26-01-2013, 09:34
Euroopa Ühendriik?
ÕL
26. jaanuar 2013, 07:57
Kui Suurbritannia võib panna referendumile küsimuse nende kuulumise üle Euroopa Liitu, siis kas Eesti kodanikel võiks olla samasugune õigus oma seisukoha väljendamiseks? Sest õhus on kahtlus, et Euroopa Liit on oma arengus minemas teist teed, kui oli teada meie liitumisreferendumi ajal 10 aastat tagasi.
Meie poliitikutele on kahtlemata mugavam võtta vastu kõik ELi puudutavad seisukohad isekeskis, väites, et rahvas on oma sõna öelnud liitumisele heakskiitu andes. Kas peaksime aga nõustuma, et liitumisreferendum võttis meilt igaveseks ajaks edasise sõnaõiguse kõigis ELi arengut puudutavates küsimustes? Kõigus riikides niiviisi siiski ei arvata, kuigi surve soovitud tulemuse saavutamiseks võib kõrgemalt poolt olla tugev. Kui ikka referendumil esimese korraga õiget tulemust ei saa, siis hääletame senikaua, kuni vajalik vastus käes?
Kuigi öeldakse, et Eesti jaoks oleksid mängureeglid samad ka Euroopa Liitu mitte kuuludes, praegusel juhul on meil aga vähemalt kaasarääkimisõigus, siis tundub see vähemalt soovmõtlemisena. Meie väiksuse tõttu pole meil reaalseid hoobasid suurte otsuste mõjutamisel meie kasuks. Aga kui rääkida rahvale arusaadavamas rehepapilikus keeles – kui oleme olnud Nõukogude Liidus, siis asi see Euroopa Ühendriikides olla ei ole, kui vaid piisavalt arenguabi saame?
Vabariigi järjekordse aastapäeva künnisel on see hea küsimus, mille üle järele mõelda.
ÕL
26. jaanuar 2013, 07:57
Kui Suurbritannia võib panna referendumile küsimuse nende kuulumise üle Euroopa Liitu, siis kas Eesti kodanikel võiks olla samasugune õigus oma seisukoha väljendamiseks? Sest õhus on kahtlus, et Euroopa Liit on oma arengus minemas teist teed, kui oli teada meie liitumisreferendumi ajal 10 aastat tagasi.
Meie poliitikutele on kahtlemata mugavam võtta vastu kõik ELi puudutavad seisukohad isekeskis, väites, et rahvas on oma sõna öelnud liitumisele heakskiitu andes. Kas peaksime aga nõustuma, et liitumisreferendum võttis meilt igaveseks ajaks edasise sõnaõiguse kõigis ELi arengut puudutavates küsimustes? Kõigus riikides niiviisi siiski ei arvata, kuigi surve soovitud tulemuse saavutamiseks võib kõrgemalt poolt olla tugev. Kui ikka referendumil esimese korraga õiget tulemust ei saa, siis hääletame senikaua, kuni vajalik vastus käes?
Kuigi öeldakse, et Eesti jaoks oleksid mängureeglid samad ka Euroopa Liitu mitte kuuludes, praegusel juhul on meil aga vähemalt kaasarääkimisõigus, siis tundub see vähemalt soovmõtlemisena. Meie väiksuse tõttu pole meil reaalseid hoobasid suurte otsuste mõjutamisel meie kasuks. Aga kui rääkida rahvale arusaadavamas rehepapilikus keeles – kui oleme olnud Nõukogude Liidus, siis asi see Euroopa Ühendriikides olla ei ole, kui vaid piisavalt arenguabi saame?
Vabariigi järjekordse aastapäeva künnisel on see hea küsimus, mille üle järele mõelda.
