09-06-2014, 15:03
Kus on meie Tai kuningas kes saadaks pikalt euroliidu süsteemiadministraatorid ja keda rahvas austaks.
Hetkel juhib Shinawatra Tai nn "värvilise revolutsiooni" rinnet – so poliitilisi jõude, mille eesmärgiks on toimida Barnetti poolt mainitud "süsteemiadministraatoritena" ja edendada impeeriumi huvisid riikides, kus Lääne sõjaline sekkumine ei ole vahetul viisil teostatav. Tänaseks on tõestatud, kuidas Shinawatra on võimu haaramise nimel kasutanud ka relvastatud võitlejaid. (Relvastatud) grupeering kutsub ennast Ühendatud Diktatuuri Vastaseks Demokraatlikuks Rindeks (UDD) ehk lühendatult “punasärklasteks”.
2011. aprillis külastasid Tai punasärklastest “värvilise revolutsiooni” jõud Ameerika Ühendriike. Visiidi käigus kohtusid punasärklased George Sorose Avatud Ühiskonna Fondi poolt finantseeritud mõjuka NGO-ga Human Rights Watch, USA Rahvusliku Demokraatiainstituudi Rahvusvaheliste Suhete Instituudiga (National Democratic Institute for International Affairs), Riikliku Demokraatia Sihtasutuse (National Endowment for Democracy) liikmetega ja USA-ASEANi ärinõukogu esindajatega.
Tai kuningriiki juhib kuningas Bhumibol Adulyadej. Ta on olnud oma kohal juba 68 aastat ning on läbi ajaloo kõige kauem võimul olnud monarh Tais ning ka maailimas ei ole täna teist sellist riigijuhti, kes oleks nii kaua võimul olnud. Vana mehe hinge taga on tohutu varandus ning pidevatest sõjaväelistest riigipööretest vaevatud riiki hoiab koos just üldine austus tema kui kuninga vastu, kirjutab Celebrity Networth.
Välisuudiseid jälgiv inimene teab, et Tais toimus äsja järjekorde sõjaväeline riigipööre. See ei ole riigi ajaloos midagi uut. Oli aeg, mil selliseid riigipöördeid toimus väga tihti. Üks, kes on aga kõik need muutused üle elanud on kuningas Bhumibol.
Briti Impeeriumi hääbudes suutis Tai brittide poolt 1855. aasta leppes sätestatud diktaadi enda õlult heita, ent 1997. aastal oli Kagu-Aasia riik taas sunnitud seisma silmitsi sisuliselt identsete nõudmistega – üksnes selle erinevusega, et kui varemalt olid ultimaatumi esitajateks Briti koloniaalvõimud, siis kaasaegse kolonialismi kehtestajateks on Rahvusvahelise Valuutafondi pankurid.
Tai vastus globalismi diktaadile
Tai reaktsioon Rahvusvahelise Valuutafondi survele ja globalistide nõudmistele oli ulatuslik, demonstreerides sealjuures sügavat mõistmist globalistliku programmi olemusest ja lõppsihist. Siinkohal on oluline teada pisut Tai ajalugu. Tegemist on ainsa riigiga Kagu-Aasias, mis suutis vastu panna Lääne kolonisatsioonile. Viimase 800 aasta jooksul on Tai iseseisvuse üle valvanud rahva seas sügavalt austatud monarhia, mille valitsev Chakri dünastia on sama vana kui USA riiklus – kusjuures hetkel Tai kuningriigi troonil olev kuningas on rahva seas tunnustatud moodsa Tai riigi elava alusepanijana.
Veelgi enam, olles truu oma 800-aastasele traditsioonile, on Tai monarhia ka tänapäeval suutnud pakkuda läbimõtestatud ja toimiva lahenduse kaasajal Taimaad ähvardavatele välisohtudele. Selleks vastuseks on võime isemajandamiseks – nii riiklikul, kogukondlikul kui majapidamise tasemel. Antud põhimõte moodustab Tai kuninga poolt propageeritud “uue (majandus)teooria” alustala, haakudes sedasi sarnaste programmidega mujal maailmas, mille eesmärgiks on samuti murda türannia ja ekspluateerimine, mis on globaalse sõltuvusvõrgustiku paratamatuks tagajärjeks.
Isemajandamisele rajatud majandusmudeli põhidogma on lihtne. See seisneb elementaarses põhimõttes, et igal majandussubjektil on võimalus kasvatada oma majapidamises vajaminev toit ise. Tai “uue tee” mudel on kujutatud ka riigi rahvusvääringuks oleva tai bahti 1000 ühiku kupüüri pöördküljel, millel on esitatud koduaeda hooldav perenaine. Majapidamistel on võimalik toidu ülejäägiga vabalt kaubelda, et soetada vastutasuks tehnoloogiat, mille abil majapidamise materiaalset baasi soovi korral üha täiustada.
2014. aasta sõjaväeline riigipööre on varasematest aga teistsugune. Kui varem järgnesid sellisele pöördele alati valimised ja normaalse elukorralduse taastumine, siis kindral Prayuth Chan-ochal ei ole mingisugust plaani riigipirukat käest lasta. Kuningas on talle andud ka volituse teha mida iganes.
Lisaks on kuningas juba väga vana, 86-aastane. Juba mõnda aega on kardetud, et kui kuningaga peaks midagi juhtuma, siis läheb riigis mässuks ning tagajärgi ei suuda keegi ette näha. Iga kord, kui ta haigeks jääb, siis kukub riigi aktsia väärtus oluliselt ning välisfirmad ja -investorid hakkavad paaniliselt tegutsema. Riigi tulevik on koheselt kahtluse all.
Bhumibol Adulyadej ei juhi küll otseselt riiki, kuid ta võib olla ainus inimene, kes kõike seda veel koos hoiab.
Hetkel juhib Shinawatra Tai nn "värvilise revolutsiooni" rinnet – so poliitilisi jõude, mille eesmärgiks on toimida Barnetti poolt mainitud "süsteemiadministraatoritena" ja edendada impeeriumi huvisid riikides, kus Lääne sõjaline sekkumine ei ole vahetul viisil teostatav. Tänaseks on tõestatud, kuidas Shinawatra on võimu haaramise nimel kasutanud ka relvastatud võitlejaid. (Relvastatud) grupeering kutsub ennast Ühendatud Diktatuuri Vastaseks Demokraatlikuks Rindeks (UDD) ehk lühendatult “punasärklasteks”.
2011. aprillis külastasid Tai punasärklastest “värvilise revolutsiooni” jõud Ameerika Ühendriike. Visiidi käigus kohtusid punasärklased George Sorose Avatud Ühiskonna Fondi poolt finantseeritud mõjuka NGO-ga Human Rights Watch, USA Rahvusliku Demokraatiainstituudi Rahvusvaheliste Suhete Instituudiga (National Democratic Institute for International Affairs), Riikliku Demokraatia Sihtasutuse (National Endowment for Democracy) liikmetega ja USA-ASEANi ärinõukogu esindajatega.
Tai kuningriiki juhib kuningas Bhumibol Adulyadej. Ta on olnud oma kohal juba 68 aastat ning on läbi ajaloo kõige kauem võimul olnud monarh Tais ning ka maailimas ei ole täna teist sellist riigijuhti, kes oleks nii kaua võimul olnud. Vana mehe hinge taga on tohutu varandus ning pidevatest sõjaväelistest riigipööretest vaevatud riiki hoiab koos just üldine austus tema kui kuninga vastu, kirjutab Celebrity Networth.
Välisuudiseid jälgiv inimene teab, et Tais toimus äsja järjekorde sõjaväeline riigipööre. See ei ole riigi ajaloos midagi uut. Oli aeg, mil selliseid riigipöördeid toimus väga tihti. Üks, kes on aga kõik need muutused üle elanud on kuningas Bhumibol.
Briti Impeeriumi hääbudes suutis Tai brittide poolt 1855. aasta leppes sätestatud diktaadi enda õlult heita, ent 1997. aastal oli Kagu-Aasia riik taas sunnitud seisma silmitsi sisuliselt identsete nõudmistega – üksnes selle erinevusega, et kui varemalt olid ultimaatumi esitajateks Briti koloniaalvõimud, siis kaasaegse kolonialismi kehtestajateks on Rahvusvahelise Valuutafondi pankurid.
Tai vastus globalismi diktaadile
Tai reaktsioon Rahvusvahelise Valuutafondi survele ja globalistide nõudmistele oli ulatuslik, demonstreerides sealjuures sügavat mõistmist globalistliku programmi olemusest ja lõppsihist. Siinkohal on oluline teada pisut Tai ajalugu. Tegemist on ainsa riigiga Kagu-Aasias, mis suutis vastu panna Lääne kolonisatsioonile. Viimase 800 aasta jooksul on Tai iseseisvuse üle valvanud rahva seas sügavalt austatud monarhia, mille valitsev Chakri dünastia on sama vana kui USA riiklus – kusjuures hetkel Tai kuningriigi troonil olev kuningas on rahva seas tunnustatud moodsa Tai riigi elava alusepanijana.
Veelgi enam, olles truu oma 800-aastasele traditsioonile, on Tai monarhia ka tänapäeval suutnud pakkuda läbimõtestatud ja toimiva lahenduse kaasajal Taimaad ähvardavatele välisohtudele. Selleks vastuseks on võime isemajandamiseks – nii riiklikul, kogukondlikul kui majapidamise tasemel. Antud põhimõte moodustab Tai kuninga poolt propageeritud “uue (majandus)teooria” alustala, haakudes sedasi sarnaste programmidega mujal maailmas, mille eesmärgiks on samuti murda türannia ja ekspluateerimine, mis on globaalse sõltuvusvõrgustiku paratamatuks tagajärjeks.
Isemajandamisele rajatud majandusmudeli põhidogma on lihtne. See seisneb elementaarses põhimõttes, et igal majandussubjektil on võimalus kasvatada oma majapidamises vajaminev toit ise. Tai “uue tee” mudel on kujutatud ka riigi rahvusvääringuks oleva tai bahti 1000 ühiku kupüüri pöördküljel, millel on esitatud koduaeda hooldav perenaine. Majapidamistel on võimalik toidu ülejäägiga vabalt kaubelda, et soetada vastutasuks tehnoloogiat, mille abil majapidamise materiaalset baasi soovi korral üha täiustada.
2014. aasta sõjaväeline riigipööre on varasematest aga teistsugune. Kui varem järgnesid sellisele pöördele alati valimised ja normaalse elukorralduse taastumine, siis kindral Prayuth Chan-ochal ei ole mingisugust plaani riigipirukat käest lasta. Kuningas on talle andud ka volituse teha mida iganes.
Lisaks on kuningas juba väga vana, 86-aastane. Juba mõnda aega on kardetud, et kui kuningaga peaks midagi juhtuma, siis läheb riigis mässuks ning tagajärgi ei suuda keegi ette näha. Iga kord, kui ta haigeks jääb, siis kukub riigi aktsia väärtus oluliselt ning välisfirmad ja -investorid hakkavad paaniliselt tegutsema. Riigi tulevik on koheselt kahtluse all.
Bhumibol Adulyadej ei juhi küll otseselt riiki, kuid ta võib olla ainus inimene, kes kõike seda veel koos hoiab.
