Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Fermi paradoks
#26
... on Fermi paradoksi vanem aga väiksem ja lihtsam vend: kui Universum on lõpmatu ja temas on lõpmata palju tähti, siis peaks taevas meile igast oma punktist sama heledalt vastu sirama kui Päikese pind. Vaatlus näitab, et nii see muidugi ei ole. Lahendusi on mitu, nt et Universum on ajas ja/või ruumis lõplik või veelgi lihtsam: valgus neelatakse tee peal tolmu jms poolt, mida peale tähtede leidub, lihtsalt ära (siin on küll üks konks, aga jäägu see praegu). Viimane lahendus tähendaks Fermi paradoksi kontekstis siis lihtsalt tsivilisatsioonide lõplikku eluiga.

Veidi teise kandi pealt kah .... et mis paneb meid reisima? Küllap ikka soov näha midagi uut ja huvitavat. Aga kui tähereisidel tulevad algul kümnete, siis sadade ja tuhandete kaupa ette ikka enamvähem-ühesugused tähesüsteemid, mõnes neist planeedid, suuremad või väiksemad, aga pärast paarisadat (nt) tähesüsteemi kordub juba kõik ... et kas siis kutsubki enam nii väga rändama? Pealegi kui maiste vahenditega me juba praegu oskame võrratult uhkemaid "välismaailmu" ja nende asukaid esile manada (no nt kasvõi seesama siingi foorumis palju kiidetud "Babylon 5"). Ja isegi kui me sedasi levime üle Linnutee (aga ühendusi piirab ikka valguse kiirus), kas saab siis öelda, et oleme Galaktika vallutanud. Nagu sipelgad, kes on küll levinud üle Maakera ... aga ons nad Maakera vallutanud?
Vasta
#27
olberi paradoksi üks lahendusi on see et universum paisub kiiremini kui valgus äärealade tähtedelt meieni jõuab.
Vasta
#28
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
... on Fermi paradoksi vanem aga väiksem ja lihtsam vend: kui Universum on lõpmatu ja temas on lõpmata palju tähti, siis peaks taevas meile igast oma punktist sama heledalt vastu sirama kui Päikese pind. Vaatlus näitab, et nii see muidugi ei ole. Lahendusi on mitu, nt et Universum on ajas ja/või ruumis lõplik või veelgi lihtsam: valgus neelatakse tee peal tolmu jms poolt, mida peale tähtede leidub, lihtsalt ära (siin on küll üks konks, aga jäägu see praegu). Viimane lahendus tähendaks Fermi paradoksi kontekstis siis lihtsalt tsivilisatsioonide lõplikku eluiga.

Hm... lõpmatu koguse tähtede korral on ka lõpmatu kogus tolmu ja seega lõpmatult kaugel asuva tähe kiirgus neelataksegi ju tolmu poolt ära. Teist konksu näen selles, et lõpmatult kaugelt tulev kiirgus kohtuks oma teel lõpmatu hulga teiste kiirgustega... ja on ka lõpmatu hulk võimalusi, et need lained täpselt vastandfaasis satuvad olema seega kaugemalt tulev ehk nõrgem kiirgus lihtsalt sumbub. Või saan nüüd millestki valesti aru? Tegelikult on sel kujul lõpmatusega opereerimine minu arvates natuke kahtlane... tähti on lõpmatu hulk kuid tolmu veel rohkem kui tähti, footoneid veel rohkem kui tolmu jne.
Vasta
#29
loogiliselt ikka nii päris võtta ei saa et kui ilmaruum on lõpmatu siis on ka tolmu hulk seal lõpmatu.
matemaatilise keskmise järgi leiame kõigepealt tolmu hulga päikesesüsteemis mille tulemuseks paneme näiteks tähiseks X

kusjuures X= a-b
a: päikesesüsteemi suurus
b: tolmu hulk

nüüd korrutame päikesesüsteemide arvu galaktikas (Y) tolmu hulgaga ühes päikesesüsteemis ja saame tulemuseks tolmu hulga galaktikas

XY= Z

Z on tolmu hulk ühes galaktikas.

kui arvestada et ilmaruum on lõputu siis on ka galaktikate arv lõputu. ent suurusjärgus on galaktikate arv (lõp.W) siiski väiksem lõpmatus kui on ilmaruumi suurus(lõpI). seega kogutolmuhulk maailmaruumis on hoopistükkis

lõpI - lõpW / Z


selle äärmiselt keeruka valemiga millega kindlastihakkan püüdlema nobeli preemiat... ma täna lõpetakski.
Vasta
#30
lõpmatus/4 on ka lõpmatus ju. Küsimus on siis ainult tiheduses minu arust.
Veerand lõpmatust ei ole ju mingi kindel hulk.

Kui tähti on lõpmatult palju ja iga tähe ümber tiirleks viis planeeti.
Planeete on ka lõpmatul siis, aga kui mõlemat on lõpmata palju, siis kuidas saab ühte rohkem olla. Siin jookseb juhe kokku.

Muudetud: 15-9-05 kell 17:29:00 Thorondor
Vasta
#31
Nobeli preemiat aia asemel aiaaugust rääkimisega ei saaLaugh Jutt käis universumist ja seal on nii tolmu kui tähtede hulk lõpmatu. Lõpmatusega kipub paraku nii olema, et seda ei saa teise lõpmatusega võrrelda ja lõpmatusega tehete tegemisel üldjuhul konkreetseid numbreid ei saa. Sinu kirjeldatud suurema ja väiksema lõpmatuse saab küll nii, kui vaatame, et mõlemad suurused lähenevad lõpmatusele ja üks on teise suhtes kõrgemat järku... ehk siis kui jagame universumi suuruse galaktikate arvuga, saame ikka lõpmatusele läheneva suuruse. Paraku see teadmine väga palju edasi ei aita.
Nagu kuskil varem juba ütlesin, on lihtsam vaadata tähtede, tolmu jms. tihedust(ehk mitu ühikut neid ruumiühiku kohta on) kuna see on konkreetne number, mille kasutamine arvutustes tekitab hulga vähem probleeme. Siis saaks näiteks umbkaudselt öelda, et tiheduse X korral sumbub kiirgus Y ühikut valgusaasta kohta vms. ja kaugusel Z me tähte enam ei näe.
Vasta
#32
ei mina usu et kosmos lõpmatu on...
pigem on üks mingi kindel suurus mis iga sekund teatud hulga suureneb. paisumis kiirus on suurem valguse kiirusest.
Vasta
#33
Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
Hm... lõpmatu koguse tähtede korral on ka lõpmatu kogus tolmu ja seega lõpmatult kaugel asuva tähe kiirgus neelataksegi ju tolmu poolt ära. Teist konksu näen selles, et lõpmatult kaugelt tulev kiirgus kohtuks oma teel lõpmatu hulga teiste kiirgustega... ja on ka lõpmatu hulk võimalusi, et need lained täpselt vastandfaasis satuvad olema seega kaugemalt tulev ehk nõrgem kiirgus lihtsalt sumbub. Või saan nüüd millestki valesti aru? Tegelikult on sel kujul lõpmatusega opereerimine minu arvates natuke kahtlane... tähti on lõpmatu hulk kuid tolmu veel rohkem kui tähti, footoneid veel rohkem kui tolmu jne.

Jah, tolm seletaks asja ... kusjuures just valguse neelamine tolmu poolt (mitte aga peegeldamine-hajutamine) ... raskus tekib muidugi siis, kui Universum ka ajas lõpmatu oleks - lõpmata pika aja jooksul kuumeneks tolm valguse neeldumise tõttu sellise temperatuurini, et ta ka ise valgust kiirgama hakkaks (siit jõuame Universumi soojussurma temaatikasse). Suur Pauk ja Universumi lõplik eluiga meid sellest hädast muidugi päästavad. Mis sellesse "faasiprobleemi" puutub siis ... probleem on püsti vaid siis, kui meie (vaatleja) silma jõuavad valguslained erinevatest allikatest. Milliseid valguslained (-kiiri,-osakesi) üks laine oma teel kohanud on, ei oma mingit tähtsust - üks valguskiir läheb (vaakuumis) teisest läbi nagu poleks seda ollagi. Vaid ühte punkti jõudnud lained võivad seal interfereeruda - ja kui nende vahel on kindel faasivahekord, siis võivad tulemusena nõrgeneda või hoopis tugevneda. Aga erinevatelt tähtedelt lähtunud valguslainete vahel kindlad faasiseosed kindlasti puuduvad - mis tähendab, et liituvad mitte valguslaine elektrivälja amplituudid vaid valguse intensiivsused, st "faasiprobleemi" sellisel kujul tegelikult ei ole.
Lõpmatuste koha pealt on ettevaatus igati õigustatud.
Vasta
#34
Aga äkki peitub vastus ajas? Lihtsalt 15 miljardit aastat on liiga väike aeg,et ülim intelligents välja areneks? Ülima intelligentsi all pean silmas oleneid,kes suudaks reisida galaktikate vahel ja asustada või avastada teisi planeete. Järsku on kõik tsivilisatsiooni enne hääbunud,kui nii-öelad Universumit vallutama asusid? Ka Maa tsivilisatsioon võib ennast hävitada, see pole sugugi vähetõenäoline. Kes teab,äkki on iga kaugelearenenud ühiskonna saatus hääbuda. Maal on seni kõik impeeriumid lagunenud. Sõnaga, lihtsalt polegi praeguse ajani ühtki kosmilist kõrgtsivilisatsiooni tekkinud.
Vasta
#35
Tsitaat:Algselt postitas: Kaabulott
Aga äkki peitub vastus ajas? Lihtsalt 15 miljardit aastat on liiga väike aeg,et ülim intelligents välja areneks? Ülima intelligentsi all pean silmas oleneid,kes suudaks reisida galaktikate vahel ja asustada või avastada teisi planeete. Järsku on kõik tsivilisatsiooni enne hääbunud,kui nii-öelad Universumit vallutama asusid? Ka Maa tsivilisatsioon võib ennast hävitada, see pole sugugi vähetõenäoline. Kes teab,äkki on iga kaugelearenenud ühiskonna saatus hääbuda. Maal on seni kõik impeeriumid lagunenud. Sõnaga, lihtsalt polegi praeguse ajani ühtki kosmilist kõrgtsivilisatsiooni tekkinud.
Meie, inimesed ei arenegi, me hoopis arendame. Sellel põhineb ka meie tsivilisatsioon ja meie üks põhiprobleemidest, me elame ühiskonnas, milles paljud meist pole sellega samale tasemele veel jõudnud ja kõik on liiga mugav, et oma väikest peakest suurte küsimustega vaevata.
Vasta
#36
Welcome on board, Kaabulott -

Tsitaat:Algselt postitas: Kaabulott
Aga äkki peitub vastus ajas? Lihtsalt 15 miljardit aastat on liiga väike aeg,et ülim intelligents välja areneks? Ülima intelligentsi all pean silmas oleneid,kes suudaks reisida galaktikate vahel ja asustada või avastada teisi planeete. Järsku on kõik tsivilisatsiooni enne hääbunud, kui nii-öelad Universumit vallutama asusid?

Sellele viimasele variandile - et tsivilisatsiooni eluiga on liiga lühikene selleks, et asuda vallutama teisi tähesüsteeme (galaktikatest rääkimata) - on, kui võimalikule Fermi paradoksi lahendusele, eespool ka viidatud. Sinu sõnadest võib aga välja lugeda aga ka sellise arvamuse, et probleem pole mitte arenenud tsivilisatsioonide lühikeses elueas, vaid selles, et ka igal üksikul tsivilisatsioonil võtaks tähelendudeni jõudmine väga kaua aega - aega, mis (mingitel põhjustel) on võrreldav universumi elueaga. See on minu arusaamist mööda suht originaalne arvamus. Tekitab aga ka mõningaid küsimusi - näiteks sellise, et kui mul juba praegu on olemas suht hea ettekujutus teistest tähtedest või tähesüsteemidest, mille kuradiga peaksin ma siis sisustama oma järgmised paar miljardit (või vähemalt mitusada miljonit aastat) enne tähelendude võimaluse avanemist? Või vastupidi, kui see saab olema üks väärt tegevus/ajaviide, siis mille pärast peaksin ma veel kunagi hakkama tähelendude peale mõtlema? Ma kas suren ära kannatamatuse kätte või unustan selle mõtte! Ma kujutan ette, et mõni mollusk võiks rahulikult miljardeid aastaid vegeteerida, teadmata midagi tähtedest aga ma ei suuda ette kujutada miljoneid aastaid kestvat täitumatut unistust tähelendudest!
Vasta
#37
Tjah,aga muidugi on ka võimalus,et oletatav kõrgtsivilisatsioon on neid lende ka mingil määral teostanud:näiteks oma galaktika või paari naabergalaktika piires, ja on nii-öelda rahuldanud oma uudishimu. Selles mõttes,et on lahendatud ehk toorme,energia,eluruumi ja n.ö, uudishimu probleemid. Sest näiteks 20 galaktika piiresse jääv hüpoteetiline kosmoseimpeerium on tegelikult ju tohutult suur. Side-ja logistilised probleemid tekkiks juba tuhandegi valgusaastase ruumi puhul(kui jääme selle juurde,et valguskiirus on ületamatu), mis siis veel galaktilistest mastaapidest rääkida. "Emaplaneedil" läheb ju aina raskemaks neid kolooniaid kontrollida. Side sisuliselt puudub-mis kasu on paarisaja tuhande aasta vanusest sõnumist? Teatavasti iga impeerium on puutunud kokku laienemisel tekkivate probleemidega:logistika,kontroll ääremaade üle,jõudude ja ressursside hajutatus. Kosmilised vahemaad muudavad sellise impeeriumi haldamise väga raskeks. No ja siit minu arvamuse jätk:olles paisunud piisavalt suureks,rahuldanud oma vajadused,lihtsalt lõpeb selline laienemine. Justnimelt aeg ja vahemaad on probleemiks. Impeeriumi üks osa ei tea, mis teises toimub. Iga "mõistlik" keskvõim lõpetaks mingil hetkel laienemise. (Kui muidugi "inimlik" mugavus seda juba palju varem lõpetanud pole; ei kujutaks küll praegusi valitsusi finantseerimas hiigelprojekti kasvõi Proxima Centauri uurimiseks-neil Maa pealgi küllalt hea).----------Niiet parimal juhul võiks minu arvates Universumis olla mitmeid(kümneid,sadu,tuhandeid) piirkondi, mis on asustatud või olid asustatud intelligentse eluvormi poolt loodud kolooniatega,kuid võrreldes Universumi enda mõõtmetega on need üpris väikesed.-------
Ma muidugi eeldan, et valguskiirusest kiiremini ei saa liikuda ja teleportatsioon on võimatu,sest vastasel juhul on jah kummaline,miks keegi Universumit ei valitse ja inimestest koeratoitu ei tooda Smile
Vasta
#38
Tsitaat:Algselt postitas: Kaabulott
Kosmilised vahemaad muudavad sellise impeeriumi haldamise väga raskeks. No ja siit minu arvamuse jätk: olles paisunud piisavalt suureks, rahuldanud oma vajadused, lihtsalt lõpeb selline laienemine. Justnimelt aeg ja vahemaad on probleemiks. Impeeriumi üks osa ei tea, mis teises toimub. Iga "mõistlik" keskvõim lõpetaks mingil hetkel laienemise.

Jah, kui eeldada ikkagi kiiruste piiratust (valguse kiirusega), igasuguste "ussaukude", "hüperside" jms võimatust (aga esmalt tuleks just selline situatsioon läbi analüüsida), siis taoline tsentraalselt juhitav impeerium osutub ilmselt võimatuks. (Mõned ulmekirjanikud on siiski fantaseerinud võimaluse üle, et olendite jaoks, kelle eluprotsessid oleksid tuhandeid või isegi miljoneid kordi aeglasemad meie omadest, paistaks see kõik hoopis teises valguses. Kas meie neid aga ka ära tunneksime?). Aga see ei peaks välistama veel taolisesse tsivilisatsiooni kuuluvate olendite "difusiivset" levikut - laialivalgumist üle kogu Universumi. Umbes nagu sipelgad on levinud üle kogu maakera, nende koordineeritud tegevus piirdub siiski vaid oma pesa (või kolooniaga). Või nagu muisted Kesk-Ameerika indiaanitsivilisatsioonid vaevalt enam midagi teadsid oma Aasiasse maha jäänud ammustest sugulastest (või kui, siis ehk vaid ähmastest legendides, mille tegelik tagapõhi oli ammu ununenud). Aga nagu ma juba ütlesin - mina ei kujuta hästi ette miljardeid aastaid kestvaid ringmänge jaanitule ümber või jõulujumalateenistusi ... ehkki inimene harjuvat paljuga ...
Vasta
#39
Nojah,see laienemise peatumine on kindlasti vaieldav. Meil muidugi praegu väga raske arutleda kosmiliste impeeriumide evolutsioone,kuna puudub kogemus. Aga siin võib tekkida veel see probleem,et vanemad kolooniad,sealhulgas ka see hüpoteetiline "emaplaneet",juba hävivad,kas siis olendite oma lolluse või mingi katastroofi tõttu. Võibolla asustataks uusi planeete,aga vanadel areng hääbub või katkeb. Vahemaade tõttu ei tea ju keegi enam, mis teised teevad või mis neist saanud on. Kas säiliks piisav hulk "üliarenguga" tsivilisatsioone? See Maal nii levinud mugavus ja loidus võib tabada ka üliolendeid. Leiavad paradiisitaolise planeedi ja aitab küll. Kes teab, vahest arengule järgneb taandareng? Aga Maalt näiteid tuues,on rahvaste rändamine tavaliselt lõppenud paigalejäämisega. Vahest on ka kosmiliste rännakutega,ei tea. Kuid igatahes selge on,et siia ühtegi suuremat seltskonda jõudnud pole,et ae,me tulime nüüd teie planeeti asustama,aga teist saab nt saapamääret teha. Noh, loodame,et nii ka ei juhtuks. ----------Mis puutub nüüd füüsikasse väljaspool praegu teadaolevat,siis arvatavasti (isegi kui see "hüpervärk" võimalik on) pole ükski tsivilisatsioon seda avastanud. Sellisel juhul oleks suht kindlasti keegi siin-ja meie siin ei arutleks.
Vasta
#40
Tuli vastu üks arutlus teemal, miks ehk arenenud tsivilisatsioonide eluiga on lühike ja/või kaotavad nad huvi tähelendude vastu - nad loovad ise endale virtuaalse reaalsuse (vabatahtlik Matrix), mis on palju põnevam (ja hõlpsamini kättesaadav: "Actually colonizing the galaxy would be so much harder than pretending to have done it when filming Star Wars ...") kui tegelik reaalsus - ja sinna sisse nad upuvad ja ehk ka surevad (nt kui unustavad seetõttu oma reproduktiivse funktsiooni). Võimalikku pääseteed näeb autor religioosses fundamentalismis, mis taolised "lõbud" ära keelab.
Vasta
#41
Mnjah,ka päris hea teooria. Kahtlemata ohustab naudingutele andumine eksistentsi järjepidevust. Eks ole ju ajaloost midagi taolist teada: Rooma impeeriumi allakäik,mis sai alguse just liigsest heaolust ja naudingute ülistamisest. Ja tulevikus ei ähvarda selline moraalne mandumine mitte üht riiki,vaid kogu planeeti,isegi muslimimaid. Tõesti,TÖÖD tehakse ju aina vähem,nii vaimset kui füüsilist(arenenud riikides põhielanikkonna hulgas muidugi). Seevastu aja surnukslöömiseks on aina rohkem võimalusi. Kes teab,mis sellest värgist tulevikus saab. Muidugi võib ka tulla variant,et energiaprobleemi ei suudetagi lahendada ja tarbijaühiskond selle praegusel kujul laguneb koost.
Lisaks virtuaalsetele ohtudele lisandub ka nn ülinarkootikumi oht. Pole ju välistatud,et meditsiini arenedes leitakse mingi aine või meetod,kuidas tekitada mõnu nii,et mingit reaalset "pohmelli" ei teki. Selline megauimasti leviks tõenäoliselt ülikiiresti,nagu suitsetamine omal ajal,kriitilisest massist saaks narkomaanid-ja alles hiljem selguks,et antud aine põhjustab nt viljatust,dementsust või muud pöördumatud kahju-ainult siis on juba hilja. Kes teab,äkki on ka uimastid nii mõnegi tulnukate ülitsivilisatsiooni hävitanud?
Vasta
#42
Tsitaat:Algselt postitas: Kaabulott
Eks ole ju ajaloost midagi taolist teada: Rooma impeeriumi allakäik,mis sai alguse just liigsest heaolust ja naudingute ülistamisest.
Arvata võib et Rooma Impeeriumi allakäigul oli hulk põhjuseid. Isiklikult pean kõige tähtsamaks majanduslikku allakäiku. Rooma Impeerium püsis paljuski Africa provintsi põllumajandusel, ja sealt pärineva viljaga spekuleerimisel. Galilea Nazareti linnast pärineva tagasihoidliku puutööoskusega tisleri sünnist alates algas maakeral üleüldine jahenemine nn. Euroopa Väike Jääaeg. Põhja Aafrikas olnud Rooma plantaažhid kaotasid tasapisi oma viljakad põllud, Sahara tungis peale sinnani kus ta praegu asub (piir Põhja Aafrikas).
Kõikide poliitiliste arengute aluseks maailmaajaloos on eelkõige majandus ja peamiselt põllumajandus.
Tähtis osa on ka ideoloogial ja ühisk. poliitiliste formatsioonide erinevatel paradigmadel, aga mis poliitikat Sa ikka teed kui kõht näljast koriseb...
Vasta
#43
Ehk ei kõnele nad seepärast, et meie ju ka - ainult kuulame (SETI!), aga ei kõnele! Seth Shostak (SETI Institute) vaidleb sellele siiski vastu, väites, et meie sellise käitumise põhjused ei ole universaalsed ega pole põhjuseks, miks meist vanemad ja arenenumad tsivilisatsioonid seda siiski teha ei võiks:

1. põhjus: me ei tee seda, kuna me ei tea (ehk juba aastamiljardite jooksul) välja kujunenud "galaktilise kommunikatsiooni protokolli" /Visates merre pudeli kirjaga on meil alust loota, et keegi seda siiski lugeda suudab, kosmosesse saadetud raadiosignaalide puhul on selline lootus suht pisike, isegi kui signaalid kinni püütakse. H/.
2. põhjus: me ei tee seda, sest see on kallis - signaali saatmine peaks kestma sajandeid, enne kui võiks loota mingit vastust. SS (loe: Seth Shostak) viitab ka võimalusele, et saateaega saab oluliselt vähendada, sünkroniseerides seda mõningate eriliste astronoomiliste sündmustega - nt millal saatev planeet asetub täpselt oma tähe ette vastuvõtja suhtes /See saaks nagu töötada vaid nende vastuvõtjate jaoks, kes asuvad saatjaplaneedi orbiidi tasandis. H/
3. põhjus: me ei tee seda, kuna see võib olla ohtlik - võõrtsivilisatsiooni huvid meie vastu võivad olla eelkõige nt kulinaarsed. SS viitab arenenud tsivilisatsioonide võimalustele efektiivselt maskeerida oma saatja asukohta.

Järeldus: kuulakem ikkagi!
Vasta
#44
No raadio-ja valgussignaalide puhul on see aeg ikka meeletult tähtis tegur. Isegi meie oma galaktika läbimõõt on 100000 va , selle aja jooksul jõuab signaali sisu vananeda. Aga isegi kui oletada,et sisu polegi oluline,et tähtis on vaid signaal ise,selle olemasolu fakt,siis tuleb lihtsalt aega anda atra seada. Ütleme,et see 40 aastat on lihtsalt määratult väike aeg kosmiliste vahemaade ja aegade juures. Kui oletada,et PRAEGU pandi meie oma galaktikas tähe X juurest sõnum teele,siis mõnekümne tuhande aasta pärast saavad järeltulijad seda lugeda(kui siis neid on muidugi).
Kes ütleb,et kunagi pole proovitud Maaga suhelda? Äkki nt 250 miljonit aastat tagasi üritati meeletult siinsete asukatega ühendust võtta? Prooviti,prooviti-nii kümme miljonit aastakest näiteks. Siinsed dinosaurused paraku ei saanud paraboolse vastuvõtuantenni ehitamisega hakkama ja seega ei saanud elukad mingit vastust. Seejärel nende huvi rauges,võibolla surid ka välja,võibolla proovivad uuesti. Signaal on teel,aga kohale jõuab nt miljoni aasta pärast. Küsimus on kärsituses. Selline mastaap eeldab vastavat kannatust. Kui Galaktika oleks nagu kaks linna vahemaaga 1000 km,siis raadiolained oleks nagu kuller kiirusega 10 meetrit aastas. Karm,aga ebaõiglane.
Vasta
#45
Aga kui võõrtsivilisatsioon siiski pole end hävitanud, pole mandunud ja suudab vahemaid suht kiirelt läbida, siis jääb ju ka kõigi (alamate)tsivilisatsiooni/elu kandvate planeetide leidmine miljardites galaktikates, miljardite tähtede ümber suht võimatuks ülesandeks. Eriti kui ei saa usaldada raadio ning valgussignaale kui majakaid. See ikka kordi hullem kui nõela otsimine heinakuhjast.

Ühe tsivilisatsiooni avastamine sõltub ilmselt tema arengust ehk...
Keegi jaotas tsivilisatsiooni arengud kolme järku:

1) need kes ammutavad energiat kogu oma koduplaneedilt,
2) kes kasutavad kogu oma päikesesüsteemi energia
3) ja need kes kogu galaktika energia

Ma teeks siit sellise järelduse, et ennem avastame meie mõne 2. või 3. järku kuuluvad elajad kui nemad suudaks meid leida siit supist.

Muudetud: 19-12-07 kell 17:41:17 trz
Vasta
#46
Tsitaat:Algselt postitas: trz
1) need kes ammutavad energiat ... oma koduplaneedilt,
...
3) ja need kes kogu galaktika energia
(minu lingid - H)

Aga teevad ikka samu tempa, ainult mastaabid on erinevad! Laugh
Vasta
#47
No näed siis! Meie NEID näeme aga NEMAD meid vaevalt. Bleh
Vasta
#48
Tsitaat:Algselt postitas: trz
No näed siis! Meie NEID näeme aga NEMAD meid vaevalt. Bleh
Ega ma vastu vaidlegi ... ainult et nägemise ja arusaamise (äratundmise) vahel on veel miski vahe.
Vasta
#49
Fermi paradoksile uus vaade: maaväliseid tsivilisatsioone vaid tosin
http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/07/30/1948254 ja http://arxiv.org/abs/0907.0345

Vasta
#50
Mäda kogu see jutt, võtame kõigepealt viljaringid, kes nende kaudu püüab inimestega suhelda või on need ainult peremärgid omasugustele kusagile kõrgemale, vaadeldavad juba orbiidilt,
Või mida kujutavad endast arusaamatu tehnoloogiaga ehitatud püramiidid mis Egiptuses isegi näiteks näitavad ära tähesüsteemi kust tulijad oma peremärgi teistele nähtavalt valmis ehitasid, jällegi orbiidilt juba vaadeldav Orioni rahaimpeeriumi loomafarmi märk. Või needsamad atmosfäärinähtused, mida iga päev registreeritakse.
Äkki tegu kahetasandilise maailmaga, need kes suhtlevad ja teavad vaikivad, sest igal võõrrassil on oma terrotoorium maal mida kaitstakse ja mida ründavad teise võõrtsivilisatsiooni laevad kui võõrasse piirkonda minnakse, näit vene ufosõda jus üks laev kolme poolt puru lasti, või näit Admiral Burdi tappasaamine lõunapooluse ligidal või kasvõi .....
Pika rea võiks jätkata aga milleks, kogu see teema on juba ammu lahendatud, ammu ka valitsutel teada siinolijad, jänkid teevad hoolega koostööd Orioni rahaimpeeriumiga, mille haarmed läbi väidtavalt biorobotiteks muudetud jumalarahva eri valitsemisideoloogiate (kommunism , liberalism, üleilmastumine) ja rahatoodete (majandustsüklitega võõra raha põletamine ja oma rahaga tsükli põhjast järjekordse tüki maailmast endale ostmine) on oma võrku kogu maailma mässinud.


Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat