•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3(current)
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda
#51
X+X=X2+X2=(X-X)(X+X)=0 <-- sul on valem vale
Vasta
#52
Tsitaat:Esialgne postitaja sandstorm
et universumist aru saada, peaks seda kirjeldama 10-mõõtmelise ruumi abil, meie elame aga 4-mõõtmelises, seega oleks üsna ebatõenäoline, et keegi universumi saladustele jälile saab

Kuidas nii: Kui on olemas 10 mõõdet siis kudamoodi meie ainult neljas mõõtmes elame, me lihtsalt ei taju teisi mõõtmeid.
Vasta
#53
jah, sõnastus natuke kehv...meie kirjeldatud universum on 4-mõõtmeline, kuid oletatavasti on veel 6 mõõdet, mida ei osata kirjeldada
my bad
Vasta
#54
Miks see musta augu variant on võimatu? See ju kõige loogilisem. Kui universum paisub, ega see ei takista mustade aukude olemasolu galaktikate keskel. Ega kõik galaktikad ka ei eemaldu. Mõned põrkuvad kokku. Kui üks on suurem, siis see imeb väiksema endasse. Suurel galaktikal muutub tuuma osa märgatavalt heledamaks, sest väikse galaktika must auk takistab tema kiiret lagunemist( või oli midagi muud selle taolist, täpselt ei mäleta enam). Parim näide on meie suurim naaber Andromeeda galaktika ( Andromeeda udukogu)

[Teadet on muutnud 24-10-2004 postitaja Wolfgirl]
Vasta
#55
Miks ja kas tõesti mõned galaktikad kokku põrkuvad?

Kas ei ole niimoodi, et mida kaugemal universumi keskpunktist galaktika asub, seda kiiremini ta eemale liigub selle suhtes?

[Teadet on muutnud 24-4-2004 postitaja Thorondor]
Vasta
#56
Ma alles eile ühest raamatust lugesin, et kui galaktikad üksteisele liiga lähdale satuvad, siis nad hakkavad üksteist enda poole tõmbaba.
Andromeeda kohta on seal selline text: Mõõtmetest, selgub, et kaasgalaktika tuuma kiirus on sama suur kui teda ümbritsevate Andromeeda galaktika tähtede liikumiskiirused. Seetõttu on väikese kaaslase kiire lagunemine oluliselt aeglustunud (kuskil oli kirjas, et peale kaaslaste võivad põrkuda ka ühesuguste suurustega galaktikad). Galaktikad hakkavad teineteist enda tuuma poole tõmbaba, kas mustal augul ei olnud samasugust reaktsiooni? Mõnel pildil on näha, et galaktika keskosast tuleb välja valgusvihk, kas ei olnud nii, et mustat augud purskavad vahel aineosakesi välja?
Vasta
#57
Ma mõtlen ,et kui galaktikad liiguvad ühest punktist laiali ja suure kiirusega, siis nende vahelised kaugused on ka väga suured juba, nad ei saa lähestikku olla, ja seega nende vahelised jõud on imepisikesed. Ja nad tahavad ikkagi edasi liikuda oma tavapäerast trajektori. Et neid seal ära sikutada on vaja suurt jõudu.
Ma saan aru, et kui nad ükskord peatuvad ja tekib aina uusi musti auke, ning siis hakkavad jälle kokkutõmbuma, siis ei lähe nad just sirgjoones tagasi alguspunkti, vaid äkki saavad kuskil kokku.
Vasta
#58
kõik galatikad ei liigu üksteisest eemale.. siiamaani on teada 2 või 3 galaktikat mis liigub meie suunas ntx.. vahet saab teha sellest, et lähemale tulevad galaktikad on sininihkega ja eemalduvad on punanihkega...
Vasta
#59
VB galaktikad ringlevad ka mööda trajektoori millegi ümber, mõned ringlevad aeglasemini, mõned kiiremini. Galakaid on nii palju, et nende tiirlemistelg ühtib ja nad põrkuvad kokku (minu teooria). Galaktikatel on samuti kaaslased, meie Linnuteel on näiteks suur- ja väike magalhäesi pilv
Vasta
#60
viimase aja teooriad on sellised, et universum ei hakka kokku
tõmbuma, sest nähtav+nähtamatu aine+kiirgus ei anna piisavalt suurt
jõudu kokku, et universumi paisumist peatada...

füüsikaõpetaja rääkis natuke, mis tänapäeval arvatakse:
praegu valitseb aineajastu, see lõppeb sellega, et tähti ei teki enam
juurde, olemasolevad tähed hakkavad ära kustuma
sellele järgneb degeneratsiooniajastu (allakäiguajastu)-->aine hakkab
lagunema, prooton laguneb elektroniks ja positroniks--> tekib kiirgus
kui aine on lagunenud, tuleb mustade aukude ajastu, nad hakkavad kõike
neelama, kuni jäävadki ainult mustad augud järgi, kuid ka need ei ole
igavesed....mustad augud hakkavad auruma, muutuvad neutriinodeks
ja footoniteks (kiirgus)
kõik lõpeb pimeduse ajastuga, ainult külm kiirgus ujub tühjuses ringi

ainukesed "aga'd" selles teoorias on, et prootoni elueas (10 astmes 32 a)
ei olda kindlad...kui prooton ei hakka lagunema, võib kõik
teisiti minna
samuti on universumis mingisugune varjatud mass, mida ei osata seletada
Vasta
#61
Tegelikku universumi eksisteerimist me vist ei saagi teada, me pole oma jalaga isegi marsile jõudnud.
Miks selle aineajastu pärast muretseda. Universumi lõpuni kulub mitmeid ja mitmeid miljardeid aastaid. Me juba mõtleme sellele, et kuidas meie kaunis elupaik ära hävib, meil ei õnnestugi seda teada saada, sest me oleme selleks ajaks surnud. Pole täielikult ära tõestatud universumi paisumist, vb kõik lihtsalt liigub, ainult erineval kiirusel. Kui maalt vaadata mõnda teist galaktikat, siis see ei saagi koguaeg paigal olla. Ma ei ütle, et paisumisteooria on täiesti vale, peris tõepärane. Eks matemaatikud teevad paar arvutust ja ongi kindlaks tehtud, et universum paisub
Vasta
#62
Minuteada on ainuke põhjus, miks arvatakse, et kunagi oli suur pauk see , et kõik galaktikad liiguvad meist eemale.. mis vihjab et nad kunagi on mingist punktist lähtunud. Suur pauk tundub tõenäoline kuid ta on ainult üks laialt levinud teooria.
Üks suhteliselt uus teooria on Kõiksuse Teooria mis märgib et lõpmatu arv paralleelseid universume eskisteerivad läbi erinevate mõõtmete ja meie universumi põhjustas kahe sellise kokkupõrge mingil teisel dimensioonil(mõõtmel). Sellist teooriat pakkus ka Einstein.
Siis on veel võimalus, et Universum on alati olnud ja mitte kunagi tekkinud .. lihtsalt pulseerub edasi-tagasi ümber mingi keskme.. Inimestel on lihtsalt raske mõista midagi millel pole algust ega lõppu.. (näiteks lõpmatu ruumi mõistmine). Inimeste maailm on rajatud eeldustele, et kõigel on algus ja lõpp, kuid see ei pruugi sugugi nii olla.. miks peaks olema lõpmatu ruum aga alguse ja lõpuga universum?.

[Teadet on muutnud 24-4-2004 postitaja fyb]
Vasta
#63
Inimesel ei ole raske mõista midagi millel ei ole lõppu. Aeg on lõpmatu, samuti ka nubrid- need lähevad koguaeg edasi ja suurenevad ja lõppu ei tule. Meie enda loodud internet on ka lõpmatu. Kogaeg keegi laeb uusi faile. Kui me internetis elaksime, siis ei jõuaks meile samuti kohale uute failide tekkimine.
Kui sa tähele ei pannud siis ma ka väitsin, et kogu see värgindus keerleb ümber millegi (ma tõin näiteks galaktikad, sest need kõige suuremad meile teadaolevad objektid(galaktikad keerlevad ümber mingi keskme)).
Vasta
#64
Inimeste mõistusesse ei mahu lõpmatus.. me võime ju öelda et jah universum on lõpmatu.. aga me ei suuda seda ette kujutada .. see suure paugu teooria ju rajatigi eeldusele, et millel on algus on ka lõpp..
Vasta
#65
universum pidi kunagi tekkima, seda tõestab termodünaamiline paradoks: kui panna lauale kaks erinevate temperatuuridega raudkuuli (nt), siis mõne aja pärast on need kuulid temperatuuride poolest võrdsed (üks kuul annab soojust ära ja teine kogub juurde, kuni võrdsustumiseni)...sama kehtib ka universumi puhul, kui universum on kestnud igavesti, siis peaks kõik taevakehad ühesuguse temperatuuriga olema (mida nad teatavasti ei ole)
Vasta
#66
aga kuulid ei tooda energiat, tähed toodavad. Kui yx täht plahvatab, eemaldub sellest hunnik ainet, nöiteks mõnda udukogusse. Seal udukogus hakkavad tekkima uued tähed ja ring hakkab jälle otsast peale.

