“Ehk nõiduseks tarvitatud” – maagilised esemed Eesti muuseumikogudes
Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia teadur
Tõnno Jonuks, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur
Mõned väljavõtted.
Maagilisena on võimalik tajuda ka neid esemeid, mis pealtnäha kuidagi tähelepanuväärsed ei ole.
Pronksi-, raua- ja keskaja kontekstis on traditsiooniliselt keskendutud ripatsitele ja (kaitse)maagiat on omistatud ennekõike hammasripatsitele kui kõige sobivamatele. Vaadates maagia mõistet märksa laiemalt saab määravaks hoopis leiukontekst. Looma-kolju keskaegse linna kontekstis on iseenesest täiesti tavaline arheoloogilineleid, eluhoone nurga alla paigutatult võib aga omandada täiesti teistsugusetähenduse – talisman, mis pidi kaitsma maja ja selle asukaid. Samamoodi võib kivikirvest pidada kiviaegseks tööriistaks, aga kui see on paigutatud trepi alla või müüritud ahjuseinakivide hulka, on ta maja tule eest kaitsev maagiline objek. Igapäevamaagia kontekstis võib suvalisest esemest saada üleloomulikku väge vahendav maagiline vahend, nt sõel ja käärid ennustamisel, kirves ja raudnael või toiduained (nt sool) tõrjemaagias. Esmapilgul paradoksaalselt võivad igapäevarituaalides maagilise rolli omandada ka ametliku religioonitoimesse kuuluvad esemed (nt Piibel, armulaualeib jne). Seega on kogu elu nii tihedalt seotud üleloomulike jõudude mõjutamise vajadusega, et maagilistes praktikates kasutatud esemeid peaks olema olnudn oluliselt rohkem, kui leidub meie muuseumikogudes.
Kivikirved, talvad = "piksenooled"
Kõige enam pärimusliku kasutusega seotud esemeid on arst Martin Bolzi kogus (kogutud 1890–1913), Pärnu Muuseumis. Bolzi kogu kujunemisele aitas kaasa ka tema arstipraksis, sest külades palju ringi liikudes sai ta uurida talurahvalt nii varasemalt kui kaasajal hinnatud piksenoolte kohta ja neid omanikelt suurema või väiksema vaeva ja veenmisjõuga endale küsida või osta. Piksenoole pärimust on üles kirjutanud teisedki Pärnu kandi kollektsionäärid: “talumehed, kes vee ääres elavad, peavad kivikirveid piksenoolteks, panevad neid heinaküüni, et kaitseks välgu eest, veel praegu vaadeldakse neid kui maavälist päritolu mineraale, “pikse talwet”, millel peaks olema ravitoime, kasutatakse masseerimisel kooljaluude vastu ja nahapõletiku roosi vastu. Noorem põlvkond hävitab neid, sest kontrollivad nende kulla- ja teemandisisaldust, mis oletatavalt peaks neis olema ja siis lõhuvad” ( 1906 a). Piksenooli pandi laste vannivette, kui lapsed olid haiged, kasutati erinevate haiguste korral, hoiti kaitse eesmärgil loomade joogivees jne. Ilmselt väärtustati ja kasutati ravimaagias kiviesemeid eelmisel sajandivahetusel veel niivõrd, et neid ei müüdud ka kalli raha eest, mille maksmise poolest Martin Bolz eriti kuulus oli.
Pildil on talb, mis oli algselt terve, kuid löödi katki, et teistele ka imettegeva jõuga “piksenoole” tükke anda.
______________________________________________________________
Ülevalt alla:
1. ja 2.
Nõiakivid. Kivi on tarvitatud nõidumiseks, kinkija teab, et tema vanaema on selle kiviga veel nõidunud.
3.
Auguga kivi: "Kivi tarvitatud Kuusalu khk, Kolga v, Uuri külas. Saadud samast Iisaka t Anna Albreltaali käest 1920. a. Saadud mehe isa-isa-isalt. Umbes 125 a vana. Sajajalgsete tegemiseks Jaani laupäeva öösel, omanik ja tarvitaja seesama. Kuidas aga tarvitati, on ära unustatud."
4.
Kaarnakivi. “Must,ümmargune, munataoline kivi, millest rahvas räägib, et kaaren suure reede või suureneljapäeva hommikul oma lapsi sellega ristivat. Kaaren olevat kivi kusagilt mere äärest oma pesasse toonud. Kivi olevat kindlasti kaarna pesast leitud. Vanasti arstitud temaga paistetuse haigusi: haigele kohale vajutatud kiviga pääle, siis saanud ta terveks. Kinkija on kivi oma vanaisa käest saanud, kes ta omalt isalt pärandanud. Vanadus igatahesväga kõrge”. Kaarnakivi legend on üleeuroopalise päritoluga – uskumuse järgi võis neid leida kaarna pesast, kusjuures kaaren olevat toonud selle Ees-Aasiast Jordani jõelt vm kaugelt soojalt maalt.
5.
Rahkkivid. Kui lastel kivi-maaalused [vistrikud] olid, otsiti metsast 9 rahkkivi, aetiahjus tuliseks, visati sooja vette ja lasti auru lastele peale, siis kadusid maaalused.
6.
Piksekivi.Kiviga olla haigeid terveks tehtud, meteori kivi.
__________________________________________________________________________________
Kõrvakivid
Kivi tarvitati vanasti kõrvahaiguste arstimiseks: kivi aeti kuumaks, vett valati pääle ja auru lasti haigesse kõrva. Kivi, mille aur mõjunud, pidanud tingimata väikesi augukesi täis olema. Nagu kõrval auk on, peab ka kivil aukusi olema, millega kõrva arstitakse. Vahel pandi soe kivi ise ka kõrva, kus see kõrvavalu ära ravis. Nõiasõnu polnudki tarvis.
________________________________________________________________________
Raviks kasutati ka rahvariide vöösid.
Alloleval pildil on kõigepealt kratt, teisel pildil kuivatatud härjapeenis, kõige all on hundi saba.
Kratt on Tartu lähedalt põllult leitud ja teadaolevalt ainus materiaalsel kujul säilinud kratt, valmistatud oksapuntrast ja riideräbalatest.
“Härjakara. Tarvitatakse arstirohuks elajatele. Kui kusi kinni on, tükeldatakse kara ja antakse joogi sees elajatele sisse” . “Hundi saba, nõidumisabinõu; tarvitati saunas tüdrukute vihtlemiseks, kes ruttu mehele tahtsid saada”.
Allikas:
https://www.academia.edu/52272585/Ehk_n%...view-paper