[Kahvanägu]

Räägiks siis metsadest siin ja maailmas. Mida siis vanal loodusemehel F.Jüssil öelda on. http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/raa...d=77264994 Emeriitprofessor T.Frey räägib niimodi. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arv...d=77120612
Värsked pildid Äntu Sinijärve äärest mis on maastikukaitseala! Ega see väike asi pole loomulikult ka varem takistanud seal lageraiet teha, alates 90-test.
https://www.youtube.com/watch?v=H-XiXFipceM
Mõned pildid veel. http://www.elavtoit.com/2ntusinij2rv/201...122423.jpg
http://www.elavtoit.com/2ntusinij2rv/201...122425.jpg
http://www.elavtoit.com/2ntusinij2rv/201...122436.jpg
http://www.elavtoit.com/2ntusinij2rv/201...122821.jpg
http://www.elavtoit.com/2ntusinij2rv/201...123727.jpg
Siin eurooblastis on isegi võsa, mis pikem kui 130 cm, METS?! Ja üle kõige käib ikka lollus, rahaahnus ja korruptsioon! Et mitte täiesti masendusse langeda, vaataks Norrasse.
http://vktopest.ru/post/v-norvegii-polno...23684.html
Sealt edasi Venesse.

http://zavtra.ru/events/rossiya-nazvana-...h-resursov
Edasi Ukrainasse.

https://aftershock.news/?q=node/444193&full

Saetakse sama oksa millel puuotsas istutakse. Sama käib ka ookeanide, pinnase, õhu ja muu looduse kohta millest me sõltume ja tänu millele elame. Kaua selline inimloomade tegevus kesta ei saa, ükskord käib pauk.

[Tulnukinimene]

Puud ja mets on mulle väga südamelähedane teema, sestap toon ka siia ära oma loo:
“Kui ma 14- aastat tagasi metsa elama tulin, oli minu ideeks luua mudel-elamine sellisest Eestist nagu mina seda vaimusilmas näen- “Eestlane kui metsarahvas 21 sajandil”. Rahvas kes näeb looduse ilu, oskab seda hinnata, mäletab “oma juuri”, omausku, kultuuri, teab puude, taimede ja kivide väärtust.

2003 aastal, alles pärast ostu-müügilepingu sõlmismist selgus, et olin ostnud ainult maja koos 0,3 hektari maaga, maakler oli enne väitnud ja näidanud maa piiriks terve hektari jõekäärus paiknevat metsa.

2015 aastal sain teada, et ümbritsevale metsale on vallast antud lageraie luba, vaatamata sellele, et siin on ka Velise jõe hoiu-ala. Võtsin ühendust maa omanikuga, lootes saada kokkulepe vähemalt hoiu-alal lageraiet mitte teha. Sain nõusoleku maa ära ostmiseks. Tellisin ja maksin maamõõtjale, kes jagas kinnistu. Nii sain lõpuks, selle algselt soovitu 1 hektari metsa ära osta. Vähemalt 1 hektar Eesti metsa on päästetud, alles jäid musträhni pesapuud ja hoitud/kaitstud vähemalt killuke Velise jõe hoiu-alast.

Paraku ma ei ole nii rikas, et osta kogu ümberkaudne maa, seega pean kurvalt pealt vaatama kuidas hävitatatakse kohaliku rahva poolt armastatud ja pühaks peetud allika ümbruse mets. Nii palju sain siiski teha, et informeerisin Marju Kõivupuud, kes saatis metsa omanikule märgukirja, vähemalt allikat ei sõidetud kinni.

Läheduses asub Tõrasoo Looduskaitseala, hoidsime perega korras 1 km. pikkust jalgrada läbi põlismetsa sooservani, kahjuks sealgi on osaliselt lageraie tehtud."

Loo mõte siis selles, et paraku kõige tõhusam metsa, pühapaikade ja väekohtade kaitsmise viis on nende ära ostmine. Näiteks Urmas Sõõrumaa võiks näidata oma kõrget vaimsust! Mõned inimesed on minuga juba ühendust võtnud ja uurinud kuidas see jupitamine ja ostmine käib.
Kes soovib võitlusvaimu, hea lugu: https://www.youtube.com/watch?v=DmICA1WqcyA

[Kahvanägu]

Tore, et oleme siis ühel lainel!
Kehv, et ilus laul on ära rikutud. Kui nüüd laulusõnade järgi talitada, siis sellega on suured probleemid. Esiteks orgunnimine ja teiseks rahva kaasatõmbamine, mis on veel suurem proble.
Üks teine laul on ka asjalik, oleneb kuhu poole vead!
https://youtu.be/HHOl2SKJO3E

[Tulnukinimene]

Pigem juba Justamendi "Vangile ei meeldi trellid":

https://www.youtube.com/watch?v=tOTshuMiq-4

Ma ise pooldan vaikset vaimset ®evolutisooni. Plakatitega barrikaadidele ei lähe.

[Kahvanägu]

Seda vaimset ®evolutsiooni võibki ootama jääda!

[Müstik]

Räägiks siis metsadest siin ja maailmas.

Saetakse sama oksa millel puuotsas istutakse. Sama käib ka ookeanide, pinnase, õhu ja muu looduse kohta millest me sõltume ja tänu millele elame. Kaua selline inimloomade tegevus kesta ei saa, ükskord käib pauk.

Ei tasuks ka unustada, et metsades elas ka kohavaim, keda siis metsades või külades elanud rahvad austasid.

Pagus ehk kohavaim - rahvusegregor

http://www.para-web.org/showthread.php?t...22pagus%22

[Tulnukinimene]

Seda vaimset ®evolutsiooni võibki ootama jääda!

Kust sa välja loed, et ma ootan? Ma tegutsen, ootan ehk seda, et sama meelt olijad ka tegutseda tahaks.

[Kahvanägu]

Sama meelt tegutsejaid on mingi % rahvast, mina kaasaarvatud. Antakse protestialkirju, peetakse kõnesid, kuid mis sellest kõigest kasu on? Las koerad hauguvad, karavan liigub edasi. Pole siis tähele pannud, kuidas "rahva teenrid" peremehest juba 20 aastat üle sõidavad? Demokraatia, tuleb harjuda?

[Tulnukinimene]

Ma räägin vaimsest revolutsioonist. Ja seda tehakse hoopis teist moodi.

[Kahvanägu]

Kuismoodu siis?

[Tulnukinimene]

Teen copy-paste mida olen kirjutanud:
„Mägesid liigutama – potentsiaalselt võimaliku variandi reaalsuseks nihutamine. Variantide väljas on absoluutsel kõik variandid olemas mida inimene suudab teada, mõelda või ka fantaseerida. Mõned variandid on praeguse reaalsusele/tegelikkusele lähemal, teised kaugemal. Kõige pealt käiakse välja idee. Siis luuakse mudel, mida inimesed saaksid näha. Mida rohkem inimesi hakkab asja võimalikkuse üle mõtlema, seda kiiremine nihkub “nägemus” tegelikkuseks, tegelikkusesse, saab reaalseks. Uue ühiskonna loomiseks peaks olema rohkem käega katsutavaid mudeleid. (Midagi sellist nagu mul siin, mis näitab, et jutt ei ole suur mull või haige fantaasia. Mina ajan küll oma asja, kuid see on ka osake Eesti Asjast.)”
Massimeel koosneb elu standardist, sellest kuidas keskmine inimene mõtleb. On räägitud alateadvusest, kuid on ka üliteadvus (eesti keeles on ilmunud Roberto Assagioli teosed “Transpersonaalne areng” ja “Psühhosüntees.”) On kindlaks tehtud inimese saatuse seos tema psühho-emotsionaalse olemusega (olemust näitab ka inimese aurapilt, tavainimese aura on punane-oranz). Riigi saatus oleneb massimeelest (inimeste keskmisest). Üks võimalus massimeelt muuta, on keskmisest arukamate isikute arengu soodustamine (rohelise-sinise auraga inimesed), nende aitamine mõtte ja sõna jõu/väe kasvus. Väega inimene saab infot üliteadvusest, mida ta lahtimõtestamisel lisab massimeelde. Mida rohkem massimeelde lisada uut infot, saab see aja jooksul elementaarseks paljudele (100 ahvi teooria).
Väekohtasid pole Eestis uuritud, küll aga mujal maailmas, nt. 1918 Venemaal uuriti juba kosmoseenergeetikat. Väekohad on lisaks muule, mõtteenergia võimendid.
Vastavalt massimeele on riigi saatus, variantide väljas on see kõige lähem saatuse variant. Väekohtades on Väekatel võimalik nihutada kaugemaid saatuse variante, see oleks siis reaalsuse muutmine. Üksikisikul võtab see kaua aega, grupiga toimub see kiiremini.

[Kahvanägu]

Selge, rohkem õiget propat. Ainult kes seda levitaks? Ega ometi meinstriimkanalid, mida kõige rohkem kuulatakse, vaadatakse ja loetakse? Või alternatiivmeediasse mida loetakse vähem?
Lisame siia ka üldiselt eestlaste tuimus ning ükskõiksus, väljaarvatud siis, kui asi puudutab kuidagiviisi inimkonna nuhtlust ehk raha!
Ütleks keeruline värk!

[Ichigo]

Keeruline seepärast, et mõtlete N-ga etteantud mallides: keegi peab levitama, ette ütlema, propama, toetuda tuleb välisele autoriteedile...
Usun, et mõtlev inimene saab aru, mida tähendab enesezt lähtumine, tunneb suheldes ära, kas inimene väljendab oma maailma või on selgrootu massiga kaasamineja ja oskab toetada neid, kes oma asja ajavad.
Keerulist pole midagi alates hetkest, kui ise tead, kes oled ja olles eestlane pead lugu nii enda kui me ühise vaimu olemusest. Tutvustada saabki ise olles ja endaks jäädes. Midagi teisele vägizi selgeks teha oli politrukkide taotlus, seda pole kuzagil ausas ja väärikas ühiskonnas vaja, küll aga saab tekkida väljastpoolt tulnud külalises austus sinu kodu ja kommete suhtes, seda aga vaid siis, kui neid ise austad. Kui ollagi täis vaid viha, hala ja protestikisa, saadakse seda ka väljastpoolt vastu. Tglt mõistab seda pea iga laps, see nii elementaarne tõde.
"Lisame siia ka üldiselt eestlaste tuimus ning ükskõiksus, väljaarvatud siis, kui asi puudutab kuidagiviisi inimkonna nuhtlust ehk raha!" Selline mõtlemine iseloomustab sovjetti ja mitte siinseid tavasid.

[Müstik]

Hiisi on Eestis tegelikult palju, paljud on ka neist avastamata. Muide, hiiekoht ei pruugi olla tingimata metsasalk. Hiis võib olla ka üksik puu või kivi või allikas.

Iga väega koht ei saa hiieks, ent tavaliselt on hiies olles tunda kuidagi teistsugust hõngu, justkui satuks hetkeks teise maailma, kus väline elu kaob kaugusse ning aeg jääb seisma. See on Hiievana kodu.

See pani mõtlema, et ehk linnas kasvanud ei olegi hiites viibinud. Ei ole kunagi tajunud ka hiievana kohalolekut.

Ja paar aastat kirjutati, et hiitel on kurb saatus: Eesti pühapaikade säilitamine ei huvita meie riigimehi:
http://alkeemia.delfi.ee/keskkond/planee...d=70900099

[Tulnukinimene]

Tänane "Maaleht":

"Kodumets, eramets või riigimets – mets on mets"

MADIS IGANÕMM KALLE ELLER

Meie maa metsade olukord ja nende kaitse puudutab paljusid ning asjata ei pea me ennast metsarahvaks, sest metsaga koos on meie kultuur siiani arenenud.

Samas otsustab selle ainulaadse elukeskkonna hoidmise üle väga väike rühm inimesi. Nad ei tea, et nad otsustavad ka meie rahva ja rahvuse tuleviku üle. Meie ja järgmiste põlvkondade elu kvaliteet oleneb sellest, millised on praeguste otsustajate teadmised, kultuuritunnetus, aga ka ahnus ja ülbus. Sellest väikesest seltskonnast sõltub liiga palju. Nii suurt vastutust tuleb osata kanda, sellest tuleb osata ka loobuda, kui ei suuda ega oska. Kas me võime neid inimesi usaldada?

Mets kätkeb ka püha maad

Hiljutises telesaates teatas RMK tegevjuht, et nad kannavad aastas riigi tuludesse riigimetsast teenitud summa, mis on võrdne parvlaevade hinnavahega Türgi ja Poola tehastes. See on tühine summa riigieelarves, võrdne sellega, mida korrumpeerunud sadamajuhid said ühe pastakatõmbega liigutada. Millised summad liiguvad aga puude taga, kus metsa varsti polegi, kuuleme ehk lähiajal.

Üha enam saab selgeks, et selles valdkonnas ei mängita enam pikemat aega ausat mängu. Mängurite kaardilauale on visatud meie ühine elukeskkond, meilt endilt luba küsimata. See ei ole lihtsalt metsatöösturite, RMK ega keskkonnaministeeriumi tihumeetrites mõõdetav ja müüdav puidumass, vaid meie rahvuse alustala koos hindamatu looduskooslusega. Rääkida selles kontekstis õpetajate palkadest on tähelepanu kõrvalejuhtiv häma, meil on veel arstid, politseinikud, päästetöötajad.

Iga omaniku mets on ühtlasi tükike kõikide teiste siin elavate inimeste elukeskkonnast. See on hoopis midagi muud kui kellegi korter või televiisor.
Paljuski näeme nende inimeste mõttemaailma ja tehtu vilju, kui sõidame mööda maad ringi ja näeme lõputuid lageraielanke. Ma ei oska ütelda, mida teised tunnevad, kui järjekordset metsa surnuaeda tee ääres näevad, kus ristide asemel on kännud. Minul tekib tunne, nagu oleks mu enda küljest tükk ära kistud, hästi valus on.

Ei saa unustada, et metsas on ka meie oma püha maa. Metsades on tuhanded esivanemate austatud ja tulevastele põlvedele hoolikalt hoitud looduslikud pühapaigad, millest valdav osa on veel kaardistamata. Riik enese kehtestatud looduslike pühapaikade arengukava sisuliselt ei toeta ja pühi paiku hävitatakse ikkagi.

Kui rõhutatakse, et eraomand on püha ja puutumatu ning omanik võib sellega teha mida tahab, siis paraku metsa puhul see päris nii ei ole. Iga omaniku mets on ühtlasi tükike kõikide teiste siin elavate inimeste elukeskkonnast. See on hoopis midagi muud kui kellegi korter või televiisor.
Igasugune metsaraiumine on kõikidele siin elavatele inimestele oluline asi, mitte metsaomaniku ainuõigus. Ka neile, kel metsa ei ole, tuleb luua võimalus rääkida kaasa oma elukeskkonna muutmisele.

Iga raie vajab eeluuringut

Eelmise riigikorra ajal oli levinud arusaam, et kodu algab korteriuksest. Meie rahva arusaam on olnud läbi ajaloo teistsugune. Meie peame koduks ka õue, aeda, koduteed, kodumetsa, kodujõge, kodumaad jne. Meie juured on selle kõigega seotud, see on meile endastmõistetavalt püha. See teadmine on meid rahvana siiani elus hoidnud.

Puhtaks raiutud lagendik erilist jõudu inimestesse enam ei sisenda. Kujutlegem kändude asemel riste.

Riigimets on ka nende kodumets, kellel vastav märge kinnistusregistris puudub. See ei ole RMK ametnike eramets, mida võib miljonite tihumeetritena lubada suuremahuliste, kuid kaheldavate äriprojektide katteks.
Kui linnaruumis soovitakse midagi ehitama hakata, siis uuritakse näiteks arheoloogide poolt vastav ehitusplats korralikult läbi ja alles siis lubatakse kopp tööle. Miks metsa puhul peaks see teistmoodi olema? Raieks planeeritav mets tuleb kõigepealt läbi uurida, alustades looduskaitsealustest käpalistest või lendoravatest ja lõpetades looduslike pühapaikadega. Alles siis lubatakse saag sisse.

Kogu info metsaraiumise kohta peab koos uuringute tulemustega vastaval kodulehel avalikult üleval olema, et igaüks näeks, kus ja millistes mahtudes võidakse raiuma hakata ja kes seda teeb. Ning kui miski sellest vajab tähelepanu, tehakse raieplaan ümber. Selline avalikustamine annaks ka kogukondadele võimaluse oma elu korraldada, lisaks saaksid tööd paremini planeerida teised ettevõtjad.

Madis Iganõmm, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem, metsaomanik

SEISUKOHT

Kalle Eller, Taarausuliste ja Maausuliste Emujärve Koda

Metsa väärtust aitaks lahti mõtestada kohalik kogukond
Viimastel kuudel on elavnenud mõttevahetus metsamajanduse ümber – raiemahud ja -meetodid, nende sobivus loodushoiu eesmärkidega, üldsusele kättesaadavad andmed, nende õigsus.

Üsna tükk aega pole ükski probleemistik toonud seesugust elevust ühiskonda.
Kogu diskussioon keskendub riigile ja üleriigilistele asutustele: RMK, keskkonnaministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, ELF, pluss sellesse on haaratud tunnustatud loodusteadlased nagu Aleksei Turovski. Aga kohalik rahvas igal pool üle maa? Paikkondlikud huvid, kogukonnad?

Kohalikul sõnal puudub jõud

Lugu on tänapäeval selline, et kohalikul omavalitsusel pole riigimetsagi suhtes suurt midagi öelda, veel vähem saab ta mõjutada erametsaga seonduvat. Kohalikel inimestel pole aga võimalustki seista oma huvide eest. Seenemets läks, marjamets kadunud, tuulevari läänekaares läinud, harjumatu vinge tuul vilistab õues…

Maainimesed võõrduvad lihtsalt metsaskäimisest, mis on läbi aegade olnud tähtsamaid puhkamise ning lõõgastumise viise. Sest pole enam vanu armsaid metsateid ega -radu, või kui ongi jupike alles, siis see katkeb segikeeratud langil, oksarisus ja mudas. Siinkohal rääkida loodusturismist ja selle arendamisest oleks veidi nagu must huumor ja küünilisevõitu.
Paigapealsel inimesel peaks olema eelis saada riigimetsast oma ehituseks palki, sellist eelist aga pole. Kui tal ei ole palki oma metsast, ehitamata jääbki. Üha enam on palkhoone vaid rikkurite lõbu.

On kuulutatud, et kõrgeim võim Eesti Vabariigis kuulub rahvale. Soome majandusmees ja kirjanik Paavo Haavikko on küsinud: “Kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on?” Teda järgides võime küsida: kui mets kuulub rahvale, siis kellele mets kuulub? Kes andis metsa riigile, valitsusele, riigimetsa keskusele?

Rahvas koosneb kogukondadest, paigapealsest rahvast. Kas ei peaks just kohalikul osal inimkonnast olema otsustav sõna – raiuda või mitte? Ja kui raiuda, siis kuidas, millal ja kui palju!

Kogukond kui hääbunud nähtus

Omaette lugu on see, et millistest kogukondadest me räägime. Kas pole mitte nii, et okupatsioonide suktsessioon ning järjestikused haldusreformid uue omariikluse aegadel on äärmuseni nõrgestanud ning segaseks teinud kogu selle nähtuse? Kipub ununema, et inimese ainuvõimalik eksistents on kogukonda kuulumine. Räägime rahvusest kui mingist teoreetilisest ideest, aga see rahvus koosneb inimestest.

Senised omavalitsused on võõrandunud sellest, mis peaks olema kogukondlus, need vallad olid sisuldasa sovhooside ning kolhooside järglased, isegi mitte nn külanõukogude omad. Viimasel ajal ei ole vald ja tegelik kogukond
samased, kui tegelik kogukond oli olemas.

Uus haldusreform paiskab kõik taas segi, nii et võiks arvata – äkki ongi see üks reformi eesmärke? Et ei oleks tugevaid kogukondi, mis oleksid võimelised oma huvide eest seisma.

Tõmbekeskus ei kinnista ühtekuuluvust

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mitte kunagi varem pole olnud kohalikul inimesel metsale vähem mõju kui praegu.

Et taas saavutada kontroll metsa üle, peab taastuma ja tugevnema kogukond. Üks selle aluseid võiks olla aja- ja kultuurilooline kihelkond.
Nn tõmbekeskused, mis uue arusaama järgi on vaat et kõige tähtsamad, ei kõla just veenvalt. Tuleb vaeva näha, et see tõmbekeskuste tõmbetuul ei puhuks minema põliseid metsi meie maalt.

[Müstik]

Ei saa unustada, et metsas on ka meie oma püha maa. Metsades on tuhanded esivanemate austatud ja tulevastele põlvedele hoolikalt hoitud looduslikud pühapaigad, millest valdav osa on veel kaardistamata. Riik enese kehtestatud looduslike pühapaikade arengukava sisuliselt ei toeta ja pühi paiku hävitatakse ikkagi.

Väärt artikkel see "Maalehes" avaldatu. Inimesed valutavad südant, kuid riik sisuliselt pühapaikade arengukava ei toeta. Nii see kahjuks on.
Metsast ja meie olemusest metsarahvana on palju kirjutanud ja loengutes rääkinud ka Valdur Mikita.
Teema selle kohta:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...2Mikita%22

[Ichigo]

Eelmise riigikorra ajal oli levinud arusaam, et kodu algab korteriuksest. Meie rahva arusaam on olnud läbi ajaloo teistsugune. Meie peame koduks ka õue, aeda, koduteed, kodumetsa, kodujõge, kodumaad jne. Meie juured on selle kõigega seotud, see on meile endastmõistetavalt püha.

Nii on. Juured on õnneks ka mõnedel noist riigikorraldajaist ning neile tuleb panustada - kui pole stepirahva ränd-tarbijamentaliteediga sovjett, hindab ka riigikogulane oma metsatukka ja looduses olemise paika - sellised tuleks välja selgitada, kellele kohale jõuab ja nõuda nö valija esindamist piisavalt jõuliselt.

On kuulutatud, et kõrgeim võim Eesti Vabariigis kuulub rahvale. Soome majandusmees ja kirjanik Paavo Haavikko on küsinud: “Kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on?” Teda järgides võime küsida: kui mets kuulub rahvale, siis kellele mets kuulub? Kes andis metsa riigile, valitsusele, riigimetsa keskusele?

Rahvas koosneb kogukondadest, paigapealsest rahvast. Kas ei peaks just kohalikul osal inimkonnast olema otsustav sõna – raiuda või mitte?

Kusjuures äkki ongi siin mõni juriidiline auk ja väärt pretsedenti?

Omaette lugu on see, et millistest kogukondadest me räägime. Kas pole mitte nii, et okupatsioonide suktsessioon ning järjestikused haldusreformid uue omariikluse aegadel on äärmuseni nõrgestanud ning segaseks teinud kogu selle nähtuse? Kipub ununema, et inimese ainuvõimalik eksistents on kogukonda kuulumine. Räägime rahvusest kui mingist teoreetilisest ideest, aga see rahvus koosneb inimestest.
Senised omavalitsused on võõrandunud sellest, mis peaks olema kogukondlus, need vallad olid sisuldasa sovhooside ning kolhooside järglased, isegi mitte nn külanõukogude omad. Viimasel ajal ei ole vald ja tegelik kogukond
samased, kui tegelik kogukond oli olemas.
Uus haldusreform paiskab kõik taas segi, nii et võiks arvata – äkki ongi see üks reformi eesmärke?

No see, mida Korb praegu nokast välja ajab, jätab üsna üheselt taotlusliku lammutamise mulje. Ja teoreetilise mula ajajaid, tagumiktunde teenivaid ametlnikke, kes päevad otsa netis toksivad, taastoodab ühiskond omajagu - siingi näha tulemust. Jääb vaid loota, et mida rohkem see punt oma valitsusaja jooksul lollusi teeb, seda kindlam on selle poliitilise monstrumi lõplik lagunemine, pea õnneks juba mäda + et need, kes asemele tulevad, on võimelised ka vahepealsest kogemusest õppima ega soovi enam nii ülbeks minna, kui varasemad. Ökokogukondadel on seda enam vaja seni oma jõudusid korrastada ja ka vajalikke manifeste vettpidavaiks ja püsiväekaiks sõnastada, tuleb reaalselt tegutseda, ega muud, kehtivaid võimalikkusi kasutades ja targalt.

Et taas saavutada kontroll metsa üle, peab taastuma ja tugevnema kogukond. Üks selle aluseid võiks olla aja- ja kultuurilooline kihelkond.
Nn tõmbekeskused, mis uue arusaama järgi on vaat et kõige tähtsamad, ei kõla just veenvalt. Tuleb vaeva näha, et see tõmbekeskuste tõmbetuul ei puhuks minema põliseid metsi meie maalt.

[Müstik]

Murjam, teema on Puud.
Niigi läks juba pisut teemast välja kui metsadest juttu tuli.
Mida sa puudest rääkida oskad?

[Ichigo]

teema on Puud.
läks teemast välja kui metsadest juttu tuli.

[Tulnukinimene]

Ja siis me räägime, et vaimsus on kadunud, kui isegi puude taga metsa ei nähta.

Teema algas: "...Isiklikult arvan, et puud suhtlevad omavahel ja kui tekib mingi huvitava kooslusega ja erineva energeetikaga mets siis loob see omakorda sinna metsa huvitava atmosfääri..."

[Ichigo]

Jah, neid hetki on olnud - ja suhtlemisi, kui neid kantseldada ja kujundada (mitte üleliia muidugi), siis muutuvad mõnel pool eriti lustakaks

A mis väeinimesi puudutab, on pilt, et nad võiks kord kõik oma juured korraks kodusest pinnast välja sikutada ja saada kokku, et panna õlg alla kääbikute algatusele, umbes nagu siin https://www.youtube.com/watch?v=gyxzsVKa...tion=share

[Müstik]

Ja siis me räägime, et vaimsus on kadunud, kui isegi puude taga metsa ei nähta.

Teema algas: "...Isiklikult arvan, et puud suhtlevad omavahel ja kui tekib mingi huvitava kooslusega ja erineva energeetikaga mets siis loob see omakorda sinna metsa huvitava atmosfääri..."

Puud suhtlevadki omavahel. Aga mõned inimesed ei oska enam suhelda. See ei käi muidugi sinu kohta.

[Ichigo]

su keel on liiga liistule tõmmatud –
näri seda nagu saepuru

[Tulnukinimene]

A mis väeinimesi puudutab, on pilt, et nad võiks kord kõik oma juured korraks kodusest pinnast välja sikutada ja saada kokku, et panna õlg alla kääbikute algatusele, umbes nagu siin https://www.youtube.com/watch?v=gyxzsVKa...tion=share

Sellest kääbikute vihjest ma ei saa aru, ma pole seda filmi vaadanud, minu jaoks liiga palju madistamist.
Kokku saamisele olen ma juba aastaid vihjanud. Suhtleme sel teemal privas kevade poole, eks.

[Minaelan]

A mis väeinimesi puudutab, on pilt, et nad võiks kord kõik oma juured korraks kodusest pinnast välja sikutada ja saada kokku, et panna õlg alla kääbikute algatusele, umbes nagu siin https://www.youtube.com/watch?v=gyxzsVKa...tion=share

Sellest kääbikute vihjest ma ei saa aru, ma pole seda filmi vaadanud, minu jaoks liiga palju madistamist.

Pole seal midagi rohkem madistamist kui päriselus. Hea kokkuvõte siin:

https://www.youtube.com/watch?v=NJVxEaGrHS4