Kahtlen, kas saab tähti (taevakehasid) võrrelda raudkuulidega laua peal.

Ja raudkuule mõjutab neid ymbritsev õhk, ideaalne kosmos on absoluutselt kylm, ehk siis see peaks tähendama et mingil hetkel lihtaslt tähti juurde ei teki, igavene pimedus.
Vasta
#67
Tähed ei tooda ka energiat. Tähtede energia ei lähe kunagi suuremaks ju. Ainult vähemaks, nad koguaeg kiirgavad seda elektromagnet lainetena välja.
Tähed ainult muudavad energiat ühest olekust teise. Termotuumareaktsioon.
Vasta
#68
Kuidas ei lähe tähtede energia suurmaks kui nad moodustavad noova, supernoova ja lõpuks plahvatavad?

[Teadet on muutnud 24-4-2004 postitaja etc]
Vasta
#69
Vaadake, energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Kui sul on supernoova, siis see energia, mis oli tähel keemilistes sidemetes on teises olekus.
See energia on alati olemas olnud tähe sees. Newtoni seadus ju.

Kust see täht siis seda energiat juurde võtab, kui ta supernoovatama hakkab. Naabertähelt või.

Kui mul on tuumapomm, siis seal on ka kogu energia sees olemas, mingit tekitamist ei ole. Ilm ei läinud ju Euraasia mandril külmaks kohe, kui Novaja Zemljal vesinikpomm plahvatas. Ometigi oli seal tegu suure energiaga.
Mina arvan, et Emajões on rohkem energiat, kui maailma tuumavarudes kokku.
Vasta
#70
Hmm.. ühesõnaga sa tahad öelda, et ühe pisikese tähe sees on nii palju energiat, mis ta tublisti paiskuma ja lõpuks plahvatama paneb?
Kusjuures ma kahtlen selles Newtoni seaduses. ma küll füüsikat läbi ja lõhki ei tunne, aga oletame, et mul on patarei. Selline tavaline lapik paratei. panen sinna pirni peale. Energiast saab valgusenergia. Aga mis sellest edasi saab? Ikkagi ta kaob kuhugi. Õhku.
Vasta
#71
Valgus lendab edasi, kuni kohtab mingit keha. Edasi lendab läbi keha, peegeldub, või siis neeldub ja muutub soojuseks. Soojus on aine osakeste kineetline energia st. aine osakesed võnguvad kiiremini ja seega ka keha ruumala suureneb. Elektronid aatomi ümber lähevad kaugematele orbiitidele jne.
Edasi tahavad nad tagasi kõige väiksema energiaga orbiitidele tuumale lähemale.
Sest kõik kehad tahavad omada võimalikult vähe energiat.
Ntx. Arvuti tahaks ka lauapealt alla kukkuda. Laua all on tal palju väiksem potensiaalne energia kui laua peal.

Niisis kui elektorn läheb orbiidile tuumale lähemale, siis ta kiirgab energiat, st too keha, millele valgus varem peegeldus, annab edasi oma soojuse millelegi teisele,
Kõik protsessid kulgevad entroopia kasvu suunas. Lõpuks peaks siis kogu universum olema sama temperatuuriga.

Valgus muutus ikkagi lõpuks soojuseks.
Päike ju ainult kiirgab energiat. Ta ei võta seda kuskilt juurde. Supernooval võib olla rohkem soojust, kui tähel, aga see ei tähenda, et tal rohkem energiat oleks.

Jah, ühe pisikese tähe sees on nii palju energiat et muuta supernoovaks, ei tia kust ta seda juurde võtab. Muidugi oleneb, milline selle konkreetse tähe elukäik on, kõik ei lõpeta supernoovana.
Päike lõpetab ntx valge päkapikuna (White Dwarf :hySmile.
Vaadake ENEKEst seal oli küll üks vahva Hertzprung-Russeli diagramm.

[Teadet on muutnud 24-4-2004 postitaja Thorondor]
Vasta
#72
Tsitaat:Esialgne postitaja Thorondor
Jah, ühe pisikese tähe sees on nii palju energiat et muuta supernoovaks, ei tia kust ta seda juurde võtab. Muidugi oleneb, milline selle konkreetse tähe elukäik on, kõik ei lõpeta supernoovana.
Päike lõpetab ntx valge päkapikuna (White Dwarf :hySmile.
Vaadake ENEKEst seal oli küll üks vahva Hertzprung-Russeli diagramm.

need tähed, mis supernoovaga lõpetavad, ei ole sugugi pisikesed

Päikese puhul lõpeb tuuma põlemine ja temperatuuri suurenemine sellega, et vesinik ja heelium põletatakse ära, tuum tõmbub kokku, väliskihid hakkavad paisuma-->muutub punaseks hiidtäheks, seejärel valgeks kääbuseks

tähtedel, mille mass on suurem kui 5 Päikese massi, jätkub tuuma põlemine He-->C-->O-->Si-->Fe...temperatuur on selle käigus nii suureks kasvanud, et täht plahvatab (noova või supernoova)
supernoova käigus tekivad hetkega kõik keemilised elemendid

alles jääb vaid tähe raudtuum...kui mass on suurem kui 1,4 Päikese oma, jätkab gravitatsioon tuuma kokkusurumist, tekib neutrontäht...tuum surutakse kuni paarikümne kilomeetrilise läbimõõduga keraks, mida on võimalik avastada vaid massi abil, kui mõni teine taevakeha on läheduses

kui tuuma mass on suurem kui 3 Päikest, ei suuda tuuma kokkutõmbumist enam midagi peatada ja tekib Must Auk
Vasta
#73
Neutrontäht keerleb 600 rpm. See on suht kiire Laugh
Kuidas seda teatakse? Sedaviisi... n-tähe poolustelt kiirgab pidevalt tohutu kogus radiatsiooni, tekivad sellised radiatsioonijoad. Kui täht on poolusega meie poole, siis näeme toda värelemist.

Neutrontähe teine nimetus on ka Pulsar
Vasta
#74
Minu point oli selles, et enne kui hakkab mingi supernoova toimuma, siis on täht väike võrrledes supernoova mõõtmetega.
Ja selle jaoks, ei ole tal vaja mignit energiat väljaspoolt juurde saada.

Muidu on jah nii, et tähed, mis on 8 kordse päikese massiga või suuremad, lõpetavad supernoovana.
Vasta
#75
Hmm, kui nüüd pöörduda supernoova juurest universumi tekke juurde tagasi, siis millegi tekkimiseks peab ju midagi olema. Tegelikult oleme selle tühjusest millegi tekkimisele üpris lähedal, ma arvan. Kuid kuidas tekkisid jõud? Igasugused energiad ja värgid? Miks tiirleb planeet just mingit kindlat radapidi, miks mitte vabalt? Kuidas see trajektoor tekkis? Ehk kust tekib see jõud? Jõud on kõige alus.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3(current)
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Meie kaunis Päikesesüsteem ja Universum Tutanhamon 80 35,098 25-12-2021, 11:31
Viimane postitus: igaviklane
  Kas universum on analoogne või digitaalne ehk holograafiline? xcad 53 8,608 23-11-2021, 15:36
Viimane postitus: xcad
  Mis asjad on Maa dimensioonid või sagedused? ragingliz 59 28,216 30-11-2020, 20:12
Viimane postitus: Q11
  Füüsiline reaalsus on illusioon ja kogu universum on hologramm Pohlatohlakas 155 97,622 17-06-2020, 12:22
Viimane postitus: xcad
  Elektriline universum excubitoris 23 14,924 01-02-2020, 20:22
Viimane postitus: Tyto Alba
  Mis on musta augu sees? PiziIngliito 55 18,684 06-10-2018, 21:45
Viimane postitus: Avatud aken
  Universum on lihtsalt millegi suurema osa?! TheDarkest 25 11,904 17-09-2018, 11:34
Viimane postitus: Müstik
  Kuidas tekkis elu? Thoth 27 13,776 13-11-2017, 10:52
Viimane postitus: Müstik
  Päikesetorm ja elektrikatkestus. Kuidas käitud? Tom 168 70,834 06-09-2017, 22:55
Viimane postitus: Malandro
  Universum on lõpmatu? NRG 346 116,177 16-02-2013, 23:54
Viimane postitus: alisoman

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat