulp.
Linda Vaher: „See asi hakkas meile nalja tegema ja mingit hirmu polnud. Istusime Jaaniga natukene aega köögis ja läksime tagasi tuppa. Sel ajal midagi ei juhtunud.“
Jaan Ušakov: „Kergelt kõhevile võttis siis, kui tugevate plaksatuste järel, mis meenutasid paukpadrunitega tulistamist, leidsime uuesti kööki minnes eest purunenud laelambi plafooni ja koridoris peegli all seisnud keraamilise põrandavaasi killud. Peegli juurest kööginurka, kus vaasi killud vedelesid, on aga oma 3-4 meetrit...Maja välisuks oli aga lukus.“
Kella ühe ajal helistas Linda Vaher abikaasale, kes oli Järvakandi tehases öises vahetuses tööl. Elvet Vaher kutsus meistri Ülo Linno kaasa ja koos sõideti jalgratastega Vaherite eramu poole.
Elvet Vaher: „Teel märkasime Kootja talu kohal, mis asub meie majast lõunas, oranžikat kera, mis mõne minuti jooksul muutus munakujuliseks. Pikalt polnud aega seda imelikku nähtust jälgida, kuna abikaasa oli telefonitsi teatanud uskumatutest sündmustest kodus. Köögis ootas meid ees üsna korralik segadus, kuid me otsustasime mitte midagi puutuda. Mõne aja pärast sõitsime tehasesse tagasi.“
Samal ajal arenesid sündmused aga Nõlva tänaval omasoodu edasi. Linda ja Jaan kuulsid köögis istudes, et televiisor jäi vait. Mindi tuppa ja ees ootas uus üllatus: pildikasti juhtmepistik oli seinakontaktist välja tõmmatud. Televiisor lülitati vooluvõrku ja üsna pea kärgatas köögi poolt veel üks tugev plaksatus. Seekord oli VEF-raadio akna all olevalt laualt koridorinurka lennanud.
Linda Vaher: „Jaan tõstis raadio põrandalt üles ja proovis, kas see mängib. Mängis küll. Mina helistasin abikaasale jälle tööjuurde ja palusin edasi öelda, et ta koju tuleks. Tahtsin ühendust võtta ka Rapla külje all Alus elava pojaga, et teda meile toeks kutsuda. Hetkel, mil telefoni numbrit valisin, kippus raadio iseenesest laua serva poole nihkuma. Jaan haaras raadiost. See hakkas tema käes imelikke võnksatusi tegema ja järsku paiskus väimees laua kõrval olevale taburetile. Ta läks näost valgeks ja vajus kössi.“
Jaan Ušakov: „Raadiole oli elu sisse tulnud ja ma püüdsin teda paigal hoida, et ta laua pealt maha ei kukuks. Sel hetkel oli selline tunne, nagu oleks keegi jämeda köiega mu rindkere kokku tõmmanud. Hing jäi kinni ja ma kukkusin taburetile. Kaotasin korraks teadvuse ja kui toibusin, siis olid mõned inimesed mu ümber ja keegi soovitas mind palderjaniga turgutada.“
Elvet Vaher: „Kui ma tehasesse jõudsin, läksime mitme mehega liftitorni, sest see oranž kera, mida ennist koduteel meistriga nägime, ei andnud rahu. Seekord silmasime samas suunas ainult oranžikaskollakat helendavat viirgu. Siis teatati mulle, et naine helistas ja kutsus jälle koju. Seekord tuli kaasa rohkem rahvast. Leidsime köögist eest kahvatu Jaani.“
Ühiselt otsiti maja läbi ja vaadati ka keldrisse, kuna sealtki oli vahepeal kolinat kostnud. Ühtegi paharetti ei leitud. Seejärel läks kogu seltskond õue: ehk on veel taevakaarel helendavat viirgu näha. Mõned arvasid, et küllap see oli ikka UFO. Äkitselt märkas keegi õuesolijatest, et televiisoritoa ribikardinad liiguvad. Robinal tormati majja ja ees ootas jälle üllatus: kartulid, mis Linda Vaher oli vahepeal köögipõrandalt potti korjanud, vedelesid nüüd laiaks sõtkutult televiisoritoa diivanil. Lillevaas oli ümber kukkunud ja laudlina märg. Magamistoas oli perenaise voodipesu, tekk ja padi nurka virutatud. Pärast sellist vaatepilti asutasid mõned manulised ennast vaikselt minekule. Julgemad tegid veel köögis suitsu. Tuhka raputati põdrakujulise käepidemega metallist tuhatoosi. Ühel hetkel aga toosi enam polnud ja see leiti kukkumiskolina järgi mitu meetrit eemal koridorist, põder toosi küljest lahti murtud...
Kell neli hommikul saabusid sündmuspaika Rapla siseasjade osakonna miilitsa-vanemseersant Mati Nort ja miilitsavanem Olev Vallimaa, keda oli tehasest telefonitsi alarmeeritud.
Pühapäeval 2. septembril külastas Nõlva tänava eramut ka Rapla kriminaaljälituse operatiiv-volinik miilitsaleitnant Peeter Sepp. Temagi juhtus ühe seletamatu seiga tunnistajaks.
Peeter Sepp: „Arutasime sellessamas televiisoritoas pererahva ja nende naabritega juhtunut. Seisin ukseavas. Järsku viipas üks 14-aastane noormees kohkunud ilmel käega minu selja taha koridori suunas ja kogeles: Näete, link vajub alla.“ Pöörasin pead. Koridori teises otsas on maja keldrisse viiv uks, ja see avanes hääletult...“
Pühapäeva pärastlõunal sõitsid Järvekanti anomaalsete nähtuste uurijad. Loodetavasti saame nende arvamust tutvustada lähipäevil ka ajalehes.
TOOMAS ROOSILEHT
HARALD LEPPIKSONI fotod (fotodel mõned kõveraksväänatud traaditükid ja killud)
P.S. Kuna loost pole päris selge millise paranähtusega tegu, siis panin tolle kirjatüki siia "Isiklike kogemuste alla". Muide, kas keegi on sest nimetatud juhtmist ehk varem kuulnud?
[Muudetud: 3-28-2010 Mugen]
Viis tundi heitlust tundmatuga. Kas Järvakandis huligaanitsesid UFO-D?
Laupäeval, 1.septembri õhtul istusid Järvakandis ühe Nõlva tänava eramu toas ja vaatasid televiisorit majaperenaine Linda Vaher ja tema väimees Jaan Ušakov. Äkki kostis köögist tugevat kolinat. Jaan tõusis diivanilt ja läks asja kaema. Keedupott oli pliidilt maha kukkunud ja põrand kartuleid täis. Jaan kutsus ka ämma vaatama. Mitmel kartulil olid hambajäljed. Mis muud, kui rotid, arvasid mõlemad. Väimeespoeg otsis välja lõksu ja see sätiti saagi ooteks vinna. Rahulikult mindi televiisori manu. Kell oli sel ajal mõni minut üksteist läbi. Umbes paarikümne minuti pärast käis köögis jälle kõva mürtsatus. Seekord leiti laualt maha kukkunud kissellipott ja kõveraks paindunud varrega kulp.
Linda Vaher: „See asi hakkas meile nalja tegema ja mingit hirmu polnud. Istusime Jaaniga natukene aega köögis ja läksime tagasi tuppa. Sel ajal midagi ei juhtunud.“
Jaan Ušakov: „Kergelt kõhevile võttis siis, kui tugevate plaksatuste järel, mis meenutasid paukpadrunitega tulistamist, leidsime uuesti kööki minnes eest purunenud laelambi plafooni ja koridoris peegli all seisnud keraamilise põrandavaasi killud. Peegli juurest kööginurka, kus vaasi killud vedelesid, on aga oma 3-4 meetrit...Maja välisuks oli aga lukus.“
Kella ühe ajal helistas Linda Vaher abikaasale, kes oli Järvakandi tehases öises vahetuses tööl. Elvet Vaher kutsus meistri Ülo Linno kaasa ja koos sõideti jalgratastega Vaherite eramu poole.
Elvet Vaher: „Teel märkasime Kootja talu kohal, mis asub meie majast lõunas, oranžikat kera, mis mõne minuti jooksul muutus munakujuliseks. Pikalt polnud aega seda imelikku nähtust jälgida, kuna abikaasa oli telefonitsi teatanud uskumatutest sündmustest kodus. Köögis ootas meid ees üsna korralik segadus, kuid me otsustasime mitte midagi puutuda. Mõne aja pärast sõitsime tehasesse tagasi.“
Samal ajal arenesid sündmused aga Nõlva tänaval omasoodu edasi. Linda ja Jaan kuulsid köögis istudes, et televiisor jäi vait. Mindi tuppa ja ees ootas uus üllatus: pildikasti juhtmepistik oli seinakontaktist välja tõmmatud. Televiisor lülitati vooluvõrku ja üsna pea kärgatas köögi poolt veel üks tugev plaksatus. Seekord oli VEF-raadio akna all olevalt laualt koridorinurka lennanud.
Linda Vaher: „Jaan tõstis raadio põrandalt üles ja proovis, kas see mängib. Mängis küll. Mina helistasin abikaasale jälle tööjuurde ja palusin edasi öelda, et ta koju tuleks. Tahtsin ühendust võtta ka Rapla külje all Alus elava pojaga, et teda meile toeks kutsuda. Hetkel, mil telefoni numbrit valisin, kippus raadio iseenesest laua serva poole nihkuma. Jaan haaras raadiost. See hakkas tema käes imelikke võnksatusi tegema ja järsku paiskus väimees laua kõrval olevale taburetile. Ta läks näost valgeks ja vajus kössi.“
Jaan Ušakov: „Raadiole oli elu sisse tulnud ja ma püüdsin teda paigal hoida, et ta laua pealt maha ei kukuks. Sel hetkel oli selline tunne, nagu oleks keegi jämeda köiega mu rindkere kokku tõmmanud. Hing jäi kinni ja ma kukkusin taburetile. Kaotasin korraks teadvuse ja kui toibusin, siis olid mõned inimesed mu ümber ja keegi soovitas mind palderjaniga turgutada.“
Elvet Vaher: „Kui ma tehasesse jõudsin, läksime mitme mehega liftitorni, sest see oranž kera, mida ennist koduteel meistriga nägime, ei andnud rahu. Seekord silmasime samas suunas ainult oranžikaskollakat helendavat viirgu. Siis teatati mulle, et naine helistas ja kutsus jälle koju. Seekord tuli kaasa rohkem rahvast. Leidsime köögist eest kahvatu Jaani.“
Ühiselt otsiti maja läbi ja vaadati ka keldrisse, kuna sealtki oli vahepeal kolinat kostnud. Ühtegi paharetti ei leitud. Seejärel läks kogu seltskond õue: ehk on veel taevakaarel helendavat viirgu näha. Mõned arvasid, et küllap see oli ikka UFO. Äkitselt märkas keegi õuesolijatest, et televiisoritoa ribikardinad liiguvad. Robinal tormati majja ja ees ootas jälle üllatus: kartulid, mis Linda Vaher oli vahepeal köögipõrandalt potti korjanud, vedelesid nüüd laiaks sõtkutult televiisoritoa diivanil. Lillevaas oli ümber kukkunud ja laudlina märg. Magamistoas oli perenaise voodipesu, tekk ja padi nurka virutatud. Pärast sellist vaatepilti asutasid mõned manulised ennast vaikselt minekule. Julgemad tegid veel köögis suitsu. Tuhka raputati põdrakujulise käepidemega metallist tuhatoosi. Ühel hetkel aga toosi enam polnud ja see leiti kukkumiskolina järgi mitu meetrit eemal koridorist, põder toosi küljest lahti murtud...
Kell neli hommikul saabusid sündmuspaika Rapla siseasjade osakonna miilitsa-vanemseersant Mati Nort ja miilitsavanem Olev Vallimaa, keda oli tehasest telefonitsi alarmeeritud.
Pühapäeval 2. septembril külastas Nõlva tänava eramut ka Rapla kriminaaljälituse operatiiv-volinik miilitsaleitnant Peeter Sepp. Temagi juhtus ühe seletamatu seiga tunnistajaks.
Peeter Sepp: „Arutasime sellessamas televiisoritoas pererahva ja nende naabritega juhtunut. Seisin ukseavas. Järsku viipas üks 14-aastane noormees kohkunud ilmel käega minu selja taha koridori suunas ja kogeles: Näete, link vajub alla.“ Pöörasin pead. Koridori teises otsas on maja keldrisse viiv uks, ja see avanes hääletult...“
Pühapäeva pärastlõunal sõitsid Järvekanti anomaalsete nähtuste uurijad. Loodetavasti saame nende arvamust tutvustada lähipäevil ka ajalehes.
TOOMAS ROOSILEHT
HARALD LEPPIKSONI fotod (fotodel mõned kõveraksväänatud traaditükid ja killud)
P.S. Kuna loost pole päris selge millise paranähtusega tegu, siis panin tolle kirjatüki siia "Isiklike kogemuste alla". Muide, kas keegi on sest nimetatud juhtmist ehk varem kuulnud?
[Muudetud: 3-28-2010 Mugen]
