• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 20
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Ristvaatlus Häädemeestel
#1
Tervitused UURIJATELE !

Plaan on korraldada sellel suvel ristvaatlus Häädemeestel.
Ülim lahendus oleks komlekteerida kolm meeskonda.
(näiteks: Häädemeeste, Kihnu, Ruhnu) vähemalt 2 ööd jutti.

Meeskonnad peaksid oleme varustatud enam vähem analoogse tehnikaga: kõrge ISO ja väikse müratasemega fotokaamera + kuni 600mm suhtarvuga objektiivi komplektlahendus*, radioaktiivsuse mõõtur, helispektri analüsaator, magnetvälja mõõtja, infrapuna kaamera, tavaline HD kaamera, kompas, wifi valmidusega laptop/iPod ja korralik raadiosaatja.

* Objektiivi komplektlahenduse alla pean silmas sellist suhtarvu numbrit, kus koguväärtus jõuaks vähemalt üle 500mm.

Seletan oma mõtet lahti olemas oleva tehnika baasil:
Canon EF 70-200mm F2,8 L IS USM
Canon Extender 2,0
Canon poolkaader kaamera (1,6 korda toob objekti lähemale)

arvutamise valem:
200(obj.) x 2,0 (ext.) x 1,6(kere) = 640mm (F5,6 miinimum)

NB! Kui F väärtus läheb liiga suureks muutub öisevõtte säriaeg liiga pikaks ja kiirelt liikuvad objektid jäävad uduseks.
Isegi hetke F5,6 on juba kriitilise piiri peal.
PS! Täiskaader kaamera on küll hea, kuid me kaotame valemist ära 1,6 ja me kaotame märkimisväärselt puhast objektiivi zuumi. (täiskaader fotokad on tavaliselt profiklassi omad ja seal võib ka puudu jäänud zuumi osa hilisemalt sisse croppida, kuid reaalajas võib jääda palju asju märkamata)

Üksosa eelpool nimetatud tehikast on praktiliselt olemas, vaja oleks vähemalt ühte komplekti veel

Seega kas antud kodusaidli on mehi/naisi, kes omavad eelpoolmainitud tehnikat ?

Kui meeskond hakkab komlekteeruma viime läbi mõttetalgud ja jagame lisainfot.

Kulgeme
Tacian
Vasta
#2
Vabandan, et vahele segan, aga kui tahta kvaliteeti, siis ärge tehke igasugu konverteritega mööndusi.

Konvertereid kasutatakse peamisel fikseeritud fookuskaugusega objektiividega. Põhjuseks on nende objektiivide parem pildikvaliteet suumobjektiividega võrreldes. On selge, et igasugune lisanduv tükk klaasi kahandab lõppkvaliteeti. Konverterid ongi oma olemuselt suurendusklaasid. Siit jõudsimegi esimese vahetuskaubani, mis tuleb teha, kui tahta konverterit kasutada – kvaliteedi langus. Teiseks vahtuskaubaks on valgus. Suurendades klaasi hulka, mis tuleb valgusel kaamerasse jõudmiseks läbida, muutuvad ka säriajad vastavalt aeglasemaks. Levinumad konverterid, milleks on 1,4× ja 2× suurendusega konverterid, pikendavad säriaega vastavalt kaks ja neli korda. See tähendab, et kui me pildistasime ilma konverterita näiteks 1/500 säriajaga, siis lisades 1,4-kordse konverteri, tuleb sama tulemuse saamiseks säritada pilti 1/250 sekundit. Kahekordse konverteri puhul oleks uueks säriajaks siis 1/125 sekundit.

Kui aga on kasutada keskmisest klassist objektiivid, siis tavaliselt ei tasu 2-kordset konverterit kasutada. Kvaliteet halveneb märgatavalt. Juba 1,4-kordse kasutamine viib kvaliteedi piiri peale. Parimad suumobjektiivid kannatavad samuti 1,4-kordse konverteri välja, kuid ainult need, millel on fikseeritud avad F2,8 või F4. Pimedamad ja tavalisellt ka odavamad objektiivid ei soovi konverteritega hästi töötada. Need objektiivid on juba algselt optimeeritud säästlikkusele ja töötamaks ilma konverteriteta.

