Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Subliminaalsed sõnumid
#51
(29-06-2012, 01:31 )nokitseja Kirjutas: Isegi TV otseülekanded on solgitud ja harva kui kõne heli ning suu liikumine kokku lähevad. Ajalised vahed on keskeltläbi -0,7 kuni +0,7 sek, mis raudselt aju koormab.
Otseülekannete puhul võib see arusaadav olla, aga kas kusagil mujal ka seda esineb? Ja kas see on sinu tähelepanek või on ka kusagil mujal tervise ja sellise ajanihke asjus küsimus üles tõstetud?
(30-06-2012, 11:40 )nokitseja Kirjutas: 4. Tehniliselt on võimalik edastada normaalset signaali, st. piisavalt väikeste vigadega, mis väga ei häiri.
Mul tekib küsimus, et kui palju kulu tuleb juurde selle protsessi tehniliselt tasemele viimiseks. St, et ehk ei tasu ära ja on lihtsam jätkata "kuritegeliku" hoolimatusega.
Vasta
#52
Inimene on harjunud teatud (loodusliku) heli ja pildi ebasünkroonusega. Kui talle söödetakse ette kunstlikku ebasünkroonsust läheb tal "pilt sassi". See võimaldab kasutada mitmeid huvitavaid trikke nagu näiteks see kuulus 25 kaader jne. Kui inimese taju on viidud sünkroonist välja kunstlikult on ta vastuvõtlikum igatsorti välismõjutustele eriti aga negatiivsetele. Rõhuv enamus meedia alal töötavatest isikutest on "spetsialistid" ehk nad oskavad kruttida vaid neile ette antud nuppe ja neil puudub igasugunegi arusaam mis toimub siis kui nad neid nuppe keeravad või keeramata jätavad. Need ükskikud kes hakkavad aru saama või saavad aru pannakse süsteemi heaks tööle või hävitatakse või ruineeritakse. Harjumuspärasest sünkroonist väljaviimine võib esile isegi kutsuda epilepsiat (on teada teatud sagedused) ja muid haigusnähte. Ärgem palun unustagem, et inimene on elektriline olend ja tema elu mõjutavad väga tugevalt lained ka heli ja valguslained. Nagu ka siin on käsitletud siis nii heliga kui valgusega on ravitud lausa vähki (R.R.Rife ja mitte ainult tema) ja muid haigusi. Sellest ei räägita aga juba N.Liidus 1920ndatel loodi terveid teadusasutusi mis tegelesid erinevate lainete mõjuga inimestele ja seda nii tervendavas kui haigeks tegevas mõttes.
Vasta
#53
(30-06-2012, 14:29 )excubitoris Kirjutas: Kui talle söödetakse ette kunstlikku ebasünkroonsust läheb tal "pilt sassi". See võimaldab kasutada mitmeid huvitavaid trikke nagu näiteks see kuulus 25 kaader jne.
Kas neid huvitavaid trikke kusagil kogeda ka on võimalik? Nt mingi näidisvideo 25-nda kaadriga, et saaks proovida kuidas enne ja pärast tunne on.
Vasta
#54
Mingi aeg neid oli netis - nii 2000/4 paiku. Pole juba aastaid otsinud.
Vasta
#55
(30-06-2012, 13:43 )kage Kirjutas:
(29-06-2012, 01:31 )nokitseja Kirjutas: Isegi TV otseülekanded on solgitud ja harva kui kõne heli ning suu liikumine kokku lähevad.
Ajalised vahed on keskeltläbi -0,7 kuni +0,7 sek, mis raudselt aju koormab.
Otseülekannete puhul võib see arusaadav olla, aga kas kusagil mujal ka seda esineb?
(29-06-2012, 01:31 )nokitseja Kirjutas: Tänapäeval kasutatakse massiliselt nn. heli- ja videosignaali pakkimist ning siin ongi nähtus,
millest rääkida tahtsin - heli ja pilt ei liigu koos.


(30-06-2012, 13:43 )kage Kirjutas: Ja kas see on sinu tähelepanek või on ka kusagil mujal tervise ja sellise ajanihke asjus küsimus üles tõstetud?
(29-06-2012, 01:31 )nokitseja Kirjutas: Kirjutan ühest nähtusest, sest pole kedagi teist sellest rääkimas märganud.
Aga jah, tõepoolest - autotööstuses näiteks püütakse ohu nägemise ja pidurite kiunumise vahelist
ajavahet miinimumi viia.


(30-06-2012, 13:43 )kage Kirjutas:
(30-06-2012, 11:40 )nokitseja Kirjutas: 4. Tehniliselt on võimalik edastada normaalset signaali, st. piisavalt väikeste vigadega, mis väga ei häiri.
Mul tekib küsimus, et kui palju kulu tuleb juurde selle protsessi tehniliselt tasemele viimiseks.
St, et ehk ei tasu ära ja on lihtsam jätkata "kuritegeliku" hoolimatusega.
Sama palju kui marssimise ajal öelda vasak-vasak asemel parem-parem. Kuritegelikuks hoolimatuseks
nimetamist põhjendan sellega, et asjaosalistele on need probleemid raudselt teada.
"Mittekuritegelik" hoolimatus on päris huvitav, muide, tegelikult ei tasu ju kirurgia ja päästetööd
ka end ära, ainult ühed raharöövlid.

Asi algas nn. mp3-de kuulamisest, kõrvaklappide kasutamisel hakkas pea valutama. Probleem ei ole
digitaliseerimises ega kõrvaklappides - pakkimata helinditega sama jama ei teki. Peavalu ei tule
ka siis, kui pakitud salvestisi kuulata läbi kõlarite, kasvõi kõige odavamast kräpp-raadiost.
Hiljem tulid tähelepanekud videosalvestistest, kohutavalt tüütu oli digiTV salvestisi jonksu ajada.
Vasta
#56
(01-07-2012, 23:04 )nokitseja Kirjutas: Asi algas nn. mp3-de kuulamisest, kõrvaklappide kasutamisel hakkas pea valutama. Probleem ei ole digitaliseerimises ega kõrvaklappides - pakkimata helinditega sama jama ei teki. Peavalu ei tule
ka siis, kui pakitud salvestisi kuulata läbi kõlarite, kasvõi kõige odavamast kräpp-raadiost.

Täitsa pekkis, vot siis kuhu koer on maetud.
Paar aastat tagasi ostsin omale vähe kallima
telefoni, millele sai tookord 8GB kaart sisse
aetud ja see maht muusikaga täidetud. Ise
olin veel nii kuradi häppi, et vahi kui mõnus,
lähed jooksma, ajad klapid pähe ja muudkui
kuula. Häppi olek aga osutus väga lühikeseks,
kuna juba pärast paari korda klappide kasutamist
hakkas pea imelikul kombel lausa lõhkuma.

Ise arvasin, et ju mul kõrvad nõnda hellad
ja ajasin kogu süü nende kaela.

Vasta
#57
(01-07-2012, 23:26 )Päikeseinsener Kirjutas:
(01-07-2012, 23:04 )nokitseja Kirjutas: Asi algas nn. mp3-de kuulamisest, kõrvaklappide kasutamisel hakkas pea valutama. Probleem ei ole digitaliseerimises ega kõrvaklappides - pakkimata helinditega sama jama ei teki. Peavalu ei tule
ka siis, kui pakitud salvestisi kuulata läbi kõlarite, kasvõi kõige odavamast kräpp-raadiost.

Täitsa pekkis, vot siis kuhu koer on maetud.
Paar aastat tagasi ostsin omale vähe kallima
telefoni, millele sai tookord 8GB kaart sisse
aetud ja see maht muusikaga täidetud. Ise
olin veel nii kuradi häppi, et vahi kui mõnus,
lähed jooksma, ajad klapid pähe ja muudkui
kuula. Häppi olek aga osutus väga lühikeseks,
kuna juba pärast paari korda klappide kasutamist
hakkas pea imelikul kombel lausa lõhkuma.

Ise arvasin, et ju mul kõrvad nõnda hellad
ja ajasin kogu süü nende kaela.

Kui mängib ka pakkimata asju, siis proovi näiteks wav-i vmt. plaadilt ripituna ja mp3-st konverdituna.
Ja võrdle siis kõiki kolme:
pakkimata
pakitud ja tagasi konverditud
pakitud

Nagu juba eelnevalt ütlesin, teaduslikke töid letti käia pole, seepärast vaid arvan. Ja arvan seda,
et pakkimise tagajärjel lüüakse sassi binauraalse aparaadi töö. Kõrvaklappide kvaliteedist see
ei sõltu või kui sõltub, siis pigem kvaliteedilt paremate kahjuks.

Video puhul on informatsiooni oluliselt rohkem ja seepärast ka probleem paremini maskeeritud.
Viimase tõttu poeb sügavamale ja tabab valusamalt. Mõjukoht on ka muidugi teine - seal, kus
alateadvus veel vastu hakata ei oska/suuda.
Vasta
#58
(29-06-2012, 01:31 )nokitseja Kirjutas: Tänapäeval kasutatakse massiliselt nn. heli- ja videosignaali pakkimist ning siin ongi nähtus, millest rääkida tahtsin - heli ja pilt ei liigu koos.
Küsisin kuna ise pole selle massilise kasutamise juures seda tähele pannud. St veebiraadio, pakitud videote ja muusika kuulamisel.
(29-06-2012, 01:31 )nokitseja Kirjutas: Kirjutan ühest nähtusest, sest pole kedagi teist sellest rääkimas märganud.
Seda lauset lugesin kui "siin pole kedagi teist rääkimas märganud" ja sellest ka küsimus.
(01-07-2012, 23:04 )nokitseja Kirjutas: Asi algas nn. mp3-de kuulamisest, kõrvaklappide kasutamisel hakkas pea valutama. Probleem ei ole digitaliseerimises ega kõrvaklappides - pakkimata helinditega sama jama ei teki. Peavalu ei tule ka siis, kui pakitud salvestisi kuulata läbi kõlarite, kasvõi kõige odavamast kräpp-raadiost.
Kas inimese tundlikuses või muusikalises kuulmises ei või probleem olla? Olen ise kõrvaklappidega mp3-sid kuulanud ja ainuke probleem pikema aja jooksul on kõrvaklappide surve kõrvadele.
(01-07-2012, 23:59 )nokitseja Kirjutas: Kui mängib ka pakkimata asju, siis proovi näiteks wav-i vmt. plaadilt ripituna ja mp3-st konverdituna. Ja võrdle siis kõiki kolme:
pakkimata
pakitud ja tagasi konverditud
pakitud
Ega pole proovinud erinevate koodekite ja seadistustega? Sest mp3-ks konvertimine on pea sama üldine kui pakitud video.
Vasta
#59
(02-07-2012, 12:04 )kage Kirjutas:
(01-07-2012, 23:04 )nokitseja Kirjutas: Asi algas nn. mp3-de kuulamisest, kõrvaklappide kasutamisel hakkas pea valutama. Probleem ei ole digitaliseerimises ega kõrvaklappides - pakkimata helinditega sama jama ei teki. Peavalu ei tule ka siis, kui pakitud salvestisi kuulata läbi kõlarite, kasvõi kõige odavamast kräpp-raadiost.
Kas inimese tundlikuses või muusikalises kuulmises ei või probleem olla?
Vaat seda tahakski teada, seni on ainult PI sama muret kurtnud.

Tundlikkusest.
Kineskoopidega telekate ajastul räägiti üksikutest indiviididest kes ei saanud telekat vaadata,
sest üliterava nägemise tõttu nägid igat pildipunkti ja liikuvaks pildiks kokkusulamise asemel
tajusid pigem sigrimigri. Proovisin vaadata nina vastu kineskoobi klaasi ja saan neist vist aru.

Kunagi lugesin väidet, et enne TV ajastut nägid inimesed unenägusid põhiliselt must-valgena,
aga natukenegi telekat vaadanute unenäod hakkasid olema värvilised.

Google palju ei aidanud - välja on käidud igasuguseid seisukohti, kõige levinum on siiski see,
et üleminek unenägude MV nägemiselt värvilisele toimus peale möödunud sajandi keskpaika ehk
just TV võidukäigu perioodil. See ammune väide rõhutas, et värvilise unenäo jaoks pidi piisama
mustvalgest TV-st.
Kino oli samuti massiline, kuid iga päev said tundide kaupa kinos olla vaid vähesed, seega jääb
esialgu lahtiseks kas efekti kutsus esile intensiivsus või tehniline eripära. Muidugi eeldusel,
et on seotud ikkagi televisooniga, mitte näiteks keemiatööstuse arenguga.

Seis siis selline - enne möödunud sajandi keskpaika unenäod must-valged (väidet kinnitab WW2
eelsetest raamatutest loetu), hiljem rõhuvas enamuses värvilised ja MV pilti näevad vaid vähesed.
On ka selliseid kes näevad und nii MV kui värvilisena, ise kuulun sellesse rühma.
Esimese teleka kojutoomist ja esimest vaatamist mäletan, kuid sellele eelnevast ajast ühtegi
unenägu ei meenu, st. puudub isiklik kogemus.

Kergus, millega taolisi muudatusi saab laiades massides esile kutsuda, võtab ikka väga tõsiseks
ja sunnib subliminaalsetesse sõnumitesse hoopis tähelepanelikumalt suhtuma. Aga mitte ainult,
vabalt võib olla, et polegi vaja 25.ndat kaadrit võis sosistatud käsku - taju ja selle kaudu ka
reageeringu muutmiseks võib piisata väga vähesest. Paranoiat pole vaja, aga tähelepanelikkust küll.
Vasta
#60
Vaatasin oma 10 aastat must-valget telekat, aga unenäod olid värvilised.
Hiljem värvilist vaadates tundub, et rohkem must-valged unenäod.
Vene ajal ei lubatudki värvilisi unenägusid näha - kui siis ainult punast võis sees olla!Smile
Vasta
#61
(14-07-2012, 19:31 )Müstik Kirjutas: ...
Vene ajal ei lubatudki värvilisi unenägusid näha - kui siis ainult punast võis sees olla!Smile

Andsid hea idee - vanades unenägude seletajates peaks vajalikke viiteid olema küll.
Et kas B&W vs. Colour on nn. Briti teadlaste poolt grantide jaoks pastakatest välja
imetud või on seal mingit tõde kah. Kohe uurin, päev nagunii raisus.

P.S.
Kelle käest küsima pidi mida mõelda või unes näha tohtis? wink
---------

Lisatud.
UNENÄGUDE SELETAJA
Ja ongi probleem:
Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud,
kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad.
Neist viimastest ongi käesolev seletusmaterjal kokku pandud.

ning
Kuna tänane päev on siiski uusi mõisteid juurde toonud ja kahju oleks neid päris
välja jätta, siis on abiks olnud ka mõned mujal maailmas ilmunud unenägude raamatud.


kus on sees ka värvid. Täpselt sama tekst saidist saiti, nii palju siis sellest.. Sad
Vasta
#62
Ega ei pidanudki luba küsima, peaasi, et välja ei lobisenud, et midagi ilusat, värvilist ja helget unes nägid. Kohe olid kahtlane KGB silmis.
Oi kui palju üliõpilasi käis ülekuulamistel...
Aga unenägude seletajaid on hulgim ilmunud.
Endalgi riiulis üks Unenägude seletaja a-st 1991.
Punase kohta kirjutatud:
vallutusi, kannatusi, alistumist, ka ahistust.
Vasta
#63
TV probleemiks on see, et tegu on sisuliselt teise reaalsusega. Salvestuse ja esitluse kvaliteet on viinud asjad sellise tasemeni, et paljudel isikutel on isegi seebikaid vaadates raske vahet teha reaalsuse ja fiktsiooni vahel. Sellele rõhudes toodetakse saated selliselt, et alati oleks sees osad mida suudaksid positiivselt identifitseerida võimalikult suur osa auditooriumist. Nende vahele pikitakse aga visioonid mida soovitakse, et inimesed omandaksid - mida just läheks siin pikaks ja minu kogemuse põhjal ületaks see paljude foorumi kaaslaste valuläve sest pilt mis ette tuleks ei ole ilus aga see selleks.

Üheks suurimaks toetuseks visuaalprogrameeriatele on inimese loomulik teadmisjanu ja uudishimu (vojerismi ehk piilumise liik) mida saab rahuldada vaadetes sarju nagu "Sõbrad". Analoogseid saadete komplekte toodetakse sisuliselt 100% ulatuse TV vaatajatele. Jahh - ka parahuvilistele. TV esitlus signaali sagedus on siin veel teema omaette. Seda annab manipuleerida ja muuta inimest eriti vastuvõtlikeks erinevat tüüpi infole mida soovitatakse meisse sisse istutada. Nagu ka 25 kaadri nähuts on teine nähtus need alateadvusesse otse edastavad visuaalsed pildid - näiteks erinevate päästik sõnade põimimine piltidesse mis ei ole sellega otseselt seotud. Inimese teadvus eristab need - salvestab need ja lükkab programmi sisse automaatselt, kuid kuna antud hetkel ei ole see sõna otseselt vajalik siis seda teadlikkusse ette ei tooda.

Asja teeb omapäraseks ka see, et isegi enamik kunstnikke kes loovad neid pilte ei ole teadlikud nende tegelikust mõjust ja sihist. Neile antakse vaid üldine "kiirtoitlustuse" versioon ja soovimata ilma jääda tasuvast tööst, sellega kaasnevast prestiižist jne ollakse vait ja eelistatakse ise mitte kaasa mõtelda. Tervik pilti näevad vaid üksikud teenäitajad kes edastavad kastistatud töörühmadele vaid selle info mis neil on vaja konkreetse ülesande lahendamiseks. Siin tuleb mängu tänapäeva maailma "saatan" ehk spetsialiseerumine. Vaid väga vähesed suudavad ja soovivad vaadata kaugemale kui sellest liigutusest milleks ta on palgatud. Suutmatus (ka info puudus) hoomata tervikpilti ei saagi isikud enamuses aru millise süsteemi jaoks nad töötavad ja mis on nende töö tegelik eesmärk. Siin soovitaks vaadata sellist filmi mis omal ajal linastus ka Eestis - Kondori Kolm Päeva (Three Days of the Condor (1975) - IMDb) mis aitab aru saada, kuidas ja miks selline süsteem töötab.

Mida rohkem isik vaatab TV-d seda rohkem ta zombistub. Kahjuks tuleb isegi see kui TV mängib vaid taustal sest lisaks visuaalsetele ärritajatele on inimese puhul teiseks kõige olulisemaks info saamiseks viisiks heli ehk järjekorras - pilt (kuni 90% saadud infost), heli kuini 5% ja maitsed, lõhnad, katsumised on ülejäänud info saamise aluseks. Enne kui väga vaidlema hakkate siis selgitan natuke - on olemas situatsioone ja nähtusi kus visuaalse poole õletavad kordades just need vähesed osad ehk heli, lõhn ja teised, kuid see ei muuda üldist pilti.
Olen lugenud mõnesid unenägude uurimis eksperimentidest kus katsealuseid pommitati väga intensiivselt teatud tüüpi kontroll piltidega mis viis selleni, et inimesed hakkasid unes nägema ülekaalukalt just kontrolli piltide ja heliga seotud nägemusi. Ehk TV programmeering ei ole ainult teadliku elu juhtimiseks ja sotsiaalsete ning isikliku elu kuvandite programmiks vaid see aitab kujundada ka inimese alateadlikku meelt mis on aga pakutud, et vähemalt kümneid kordi tugevam kui inimese teadlikud meelekuvandid. Kui läbi sellise meediumi suudetakse kujundada inimese hoiakuid juba alateadvuses siis sealsed mallid käitumises voolavad üle ka isiku teadliku mina normidesse.

Kokkuvõtlikumalt - läbi TV on kergem programmeerida inimese alateadvust mis omakorda annab kontrolli inimese teadliku käitumise üle. Kui sa kordki elus oled tormanud koju, et vaadata oma lemmik sarja, saadet või mida iganes siis teaa - sa oled allutatud TV MEEDIA meeltekontrollile. Ainukene võimalus mingilgi määral sellest vabaneda on TV kodust välja visata ja see nõuanne on antud TÄIE TÕSIDUSEGA. Mõtelge selle üle.

PS. Vanad - veel tselluloidile filmitud filmid ei oma nii tugevat mõju. Peamiselt loetakse põhjuseks, et neid töödeldi hõbedaühenditega ja see omas mingit mõju - mida ei suudeta tuvastada, kuigi asja uuris isegi DARPA. Selline omapärane killuke.
Vasta
#64
(14-07-2012, 20:44 )Müstik Kirjutas: Ega ei pidanudki luba küsima, peaasi, et välja ei lobisenud, et midagi ilusat, värvilist ja helget unes nägid. Kohe olid kahtlane KGB silmis.
Oi kui palju üliõpilasi käis ülekuulamistel...
Aga unenägude seletajaid on hulgim ilmunud.
Endalgi riiulis üks Unenägude seletaja a-st 1991.
Punase kohta kirjutatud:
vallutusi, kannatusi, alistumist, ka ahistust.
Jah, ka kollase ja rohelise kohta on kirjutatud. Aga vaja on vana, kindlalt enne ww2 koostatut.

Vasta
#65
Mul on ca 1920nendatest. Otsin üles.
_______________________

Kleiti kandma, valge, punane ehk kirju -
kleit must -
mets, roheline -
puid rohelises ehtes -
põsed punased -
taevas punetamas -
õunad, ilusad ja punased -
Eraldi värvide tähendusi (punane, sinine jne) ei olnud.
Unenägude värvilisuse kohta ei oska öelda, aga lapsepõlvest mäletan, et vanade (1890nendatel sündinud) inimeste mõttemaailmas puudus pruun värv, selle asemel öeldi kas punane või kollane.
_______________________
Oma unenägude seletaja "Uus Kaldea tarkade unenägude seletaja" täpset väljaandmise aastaarvu ma kahjuks öelda ei oska, sest mul on sellest raamatust masinal trükitud koopia, kus aastaarvu pole, Ei mäletagi, kas aastaarvuga leht üldse oli säilinud, kole kapsaks oli raamat kulunud, miskipärast tean (vb küsisin kunagi) et 20nendad, Gooti kirjas ta oli.
Vasta
#66
(14-07-2012, 22:04 )nokitseja Kirjutas: Jah, ka kollase ja rohelise kohta on kirjutatud. Aga vaja on vana, kindlalt enne ww2 koostatut.

Äkki see ongi EW aegse unenägude seletaja kordustrükk?
90.ndatel muud ei tehtudki kui otsiti vanu raamatuid üles ja tehti neist kordustrükke.
Kaane siseküljel on veel A/S MIX.TR 1. 1775. 1991.

Vasta
#67
(14-07-2012, 22:09 )Marina Kirjutas: Mul on ca 1920nendatest. Otsin üles.
_______________________

Kleiti kandma, valge, punane ehk kirju -
kleit must -
mets, roheline -
puid rohelises ehtes -
põsed punased -
taevas punetamas -
õunad, ilusad ja punased -
Eraldi värvide tähendusi (punane, sinine jne) ei olnud.
Unenägude värvilisuse kohta ei oska öelda, aga lapsepõlvest mäletan, et vanade (1890nendatel sündinud) inimeste mõttemaailmas puudus pruun värv, selle asemel öeldi kas punane või kollane.
_______________________
Oma unenägude seletaja "Uus Kaldea tarkade unenägude seletaja" täpset väljaandmise aastaarvu ma kahjuks öelda ei oska, sest mul on sellest raamatust masinal trükitud koopia, kus aastaarvu pole, Ei mäletagi, kas aastaarvuga leht üldse oli säilinud, kole kapsaks oli raamat kulunud, miskipärast tean (vb küsisin kunagi) et 20nendad, Gooti kirjas ta oli.
Just seda silmas pidasingi - asjad, esemed ja nähtused on kirjeldatud värvilistena, seega
mingid värvid olid unenägudes kindlasti ka vanasti olemas. Mäletasin, et mingis vanas
kogumikus oli justkui mainitud liha kohta - et kui punane, siis läeb pahasti. Aga polnud kindel.
Tervikpildi kohta see aga kahjuks midagi ei ütle, unenägu võib ikkagi olla MV.
Tänud!
Vasta
#68
(14-07-2012, 21:11 )excubitoris Kirjutas: Kokkuvõtlikumalt - läbi TV on kergem programmeerida inimese alateadvust mis omakorda annab kontrolli inimese teadliku käitumise üle. Kui sa kordki elus oled tormanud koju, et vaadata oma lemmik sarja, saadet või mida iganes siis teaa - sa oled allutatud TV MEEDIA meeltekontrollile. Ainukene võimalus mingilgi määral sellest vabaneda on TV kodust välja visata ja see nõuanne on antud TÄIE TÕSIDUSEGA. Mõtelge selle üle.

Olen sellega täiesti nõus. TV vahendusel programmeeritakse peaaegu kõik meie kaasaegsed ellusuhtumised, eesmärgid ja standardid.
Sellel teemal on tehtud hulgaliselt uuringuid.
Üks päris populaarne reklaamiuuring, mis viidi läbi 6 Euroopa riigis, kus kaubandusvõrgus hambapastat ostnud (s.j. just neid populaarseid Tv-s reklaamituid) inimestel paluti peale ostude sooritamist täita väike küsimustik, kus oli küsimus TV reklaamide kohta: Kas te juhendute kauplusest toodete ostmisele reklaamidest. 87% vastasid, et nad ei vaata reklaame ega eelista reklaamitud tooteid. Kas pole huvitav. Just 15 minutit tagasi valisid nad rikkalikust hambapastaletist just need tooted, mis olid kuulsust kogunud läbi massilise reklaami.

Mis puutub unenägudesse ja selle seosesse TV-ga, siis huvitav tulemus tuli ka Briti uurijatel. Nimelt inimesed, kes märkisid enda päevas enim tunde TV vaatavat, nägid ka sagedamalt unenägusid.
Üsna tavaline oli ka see, et põhjalikumal uurimisel selgus, et unenägudes kirjeldatud sündmused, kohad, teemad jne on seotud sellega mis liiki saateid vaataja eelistab.
Kui TV mõjutab sedavõrd meie alateadvust, et mõjutab meie unenägusid, siis on ju ilmselge, et ta mõjutab meie käitumist, otsustamist, tõekspidamisi ning lõpuks ka seda millist infot me usume ja millist mitte.

Vasta
#69
(14-07-2012, 21:11 )excubitoris Kirjutas: Kokkuvõtlikumalt - läbi TV on kergem programmeerida inimese alateadvust mis omakorda annab kontrolli inimese teadliku käitumise üle. Kui sa kordki elus oled tormanud koju, et vaadata oma lemmik sarja, saadet või mida iganes siis teaa - sa oled allutatud TV MEEDIA meeltekontrollile. Ainukene võimalus mingilgi määral sellest vabaneda on TV kodust välja visata ja see nõuanne on antud TÄIE TÕSIDUSEGA. Mõtelge selle üle.
Ja sellega seoses digitaalselt salvestatud, ümber pakitud, reklaam vahelt välja lõigatud, vaata millal tahad filmid, sarjad, saated jne. Saab torrentitest ja pakutakse ametlikult vaatamise teenust või osta mingil meedial. Et milleks tormata selliste võimaluste juures TV-d mingil kindlal kellaajal vaatama eriti kui TV-l on veel saate salvestamise ja tagantjärgi vaatamise võimalus olemas? Ja kui palju siin (arvuti puhul) signaali sagedus veel rolli mängib? Või 25-s kaader kui sul on võimalus film kaader-kaadrilt üle käia?
Vasta
#70
(15-07-2012, 21:21 )kage Kirjutas: Et milleks tormata selliste võimaluste juures TV-d mingil kindlal kellaajal vaatama eriti kui TV-l on veel saate salvestamise ja tagantjärgi vaatamise võimalus olemas? Ja kui palju siin (arvuti puhul) signaali sagedus veel rolli mängib? Või 25-s kaader kui sul on võimalus film kaader-kaadrilt üle käia?

Just - milleks tormata Smile

Ausalt ei tea - enda näite varal leian, et TV ees olles lausa tundsin sellist "silmade kleepumise tunnet
ekraanile" ja mingil hetkel hakkas see tekitama õudu ja tülgastust. Kui olen vaadanud neid ümber
pakitud asju läbi arvuti siis sellist tunnet pole enam hoomanud - aga ei vaata eriti palju ka mitte.
Hetkel olen jõudnud arvamuseni, et 25-kaader on jäänud eilsesse päeva. Moodsad digitehnikad on
avardanud võimalusi, ning sellise kaadri leidmine oleks käkitegu. Kuna on teada, et seda kasutati neti
eelsel ajastul ja nüüd pole keegi nagu rääkinud, et seda leitud on siis seda enam ehk ei kasutata.
Süsteem on edasi arenenud ja nagu öeldud digitehnika annab uusi võimalusi ja karta on, et enne kui
avastame täpselt milliseid on uus digi-TV-revolutsioon meid juba uut tüüpi infot täis toppinud.
Elame näeme.
Vasta
#71
(14-07-2012, 19:16 )nokitseja Kirjutas:
(02-07-2012, 12:04 )kage Kirjutas:
(01-07-2012, 23:04 )nokitseja Kirjutas: Asi algas nn. mp3-de kuulamisest, kõrvaklappide kasutamisel hakkas pea valutama. Probleem ei ole digitaliseerimises ega kõrvaklappides - pakkimata helinditega sama jama ei teki. Peavalu ei tule ka siis, kui pakitud salvestisi kuulata läbi kõlarite, kasvõi kõige odavamast kräpp-raadiost.
Kas inimese tundlikuses või muusikalises kuulmises ei või probleem olla?
Vaat seda tahakski teada, seni on ainult PI sama muret kurtnud.

Saan nüüd kinnitada, et suures osas on probleem tundlikkuses, mis aga teistele sellegipoolest ohutusegarantiid ei anna.
Polnud varem märganud, alles SSD-de (moodsad kõvakettad) karmil testimisel hakkasin tähele panema nende hääletuteks seadmeteks tituleeritud elukate häälitsemist. Vähegi intensiivsema andmevahetuse korral laulavad nagu vana aja modemid.

TV-ga seoses olen märganud veel üht kummalisust. Väike jõmpsikas justkui hangus, kui telekas hakkas reklaami näitama. Öeldi - ergas muusika ja värvid jne jne. Aga ei, see toimus ka kõige igavamate puhul - ekraanil ainult tekst ja kuulda tavalise häälega mahaloetu. Tardumine lakkas pärast 2,5 eluaastat. Miskit pidi seal olema, sest ükski nö. tavaline saade ei äratanud tema tähelepanu absoluutselt mitte kuidagi.
Vasta
#72
Üks teema mis sellega siin seotud: Film: Branded | para-web.org
Vasta
#73
(24-11-2012, 18:00 )excubitoris Kirjutas: Üks teema mis sellega siin seotud: Film: Branded | para-web.org

Jajah, seda Sa juba soovitasid:
(22-11-2012, 19:58 )excubitoris Kirjutas:
(01-07-2012, 14:13 )excubitoris Kirjutas: Alati tasub üle vaadata wink
Treileri järgi otsustades tuleb vähemalt vaatemänguline. Sisu aga!? Vaatame.
Vaatasin, üllatusin ja seda juhtub harva.
Soovitan soojalt - seda juhtub ka harva wink

Sa oled selle ära vaadanud, kas saaks ka veidi teksti filmi poolt puudutatud konkreetse teema kohta?
Et kas on vaid mainitud või on ulatust ehk mõjusid kirjeldatud või on koguni toimemehhanismi lahti seletatud.
Muud tausta?
Muidu on kogu teema nagu anekdoot hulludest, kes lihtsuse ja lühiduse huvides anekdoodid ära nummerdasid.
Vasta
#74
(24-11-2012, 19:09 )nokitseja Kirjutas: Muidu on kogu teema nagu anekdoot hulludest, kes lihtsuse ja lühiduse huvides anekdoodid ära nummerdasid.

Lugu siis meesteravast kes omab head intuitiivset lähenemist reklaamile. Ühel hetkel aga tabab teda arusaamine, et oma võimeid saab rakendada nii heaks kui halvaks ja teda tabab "jeesuse kompleks". Läheb maale ja hakkab seal karjaseks. Tsikk aga ajab teda taga kuna tal oli õnnestunud kutilt laps saada. Leiab siis meie karjapoisi maalt ülesse ja sellega päästab lahti mehe sisemise "mina" jälle. Mees näeb unes, et peab läbi viima rituaali koos üksipulgi seletusega, kuidas - rituaal tehtud läheb ta linna tsikile ja lapsele järele ja avastab seal, et näeb kaubamärkide kehastunud egrogore kes toituvad inimese "tahan seda" emotsioonist. Algav väike võitlus viis mehe pea aegu hauda, kuid saavutab võidu ajades eelnevalt need egregorid omavahel võitlusse milles käigus ja varjus suudab provotseerida seaduse mis keelab reklaami kui sellise.

Film on minu meelest vägagi omapärase slaavi huumoriga vürtsistatud. Näitlejate ansambel on USA/Vene kompott, kuid minu meelest õnnestunult. Visuaalsed efektid egreoridest ja ka nende omavahelisest kismast on vägagi hästi tehtud. Seal on veel mitmeid huvitavaid viiteid aga jätan need teile enestele avastada. Kellel on raskusi filmi leidmisega siis pöörduge u2u vahendusel ja vaatame mis nõu anda oskan.
Vasta
#75
Me osaleme turvaliselt võõrastes seiklustes, viibime imelistes paikades maa peal ja maa all, kosmilises ruumis ja ookeani põhjas. Meieni jõuavad silmapilguga pildid ja sõnumid, mida varem hõikas maha heerold raekojaplatsil korra kuus või millest lobisesid turul memmed. TV on avardanud meie elukäsitust ja tundeilma, teinud need värviliseks, keeruliseks, huvitavaks. Lisaks oma elumuredele saime juurde võõrad ja veel keerulisemad - tõsi - tihtilugu jaburad või lihtsalt tarbetud. Telerid hakkavad jälgima me näoilmet, tugitoolid mõõdavad me enesetunnet, ning selle järgi pakutakse meile saateid ja filme ...
Milleks meile seda kõike vaja on? Ega olegi. Üldse pole tarvis. Kõik vastused on meil endal ka. Laugh
Aga,
Inimkonna põhivool marsib elukõrbes siiski edasi just selles kirevas ja lärmakas suunas. See peab nii olema lihtsalt. Tahvelarvutid, nutitelefonid, andmemahud, infomüriaadid ja igale poole hoolega või hoolimatult põimitud reklaam.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
3 külali(st)ne

Expand chat