Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Fermi paradoks
Autor Sõnum
Chaos
Bännitud

Postitusi: 1,530
Liitunud: Jan 2010
20-08-2017 17:21
Postitus: #76
RE: Fermi paradoks
Kasutame sinu "termineid" Tervikolemus ehk Hinnang on subjektiivne. Sellest järeldub otseselt, et "Hing-olemite" OMADUSED on sekundaarsed ja meie hinnangud primaarsed. Meie hinnangud panevad paika vahetusproportsioonid turul. Näiteks ühekordne kummikinnas Eestis ja ühekordne kummikinnas Sahara kõrbes on erinevate vahetusproportsioonidega. Kui inimesi enam ei ole, siis pole ka kedagi hinnangut andmas. Seega annab igale asjale ikkagi väärtuse inimene. Inimese arvamus on lõpuks kõikide asjade mõõt. Ja sinu hinnang ei ole üle "harju keskmise" kuskilt otsast.
(selle postituse viimane muutmine: 20-08-2017 17:30 Chaos.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,566
Liitunud: Apr 2011
20-08-2017 17:54
Postitus: #77
RE: Fermi paradoks
Chaos sinu maailmapilt on nö "füüsilise kihi põhine", ning siit tulenevad paljud "moonutused", mis ei võimalda sul peenemete kihtide (hinge ja vaimu) omadusi tajuda-kirjeldada (inimese lihakeha pidamine "väärtuste andjaks" näitab ilmekalt füüsilise kihi põhist maailmapilti - ilmselt tabab sind peale vandus-surma "suur üllatus", et hinnang möödunud elule saadakse "kehatuna", st hing &vaim annavad hinnangu, mitte aga lihakeha aju) .

Minupärast lase kasvõi miljon aastat "samal rajal edasi" - ükskord pead ikkagi tunnistama, et oled nö "puuse pannud": teised on seni sul lihtsalt "eest ära läinud".

Kuna sinu "areguvektorite kõverpeegli analüüs" ei seostu mitte kuidagi antud teemaga (Fermi paradoksiga), siis pole mul huvi siin kirjutada "prügikasti jaoks" (moded kustutavad varsti meie vestluse ära, kui "teemavälise läbu" - ning sinu jaoks on minu vastused niikuinii nagu "hane selga vesi", st sind ei huvitagi ju vastus kui selline, pea-asi, et said teema fookusest nihkesse lükata: seepärast ma ei viitsinudki sulle alguses vastata, ning ei näe ka edasisel teemavälisel dialoogil mõtet).
(selle postituse viimane muutmine: 20-08-2017 17:55 lahendused.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
positiivne
.

Postitusi: 3,099
Liitunud: Aug 2012
20-08-2017 18:03
Postitus: #78
RE: Fermi paradoks
Rümba ja vaimu vestlust ei kustuta siin foorumis keegi. Andke aga tuld lahendused ja chaos
(selle postituse viimane muutmine: 20-08-2017 19:27 positiivne.)

Kõik inimesed on erinevad. Ainult mina olen ühesugune.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Chaos
Bännitud

Postitusi: 1,530
Liitunud: Jan 2010
20-08-2017 19:06
Postitus: #79
RE: Fermi paradoks
Omadused on sekundaarsed (sinukeeles hing - vaim) . Aju saab omadusi hinnata ja see on primaarne. Kui inimesi enam ei ole, siis kes sinu postidele hinnagut käib andmas?
Läheme aga jälle "juurte juurde" tagasi. Sa Lahendused ära keeruta vaid ütle otse välja: Kas inimkonna säilimisel on mingi objektiivne väärtus. KES seda väärtust väljaspool inimkonda hindab?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,566
Liitunud: Apr 2011
20-08-2017 21:27
Postitus: #80
RE: Fermi paradoks
Hinnang ja arvamus ei oma mingit tähtsust - tähtis on nö "tõe tunnetus" (kuldne ringvool), ehk ilmingute tajumine eri nurkade alt.