Teksti autor Sven Začek

Seega tuleb punti võtta profifotograaf, kes omab korraliku kaamerat ja objektiive. Teab sõriajast ja valgusest kõike peensusteni.
Vasta
#3
Tervitused.

"Jõhvika" kommentaar on 100% tõsi.
Pisike kahtlus, et sellise kaliibriga mehed raiskaksid oma aega kuskil Häädemeeste roostikus, kuid kes teab ... kui teha hea pakkumine siis võib ime juhtuda Smile

Sven Začek on loodusfotograaf ja omab oma ala tipptehnikat.
Ainus miinus ta ei pildista loomi südaöösel Smile
Seega keskkond kus plaanime ülesvõtteid teha on väljas kõrgema kvaliteedi nõude kategooriast ja säriaega aitab kompenseerida kõrge ISO.
Selleks oli ka minul märgitud lõik "kõrge ISO ja väikse müratasemega fotokaamera" Selles katekoorias on Canon 5D mark2 (täiskaader), Nikon D3S (täiskaader) ja nüüd siis selle kategooria klasside poolkaader kered.
Vahest läheb ka õnneks, kui õige nägu suudab rentida võimsama objektiivi. (tavaliselt see ei õnnestu, kuna meil kehtib reegel profiklassi objektiiv on kui naine mida võõrale välja ei rendita)

Küsimus Sinule Jõhvikas, kas tegeled fotograafiaga ?

* Tegelt peaks looma sellest eraldi foorumiteema "Häädemeeste ristvaatlus 2011" Eesti vaatluskategooriasse, kui admin seda loeb ole hea lõika see eraldi teemaks, TÄNUD Smile

(hetkel võib jääda see üleskutse liiga varju)

Kulgeme
Tacian
Vasta
#4
(08-01-2011, 13:47 )Tacian Kirjutas: Küsimus Sinule Jõhvikas, kas tegeled fotograafiaga ?
Tegelesin... Omasin korraliku digipeeglit, aga "masu" tuli peale ja tööandja leidis võimaluse töötasu 40% vähendada. Peale seda, kui objektiivil lakkas AF mootor töötamast ja natuke hiljem ka manuaalselt teravust ei saanud paika, siis sai minu fotograafia harrastus ajutise lõpu. Aga olen Looduspilt foorumis endiselt liige ja seega kui huvi ja toetus olemas, siis võiksin ju sinna foorumisse järelpärimise teha? Küllap leidub seal ka parahuvidega fotograafe.

Vasta
#5
Tacian on liiga palju UFO-Hunter's-eid vaadanud vist Bleh. Oled kuskil väliuurimisel sellise varustusega käinud?

Muidugi ei tee paha üle keskmise võimekam zoom ja kõrvale kaart, kuhu vajadusel kritseldada...
Vasta
#6
Tacian on sügavuti UFO-sid uurinud.
Head näited selle kohta on Billy Meieri teema ja Viljaringide teemad.
Nagu sa Häädemeeste teemast lugesid, siis oleks aeg juba midagi tõesti ette ka võtta. Ilmub Häädemeestele viljaring - ja sind ei olegi helikopteriga platsis seda õhust filmimas!Smile
Ja para-webil ei olegi eesti esimese viljaringi videot!
Vasta
#7
Mul on plaanis Kihnu minna ja saan seda üritust toetada. Tean sealseid eripärasusi. Seal saab ka muud asja uurida,kui juba seal olla. Tuleb veel kolmjalg muretseda sest käest on head pilti raske teha, tean oma kogemusest seda. Rjaam on aga selleks on vist vokitokit vaja. Mul on amatöör raadiojaam ja seda ei saa vokina kasutada. On küll vabakasutuse komplekt aga ei tea kas see üle lahe ulatub ,liiga väike võimsus.Ise käin saarel tihti nii et on vaja aeg teada millal......Head algust siis.
Vasta
#8
Miskipärast seda teemat varem märganud pole, kuid olen isegi huvitatud kohale tulemisest.

Sinu poolt vajaminema varustuse kohta:
Tsitaat: radioaktiivsuse mõõtur, helispektri analüsaator, magnetvälja mõõtja, infrapuna kaamera, tavaline HD kaamera, kompas, wifi valmidusega laptop/iPod ja korralik raadiosaatja.
Ütleksin et valik on hea kuid saadavus kehva.
Kui sa kuskilt infrapuna kaamera välja tõmbad siis võib vast isegi kõik soovitud olemas olla. PS. mis sa helispektri analüsaatoriga teha kavatsed? Mõtled riistvaralist või tarkvaralist lahendust?
Vasta
#9
Hetkel saaks sellise toru - EF 100-400mm f/4.5-5.6 USM L IS kerega 350D kasulik olla.
Kuna suveni veel hea ports aega siis võib toimuda muutusi kuid mitte halvemuse poole.
Ja kui juba jutuks läks, siis plaanin muretseda pisikest teleskoopi kuhu saab ka Canoni kere külge panna. Ilmselt küll vaherõngastega. Kuna teleskoopide osas olen täielik profaan siis äkki kellelgi on kogemusi-soovitusi?
Vasta
#10
Leena - sissejuhatuseks vaata sinna ---> What do i need to connect a canon EOS 400D DSLR camera to a Celestron Nexstar 4se - Astronomy Forums
Vasta
#11
(28-01-2011, 23:22 )excubitoris Kirjutas: Leena - sissejuhatuseks vaata sinna ---> What do i need to connect a canon EOS 400D DSLR camera to a Celestron Nexstar 4se - Astronomy Forums

Võib ka nii teha: http://galerii.para-web.org/displayimage...=16&pos=11
http://galerii.para-web.org/displayimage...=10&pos=20
Bleh
Vasta
#12
OT: Teleskoobile kaamera kere külgepanemine on juba tehnika küsimus. Pigem soovisin teada kas kellelgi siinsetest on pööningul teleskoop ja kui on siis milline ja kas on võrdlusmomente ka teiste teleskoopidega. Õige koht oleks seda küsida küll kuskilt foto/astronoomia foorumist (kusjuures sealt küsimiseks peab ise üsna asjatundja olema sest tavaliselt hakkab ususõda konkreetsete apastraatide fännide vahel) aga otsapidi on see seotud ju ka paravaatlustega. Seega võiks olla siin äkki omaette teema kus jutuks vaatlustehnika.

Kui keegi arvab, et see on vajalik, siis võiks teha selle teema ja ka siit mõned postid sinna tõsta. Samuti sobiks sinna ilmselt ka osa poste päris mitmest teemast kus on juttu EXIF infost ja veel mõnest asjast.

Veel, kuskil kaupluses jäi silma mingi teleskoop (+- või mingi taoline pood) oli üsna odav maksis vanas heas eesti kroonis umbes 3-4 tuhat. Kas sellisega on midagi peale hakata? Ilmselt paremat teleskoopi peab kuskilt tellima. Huvitav kui hea teleskoobi saab umbes tuhande jewroseekli eest?

Aitäh heade nõuannete ja soovituste eest.
Vasta
#13
Väike spikker http://www.teleskoop.eu/
Vasta
#14
Kui lihtsalt teleskoopi vaja, pole üldse kindel kuidas sinna kaamera sobitatavaks oleks kui üldse, siis on olemas ka Galileoskoop http://www.astronoomia.ee/galileoskoop/
Vasta
#15
Meil maal peaks olema pööningul vana veneaegne teleobjektiiv, mingitest 70nendatest. Puust kolmjalg oli tal ka all. Sellega nägi kilomeetri kauguselt autonumbri ära, aga "jalad ülespidi". Ma ei oska öelda kas seda annaks kuidagi kasutada (ja kas see asi üldse alleski on)?
Vasta
#16
Soovitan: võimalikult väikse suurendusega, aga max diameetriga peegelteleskoopi (reflektor). Kindlasti peab olema elektriline kellamehhanism-ajam, mis ise objekti sihikul hoiaks. Viimase puudumisel on väga tülikas planeete vaadata kuna nende liikumiskiirus on jahmatav! Oluline on omada autot, kuna linnade alevite kohal on nn. valgusreostus. Viimane segab oluliselt vaatlemist. Seega - pimedaid kohti siin Eestimaal tuleb lausa tikutulega otsida! Pilt teleskoobis on tagurpidi - vastasmaja
naabri jälgimine on sellega võrdlemisi ebamugav. Kosmoselaevade, lennukite ja UFO`de jälgimiseks on teleskoop vilets vahend.
Augusti-septembrikuu soojad ööd kuskil metsalagendikul tähistaeva all, kuum kohvi/tee termosega kaasas, see on see erakordne kogemus! Tasub ära! Tuhande jewroseekli eest saaks "algaja-edasijõudnu" teleskoobi.
Vasta
#17
(29-01-2011, 15:40 )Ott Sama Kirjutas: Soovitan: võimalikult väikse suurendusega, aga max diameetriga peegelteleskoopi (reflektor). Kindlasti peab olema elektriline kellamehhanism-ajam, mis ise objekti sihikul hoiaks. Viimase puudumisel on väga tülikas planeete vaadata kuna nende liikumiskiirus on jahmatav! Oluline on omada autot, kuna linnade alevite kohal on nn. valgusreostus. Viimane segab oluliselt vaatlemist. Seega - pimedaid kohti siin Eestimaal tuleb lausa tikutulega otsida! Pilt teleskoobis on tagurpidi - vastasmaja
naabri jälgimine on sellega võrdlemisi ebamugav. Kosmoselaevade, lennukite ja UFO`de jälgimiseks on teleskoop vilets vahend.
Augusti-septembrikuu soojad ööd kuskil metsalagendikul tähistaeva all, kuum kohvi/tee termosega kaasas, see on see erakordne kogemus! Tasub ära! Tuhande jewroseekli eest saaks "algaja-edasijõudnu" teleskoobi.

Miks võimalikult väikse suurendusega? Sellest, miks max diameetriga saan aru. Kas omal on teleskoop olemas ja milline ja millised on võrdlusmomendid teiste teleskoopuidega?

Mis valgusreostust puudutab, siis see mind ei ähvarda. Elan suht-koht üksildases kohas, lähima naabrini on 2,5 km ja lähima külani 8 km, lähim väikelinn 12 km. Mitme jewroseekli klassis on edasijõudnu teleskoop? Kuna tegemist kalli asjaga siis ehk mõtekas seekleid juurde koguda kuna pärast vahetamine paremuse poole läheks oluliselt kallimaks.
Vasta
#18
Eestis sobib suurendus 30-100 korda. Miks? Liialt paks ja ebastabiilne atmosfäär, vaatad nagu läbi
virvendava veepinna. Kujutis on suur, aga väga hägune ja detaile pole võimalik eristada.
Väiksem suurendus ja suurem valgusjõud, annavad kõige parema kvaliteedi. Endal on nõukaaegne
"Miitsar", peegel: oli see 100mm ja kasutan suurendust, seal 30-70 korda - sellest piisab!
1000 jewrost - ei soovita, kui on põgus huvi.
Vasta
#19
(29-01-2011, 17:45 )Ott Sama Kirjutas: Eestis sobib suurendus 30-100 korda. Miks? Liialt paks ja ebastabiilne atmosfäär, vaatad nagu läbi
virvendava veepinna. Kujutis on suur, aga väga hägune ja detaile pole võimalik eristada.
Väiksem suurendus ja suurem valgusjõud, annavad kõige parema kvaliteedi. Endal on nõukaaegne
"Miitsar", peegel: oli see 100mm ja kasutan suurendust, seal 30-70 korda - sellest piisab!
1000 jewrost - ei soovita, kui on põgus huvi.

Arvan, et huvi ei ole põgus vaid suurem. Soojadel augusti ja septembriõhtutel olen samuti väga palju aias lesinud ja taevast vaadanud. Kasutanud binoklit ja peegelkaamerat zenith fotosnaiper. Viimane küll pandi pihta 80 nendate lõpus ühel reisil sõbralikku naaberriiki.

Aga teleskoobilt ootaks saturni rõngaid ja jupiteri triipe ja kuid. On see reaalne?
Vasta
#20
Saturni rõngad ja Jupiteri triibud, kuud on kenasti nähtavad. Korra olen näinud ka Marsi polaarmütsikest, ilmaga vedas!
Väga huvitav on jälgida Päikeseplekke... loomulikult läbi valgusfiltri! Suured gallaktikad on näha uduste tupsudena - spiraale ei erista.
Vasta
#21
Talvel eriti külmadel selgetel öödel peaks olema nähtavus parem? Üks keeruline küsimus - kui hakkaksid praegu ise uut teleskoopi muretsema siis milline oleks valik?
Vasta
#22
Tunnistan, et jään vastamisega hätta. Ostaks tavalise pikksilma, sest inimesed ja nende ettevõtmised on muutunud
põnevamaks. Kui tunnen vajadust kõrgemale ja kaugemale mõelda,... otsin internetist. Teleskoobiga vaatluse planeerimine
on muutunud keerukaks,... kuhu minna, kas ilma on, kas homme vaba, sõber lubas ka tulla... naine keelas ära, jne..jne.
Aga iial ei või teada - asjaolud võivad ka muutuda.
Kindel see, et suvel on plaanis nii paar päeva Häädemeeste rannas kükkida. Ainult ilma teleskoobita, pigem videokaameraga. Midagi seal tõepoolest on ja uudishimu ei anna rahu.
Vasta
#23
(29-01-2011, 20:40 )Ott Sama Kirjutas: Tunnistan, et jään vastamisega hätta. Ostaks tavalise pikksilma, sest inimesed ja nende ettevõtmised on muutunud
põnevamaks. Kui tunnen vajadust kõrgemale ja kaugemale mõelda,... otsin internetist. Teleskoobiga vaatluse planeerimine
on muutunud keerukaks,... kuhu minna, kas ilma on, kas homme vaba, sõber lubas ka tulla... naine keelas ära, jne..jne.
Aga iial ei või teada - asjaolud võivad ka muutuda.
Kindel see, et suvel on plaanis nii paar päeva Häädemeeste rannas kükkida. Ainult ilma teleskoobita, pigem videokaameraga. Midagi seal tõepoolest on ja uudishimu ei anna rahu.

Kui taustamüra ära jätta siis millise teleskoobi poole süda tõmbab kui vaba voli oleks kohe ära tuua? Ärme räägime rahast. Räägime heast asjast. Kuigi jah, eks piiri ju ütlesin seeklitele. Mis Häädemeeste randa puudutab, siis olen minagi seal kas koos või ilma parawebudeta mõnda aega. Olen seal käinud päris palju suvitamas. Enamasti küll Kablis.
Vasta
#24
Päikeseinseneri "spikkrist" sobiks mulle TAL-2 MON2 hind: 699.00 eurot
Vasta
#25
(29-01-2011, 21:59 )Ott Sama Kirjutas: Päikeseinseneri "spikkrist" sobiks mulle TAL-2 MON2 hind: 699.00 eurot

Tänan vihje eest.
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 20
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat