[z3r0 c001]

Käis korra peast läbi mingi prõx ja tuli üx küssa millele kohe ei oska vastata.
Mis teeb inimesest inimese?
on sellex pea kõige arenenum mõistus?
või organid ? siis võix öelda et kõik kellel organid ja mõistus on ju inimesed?

[fyb]

inimesest teeb inimese tema inimlikus.. olgu ta jalutu või deformeerunud peaga.. kui tal on see inimlikus sees siis ta on inimene..

[deadstar]

inimesest teeb inimese tunded!

[Metafor]

deadstar, kust sa tead, et meie tunded pole lihtsalt instinktiivne reaktsioon? kuid paljud peavad inimlikkuseks just seda, et ta hoolib.
antud teemas on see minu arust jällegi vale sõna.
muide, koer hoolib oma peremehest, ja hoolimine käib ju ka inimlikkuse alla. seega tekib küsimus, et kui inimesest teeb inimese just inimlikkus, et kas siis koerad on ka inimesed?

[z3r0 c001]

Esialgne postitaja fyb
inimesest teeb inimese tema inimlikus..

kuidas tõlgendada inmlikkust ???
see olex sama nagu Koer ja koerustükk mida se koer siis nii paha teinud on sest koerustükk on ju paha ?

[rha]

Inimesest teeb inimese ennekõike tema keha. (ny. Koera kehaga inimene?)

[Tutanhamon]

Inimene on tavaline liik loomariigis ning kui me mõtleme, mis eristab erinevaid loomaliike, siis on need ilmselgelt välised tunnused. Inimest eristab lisaks teistest loomadest ka suurem ajumaht ja arenenud mõistus. Tunded ja emotsioonid on paljudel loomadel. Pealegi võib loomariigis vahe emotsioonide tekkimise ja instinktide vahel olla väga ähmane.

[alri]

Kas mitte delfiinidel ei pidanud olema inimeses suurem ajumaht ja neilgi pidi olema arenenud mõistus.

[Celtic]

kindlasti ei soovi te hakata jälle kuulama minu teooriaid energiatest ja inimeseks olemisest. seetõttu teen lühemalt ja maisemalt:

inimene kui selline on nagu tuta ütles liik. meid teeb inimeseks meie kehakuju ja organismi/elutsükli bioloogilised eripärad.

muu stuff... igasugu arenenud mõistused ja säärane on ainult boonusena kaasas ning ei ole märkimisväärseks teguriks meie liigitamisel.

kui küsida filosoofilt sama küsimust siis oleks tema arust inimene liik loomariigis kellele on iseloomulikuks domineerimine ja selle saavutamiseks abivahendite kasutamine.

[Tutanhamon]

Esialgne postitaja alri
Kas mitte delfiinidel ei pidanud olema inimeses suurem ajumaht ja neilgi pidi olema arenenud mõistus.

Siiski.. kui ma nüüd ei eksi, siis ka elevandil on suur aju, aga see ei tähenda, et ta arenenud oleks. Inimese aju on eriline, sest tal on rohkem käärusid kui ükskõik, millisel teisel elukal. Ja see annab ka võimaluse rohkem informatsiooni salvestada.
Delfiinid on jah mingis osas avastamata territoorium ja nende intelligentsus ei ole kindlasti kahtluse all. Küll aga ma ei julgeks neid siiski inimestega võrrelda.

[fyb]

Inimlikkus all mõtlen ma järgmisi asju:

Moraalsus. Inimestel on omapärane mõista mis nende moraali järgi on õige või vale.

Eneseteadlikus.Ahv võib küll aru saada peeglisse vaadates et näeb ennast aga inimene on võimeline ka aru saama et teine inimene ka mõtleb ja on teadvuse juures. Seega võime arvata ära mida teine võib mõelda jne..

Me suudame end üldistada. Me saame aru et kuulume mingisse sotsiaalsesse või religioosesse gruppi.. see pole võrreldav loomade hõimudega.. kui panna punane täpp ahvile otsa ette ja peegil näidata saab ta küll aru et tal see on aga kuigi on see ka teistele ahvidele pandud ei saa nad aru et nad on grupp ahve kellel on punane täpp..

Inimene esitab küsimusi ja tahab teada mis _tegelikult_ toimub ja kuidas asjad töötavad.. inimene tahab seletusi kõigi looduslike nähtuste kohta otsides selleks jumalat või teadust..

Meil on keerulised sotsiaalsed struktuurid mille võimaldab meie erinevad keeled.. loomadel on palju lihtsamad sotsiaalsed struktuurid

[deadstar]

aga millisel teisel loomal oleksid sellised tunded nagu vihkamine,kadedus ja muud pahad asjad

[Teadet on muutnud 1-9-2004 postitaja deadstar]

[Tutanhamon]

Kadedus on ju paljudel loomadel. Mul endal praegu kaks kassi kodus ning kadedus on moesõna siin. Ma ei tea, kuidas tõlgendada seda, et mõned loomad näiteks mäletavad, kui neid on erinevatel viisidel piinatud vms. Tihti võib kuulda lugusid koertest, kes piinavatele lapsukestele kallale on tormanud. See on kättemaksuhimu või viha.. nimetagem kuidas iganes.

[rha]

Oletane et sulle tuleb vastu koera kehaga olend, kes ajab mõistlikku juttu, käitub nagu inimene, omab samasid emotsioone, tundeid jne. Mina seda olendit inimeseks ei peaks, aga kui tuleb vastu haukuv inimkeha, loeksin teda momentaalselt inimesesks.

[z3r0 c001]

Seega võib väita, et inimesest teeb inimese tema välimus?

[fyb]

minu meelest on ikka nii et olgu inimene kui deformeerunud kehaga tahes ja meenutagu kasvõi koera aga kui tal on omadused mis loetlesin eelmises postituses siis ta on inimene.. kui ta on deformeerumise tagajärjel need ka kaotanud siis pole põhjust teda inimeseks enam pidada..

[napoleon]

Asi läheb natuke keerulisemaks kui mõnel tulnukarassil sarnased omadused on Samuti ei nimeta me hinge ju inimeseks kuigi tal võivad sarnased omadused olla....

[Thorondor]

Tegelikult ei ole ju reeglit jälle, kes on inimene ja, kes ei ole. Me ikka loome neid.
Oleneb vaatenurgast.

Küsimus oligi minu arvates niimoodi esitatud, et jätaksime selle bioloogilise poole välja. See kust läheb kahe liigi vaheline piir, vastavalt füsioloogilisele eripärale.

Väga palju määrab juba välja kujunenud ühiskond. Kasvatus. Tunded peaks ka ju olema õpitud. Kui võtame traditsioonilise inimese evolutsiooni, siis kunagi ju inimene oli ka suht elukas. Mis ajal tal siis see inimlikkus tuli. Ise asi, mis see inimlikkus üldse ongi eksole.

Kui lapse kasvatab üles koer, siis ta ju on ikka palju erinev. Tingimuste ja kasvatuse pärast vist ju.
Aga seejuures jäävad mingid asjad ka peale kehaehituse samaks.

Intelligentsusaste kui asjade vahel loogiliste sidemete leidmine jääb samaks, ning asjade meeldejätmisvõime on ka peaaegu samal tasemel. Ju mälumaht või oskus meelde jätta ka eluea jooksul vastavalt kasvatusele ja keskonnale areneb.

On seal veel mingi asi, mis teeb inimesest inimese, midagi mis ei sõltu kasvatusest, ega keskkonnast?

Kristlikus maailmapildis peaks olema nii, et Inimesed on nagu jumala lapsed ja inimlikkuse leidmiseks ei saa eristada looma ja inimest, sest loomad on niikuinii mingid alamad lontud, kes inimeste tarbeks lihtsalt loodud.

Inimesel on veel ju see vaimu-hinge pool.
Mine tea, mis sealt veel meid eristab.

Celtic, mulle küll meeldiks, kui sa räägiksid sellest pikemalt. Võibolla ju ei oska me selle kohapealt nii väga kaasa rääkida, aga kuulda tahaks ikkagi : )

[Metafor]

ma võiksin lisada, et loomadel on ka vaimu-hinge pool olemas.

[elis]

Esialgne postitaja Thorondor
Kui lapse kasvatab üles koer, siis ta ju on ikka palju erinev. Tingimuste ja kasvatuse pärast vist ju.

On seal veel mingi asi, mis teeb inimesest inimese, midagi mis ei sõltu kasvatusest, ega keskkonnast?

Kristlikus maailmapildis peaks olema nii, et Inimesed on nagu jumala lapsed ja inimlikkuse leidmiseks ei saa eristada looma ja inimest, sest loomad on niikuinii mingid alamad lontud, kes inimeste tarbeks lihtsalt loodud.

Inimene saabki kõik oma algsed omadused ja nn baasreaktsioonid olendilt, kes teda kasvatab (olgu selleks siis tema bioloogilised vanemad või kes tahes). Vaadake väikest imikut - tema reaktsioonid ongi põhiosas oma vanemate reaktsioonide peegeldused, kobamisi teeb ta nähtud nägusi ja häälitsusi järgi. Elementaarne ja primitiivne õppimisviis, millele toetub hilisem areng. Seepärast ongi nii oluline esimese kolme aasta kasvatus ja hool. /läheb veidi offtopicuks:o/

Tegelikult on nii, et kõik inimese omadused avalduvad ühel või teisel määral kellelgi teisel loomariigi esindajatest. Inimeses on aga kogu see intelligentsuse, mäletamisvõime, uudishimu jms kompott enam arenenud, kui teistel, lisaks veel ühes liigis koos suure kontsentratsiooniga.
Inimlikkus ei saa kindlasti olla üks inimese-olemise defineerimisest, sest inimlikkus ongi otseselt inimeseks olemisest tulenev. Ja mõistet ennast definitsioonis kasutada ei ole eriti mõttekas(kui nüüd norida).

Kristlikust aspektist vaadatuna oleks inimeseks olemine see, et meil on ülisuur ego, sest peame end kõigevägevamateks ja hiilgavamateks olenditeks ning seame end alati teistest kõrgemale. Seejuures käitume aga ülimalt rumalat, nii rumalalt, et me 'alamad' loomariigikaaslased ei tuleks küll selle peale, et nii käituda. Võibolla ongi üheks inimeseks olemise tunnuseks rumalus, ma ei tea.

Tegelikult pakuks omapoolseks inimeseks olemise tunnuseks kõrget arenemisvõimet ja oma enda ning samuti teiste inimeste kogemuste kasutamise oskust oma arengus.
{mar

[Metafor]

üks inimlik tunnus on veel see, et meie tapame oma liigikaaslasi kas lõbu pärast, raha pärast(materjaalne väärtus, mille oleme ise loonud), või siis piiname neid moraalselt või füüsiliselt. igatahes me oskame teha oma liigikaaslasi maatasa ja neid põle,a panna jne.
me oleme julmad yksteise suhtes, ja samas on alati rahuarmastajad, kes ytlevad, et nii ei tohi teha ja naa ei tohi teha

[deadstar]

lisaks kõigele inimesed hävitavad ennast vaikselt aga kindlalt

[elis]

Ei ole suuremat sõda ja hävitamist, kui sõda ja hävitamine rahu nimel....

[MissIs]

Mis on inimese ja looma vahe?
oskame manipuleerida. Füüsilist ja vaimset vägivalda kasutame ka.
Aga inimene vastutab oma tegude eest.

[napoleon]

Kelle ees inimene oma tegude eest siis vastutab? Õigem oleks sõnastada siis nii, et inimene oskab näha oma tegude tagajärgi ja on võimeline oma tegude eest vastutama ehk siis nägema seost põhjuse ja tagajärje vahel.
Samas, kui eeldame, et võib olla ka muid mõtlemisvõimelisi olendeid, siis ei ole see veel inimese definitsioon. Arvan jätkuvalt, et definitsioon peaks sialdama nii intellektuaalseid kui ka bioloogilisi omadusi.

napoleon@loomaregistris mind pole, kindlasti pole ma kass