Näide: kõik 7 miljardit inimest Maal võivad omada ühesugust "arvamust" - kui aga see "arvamus" hõlmab vaid ühte kitsast kiirt tervikpildist (a'la füüsiline kiht kõigi maailmakõiksuse kihtide kõrval), siis see "arvamus" on väärtusetu.
Kuid samas võib 1 isiksus omada piisavalt suurt "tõe tunnetuse spektrit", ehk tajuda-kirjeldada piisavalt avarat maailmakõiksuse kihtide kogumit (see tõe tunnetus tuleneb aga tervikolemusest-vaimust: eelnevate kehastuste kogemuste võrdluse võimekus).

See "massi arvamusele toetumine" on puhtalt ühiskonna teema: ühiskond ei oma mingit sisulist ressurssi, rääkimata mingist "tõe tunnetusest" - seega näitab "arvamuste ülistamine", et tegu on ühiskonda teeniva orjaga (kes on minu silmis nö "tühi koht").

---------

Planeedil Maa asuva inimkonna säilimine ei oma mingit tähtsust: inimkujulised-lihakehad saab teistest tähesüsteemidest vajadusel siia tuua, ning siinsed hinged-vaimud saavad neid lihakehasid jälle animeerida-asustada.

Kui hinged-vaimud soovivad kehastuda, küll nad selleks ka võimaluse leiavad: Maa pole ainuke koht kehastumisteks.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
positiivne
.

Postitusi: 3,099
Liitunud: Aug 2012
20-08-2017 21:33
Postitus: #81
RE: Fermi paradoks
Hinnang ja arvamus on tõetunnetuse väljendus.

Kõik inimesed on erinevad. Ainult mina olen ühesugune.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,566
Liitunud: Apr 2011
21-08-2017 09:56
Postitus: #82
RE: Fermi paradoks
Tõetunde väljendus arvamusena (kitsas sektor) pole tõe tunnetamine ise (kogu sektor).
Nii nagu pole kirss tordil (mõni gramm kirssi) tort ise (kilo tordi põhja, kreemi, pinnakatet).

Kui üritada maailma kirjeldada, siis tuleks püüelda terminite & teooriate poole, mis hõlmavad võimalikult suure osa kogupildist - igasugu kitsad-piiratud erijuhud viivad vaid ummikusse.

-----

Ehk tulles teema juurde tagasi: kui vaadata Elu olemust kihilisena (lihakeha, hing=olem, vaim=tervikolemus), siis kaotab "Fermi paradoks" oma algse mõtte (selle asemel, et otsida tulnukate kehasid välisest ilmast, võiks otsida tulnukate tervikolemust enda sisemisest ilmast).
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
positiivne
.

Postitusi: 3,099
Liitunud: Aug 2012
21-08-2017 10:16
Postitus: #83
RE: Fermi paradoks
(21-08-2017 09:56 )lahendused Kirjutas:  Tõetunde väljendus arvamusena (kitsas sektor) pole tõe tunnetamine ise (kogu sektor).

Võtan ma õigesti kokku, Lahendused, su arvamuse su tõetunnetusest?

Selle "kitsa sektori kaudu" me mõjutame üksteise tõetunnetust. Kitsad sektorid ristuvad põgusaks hetkeks ja keegi nimetab selle kirsi, kreemi, tordipõhja ning suhkru kohtumise tordiks.

Kõik inimesed on erinevad. Ainult mina olen ühesugune.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Chaos
Bännitud

Postitusi: 1,530
Liitunud: Jan 2010
21-08-2017 15:33
Postitus: #84
RE: Fermi paradoks
Ma kunagi siin katsusin stepslile seletada, et ei saa kõik inimesesd omada ühte arvamust, teadmist, tõde või mida iganes te selle all mõtlete. Lahendused - Masinad on millekski selliseks suutelised. Ja mis-moodi siis nüüd sinu "tõe tunnetuse spekter" kuidagi teistest erinev on? Võteme näiteks liitri vihmavett mida ei pane lahendused siin Eestis tähelegi aga kui teleportida lahendused sahaara kõrbesse, on ta usutavasti nõus tapma selle liitri vee pärast. On siis sinu ülimuslik "tõe tunnetuse spekter" ajas ja ruumis konstantne või on sinu tunnetused ikkagi muutlikud? elik teiste sõnadega - ikka ja ainult sinu peas?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,566
Liitunud: Apr 2011
22-08-2017 08:04
Postitus: #85
RE: Fermi paradoks
Asukohast ja ajast sõltumatu igapäeva-eluline näide on matemaatika - näiteks Pythagorase teoreem (a*a + b*b = c*c) kehtib nii Eestis, Sahaara kõrbes, kui Andromeeda udukogus.
Mind huvitavad just taolised nö "igavikulised teemad", ning tervikolemus-vaim kuulub selliste hulka.

Kuid poliitikute möla (muutub peale annetust), lollide arvamused (muutub peale reklaami) ja esemete väärtus (sõltub nõudluse-pakkumise suhtest) on muutuvad, ehk ei oma mingit sisulist väärtust - taolised objektid ongi Chaose maailmapilti kujundavateks iidoliteks (see aga on puhtalt nö "taseme küsimus", ehk üle oma varju ei hüppa).
(selle postituse viimane muutmine: 22-08-2017 08:08 lahendused.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Chaos
Bännitud

Postitusi: 1,530
Liitunud: Jan 2010
22-08-2017 15:42
Postitus: #86
RE: Fermi paradoks
Oeh... Millisest sektist te tulete? Lisaks veel niipalju, et on vähemalt kaks ERINEVAT individuaalset teadmist. Isik A teab, et ta peab Pythagorase teoreemi selgeks saama ja isik B teab, et ta peab Pythagorase teoreemi isikule A selgeks õpetama. "Igavikuline teadmine" on, et Pythagorase teoreemist võiks aru saada. Inimkonna kogemus, mis on vormistatud seadusteks, tavadeks ja teoreemideks ei seo jäigalt teoreemi ja inimest. Tähtis on, et teoreemi õpetatakse. Kes seda teeb ja kuidas seda tehakse, on osavõtjate endi, mitte tervikolemuse otsustada.

Ja sinu vaimul ei ole mitte midagi sellelst teadmisest, et Pythagorase teoreem on olemas ennem kui sa sellest aru ei saa. Sa pead oskama seda tõestada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Pega
Uustulnukas

Postitusi: 7
Liitunud: Dec 2011
07-09-2017 13:48
Postitus: #87
RE: Fermi paradoks
Päris naljakas on lugeda kuidas mõni tegelane siiralt usub, et ta tajub mingeid kõiksuse protsesse ja eesmärke.

See äsja puu otsast alla roninud ning üksteist arulagedalt tappev ja hävitav inimrass peab oma arengus ikka päris absoluudi lähedal olema kui selle helgemad pead juba universumi absoluutset tõde kompavad. Või siis oota, ei, las ma mõtlen.... mmm... kohe kindlasti mitte! Ilmselt on sellised tarkpead päris tõest sama kaugel nagu päevakoerlase vastne kõrgharidusest.

PS: tavamatemaatika ei toimi nanomaailma tasemel. Vaevalt, et sellest eriti palju kasu ka mustade aukude sisemuses oleks.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mannu Eemal
Blondiin

Postitusi: 1,304
Liitunud: Aug 2010
27-04-2018 14:29
Postitus: #88
RE: Fermi paradoks
Tänase seisuga olen Fermi paradoksi lahenduse enda jaoks niimoodi sõnastanud:

meie Universum (see teaduslik ja suurest paugust tekkinu; see mida skeptikud tunnistavad ainukeseks) -

selles saab tsivilisatsioon ainult kas hävida (ise ennast hävitada) või "edasi" minna. Neid, kes parasjagu on veel hävimata/hävitamata, neid on suure ruumi ja tohutu aja peale tõesti lihtsalt nii vähe, et nad ei saa üksteisega kontakti.

Need, kes on läinud "edasi", need saavad kontakti võtta ainult meetoditega, mida meie Universumi (skeptilised) seadused ei tunnista. Ja milliseid kontaktivõtte väga tihti võltsitakse. Pealegi "edasipääsenuid" on vb ka vähe.

Nüüd: kuhu paigutub "kuri Demiurg"? - kas ta on meie (teadusliku) Universumi sees või "edasijõudnute" hulgas või veel kuskil "mujal"? Edasi ja mujal on tähenduselt teised kui tavalises tähenduses; ei tähenda ei ruumi ega positsiooni.

PS: sõnastuse autor ei ole mina
(selle postituse viimane muutmine: 28-04-2018 11:57 Mannu.)

Brain expedition.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Vana kala

Postitusi: 738
Liitunud: Feb 2011
30-04-2018 20:41
Postitus: #89
RE: Fermi paradoks
Marsi missioonide signaale püütakse Maal paarikümne meetrise "taldrikuga". Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis signaali edastamiseks kulutatakse kusagil paarkümmend vatti voolu. Mars on samas vaid paarisaja miljoni kilomeetri kaugusel, vahest veits kaugemal vahest lähemal. Lähimad tähed on kümnete triljonite kilomeetrite kaugusel. Ning nii lähedal on vaid üksikud tähed, meie galaktika tuum asub umbes veerand miljoni triljoni kilomeetri kaugusel. Nii kaugelt saab maiste vahenditega tuvastada signaale, mis on kosmiliselt energeetilised. Tulnukatelevisiooni me galaktiliste vahemaade tagant ei tuvastaks nagunii, võib-olla vaid sihilikult meie suunas välja saadetud ülivõimsat sõnumit.
Ehk siis teisisõnu - me suudaksime tuvastada tsivilisatsioone, mis ennast reklaamivad.

Teisest küljest võiks oletada, et kui tsivilisatsioon kasvab kosmiliselt "võimsaks", siis kasutab see enda tarbeks ta kosmiliselt energiat. Mõneti võikski tsivilisatsiooni "võimsust" mõista energia kaudu, mida nad tarbivad. Sellisel juhul poleks selguse huvides kasutatud jutumärke vajagi võimsuse mõiste ümber. Võib ju oletada, et ühel hetkel tahab tsivilisatsioon tarbita energiat sama palju (või rohkem) kui nende kodutäht välja kiirgab. Sellist gigantset tsivilisatsiooni peaks olema võimalik tuvastada praegu olemasolevate vahenditega meie galaktika piires. Kui teada kust otsida, sest tähti on meie galaktikas saja miljardi ringis. Kõik nad pole ka Maalt üldse nähtavad, niiet see raskendaks otsingut.

Praegu tasub jääda ootama James Webbi nimelise teleskoobi starti. See peaks olema minu teada esimene teleskoop, mis suudab lähimate eksoplaneetide atmosfääri keemilist koostist määrata. Kui eksoplaneedi atmosfäär on piisavalt tihe ja hapnikurikas, siis võib julgelt oletada, et mingit sorti elu seal leidub. Järgmised teleskoobid, mis suudavad eksoplaneetide atmosfääri tuvastada, oleksid ameeriklaste 30 meetrine teleskoop ja euroopa E-ELT (umbes 40 meetrise peegliga). Need peaksid aga valmis saama alles järgmise kümnendi keskpaiku.

Raadioteleskoopidest rääkides tehakse praegu ettevalmistusi ruutkilomeetrise pinnaga "taldriku" ehitamiseks. See "taldrik" poleks küll üks monoliitne struktuur, vaid koosneks paljudest koos töötavatest väiksematest vastuvõtjatest, mis oleksid üksteisest mõnel juhul tuhandete kilomeetrite kaugusel. Selline asetus parandab teleskoobi eraldusvõimet võrreldes monoliitse vastuvõtjaga. Aga jällegi, tulnukate raadiosignaale tuvastada oleks isegi nii suure teleskoobiga keeruline, kui "rohelised" ennast ei reklaami, või pole kosmiliselt võimsad oma energiatarbimise poolest.

Eks siin ole vist küsimus selles, et kas mingi piisavalt arenenud tsivilisatsioon saaks vabaned energia tarbimise vajadusest. Või teisisõnu entroopia kasvatamise vajadusest, aga nii öelduna võib see kõlada liiga keeruliselt. Muidugi võib ju lihtsalt ette kujutada tsivilisatsiooni, mis otsustab kollektiivselt, et nad piiravad enda energia tarbimist mingi pirini ja jõustavad seda piiri rangelt. Selline endale piiri seadmine tundub aga kunstlik, sest piisab vaid sellest, et mingi fraktsioon sellest tsivilisatsioonist ületab jõustatud piiri teatud määral ja ülejäänud osa tsivilisatsioonist ei suuda enam seda võimsaks kasvanud fraktsiooni ohjata. Siin tuleb mängu see võimsuse mõiste teine tähendus - võime oma tahet jõustada. Ning mulle tundub, et neil tähendustel (energiatarbimisel ja võimel oma tahet jõustada) on väga sügav seos.

Enda tahte jõustamise all ei pea ma niivõrd silmas võimet teisi anastada, pigem võimet öelda: "Ei, meie teeme asju oma moodi ja me ei lase endale seda moodi ette dikteerida". Enda tahte jõustamise võime oleks siis pigem vastupanuvõime väliste mõjurite suhtes. Võime omada homoöstaasi, jääda endaks muutuvates oludes. Ning mulle tundub, et kosmilises mastaabis suudavad pikemas plaanis endaks jääda vaid tsivilisatsioonid, mis valivad igikestva kasvamise tee. Sellise tee, mis viib ka puhtfüüsilise energia tarbimise kosmilistesse kõrgustesse.

Kui keegi kujutab ette mingit muud teed, siis ootan selle kirjeldust Smile
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,566
Liitunud: Apr 2011
30-04-2018 22:06
Postitus: #90
RE: Fermi paradoks
Fermi paradoks läbi seksi analoogia ....

Vaatenurk läbi nö "mediaan-keskmise mehe" (50% on temast lollimad, 50% on temast targemad).

1) 50% tsivilisatsioonidest on "koledad ja lollid" naised: taoliste vastu mehel huvi puuduks ... ehk kivi-ajas elavad tsivilisatsioonid ei suudaks enda olemasolu reklaamida ja ka meil puuduks nende vastu huvi.

2) 50% tsivilisatsioonidest on "ilusad ja targad" naised: selliste vastu oleks mehel huvi, kuid sellistel naistel puuduks huvi taolise primitiiv-mehe vastu .... ehk kõrg-vaimsuses elavad tsivilisatsioonid ei reklaami teadlikult enda olemasolu (milleks maa-inimeste laadseid kolonialismi & ressursipuuduse käes vaevlevaid primkasid enda juurde meelitada - tänu kõrgele tasemele suudavad nad enda vaimu kehastada vajadusel maistesse inimkehasse, ning nii kogeda "maist elu" ilma lend-taldrikuteta siia tulemata).

Ongi kõik ... ehk "vaade läbi seksi" andis lihtsa & arusaadava selgituse (meist arenematud ei suuda meiega ühendust võtta - ning meist arenenumad ei taha meiega ühendust võtta).
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,155
Liitunud: Sep 2007
01-05-2018 02:54
Postitus: #91
RE: Fermi paradoks
Läheb mõnes mõttes kokku eelkõnelejaga, aga...

Mida aeg edasi seda enam olen veendumusel, et Fermi paradoksil on kaks tõenäolist lahendit:

Esimene - tsivilisatsioonid hävitavad end. Kuna elusolendite evolutsioon ei saa jätkusuutlikult toimuda läbi millegi muu kui loodusliku valiku, jõuab iga piisavalt eduka liigi areng nii või teisiti piiratud ressursidega taevakehal tupikusse. Tupikusse jõudmine võib olla nii äkiline enesehävitus (tuumakatastroof) kui ka hetkel meie planeedi ilmne ja aeglane triivimine üheaegse keskkonnahävingu ja majanduskollapsi suunas.*

Teine - tänu looduslike ressursside üleküllusele suudab tsivilisatsioon areneda piisavaks, et luua oma loomulik järeltulija - tehisintellekt, mis raputab endalt bioloogise esivanema ambitsioonid. Selle uue eluvormi jaoks on kõik teised biloogilised eluvormid nii ebahuvitavad, et ta ei viitsi nendega kontakteeruda. Kõik uued väärilised tehisintellektid on teretulnud kuid mitte hädavajalikud.

*peale hävingut planeedil on järgmise tsivilisatsioonilaine tõusmine raisatud ressursside korvamatu kadumise tõttu (entroopia) ebatõenäoline.

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
seenetoorik
Vana kala

Postitusi: 325
Liitunud: Apr 2016
02-05-2018 09:35
Postitus: #92
RE: Fermi paradoks
(01-05-2018 02:54 )Nielander Kirjutas:  *peale hävingut planeedil on järgmise tsivilisatsioonilaine tõusmine raisatud ressursside korvamatu kadumise tõttu (entroopia) ebatõenäoline.

Täpselt sel põhjusel kahtlen sügavalt ka varasemate arenenud tsivilisatsioonide olemasolus.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 2,982
Liitunud: Dec 2010
02-05-2018 10:00
Postitus: #93
RE: Fermi paradoks
(03-09-2005 08:17 )Hallucigenia Kirjutas:  Laias laastus on Fermi paradoksil kaks võimalikku lahendust: 1) elu on väga haruldane tekkima või 2) arenenud tsivilisatsioonid ei ela eriti kaua.
Kumb vastus meile rohkem meeldib?
Arenenud tsivilisatsioonid ei ela eriti kaua. Looduskatastroofid teevad neile lõpu.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tyto Alba
Veteran

Postitusi: 1,022
Liitunud: Aug 2016
02-05-2018 18:36
Postitus: #94
RE: Fermi paradoks
(02-05-2018 10:00 )Nofretete Kirjutas:  
(03-09-2005 08:17 )Hallucigenia Kirjutas:  Laias laastus on Fermi paradoksil kaks võimalikku lahendust: 1) elu on väga haruldane tekkima või 2) arenenud tsivilisatsioonid ei ela eriti kaua.
Kumb vastus meile rohkem meeldib?
Arenenud tsivilisatsioonid ei ela eriti kaua. Looduskatastroofid teevad neile lõpu.

Piisavalt arenenud tsivilisatsioonid näevad ette looduskatastroofe ja need ei ole neile lõpetavaks faktoriks.
Kas kujutad ette mis lõpetaks tsivilisatsiooni kes on hakkama saanud näiteks Dysoni sfääriga?
Selline kooslus elab vähemalt veel mitmes tähesüsteemis - ehk ühe süsteemi lõpp ei korvamatu tervikule.

Jumal on isiksustatud Egregor...
Huvitav fakt - isik kes ei saa aru millest sa räägid peab lolliks sind mitte ennast.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 2,982
Liitunud: Dec 2010
02-05-2018 19:04
Postitus: #95
RE: Fermi paradoks
Tõepoolest otsivad astronoomid kosmilisest avarusest Dysoni sfääri. Eesmärgiks leida struktuur, mis salvestab energiat ning mis viitab mõne maavälise tsivilisatsiooni energiavajadusele ja samas ka elusolenditele.

Seni on seda sfääri kirjeldatud aga peamiselt teadusulmes.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
seenetoorik
Vana kala

Postitusi: 325
Liitunud: Apr 2016
02-05-2018 23:11
Postitus: #96
RE: Fermi paradoks
(02-05-2018 10:00 )Nofretete Kirjutas:  Arenenud tsivilisatsioonid ei ela eriti kaua. Looduskatastroofid teevad neile lõpu.

Millel see väide põhineb? On meil mõni võrdlus varnast võtta?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 2,982
Liitunud: Dec 2010
03-05-2018 07:54
Postitus: #97
RE: Fermi paradoks
Toon näite Tambora tsivilisatsioonist.

Tambora vulkaan purskas 10. aprillil 1815. aastal ning mattis enda alla Sumbawa saare. Hinnanguliselt võis hukkuda umbes 88 000 inimest. Väljakaevamisi juhtiva Rhode Islandi ülikooli teadlase Haraldur Sigurdssoni hinnangul mattis laava enda alla ka 10 000 inimega linna. 1883. aastal toimunud Krakatoa vulkaanipurse oli neli korda nõrgem.

Vulkaanipurse paiskas atmosfääri 400 miljonit tonni väävelgaasi, mis soodustas kliima jahenemist.
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/teadla...d=51032675

Ja teada on ajaloos paljusid looduskatastroofe.
Aga küllap tead seda isegi.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Vana kala

Postitusi: 738
Liitunud: Feb 2011
03-05-2018 23:30
Postitus: #98
RE: Fermi paradoks
Ei mäletagi, kas olen seda siin foorumis enne maininud, aga Maaga on selline huvitav lugu, et temperatuur siin on püsinud suht sarnane läbi aegade*. Samas on Päike vahepeal ca 40% heledamaks muutunud. See pole ka mingi Päikese eripära, et ta miljardite aastate jooksul heledamalt põlema hakkab, kõik tähed muutuvad ajaga heledamaks. Suured tähed muutuvad heledamaks kiiremini, väikesed aeglasemalt.

Mõtlesin kunagi selle peale, et see veider viis, kuidas Maa on suutnud kompenseerida Päikese intensiivsuse kasvamist, võib vabalt olla küllaltki erakordne nähtus. Sellisel juhul oleks teistel planeetidel elu tekkest kuni selle kõrbemiseni aega paar miljardit aastat. Maal on elu õlmitsenud juba kolm-neli miljardit aastat, või ehk rohkemgi.

*jajah, jääajad ja katastroofilised külmumisajastud on ka muidugi aset leidnud
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
seenetoorik
Vana kala

Postitusi: 325
Liitunud: Apr 2016
03-05-2018 23:40
Postitus: #99
RE: Fermi paradoks
(03-05-2018 07:54 )Nofretete Kirjutas:  Toon näite Tambora tsivilisatsioonist.

Tänan. Kõnealune tsivilisatsioon oli ka minule tundmatu.

Kuid meil oli jutt arenenud tsivilisatsioonidest ja sellest, et need hävitatakse loodusõnnetuste läbi.

Mismoodi Tambora tsivilisatsioon arenenud oli? S.t noh, eks iga tsivilisatsioon on omal moel arenenud aga miks sa just neid näiteks tõid?

Võibolla saame jätkata kui vastad.

PS! Muide, ega igat rahvast siiski tsivilisatsiooniks ei nimetata.
(selle postituse viimane muutmine: 04-05-2018 10:10 seenetoorik.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
xcad
Veteran

Postitusi: 923
Liitunud: Dec 2015
04-05-2018 22:19
Postitus: #100
RE: Fermi paradoks
Aga Toba vulkaan 70tuhat aastat tagasi? Oli veel 100x võimsam purse, isegi indias on 4-5m tuhakiht mis on suht kaugel. Kui midagi sellist kordub siis ongi inimkonna kui liigi lõpp, sest meie ei ole enam nii vastupidavad kui kiviajal.
https://heureka.postimees.ee/250474/koig...aa-ajaloos
https://et.wikipedia.org/wiki/Toba_j%C3%A4rv
http://www.novaator.ee/ET/kliima/toba_vu...ast_metsa/
https://www.alletop10lijstjes.nl/top-10-...arstingen/
ja siberi trapid olid ka sellest mõõtmatult tugevam purse, muidugi see toimus tõesti ammu enne inimeste ja imetajate teket.
(selle postituse viimane muutmine: 04-05-2018 22:25 xcad.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog